Bulgaaria (6)

Geograafiline asend. Balkani poolsaarel paikneva Bulgaaria põhjanaaber on Rumeenia, lõunanaabrid on Türgi ja Kreeka, läänenaabrid aga Serbia ja Makedoonia vabariik. Bulgaaria idapiiri ääristab koguni 378 km ulatuses Musta mere liivane rand . Must meri on puhas, rahulik ja mitte kuigi sügav. Selle soolasisaldus on koguni kaks korda väiksem kui Vahemere oma. Mustas meres ei ela röövkalu. Enam kui pool Bulgaariast on mägine maa. Alpi mäestikud Rila ja Pirini on kõrgeimad Bulgaarias ja tervel Balkani poolsaarel. Kõrgeim tipp Balkanil on Musala (2924 m). Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau , mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga.
Pindala. 110 910 km²
Pinnamood .Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru.
Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam-Doonau madalik.
Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik. Sredna Gorast lõuna poole jääb Traakia tasandik , mille moodustab Marica jõe lai org ning kus on Bulgaaria parim põllumaa.
Bulgaaria edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad Rila, Pirini läänes ja Rodope mäed lõunas. Bulgaaria kõrgeim mäetipp Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Rodope mäed moodustavad piiri Kreekaga.
Ainsad madalikud peale Alam-Doonau madaliku ja Traakia tasandiku on Musta mere ääres (Musta mere rannikumadalik) ning maa lääneosas Sofia ümbruses
Kliima. Bulgaaria keskvöötmeline kliima läheb riigi kesk- ja põhjaosas merelisest üle mandriliseks. Riigi pehmet kliimat mõjutavad Vahemeri ja Must meri. Parim aeg Bulgaarias puhkamiseks on mai keskpaigast septembri keskpaigani.
Suvel on siin harva väljakannatamatult palav – õhutemperatuur jääb vahemikku 25–29°C, veetemperatuur on 25°C. Mägistes paikades langeb õhutemperatuur õhtuti viie kraadi võrra madalamale kui ülejäänud Bulgaarias. Öine õhutemperatuur jääb vahemikku 16–19°C. Talved on Bulgaarias külmad ja lumerikkad.
Rahvaarv. 7,679 mln elanikku (2007)
 
Keel. Riigikeel on bulgaaria keel, tähestikuna kasutatakse kirillitsat. Turistide jaoks on tähtsamad teadaanded kirjutatud ladina kirjas. Bulgaarias saab hakkama inglise, prantsuse, saksa ja vene keelega.
 
Religioon . Bulgaarias on 82,6% õigeusklikke, 12,2% islamiusulisi, 0,6% katoliiklasi, 0,5% protestante ning 4,1% muude religioonide esindajaid. Bulgaaria kirik on autonoomne, selle eesotsas on patriarh.
Riigikord . Bulgaaria on parlamentaarne vabariik, kus kehtib 1991. a vastuvõetud põhiseadus. Bulgaaria riigipea on otseste valimiste teel viieks aastaks valitav president , kes on ühtlasi ka riigikaitse juht. Riigi presidendiks valiti 2006. a oktoobrikuu lõpus veel üheks valitsusajaks endine sotsialistide liider Georgi Parvanov. Presidendivalimistel häälte arvult teiseks jäänud kandidaat saab asepresidendiks. Bulgaaria seadusandlik võim kuulub Rahvakogule (Narodo Sobranije), mille 240 liiget valitakse ametisse otsese valimise teel neljaks aastaks. Põhiseaduse muutuste vastuvõtmiseks kutsutakse kokku 400-liikmeline Suur Rahvakogu . Bulgaaria täidesaatev võim kuulub Ministrite Nõukogule. Riigi presidendil ei ole laiaulatuslikku pädevust. Suurim võim on peaministril, kelleks on alates 2005. a augustist Bulgaaria endise kuninga Simeon II positsioonilt tõuganud Sergei Stanišev. Riigi haldusjuhtimisega tegelevad Ministrite Nõukogu määratavad ametnikud. Bulgaaria on 2007. aastast Euroopa liidu liige.
Kohalike omavalitsuste nõukogud valitakse neljaks aastaks. Riigi peamine poliitiline ühendus on Demokraatlike Jõudude Liit, mis koosneb 12 organisatsioonist (Bulgaaria põllumeeste liit, Bulgaaria Sotsiaaldemokraatlik Partei, Demokraatlik Partei jne). Teisteks parteideks on Simeon II Rahvuslik Liikumine, Bulgaaria Sotsialistlik Partei, õiguste ja vabaduste eest võitlev türgi vähemuspartei. Bulgaaria on jaotatud 28 piirkonnaks (oblastiks).
Majandus. Bulgaaria on majanduslikult nõrk riik. Riigi peamised töötleva tööstuse harud on keemia-, naftakeemia- ja masinatööstus ning metallurgia . Naftatööstuses töödeldakse peamiselt sisseveetavat toorainet. Bulgaarias toodetakse elektri- ja diiselmootoriga vedureid, kaevandusseadmeid, lifte, toidu- ja kergetööstuskaupu. Toiduainetööstuses on kõige tähtsamal kohal suhkru, veini ja taimeõli tootmine, samuti puu- ja aedviljade ning liha ja kala ümbertöötlemine. Lisaks valmistatakse tubakatooteid. Bulgaaria on roosiõli tootmise ja ekspordi poolest maailmas esikohal. Põlluharimine annab 60% riigi põllumajandustoodangust. Bulgaarias kasvatatakse teravilja, päevalilli, riisi, samuti piparmünti, lavendlit, roose, puuvillapõõsaid. Riigis propageeritakse aiapidamist. Koduloomadest peetakse veiseid, sigu , lambaid ja kitsi .
 
Maavarad. Bulgaarias kaevandatakse pruunsütt, kivisütt, pisut leidub ka naftat ja maagaasi. Peale selle ammutatakse maapõuest rauda, vaske, tsinki, pliid , mangaani, kulda, hõbedat ja boksiite. Ligikaudu 40% elektrienergiast saab riik Euroopa ühest vanimast tuumaelektrijaamast Kozloduy. Bulgaaria on seoses Euroopa Liitu astumisega kohustatud seiskama neli tuumareaktorit, millest kaks on juba seisatud.
 
Toit. Bulgaaria rahvusköögile on mõju avaldanud nii Kesk-Aasia kui ka Vahemeremaade toiduvalmistamistraditsioonid. Bulgaaria toitudes kasutatakse rohkelt vürtsikaid maitseaineid ja aedvilju .
Enamiku roogade peakomponendiks on liha. Bulgaarias reisides soovitame maitsta giuvetši ( liharoog aedviljade, kartuli ja hapupiimaga), kebabit (eri sorti liha aedviljadega), kiuftetat ( praetud lihakotletid), miš maši (munad tomati, pipra ja brõnsaga), musakat ( hakkliha kartuli, muna ja baklažaaniga), sarmit (liha- ja riisirullid kapsa- või viinamarjalehtedes), taratori (külm hapupiimasupp kurgi, või ja maitseainetega), garaši (šokolaaditort). Väga paljude roogade, nagu kaškavali (kollane brõnsa), banitsa (pirukas brõnsa ja lihaga), imambajaldy (baklažaanid erinevate aedviljade või lihaga) valmistamisel kasutatakse lambapiimajuustu brõnsat.
 
Alkohoolsed joogid. Bulgaarias on väga vanad veinivalmistamise traditsioonid. Veini tootmine on riigi üks vanimatest tööstusharudest. Veinid võib jaotada sordi- ja kupaaživeinideks (mitme veini segu). Sordiveinidest võib nimetada järgmisi: Sophia Merlot, Sophia Cabernet Sauvignon, Sophia Muscat Melnik , Manastirsko Szuszukane (viinamarjadest Mavrud), Rosenthaler Kadarka (viinamarjadest Gamza). Viinamarju Cabernet Sauvignon, millest valmistatakse veini Cabernet Sauvignon, kasvatatakse Suhindoli regioonis. Tänu selle regiooni erilisele pinnasele ja kliimale avalduvad Cabernet Sauvignon’i viinamarjade parimad omadused. Cabernet Sauvignon’i veini valmistamiseks kasutatakse üksnes parimaid viinamarju. Veini laagerdatakse 30 kuud tammepuust vaatides.
 Lisaks veinidele võib Bulgaarias maitsta erinevaid kangeid jooke , nagu grappa , rakia, ouzo, nisust ja aniisiõlist valmistatav aniisiviin mastika.
 
Ajalugu. Vanimad asustusjäljed ulatuvad 100 000 aasta taha. Bulgaaria ajalugu on mõjutanud paljude riikide kultuur. Tänapäeva bulgaarlased on segu kahest kultuurist: VII sajandil Kesk-Aasiast Balkani poolsaarele rännanud bulgaari ja türgi hõimudest ning siia sajandi võrra varem asunud slaavi hõimudest. 681. a-l lõid need rahvad koos I Bulgaaria riigi, kus nad lõimusid ning rajasid nii aluse tänapäeva bulgaaria rahvale.
Siinsele rahvale on tugevat mõju avaldanud ka kohalikud elanikud, nagu traakia ja gooti hõimud, kes elasid sel alal enne slaavlaste tulekut. Keele poolest on bulgaarlased lähimad makedoonlastele. Bulgaaria territooriumi on valitsenud katoliiklased, slaavlased, bütsantslased, türklased, ent kõige suurem mõju sellele paigale on olnud Kesk-Aasia bulgaari hõimudel. Nende mõjuvõim laienes seni, kuni ulatus praeguse riigi piirideni ja Makedoonia vabariigini (paljud nimetavad Makedoonia vabariigi elanikke tänaseni bulgaarlasteks). Bulgaaria ajaloo tähtsündmusteks loetakse slaavi kirja loomist vendade Kyrillose ja Methodiose poolt ning vürst Borisi ja terve Bulgaaria ristiusustamist kümme aastat hiljem. See muutis Bulgaaria Balkanimaade kultuurikeskuseks. Bulgaaria ajaloo kuldaeg lõppes 1389. aastal, mil türklased said võitu bulgaarlaste ühendvägedest. Sõja selline lõpp mõjutas bulgaaria kultuuri arengut järgneva 500 aasta jooksul. Bulgaarlastel aitas türklaste küüsist pääseda Venemaa. Teise maailmasõja järel sai Bulgaariast kommunistlik riik. Bulgaaria kuningas Simeon II emigreerus. Alles pool sajandit hiljem, 1986. aastal, kui Idablokk lagunes, sai Bulgaaria kergemalt hingata – Bulgaaria sai iseseisvaks parlamentaarseks riigiks. 1995. aastast teeb Bulgaaria koostööd Euroopa Liiduga. Simeon II naasis alles 2001. aastal iseseisvale kodumaale , kus ta valiti peaministriks. 2004. aastal astus Bulgaaria NATOsse, 2007. aastal sai Bulgaaria Euroopa Liidu liikmesriigiks.
Riigi eripärad. 1972. aastal kaevas operaator Raicho P. Marinov Bulgaarias Varna matmispaigas välja maailma vanima aarde , milles oli enam kui 3000 eset. Väljakaevatud esemed pärinevad 4. aastatuhandest eKr. Juba 1973. aastal asus aarde esemetest koostatud väljapanek ümber maailma rändama. Aarde ülejäänud esemed on Varna ajaloomuuseumis. Kaevamised Varnas lükkasid ümber teooria tsivilisatsiooni hällist, kuna see paik on Egiptuse ja Mesopotaamia matmispaikadest märksa vanem.
 
Varnast 10 km kaugusel asub Pobity Kamni – tõeline kivide mets, millesarnast ei leia terves maailmas. 50 km² suurusel territooriumil on üks suur Pobity Kamni keskne kivide mets ja veel 15 väiksemat kivide metsa, mis on kõik saanud rahvusvahelisteks turismiobjektideks. Geoloogid tervest maailmast külastavad seda paika ning püüavad kivide saladusele jälile jõuda. Bulgaarlaste sõnul on Kivimets koht, kust kiirgub tugevat energiat.
 Bulgaarias on iidsed koorilaulutraditsioonid. Bulgaaria riiklik koor on tänu oma erilisele stiilile väga edukas. Rahvusvaheliselt on tunnustatud ka naiskoor „Angelite“.
 XIII–XIV sajandist peale on Bulgaariale kuulsust kogunud selle riigi ikoonimaalijad. Weliko Tarnowo maalikunstikooli kasvandikud, kellele õpetatakse kõige tähtsamaid ikoonimaalikunsti võtteid, viljelevad idakiriku kunsti.
 Bulgaarias armastatakse nukuteatrit ja seda viljeletakse väga laialdaselt. Seda peetakse mitte üksnes laste, vaid ka täiskasvanute meelelahutuseks.
 Bulgaarlased harrastavad iidsetest aegadest erisugust käsitööd: vasesepistamist, puust nikerdamist, pottsepatööd.
 Bulgaarias Petriči linnas elas kunagi kuulus selgeltnägija Vanga , kes suutis tulevikku kuulutada.
Rahva eripärad. Bulgaarlased on lihtne, tõsine, paljukannatanud rahvas. Selles riigis on kõik ühte põimunud – korruptsioon, inimeste südamlikkus, vastutulelikkus. Bulgaarlased on väga külalislahke rahvas. Paljud kasinalt elavad bulgaarlased võtavad meeleldi vastu külalisi, kandes neile lahkelt ette kõik paremad palad, mis hetkel kodus leiduvad. Bulgaarlased püüavad riigi tulevikku optimistlikult suhtuda . Suurem osa bulgaarlasi katsub üle kivide ja kändude tööd teha, ehkki tasu selle eest on väga väike.
Bulgaarias on levinud väljend „bulgaaria värk”, millega iseloomustatakse lohakalt tehtud tööd. Väljend on Bulgaaria asjatoimetuste kohta väga tabav .
Bulgaaria veidrused. Bulgaarlastega suhtlemisel on suur oht rappa minna, kuna bulgaarlastele on omane peanoogutusega eitust, pearaputusega aga jaatust väljendada. Bulgaarlaste muljetavaldavaim rituaal on tuletants (bulg k Nestinarstvo) – transis tantsijad, püha Konstantinuse ikoon käes, tantsivad trummi- ja vilehelina saatel paljajalu sütel.

VAATAMISVÄÄRSUSED

 

Balkani süda Sofia

 
Bulgaaria pealinn Sofia (1,3 mln elanikku) on mitte üksnes Bulgaaria suurim linn, vaid ka üks suurimaid linnu tervel Balkani poolsaarel. Sofia asub peaaegu Balkani poolsaare keskel, seetõttu võib seda julgelt Balkani südameks nimetada. 2200-aastaseks saav Sofia on näinud nii õitsengu- kui ka mandumisaegu. Linna on korduvalt rüüstatud ja taas üles ehitatud. Bulgaaria pealinna vapil on kiri „Kasvab, ent ei vanane “.
 
Enamik turiste alustavad oma tutvust Bulgaariaga just Sofiast. Selles linnas on nõnda palju arhitektuurimälestiste jäänuseid, et Rooma aegu meenutavad varemed on praegu kohati peakaubamaja seinteks, 1800 aasta vanune püha Georgi kirik (milles asus roomlaste saun , hiljem mošee) aga asub nüüdsel ajal suure hotelli sisehoovis.
 
Võimalikult paljude linnaväljakute ja -tänavate nägemiseks on kõige parem viis sõita trammiga. See on odavaim transpordivahend linnas. Kui olete otsustanud Sofiat külastada, planeerige reis nii, et saaksite siin veeta ka pühapäeva, sest just sel päeval saate kuulda Sofia kuulsate kirikukooride laulu. Astuge kindlasti sisse Aleksander Nevski katedraali (tunnete selle 12 kullatud kupli järgi hõlpsasti ära). Katedraali keldris asub suurejooneline ikoonide muuseum .
 
Türgi linnaosas külastage ilmtingimata Bashit – türgi okupatsiooniaja tähtsaimat mošeed. Praegu asub siin arheoloogiamuuseum . Vaatamist väärivad ka pühale Nikolaile ja pühale Sofiale pühendatud vene õigeusu kirikud. Endises kuningalossis asuvad nüüd kunsti- ja etnograafiamuuseumid, lossipargis aga skulptuurideaed.
 
Sofiasse on püstitatud mälestusmärk Vene tsaar Aleksander II-le, keda bulgaarlased peavad oma vabastajaks türklaste anastusest.
 
Festivalide linn Varna
 
Varna on Bulgaaria suuruselt kolmas linn (300 000 elanikku), mida nimetatakse Bulgaaria sadamate pealinnaks ja Musta mere kuningannaks. Varna on oluline turismi- ja kultuurikeskus. Linna ajaloo algus ulatub kaugesse minevikku . Varna ümbruskonnas on leitud inimeste säilmeid paleoliitikumist ja neoliitikumist. Linna matmiskpaigast on välja kaevatud aare, millest leiti maailma vanimad (4. aastatuhat eKr) kuldesemed. Väljakaevatud esemed on praegu Varna ajaloomuuseumis. Rooma impeeriumi kolme sajandi pikkust hiilgeaega tõendavad hästisäilinud Rooma termid .
 
Kaasaegne Varna on populaarne Musta mere kuurortlinn. Rohkete muuseumide, baaride, kohvikute, restoranide, ööklubide ja kauplustega Varna pakub nii noorematele kui ka vanematele reisijatele suurepärast võimalust mitte üksnes tuhande aasta vanuse linna ajalooga tutvuda, vaid ka meelt lahutada. Külastamist väärivad nii ajaloo-, etnograafia- ja meremuuseumid kui ka mereaed hiiglasliku akvaariumi ja delfinaariumiga.
 
Varnas toimuvad rahvusvahelised balletifestivalid, rahvusvaheline bulgaaria filmide festival „ Kuldne roos“, animafilmide festival „Kuldne delfiin“, rahvakooride konkurss.
 
Muuseumlinn Nesebâr
 
Umbes 120 km kaugusel Varnast maalilisel saarel asuv suur ja võluv Nesebâr oli algselt pisike kaluriküla, mida on mainitud juba VII sajandil, ent inimesed elanud siin juba 3000 aasta eest. See paik on häll tsivilisatsioonile, mida kreeklased nimetasid traakiaks. Seda tsivilisatsiooni katab tihe saladuseloor – traaklastel ei olnud küll kirja, ent nad olid kuulsad oma kõrgeltarenenud kultuuri poolest. Traakiast pärinesid Spartacus ja kuulus kreeka laulik Orpheus. Praeguseks on nendest aegadest jäänud kindluse seinte varemed ja väravad.
 
Üha laienev linn oli kunagi kuulus oma 40 kiriku poolest. Nüüdseks on neid järele jäänud üksnes 10 – mõned neist keskajal, mõned koguni V sajandil ehitatud. Enamik linna ehitistest on väga madalad – türgi ikke ajal ei tohtinud bulgaarlased ehitatada kõrgemaid hooneid kui hobuse seljas istuva ratsaniku kõrgus oli.
 
Ehkki Nesebârist on läbi marssinud kõik Bulgaaria vallutajad (kreeklased, roomlased , bütsantslased, türklased), on linnas säilinud hulgaliselt iidseid ehitisi .
 
See unikaalne muuseumlinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse ning on üks kaheksast sellesse loendisse kuuluvast Bulgaaria pärlist.
 
Kuninganna meelislinn Baltšik
 
Baltšik on üks kaunemaid linnu Bulgaarias. See asub mere ääres, 40 km Varnast. Paekaljudele 2500 aasta eest rajatud linn on üks vanemaid kreeklaste kolooniaid Musta mere rannikul. Linna mägede kurudes voolavad tänapäevani mineraalveeallikad, mida loetakse Bulgaaria suureks rikkuseks. Mineraalveeallikad, nagu ka Bulgaaria roosid , on riigi sümboliks.
 
Baltšik pakub turistidele suplusmõnusid nii merevees kui ka mineraalvee - ja mudavannides.
 
1,5 km kaugusel kesklinnast asub kena botaanikaaed 600 ainulaadse taimesordiga tervest maailmast. Kõige meeldejäävam botaanikaaia vaatamisväärsus on kaktusekogu, mis näeb euroopalikul maastikul väga ebatavaline välja. Aias on rohkesti kiviteid, mida katsid varem vaibad. Botaanikaaia kolmekorruselist pool-euroopalikku, pool-idamaist hoonet ehib minarett. Kahe eri kultuuri arhitektuuristiili põimumises peegelduvad kuninganna religioossed tõekspidamised – ta soovis lähedasi suhteid nii kristlaste kui ka moslemitega.
 
Kaliakra neemega Baltšiki linnas seostub arvukalt legende ja eri nimetusi. Kaliakras on säilinud keskaegse kindluse varemed. Kindlus oli ehitatud järsule, koguni 70 m kõrgusele kaljule. Ühes kaljudest asuvad arheoloogiamuuseum ja restoran.
Pildid
Riigilipp.
Bulgaaria vapp.
Maritsa org.(See on Bulgaarias parim põllumaa)
Riigiandmed.
Riigihümn
Mila Rodino
Pealinn
Sofia
Pindala
111 003 km²
Riigikeel
Bulgaaria
Rahvaarv
7 679 290(2007)
Rahvastiku tihedus
69,3 in/km²
Riigikord
President
Georgi Pǎrvanov
Peaminister
Sergej Stanišev
Iseseisvus
3.märts 1878
22.september 1908
SKT
Elaniku kohta
Rahaühik
Leev (BGL)
Ajavöönd
Ida-Euroopa aeg
Tippdomeen
.bg
ROK-i kood
BUL
 
11