Kasulikud toiduained (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Kasulikud toiduained
Referaat Roland Raven K08A
2010
JOGURT
Jogurt on harilikult maitsestatud, paks Hapupiimaliik. Sisaldab muudest hapupiimadest rohkem kuivaineid. Jogurtit valmistatakse täispiimast piimhappebakterite puhaskultuuriga. Lisanditena kasutatakse rasvavaba piimapulbrit, Suhkrut, puuvilja- ja marjasiirupeid, Mett jm. Idapoolseil Vahemeremail tuntakse jogurtit juba antiikajast. Indias peeti jogurtit jumalate joogiks, rahvameditsiinis on seda kasutatud ravimina unetuse ja vananemise vastu. Kosmeetikaski on naturaaljogurt tuntud näomaskina ja kortsude kõrvaldajana. Naturaalses jogurtis on rohkesti elavaid baktereid (ligikaudu miljon kuni miljard mikroobi ühes grammis ), järelkuumutatud tootes aga mitte. Eestis valmistatakse järelpastöriseerimata jogurteid, mis sisaldavad elusaid baktereid. Selline jogurt säilib jahedas vähemalt kaks-kolm nädalat. Nii-öelda "elavaid jogurteid" tuleb tingimata hoida temperatuuril +2...+6 °C. Järelpastöriseeritud jogurtid säilivad ka toatemperatuuril. Jogurti valmistamisel kasutatakse bakterjuuretist, mis on tegelikult kahe piimhappebakteri: bulgaaria kepikeste Lactobacillus bulgaricus ja piimhappe streptokokkide Streptococcus thermophilus segu. Streptokokid toodavad põhiliselt mitmesuguseid happeid , laktobatsillid aga maitse- ja aroomühendeid.
Rasvasuse alusel jagunevad jogurtid kolme rühma:
rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1...0,3% piimajogurtid rasvasusega 1,5...3,5% koorejogurtid, milles on rasva 10% või rohkem. Üks jogurti liike on joogijogurt, mis on tavaliselt vedelama konsistentsiga ning lisatud moos on ilma marjatükkideta.

BANAAN
Banaan sisaldab kolme naturaalset suhkrut: sahharoosi, fruktoosi ja glükoosi. Uuringud on näidanud, et kahest banaanist saadud energiast piisab 90-minutiliseks treeninguks. Pole siis ka ime, miks banaan on sportlaste nr. 1 puuvili.
Saadav energialaeng pole ainus, mida banaan meile pakkuda suudab. Banaan ennetab või suudab jagu saada mitmetest haigustest , seega kui banaan ei ole veel su päevamenüüs, siis on selleks viimane aeg.
Banaan aitab depressiooni vastu. Kuidas? Vastus seisneb selles, et banaan sisaldab trüptofaani ( proteiin , mille keha muudab serotoniiniks), mis aitab pingest vabaneda , parandab tuju ning kokkuvõttes muudab su rõõmsamaks.
Banaan aitab parandada verevaesust ehk aneemiat, kuna banaani kõrge rauasisaldus kiirendab hemoglobiini toodangut verre.
Banaan aitab kõrge vererõhu puhul. Temas on palju kaaliumit ja vähe soola, mis teeb temast hea vererõhu alandaja.
Banaan aitab ka peavalu (pohmaka) puhul.
C-vitamiini on banaanis vähe, kuid unikaalne on tema suur kaaliumi - ja magneesiumisisaldus. 4–5 suuremat banaani katab täielikult täiskasvanu päevase kaaliumi- ja magneesiumivajaduse.
Banaan sisaldab veel rohkesti B6-vitamiini – 100 grammis 0,5 mg, näiteks 100 g kartulis on seda vaid 0,2 mg ja pastas 0,06 mg.
Kasulikum on eelistada ilusatele, kollastele ja suurtele banaanidele väiksemaid, rohekaid, mis sisaldavad rohkem kaaliumi.
Suure banaanisöömise miinuseks võib pidama seda, et vili on kõrge glükeemilise indeksiga ehk tõstab kiiresti vere glükoosisisaldust.
MESI
Geoloogide andmeil elasid mesilased maal juba miljoneid aastaid tagasi. Mesilane kodustati arvatavasti V-III aastatuhandel e.m.a. Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesele põhitoidus. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus . Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda on tarvitatud värskelt, kuid kasutatud ka viina , likööri, siirupi, äädika jt valmistamiseks. Kondiitritoodetesse lisatakse mett magusa maitse ja aromaatsuse saavutamiseks. Sageli tehakse meepräänikuid, -torte, -kooke, -keeksi, -saia jm. Küpsetusvormi määrimiseks võib traditsioonilise rasvaine asemel kasutada mesilasvaha . Mina hõõrun ðaðlõkiliha enne marinaadi lisamist meega. Oi kui ilusad ja maitsvad, erilise läikega on lihatükikesed varda otsas!
Mesi on mitte üksnes maitsev dessert , vaid inimesele mitmeti vajalik toitvate elementide kompleks . Juba vanal ajal pidasid suured mõtlejad mett üheks tähtsamaks tervist tugevdavaks vahendiks, aktiivse elu pikendajaks ja paljude haiguste ravijaks. Ka tänapäeval ei ole ühtegi maad, kus ei tunnistataks mee väärtuslikkust. Kuigi Eesti kliima ja meetaimestik ei ole siiski selle alaga tegelejatel mesinduse arendamiseks eriti soodne, on saadud head toodangut.
Naturaalses mees on keskmiselt 17,2% vett, 0,4-0,8% täisväärtuslikku valku ja 81,3% igasuguseid suhkruid. Suhkruga võrreldes on mesi loomulikult oluliselt kasulikum, sest peale kergesti imenduva glükoosi ja fruktoosi sisaldab ta veel teisigi toitaineid. Vitamiinidest on mees leitud C-, B1-, B2-, B6-, PP- ja K-vitamiini, biotiini, fool- ja pantoteenhapet, samuti mitmeid mineraalaineid. Väga olulised komponendid on fermendid , millest mees leidub diastaasi, invertaasi ja katalaasi. Nende ülesandeks on kiirendada kas otseselt või kaudselt toitainete keemilist muundamist organismis. On arvatud, et ilma fermentideta ei omastu ka kõige toitvam toit. Fermendid ja ensüümid ei talu kõrgeid temperatuure . Et mee väärtus säiliks, tuleb vältida selle kuumutamist üle +40oC, samuti ei tohi mett hoida külmkapis. Mee pikemaks säilimiseks tuleb seda hoida kuivas ja jahedas ruumis. Arheoloogilised kaevamised Egiptuses (surnukambrites oli mitu vaasi meega) on näidanud, et õigel hoidmisel säilitab mesi oma lõhna- ja maitseomadused ka tuhandete aastate jooksul.
PIRN

Pirnipuu kuulub heitleheliste lehtpuude ja -põõsaste perekonda ning roosõieliste sugukonda. Maailmas leidub umbes 5000 pirnisorti, millest umbes 30 liiki kasvab Euraasias ja Loode-Aafrikas. Võrsed on asteldega või ilma, lehed terved või hõlmised. Lehed on peaaegu ümmargused või ovaalsed, teritunud või ümardunud tipuga ja ümardunud alusega. Leheserv on terve või peensaagjas. Pealt on lehed läikivrohelised, alt heledamad ja kuivades muutuvad mustaks. Lumivalged õied paiknevad kännastena 6-9 kaupa kobaras. Õitseb mais ja on väga dekoratiivne .
Pirnipuu viljaks on õunvili pirn, mis on 2,5-8 cm läbimõõduga. Harilikult kollakasroheline, harvemini kollane või isegi punane. Vili on kujult kerajas või piklik, harilikult tipust jämedam. Pirn sisaldab endas 80-85% vett, 6-14% suhkrut, 0,1-0,6% happeid ning vitamiine ja mineraalaineid. Pirnid sisaldavad rohkesti pektiinaineid, tselluloosi, C, B ja E vitamiini, karotiini. Paljude sortide viljalihas leidub kivirakke. Pirnisordid võivad olla oma maitselt väga erinevad. Vahel magusam, vahel hapum. Ka mahlakus ja valmimisaeg on erinevatel sortidel väga erinevad. Pirne süüakse toorelt, kuivatatult, konservina ja marmelaadina. Neist tehakse ka mahla, siidrit ja veini.
Pirnid kasvavad kõikjal parasvöötmes ja on seal õunasaagi järel tootlikkuses teisel kohal. Varajaste sortide vilju tarvitatakse kohe, talipirne säilitatakse kuni 7 kuud. Eestis on vastupidavamad sordid „Kägi Bergamott“, „ Lutsu võipirn“ ja „Järve“.

ÕUN
Õunte biokeemiline koostis oleneb eeskätt sordist, kasvukohast, viljade küpsusest ja säilivusajast. Kõige rohkem on õuntes loomulikult vett, 85-90 protsenti kaalust . Veerikkad viljad sobivad hästi mahla pressimiseks. Mida paksem on õuna kattev vahakiht, seda vähem ja aeglasemalt viljad vett kaotavad ning seda paremini nad säilivad. Rikkaliku vahakattega uhkeldavad näiteks mitmesugused taliõunad. See ongi üks põhjus, miks sageli õunu ka vahatatakse. Loomulikult ei ole sellisel juhul tegu loodusliku kaitsekihiga, vaid hoopis kunstliku mineraalvahaga. Kunstlik vaha tuleks enne söömist eemaldada.
Õuna maitset mõjutab kõige rohkem suhkrute ja hapete vahekord. Viljad, milles on vähe suhkruid ja orgaanilisi happeid, on maitselt magusamad.
Süsivesikuid on õunas olenevalt sordist 8-12 protsenti. Suhkrutest leidub viljas nii glükoosi, fruktoosi kui ka sahharoosi - see on inimorganismile igati sobiv komplekt. Viljade säilitamisel sahharoosi hulk väheneb, glükoosi- ja fruktoosikogus aga suureneb. Rasvu on õunas vähe, kõigest 0,3-0,4 protsenti, kusjuures põhiosa rasvadest on koondunud seemnetesse. Kalorsus on suhteliselt väike, sajagrammise õuna söömisel saab kõigest 45-58 kcal energiat. Ka valku on vähe. Hapetest on õunte viljalihas kõige rohkem õun- ja sidrunhapet. Olenevalt sordist ja vilja valmimise astmest on hapete sisaldus viljades 0,2-1,1 protsenti. Mida rohkem on viljalihas happeid, seda paremini õunad säilivad, sest enamiku bakterite ning hallitusseente areng on happelises keskkonnas takistatud.
Vitamiinidest on õuntes põhiliselt C-vitamiini, teisi vees lahustuvaid vitamiine on vähe. Kes ka õunaseemneid nosib, saab lisaks E-vitamiini ja A-vitamiini eelühendeid. C-vitamiini sisaldus püsib valminud viljades suhteliselt muutumatu, ka toiduvalmistamisel õuna vitamiinirikkus eriti ei vähene. Mineraalainetest on õunas kergelt omastatavas vormis peamiselt kaaliumi ja magneesiumi, natuke ka fosforit . Teisi mineraalaineid on vähem. Mineraalaineid on õunas kõige rikkalikumalt koorealuses kihis. Inimesele vajalikest mikroelementidest on õunas rauda, mangaani , vaske ja joodi.Inimese toidulaual on õun oluline kiudainete allikas, sest selles leidub pektiini, glükaani, hemitselluloosi ja tselluloosi. Pektiin on õunas lahustunud kujul, lahustumatut tselluloosi sisaldavad põhiliselt õuna koorealune kiht ja seemneümbrised. Sajagrammises õunas on 2,1-2,3 g kiudaineid.
Ehkki kodumaised õunad jäävad välimuselt ja suuruselt sageli importõunadele alla, on nad toitainetesisalduselt samaväärsed. Koduaia punapõskseid kaunitare võib julgelt süüa – neid pole enamasti mürkidega pritsitud või on tehtud seda kordi vähem ega ole ka konservantidega töödeldud.
Kasutatud allikad: et.wikipedia.org
www.toidutare.ee
ENE

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 21 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

IloJumper Õppematerjali autor

Lisanditena kasutatakse rasvavaba piimapulbrit, Suhkrut, puuvilja- ja marjasiirupeid, Mett jm. Idapoolseil Vahemeremail tuntakse jogurtit juba antiikajast. Indias peeti jogurtit jumalate joogiks, rahvameditsiinis on seda kasutatud ravimina unetuse ja vananemise vastu. Kosmeetikaski on naturaaljogurt tuntud näomaskina ja kortsude kõrvaldajana. Naturaalses jogurtis on rohkesti elavaid baktereid (ligikaudu miljon kuni miljard mikroobi ühes grammis), järelkuumutatud tootes aga mitte. Eestis valmistatakse järelpastöriseerimata jogurteid, mis sisaldavad elusaid baktereid. Selline jogurt säilib jahedas vähemalt kaks-kolm nädalat. Nii-öelda "elavaid jogurteid" tuleb tingimata hoida temperatuuril +2...+6 °C.

happed laktobatsillid aroomühend kokandus

Kasutatud allikad

https://www.toidutare.ee

Sarnased õppematerjalid

doc

Mille poolest on kasulikud puuviljad?

Tallinna Tehnikaülikool Toiduainete instituut REFERAAT Mille poolest on kasulikud puuviljad Tallinn 2009 1 Sisukord : Sisukord :..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus :.............................................................................................................................. 3 2 Sissejuhatus :

Keemia

doc

Tooraine töötlemine

Valge peakapsas on kapsastest kõige populaarsem kultuur ning enim kasvatatud. Tänapäeval on peakapsad suurt tähtsust omav köögiviljade grupp enamikus maailma maades. Eestis on valge peakapsas nii kasvupinna, kogutoodangu kui ka tarbimise ulatuse poolest köögiviljade hulgas esikohal. Peakapsaid tarvitatakse väga mitmeti nii värske salati- kui keeduköögiviljana, hapendatuna, konserveerituna, mahlaks töödelduna jm kujul. Hapendamiseks sobib eelkõige valge peakapsas; punast peakapsast kasutatakse selle jaoks vähem. Punane peakapsas sarnaneb väliskujult ja bioloogilistelt iseärasustelt valge peakapsaga. Kõrge antotsüaani sisalduse tõttu on selle taime kõik maapealsed organid punakas- kuni sinivioletsed. Punase peakapsa pead on väga tihedad ega lõhene kasvamisel. Punane peakapsas erineb valgest peakapsast lehtede punase kuni sinakasvioletse värvuse poolest. Lehtede värvus on tingitud rakumahlas esinevast antotsüaanist. Pea on valge peakapsa omast väiksem, kuid ti

Toiduainete õpetus

docx

Banaan

Järvamaa Kutsehariduskeskus Laohoidja LH31 Referaat BANAAN Agnes Sääsk Juhendaja: Mare Teesalu Järvamaa 2014 SISSEJUHATUS Teemaks sain õpetajalt banaan. Järgnevalt uurin referaadis selle kasvu piirkonnast, ajaloost, keemilisest koostisest, toiteväärtusest ja ravim toimest. Referaadis on kirjas veel banaani kasutamine värskelt ning toodetena. 1. BANAANI KASVATAMINE, SAAMINE JA KASVATUS PIIRKONNAD Banaanid on pärit Kagu-Aasiast. Tänapäeval kasvatatakse neid ohtralt igal pool troopikas, näiteks Kariibi piirkonnas ja Kesk-Ameerikas, kus keskmine temperatuur on 27 °C ja aastane sademete hulk 198249 cm. Banaane on u 400 sorti. Eurooplastele on kõige tuntum Cavendishi banaan. Banaanid ei ole hooajakaup. Küpseid banaane saab igal aastaajal. 2. AJALUGU Paapua Uus-Guineas läbi viidud arheoloogilised ja palentoloogilised uuringud on näidanud, et banaanitaimi kultiveeri

Bioloogia

doc

Toiduainete taimne toore

- kuivatisse. Hõbejast sarvkestast vabastatakse oad: - tampimisega või - koorimismasinais (poleerivad neid). Kuivmenetluse korral asetatakse kohvi viljad kohe päikese kätte kuivama. Poes müüakse enamasti röstitud kohviube. Kohvi röstitakse kuivalt kõrgel temperatuuril (kuni 220 kraadi). Jahutatakse kiiresti, et vähendada aroomiainete kadusid. 10. Kohvi olulisus ja toiteväärtus, kasulikud omadused. Kohvis on väga vähe energiat andvaid toitaineid (valke, süsivesikuid, rasvu). Kõige rohkem on kohvis: - kofeiini 12% (ergutava toimega ksantiinalkaloidi), - parkaineid, - eeterlikke õlisid, - lämmastikuühendeid. Kasulikud omadused: Kohv: - stimuleerib kesknärvisüsteemi, - hingamiselundite tegevust, - laiendab veresooni,

Köögiviljandus

doc

Jogurtid

Selline olukord on ajutine ning soolestiku normaalne mikrobioloogiline tasakaal taastub varem või hiljem. Samuti väheneb seedetrakti bakterite hulk stressi ajal ning vananemisel. Selleks et olukorda parandada, soovitatakse tarvitada just hapendatud piimatooteid. Milline on "elusjogurt"? Kõik Eestis toodetud jogurtid sisaldavad elusaid piimhappebaktereid. Euroopas aga pikendatakse paljude jogurtite säilivusaega valmisjogurti järelkuumutamisega, kuid nii hävitatakse kasulikud piimhappebakterid. Elusjogurtit tuleb säilitada temperatuuril +2 kuni +6ºC ning pakendil on realiseerimisaja märgistus "Kõlblik kuni". Selliste jogurtite säilimisaeg on kuni 21 päeva. Need jogurtid, mida ei hoita külmlettides ning realiseerimisajaks on märgitud mitu kuud, on kindlasti järelkuumutatud: neil on küll jogurtile iseloomulik maitse, kuid kõik kasulik, mida piimahappebakterid inimorganismile annavad, jääb saamata. Biojogurt midagi enamat kui lihtsalt jogurt

Toiduainete õpetus

doc

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks

Röstimise käigus eraldub süsihappegaas, kohviubades leiduvad süsivesikud karamellistuvad. Tekib kohvile iseloomulik röstitud lõhn. Ubade pinnale tekivad eeterlikud õlid ja rasvhapped (annavad ubadele iseloomuliku läike, lõhna, maitse). Röstimisel ubade kofeiinisisaldus ei muutu. Mida pikem on röstimisaeg, seda mõrkjama maitse kohvioad omandavad. Hapusus samal ajal väheneb. Kohvi toiteväärtus ja kasulikud omadused. Kohvis on väga vähe energiat andvaid toitaineid (valke, süsivesikuid, rasvu). Kõige rohkem on kohvis: - kofeiini (ergutava toimega ksantiinalkaloidi) 12%, - parkaineid, - eeterlikke õlisid, - lämmastikuühendeid. Araabika oad on suhteliselt suured, piklikud, neid läbib veidi laineline vagu. Araabika on kõrgelt hinnatud, kvaliteetne, mahedamaitseline aromaatne kohv, sisaldab vaid 1% kofeiini.

Toiduained

doc

PUUVILJAD KULINAARIAS

TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED...................................................................

Eesti keel