Anitiikaja olümpiamängud (0)

Antiikaja olümpiamängud
 
Mitmesuguseid jõu- ja osavusvõistlusi korraldati Vana-Kreekas juba enne olümpiamänge. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud a. 776 e. m. a. ja sellest ajast alates toimusid nad korrapäraselt. Olümpiamängud olid Vana-Kreekas ülemaalised pidustused, mida korraldati iga 4 aasta (1417 päeva) järel peajumal Zeusi auks. 4-aastane ajavahemik moodustas olümpiaadi. Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel osutatud tugevuse, osavuse ja kiiruse järgi otsustati ühtlasi Kreeka riikide sõjalise tugevuse üle.
Olümpiamängudest tohtisid osa võtta ainult vabad kreeklased , orje võistlema ei lubatud. Võistlustes osaleda soovijaile, kes olid 10—12 kuud järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need, kelle ettevalmistust ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Naised ei tohtinud olümpiamängudest osa võtta, neil oli surmanuhtluse ähvardusel keelatud isegi võistlusi vaadata. Ainsa erandina võis mängudel viibida kreeka viljakusjumalanna Demeteri naispreester.
Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Eli-ses asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses , Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar , taevajumalanna Hera , Zeusi jt. jumalate templid (Zeusi tempel ehitati 5. saj. e. m. a., oli antiikolümpiamängude tseremoonia-koht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213X29 m) ja hipodroom (730X336 m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad , puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete kõlaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud , templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidus-tuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid , valvurid ja ehitusmeistrid.
Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a. 472 e. m. a. pikenesid 3-päevasteks ja hiljem 5-päe-vasteks. Kaua aega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadionijooks (l staadion = 192,27 m; a. 724 e. m. a. pikendati jooksurada 2 staadionini), a. 720 (teistel andmetel a. 716) e. m. a, võeti lisaks vastupidavusjooks (raja pikkus 8, 10, 12 ja lõpuks 24 staadioni) ning a. 708 e. m. a. maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljatada. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest (mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus (688 e. m. a.), võiduajamine hipodroomil (680 e. m. a.), vabavõitlus (648 e. m. a.) ja kilbijooks (520 e. m. a.). Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 e. m. a. hakati korraldama ka noorukite (alla 20- aastaste ) võistlusi.
Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamis-pidustused ning võistlejad ja kohtunikud andsid vande. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mänge luuletustes ja kõnedes (444 e. m. a. sai kunstikonkurss olümpiamängude lahutamatuks osaks). Teisel päeval peeti noorukite jooksu- ja maadlusvõistlused ning rusikavõitlus, kolmandal võisteldi meeste jooksualadel (staadionijooksud),
maadluses ning rusika- ja vabavõitluses. Neljandal päeval korraldati hipodroomil võiduajamine, peale selle olid kavas kilbijooks ja viievõistlus. Viimasel päeval autasustati võitjaid Zeusi templis õlipuuokstest pärjaga. Olümpiavõitjaid ülistati nagu rahvuskangelasi, kodukohas anti neile suuri eesõigusi. Esimene olümpiavõitja (776 e. m. a.) oli Elisest pärit kokk Koroibos. Antiikaja kuulsaimad olümpiavõitjad olid Philomb-rotos Spartast (võitis 676—668 e. m. a. 3 korda järgemööda viievõistluse), Chionis Spartast (tuli 668—656 e. m. a. 7 korda staadionijooksude võitjaks), Hipposthenes Spartast (võitis 632—608 e. m. a. 6 korral, teistel andmetel 624—608 e. m. a. 5 korral maadluse), tema poeg Hetoimokles (saavutas 604—588 e. m. a. 5 korda olümpiavõidu maadluses), Milon Krotonist (tuli a. 540 ja 532— 516 e. m. a. 6 korral esikohale maadluses), Asty-los Krotonist foli 488—476 e. m. a. 8 korda, teistel andmetel 488—480 e. m. a. 7 korda parim jooksuvõistluses) ja Leonidas Rhodoselt (võitis 164—152 e. m. a. 12 korral staadioni- ja kilbi-jooksu).
Antiikolümpiamängude hiilgeaeg oli 6. ja 5. sai. e. m. a. Kreeklaste alistumisega roomlaste ülemvõimule kaasnes olümpiamängude kordkorraline langus. Kristlik kirik pidas mänge paganlikeks ja keiser Theodosius I keelas need a. 394 m. a. j. Antiikolümpiamänge oli peetud 293 korral. Ajapikku hävis ka Olümpia (408. a. rüüstati templid, 426. a. andis keiser Theodosius II käsu need purustada).
Olümpias korraldas esimesed väljakaevamised 1875—81 saksa arheoloog Ernst Curtius ( 1814 — 96). Leiti 130 marmorkuju ja bareljeefi, 13000 pronkseset, palju münte ja raidkirju. Kaevamised jätkusid 1936—41 ning neid alustati uuesti 1952. a. Nüüdisajal asub Olümpias Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, seal on ka olümpiamängude elustaja Pierre de Coubertini mälestussammas, millesse on paigutatud tema süda. Alates 1936. a-st süüdatakse Olümpias olümpiatuli ja viiakse sealt olümpialinna.
Koostamisel kasutatud teost “Olümpiamängud” ; Tallinn ; Valgus ; 1980
maaisand (aadlik, kirik ) - maa omanik
tal oli mõis- maaisanda suur majapidamine
sinna kuulusid hooned, mets, põllumaa ja talumaa mida renditi välja talupoegadele ja siis nad kasutasid seda
koormised -talupoegade kohustused maa kasutamise eest
teotöö- talupoja kohustus isanda mõisa põlde harimas käia
naturaalandam- maa isandale antavad karjasaadused ja põllusaadused
raharent - maaisandale makstav raha
kirikukümnis- andam kirikule 1/10 saagist
pärisorjus- talupoja sõltuvuse vorm
pärisorjus oli see kui talupojal oli sunnismaisus (ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada) ja talupoegade müümine maast lahus