Pulli asula (0)

Pulli asula
Umbes nelikümmend aastat tagasi avastati Pärnu jõe paremal kaldal Sindi linna lähedal Eesti vanim asulakoht ja seni vanim tõend Eesti ala inimasustuse kohta. Kunda kultuuri kuuluv Pulli asula. Eesti vanim seni teadaolev kiviaja asulakoht paikneb Pärnu jõe põhjakaldal Sindi raudteesillast ülalpool Pulli küla juures. (Pulli avastamislugu. Eesti loodus 2007)
Foto 1. Pulli asulakoht
Juba enne selle asula avastamist 1967. aastal, oli möödunud sajandi alguskümnenditel Pärnu jõe alamjooksult tulnud välihulgaliselt arheoloogilisi üksikleide. Toona olid nende kogujateks peamiselt saksa soost asjaarmastajad.
Muistise avastasid geoloogid . Kiviaegne kultuurkiht oli mattunud mitmemeetriste liivakihtide alla, mis olid seotud sellega, et koht ujutati hiljem jõe poolt uuesti üle. Kultuurkiht 5-15 cm paksune. Asula paiknes umbes kohal, kus tollane Pärnu jõgi suubus Joldiamerre. See koht oligi kuival seoses madalama veetasemega Joldiamere staadiumis.
Juhuleide asus 1920.-1930. aastatel kirjeldama, süstematiseerima ja ise koguma materjali arheoloog Richard Indreko, kes kuulus eesti professionaalsete arheoloogide esimesse põlvkonda, Kaevamised viidi läbi aastatel 1968-1973 ja 1975-1976, saadi palju leiumaterjali.
(Pulli avastamislugu. Eesti loodus 2007)
Foto 2. Richard Indreko
Pulli asulast on läbi uuritud umbes 1150 m suurune ala, mis näib hõlmavat enamiku asula keskosast. Leiti väike kividest leease, mitmes paigas oli tuleasemeid ka paljal maal. Siin- seal avastati maasse löödud vaiade otsi, mis arvatavasti olid toestanud kergeid maapealseid onne või varikatuseid. Kultuurkihis leidus katkisi luu- , sarv - ja kiviesemeid, samuti toidujäänuseid - metslooma - ja kalaluid.
Pullist saadud luuesemed on iseloomulikud Kunda kultuurile . Rohkesti leidub nende seas mitmesuguse jämedusega naaskleid ja sirge või nõgusa teraga talbu - naha- ja puidutöötlemise riistu. üksikute katkenditena on esindatud ahingute, heiteodade ja tuurade otsad. Märkimist väärib koonusekujulise tipu ja pika rootsuga nooleots , samuti pajulehekujuline nooleots, mille servas soon tulekiviterade jaoks. Päevavalgele tuli ka amulettidena kantud loomahammastest ripatseid.
Enamik kiviesemeid on valmistatud tulekivist. Seesugust tumedat kõrgekvaliteedilist tulekivi Eesti alal looduslikult ei leidu. Nähtavasti on Pulli asukad lõuna poolt, võib- olla praeguse Valgevene või Leedu territooriumilt tulles seda endaga kaasa toonud . Asula kultuurikihis avastati jälgi ka tulekivi töötlemisest. Valmistatud on köövitsaid, uuritsaid, noakesi, nooleotsi ja luuesemete servasoontesse kinnitatavaid pistikteri.
Otsustades K. Paaveri poolt määratud luude järgi, on asula elanike peamisteks saakloomadeks olnud põder ja kobras , kiskjalistest karu. Leiti ka üksikuid metssea, metskitse, hundi, nugise ja vanima kodulooma - koera luid. (Pulli, vanim asulakoht. Miksike.)
Foto 3. Pulliküla, praegune paadilaenutus
KASUTATUD ALLIKAD

Foto1. Pulli asulakoht
http://www.slideshare.net/nataljadovgan/eesti-muinasaeg (15.03.16)

Foto 2. Richard Indreko
https://www.geni.com/people/Richard-Indreko/6000000007451583021 (15.03.16)

Foto 3. Pulli küla.
http://www.puhkaeestis.ee/et/pulli-eesti-vanim-inimasula (15.03.16)

Pulli, vanim asulakoht. Miksike.
http://miksike.ee/docs/lisa/5klass/5eestim/vanim.ht m (14.03.16)

Eesti entsüklopeedia, Pulli asulakoht.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/pulli_mesoliitikumi_asulakoht (15.03.16)

Pulli avastamislugu. Eesti loodus 2007.
http://www.eestiloodus.ee/artikkel2442_2438.html (15.03.16)

Metapedia, Pulliküa
http://et.metapedia.org/wiki/Pulli_asula (15.03.16)