Kiviaeg (0)

Kiviaeg
Tartu Kommertsgümnaasium
Martti Voogla
10.a
Muinasaja
periodiseerimine
· Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum
· Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum
· Noorem kiviaeg ehk neoliitikum
Vanem kiviaeg ehk
Paleoliitikum
· Algas inimeste kujunemisega
· Lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga
· Andmed Eesti kohta sellest ajast puuduvad
· Tuntumad muistsed leiud Prantsusmaalt ja
Püreneest
· Kõrge koopaelanike kultuur luust ja tulekivist
tarberiistadega
Paleoliitikumis
(vanemas kiviajas)
· Nikerdamisoskused
· Tegeldi korilusega
· Vähese küttimisega
· Valmistati kivist tööriistu
· Kunstiliselt hämmastavalt kõrged
naturalistlikud koopamaalid
Keskmine kiviaeg ehk
Mesoliitikum
· Algas umbes 9000 aastat eKr
· Lõppes umbes 5000 aastat eKr
· Vanim muistne asutus Kunda Lammasmägi
· Pärnu jõe äärest Pulli külast on leitud söetükke,
loomaluid ning kivist ja luust tööriistu
· Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli kuuluvad
Kunda kultuuri
· Kunda kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maadel
Mesoliitikumis
(keskmises kiviajas)
· Küttimine, korilus, rändamine, kalastamine
· Vibu ja noole kasutusele võtmine, ahing ja
õngekonks
· Anastav majandus
· Koera kodustamine
Asulakohad
· Asulad rajati veekogude lähedusse, kus oli
soodne kalastada, küttida veelinde ja vee
äärde jooma tulnud metsloomi
· Järved ja jõed pakkusid paremat
liiklemisvõimalust
· Elati tõenäoliselt umbes 15-30-liikmelistes
kogukondades
· Kogukonnad koosnesid enamasti 2-4
perest
· Kogukonnal oli mitu elukohta, see sõltus
saakloomade püügiaegadest ja taimede
korjeperioodist
· Liiguti ja elati ikkagi teatud suurusega
püügipiirkonnas, mis tagas elatise
· Mesoliitikumi ajal võisid olla ka aasta ringi
kasutatavad asulad
Töö- ja tarberiistad
· Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist,
luust ja sarvest, ka puust
· Kuna puu säilib halvasti, on praktiliselt
võimatu leida neid esemeis
arheoloogilistel kaevamistel
· Kõige parem kivim oli tulekivi, mille tükkide
serv oli hästi terav
· Tulekivi asemel Eestis kasutati kvartsi
· Tööriistad kivimitest olid mõne sentimeetri
suurused
· Neid kasutati lõikamiseks, kraapimiseks või
puurimiseks
· Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati
moondekivimeid, mida sai töödelda
· Kivikirved olid ebakorrapärase kujuga ja
konarliku pinnaga
· Kirves seoti puuvarre külge nahkrihmaga
· Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid,
harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu,
naaskleid jms.
· Luu- ja sarvesemete rohkusega
iseloomustatakse Kunda kultuuri
Kund kultuuri elani valmistatud luust ja sarvest
esemed
Elatusalad
· Veekogude äärsed kalastuskohad
· Ahingutega saadi suuremaid kalu
· Luust õngekonksud
· Suurem saaks saadi kalatõkete, algeliste
võrkude ja mõrdadega
· Tähtsam elatusala oli jaht
· Esmajoones kütiti põtru ja ka kopraid
· Ürgveiste, karude, metssigade ja kitsede
jahisaak oli tagasihoidlikum
· Kütiti ka linde(veelinde)
· Jahil kasutati viskeodasid, vibu, ja nooli
· Tähtsamad esemed olid püünised ja
lõksud
· Suurematele loomadele tehti varitsus- kui
ka ajujahti
· Kaevamistel leitud koeraluud viitavad
jahimehe abilisele
· Mesoliitikumi teisel poolel tegeleti hülge
küttimisega
· Jahiretked ulatusid isegi Hiiu- ja
Saaremaale ning Ruhnu
· Esialgu käidi saartel ilmselt vaid
kevadtalvel
· Loodusannid: taimed, juurikad, marjad,
pähklid ja seened
· Nendest pole peale sarapuupähkli
asulakohtades midagi säilinud
· Sarvest valmistatud teravikke ja
kõplalaadseid esemeid on oletamisi
seostatud siiski söödavate juurikate
kaevamisega
· Kala ja liha kõrval olid igapäevases
menüüs tähtsamal kohal mitmesugused
loodusannid
· Loodusannid: taimed, juurikad, marjad,
pähklid ja seened
· Nendest pole peale sarapuupähkli
asulakohtades midagi säilinud
· Sarvest valmistatud
teravikke ja
kõplalaadseid
esemeid on oletamisi
seostatud siiski
söödavate juurikate
kaevamisega
Noorem kiviaeg
ehk Neoliitikum
· Algas umbes 5000 aastat eKr
· Lõppes umbes 1800 aastat eKr
· Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika
kasutuselevõttu umbkaudu 5000. aasta
paiku eKr
· Eesti vanimad savinõud valmistati savist,
millesse oli segatud teokarpe, purustatud
taimi ja kivipudru
· Kujult meenutasid nõud suuri terava
põhjaga padasid
· Nõude püsti püsimiseks kaevati maasse
auk või ümbritseti põhi kividega
· Toidu valmistamiseks tehti lõke ümber
paja
· Tehti potte toiduainete hoidmiseks-
säilitamiseks, aga ka liuataolisi savinõusid,
mida tarvitati taldrikutena
Neoliitikumis
(nooremas kiviajas)
· Viljelev majandus
· Kivi lihvimine ja puurimine
· Savinõude valmistamine
· Kanga kudumine
· Kõplapõllundus
Kammkeraamika
kultuur
· See levis umbkaudu 4000. aastat eKr
Eestis(uus arheoloogiline kultuur)
· Kasutusele tulid paremini valmistatud
savinõud
· Nõude välispinda oli ilustatud lohukeste ja
väiksemate täkete ridadega
· Viimaseid tehti kammi meenutava
hambulise templiga
Kammkeraamika kultuuri savinõud ja
nöörkeraamika kivikirved
· Kammkeraamika kultuur sai on nime
arheoloogidelt
· Kammkeraamika kultuur levis Lõuna-Lätist
kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa
aladel
· Merevaiku esineb kõikjal nii Läänemere
kagurannikul kui Põhja-Soome
kammkeraamika kultuuri asulates(tihedad
sidemed)
· Kiltkivist ja tulekivist valmistatud tööriistu
kohtab ka kultuuri lõunapiiri muististes
· Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid
jõgede ja järvede ääres
· Asulaid leidus isegi mererannal ja
väikesaartel
· Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga
veekogu poole
· Sageli arvatakse, et kiviajal elati peamiselt
vaid ritvadest püstitatud püstkodades
· Kaevamised on näidanud, et on püstitatud
neljal postil tuginevaid hooneid
· Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused
olid tublisti arenenumad
· Nooleots oli teritatud ja töödeldud ühtlaselt
üle pinna
· Laialt levinud olid moondekivimist valmistatud
kirved ja talvad
· Tunti elanike matmiskombeid(tähtsamad
sängitati asula territooriumile, vahel isegi
elamu põranda alla)
· Lahkunutele pandi kaasa noake, kõõvits ja
ehteid, nt loomakihvadest amulette, luust
kujukesi või merevaiku(arvatavasti eluks
teises ilmas)
· Mitmed leiud viitavad kõrgele kunstitasemele
· Luust, ka merevaigust vooliti loomade,
lindude, madude ja inimeste kujukesi(osa
kasutati ehtena)
· Omaaegsed elanikus uskusid kujukestel
olevaid maagilisi omadusi, mis kaitsesid ja
hoidsid kandjat
· Seda ajajärku võib vaadelda küttide,
kalastajate ja loodusandide korjajate
ühiskonna õitsenguna
· Rahvas õppis väga hästi tundma
kalapüügisaladus, loomade käitumist,
mitmesuguseid taimi ja nende omadusi
· Täiuslikud püügivahendid, loodust kasutati
maksimaalselt ära
Nöörkeraamika
kultuur
· Umbes 3000. aasta paiku eKr hakkas
levima Eestis
· Savinõusid ilustati nöörjäljenditega, mis
andis aluse nöörkeraamika kultuuri
nimetusele
· Nõud olid venet ehk paati meenutavad,
väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud
silmaaukudega kirved
· Selliste kirveste põhjal
nimetatakse seda
venekirve kultuuriks
· Idas ulatusid
nöörkeraamika kultuurid
Volga ja läänes Reini
jõeni, lõunas peaaegu
Alpideni
· Rahvasti tol ajal tegeles
loomakasvatusega
· Peeti nii kitsi, lambaid, veiseid, kui ka sigu
· Maaviljeluse osatähtsuse suurenemine
· Avastati tõendeid odra, nisu ja kaera
kasvatamisest
· Maad hariti ennekõike kivi- ja puukõblaste
abil
· Esineb ka leide, mis viitavad kalastamisele
ja jahile
· Asulad paiknesid koduloomadele ja
maaviljelusele soodsas kohas
· Asulapaiku iseloomusta õhuke kultuurikiht
ja vähesed leiud
· Ühe oletuse järgi on arvatud, et on elatud
mitmetes eripaikades(otsiti uusi paiku
karjale ja põllharimisele)
· Teine oletus, et kogukonnad olid
jagunenud omaette elavateks peredeks
· Nöörkeraamika kultuuri iseloomustavad
mitmesugused matmiskombed
· Kalmistu tajati asulatest
väljapoole(küngastele)
· Surnud asetati maasse kaevatud
haudadesse(külili kägarasendis ja mõlemad
käes pea all)
· Valmistati ka kivikalmeid
· On arvatud ka, et
surnu võis olla kinni
seotud
· Surnuid hakati kartma