Meteoriidikraatrid Eestis (0)

Q: Mis on meteoriidikraater ?

Vastus leiad õppematerjalist: Meteoriidikraatrid Eestis

Q: Kui palju Sa tead teadaolevatest kraatridest ?

Vastus leiad õppematerjalist: Meteoriidikraatrid Eestis

Q: Kust saad leiad Sina kraatrite kohta infot ?

Vastus leiad õppematerjalist: Meteoriidikraatrid Eestis

Keskkool - Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on meteoriidikraater ?
Kui palju Sa tead teadaolevatest kraatridest ?
Kust saad leiad Sina kraatrite kohta infot ?

Põltsamaa Ühisgümnaasium
METEORIIDIKRAATRID EESTIS
Uurimistöö
Koostaja : Katre Küppar 11B
Juhendaja : Toomas Annuk
Põltsamaa 2009
Sisukord
Sissejuhatus.................................................................................................................................3

Mis on meteoriidikraatrid ja meteoriitika........................................................................4

Kaali meteoriidikraater ....................................................................................................5

Tutvustus...................................................................................................................5

Fakte.........................................................................................................................5

Geoloogilisi andmeid................................................................................................6

Leiud .........................................................................................................................7

Viiteid Kaali meteoriidile vanades legendides.........................................................8

Ilumetsa meteoriidikraatrid............................................................................................9

Neugrundi meteoriidikraater........................................................................................11

Kärdla ehk Paluküla meteoriidikraater.........................................................................12

Kraatri teke.............................................................................................................12

Kraatri kuju.............................................................................................................13

Räpina ehk Tsõõrikmäe meteoriidikraater....................................................................14

Simuna meteoriidikraater..............................................................................................15

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste teadmised Eestis leiduvatest kraatridest..........16
Uurimistöö kokkuvõte.............................................................................................................18
Kasutatud materjal...................................................................................................................19

Lisa1 .............................................................................................................................20
Lisa2.............................................................................................................................22

Sissejuhatus

Valisin selle teema, kuna see tundus mulle huvitav. Eesti on maailmas esimesel kohal meteoriidikraatrite tiheduses ühe ruutmeetri kohta. Tahtsin rohkem teada saada Eestis asuvatest meteoriidikraatridest, enne töö alustamist teadsin vaid kahte: Kaali ja Ilumetsa meteoriidikraatrit. Minu arvates peab inimene rohkem teadma oma kodumaa looduse kohta, kui seda õpitakse koolis geograafia tunnis.
Uurimistöö koosneb 3 peatükist. Esimeses peatükis selgitan mis on meteoriit ja metoriitika. Teises peatükis räägin lähemalt 6 meteoriidikraatrist. Kolmandas peatükis on välja selgitatud , kui palju teavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased meteoriidikraatridest. Teavet otsisin , sain internetist, raamatudest ja ka juhendaja käest.
Metoodikaks on küsitlus. Küsitlesin 4 klassi: 7B, 9C, 10A, 11B klassi. Klasside valik oli juhuslik. Küsitluse eesmärgiks oli selgitada põhiliselt seda, kuivõrd on õpilasi köitnud selline nähtus nagu meteoriidikraatrite teke ja kust on nad otsinud lisateavet koolitunnis kuuldule ja õpikust loetud lühikesele vastavasisulisele lõigule. Vanemate klasside puhul tahtsin teada saada, mis on meteoriitidest meelde jäänud.
Selle uurimustööga loodan nii endale ja kui ka selle töö lugejale anda ülevaate Eestis asuvatest meteoriidikraatritest.
3
1. Mis on meteoriidikraatrid ja meteoriitika
Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maale langenud tahke keha, meteoorkeha jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda ka meteoriidisajuna. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriitideks ehk sideriitideks, kivimeteoriitideks ehk aeroliitideks ja segameteoriitideks ehk pallasiitideks. Raudmeteoriidid sisaldavad peale raua 5-30 % niklit. Kivimeteoriitide põhimassi moodustavad silikaatsed mineraalid oliviin ja pürokseen, ka sisaldavad nad paljudel juhtudel primaarse kosmilise aine tombuksikondreid. Segameteoriidikraatrite koostis on vahepealne. Meteoriitidel on korrapäratu kuju, neil pole teravaid nurki, pinda katab õhuke sulamis koorik ning selles on madalad lohukesed - regmaglüptid. Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale (sreibertsiiti, olhamiiti). Meteoriitides leiduvate radioktiivsete või kosmioogeensete isotoopide uurimine võimaldab määrata meteoriitide aine kosmilist ja maalist vanust . Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju suuremaid löögiplahvatus või plahvatuskraatreid, neid ümbritseb tavaliselt ringvall. Suurte meteoriitide põrkumisel tekib plahvatus , selle ajal meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri. Aastas langeb maale umbes 1000 meteoriiti, nendest leitakse 10-15. Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandi jooksul vähem kui üks. Praegu on maal teada üle 200 tõenäolise meteoriidikraatri või nende rühma, nende avastamine jätkub. 1
Meteoriitika on teadus meteoriitidest, nende tekkest, koostisest, ehitusest, omadustest ning nähtustest, mis on seotud meteoorkehade liikumisega planeetidevahelises ruumis ja nende langemisega Maal pinnale. Meteoriitika kasutab peamiselt astronoomi, geoloogia, füüsika, keemia ja naaberteaduse uurimismeetodeid. Meteoriitikale pani 1794. aastal aluse E. Chldini2

2. Kaali meteoriidikraater

2.1 Tutvustus

Kaali meteoriidikraatrite väli Saaremaal on Eesti haruldasem loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi ja võib-olla ka inimohvreid, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega.
Meteoriidi langemine on ajalooliselt tähelepanuväärne. Esiteks– plahvatusega seotud sündmusena ja sellest tulenevate kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Teiseks– kujunes Kaalis plahvatuse tagajärjel uus pinnavorm , mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrhiiena. Kaalis tehtud arheoloogilised uuringud on kinnitanud kraatrivälja unikaalsust ka sellepooolest.3
2.2 Fakte
Kaali kraatri meteoriitne päritolu tõestati 1937. aastal, mil koguti esimesed 8,3 niklisisaldusega raudmeteoriidikillud. Teadlaste arvates sisenes u. 400 kuni 10 000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kirde suunast kiirusega 15-45 km/s, maapinnani jõudes oli selle kiirus 10-20 km/s. Meteoriidi massiks pakutakse 20 kuni 80 tonni. Olles 5-10 km kõrgusel, lagunes meteoriit ja sadas maapinnale tükkidena, millest suurim tekitas 110 m läbimõõduga 22 m sügavuse kraatri ja 8 väiksemat 12 kuni 40 m läbimõõduga 1-4 m sügavused kraatrid. Tõenäoliselt pole veel siiani kõiki kraatreid leitud. Kaali meteoriit langes sinna vähemalt neli tuhat aastat tagasi, kuivõrd peakraatrist on radiosüsinikumeetodiga dateeritud üle kolme tuhande aasta vanust orgaanilist ainet. Väikekraatritest on dateeritud puusütt, mille vanuseks saadi kuni 2920±240 aastat. Uuringute põhjal võivad kraatrid olla ligikaudu isegi 7500 aastat vanad, kui dateerida kraatrist välja paiskunud pinnast ning kivimiosakesi ümbruskonnasoodes. Meteoriidi põhimass plahvatusel pihustus ning seni on leitud vaid 0,5 kuni 28 g kaaluvaid meteoriitse raua tükikesi kõrvalkraatritest.4
2.3 Geoloogilisi andmeid
Eesti ainsal, 50 hektari suurusel geoloogilisel kaitsealal (58° pl., 22°40’ ip.) paikneb üheksa meteoriidikraatrit: peakraater ja kaheksa kõrvalkraatrit. Peakraatri põhjas asetseb Kaali järvik, mille läbimõõt olenevalt vee hulgast on 30-60 meetrit ja sügavus 1-6 meetrit. Järvik toitub põhjaveest ja sademetest. Veekogu põhja katvate setete paksus on ligi 6 meetrit ja nende vanus ligikaudu 4000 aastat. Kaali ümbrus on moreentasandlik, kus savika põhimoreeni paksus peakraatri lähedused on ligikaudu meeter. Kaali meteoriit on kukkunud nõnda öelda kahekihilisse „märklauda”– nii savikasse põhimoreeni kui ka lamavatesse dolomiitidesse. Seetõttu on kraatrid täitunud omapärase täitematerjaliga, mis on tekkinud plahvatusel purustatud dolomiidi mitmesuguse suurusega osade segunemisel põhimoreeni ja mullaga. Valli ülemine osa koosneb kraatrist plahvatusel väljapaisatud materjalist ja kergitatud 25-95°- se kallakusega dolomiidikihtidest. Kaali peakraater on tüüpiline plahvatuskraater. Kosmilise kiirusega langenud meteoriitplahvatas kokkupõrkel maaga, löökaine purustas maapinna kivimid ning tekitas kraatri, mille servades kivimid vallina üles suruti. Plahvatusel meteoriit pihustus ja hajus tõusvas tolmusambas. Seetõttu ei säilinud peakraatri piires ka suuremaid meteoriidikilde. Väiksemad, kohalike elanike poolt "kuivjärvedeks" nimetatud väikekraatrid, on madalad kausjad lohukesed. Need on löögikraatrid, mille põhjas on näha meteoriidi löögijälgi ning neist on kogutud meteoriidikilde. 1970. aastate lõpul ja 80. aastatel hakati pihustama meteoriitset ainet, see on alla ühe millimeetrise läbimõõduga osakeste tüüpe ja levikut hakati süstemaatiliselt uurima . Algul Kaali meteoriidikraatrite väljal ja selle lähemas ümbruses, hiljem kogu Saaremaal, Muhus ning Lääne-Eestis. Selgus, et pihustunud meteoriidiaine levik on korrapäratu ja jaotunud võrdlemisi keerukateks väljadeks.5
2.4 Leiud
Kaali Linnuse arheoloogilistel kaevamistel leiti peale muude esemete väike aare : kaks hõbedast kaelavõru ja kaks hõbedast käevõru 3-5. sajandist. Et nad linnuse kasutamisega ühte aega ei kuulu, tuleb oletada, et tegemist oli peitvara või ohvrianniga, just selle hõbevalgega, millest Lennart Meri nii kaasakiskuvalt räägib oma samanimelises raamatus.6
Kaali peakraatri ainulaadsust rõhutab omakorda seda ümbritsev salapärane võimas kivimüür, mille jäänused on arheoloogide tähelepanu köitnud uuringute algusest peale. 470 m pikkune ja 2,5 m laiune ringmüür ümber peakraatri valli on tunduvalt võimsam Saaremaa suurematestki kiviaedadest. Väga suured - kuni poolteisemeetrise läbimõõduga olid ka kivid ses müüris. Sellise võimsa ja töömahuka rajatise eesmärk pidi oluliselt erinema tavalise kiviaia omast. Võimalik, et müüriga taheti tähtis kultuspaik eraldada muust maailmast, et sinna ei astuks kutsumata külalise jalg. Kaevamised müürijalamil näitasid, et mõisaaegse kivimüüri ehitamise ajal oli varasem, seega tõenäoliselt muinasaegne müür juba lammutatud. Seniste uurimistulemuste põhjal jääb veel selgusetuks, kas müür rajati kaitseotstarbel või kultuslikel esemärkidel. Selle seletamiseks lisavad mõttelennule omakorda hoogu vanad kohanimed nagu "Paasiaia põld", "Püha mets" või kogu ümberkaudse kihelkonna nimetamine Püha kihelkonnaks.7
2.5 Viiteid Kaali meteoriidile vanades legendides
Vana- Kreeka müüt päikesepojast Phaetonist, kes päikesekaarikut juhtides võimu hobuste üle kaotas ja koos Päikesega salapärasesse Eridanose jõkke kukkus, juhib mõtted Kaali meteoriidi kukkumisele: Ühel päeval astus Päikesejumala ette noormees , kes väitis, et on Päikesejumala enda ja maise naise Klymene poeg Phaeton . Noormees oli kahelnud oma kõrges päritolus ja nõudis Päikesejumalalt kinnitust. Viimane kinnitaski seda ja lubas oma sõnadele kaalu andmiseks täita Phaetoni kõige suurema südamesoovi. Poiss, kes oli tihti imetlusega jälginud päikeseketta teekonda, esines ootamatu palvega: ta tahaks juhtida päikesekaarikut üle taevalaotuse. Seda soovi kuuldes kahetses Päikesejumal oma kergekäelist lubadust . Ta püüdis noormeest ümber veenda, kuid see jäi endale kindlaks. Poiss ei hoolinud hädaohtudest, mis talle silme ette maaliti ja saigi oma tahtmise. Algul läks sõit hästi ja Phaeton tundis end peaaegu taeva peremehena. Kuid siis võttis asi halva pöörde: tulised ratsud, tundes, et ohje hoiavad nõrgad käed, muutusid ülemeelikuks ja pöörasid õigest sõidusuunast kõrvale. Noormees kaotas hobuste üle võimu. Need sööstsid kord taevalakke, samas kihutasid otse Maa poole, nii et seal süttisid metsad ja põllud, muutusid auruks allikad ja kuivasid jõed. Kui maiste hädakisa kostis jumalate kõrvu, haaras Jupiter viimases hädas oma piksenooled ja karistas nendega vastutustundetut kaarikujuhti. Leekidesse mattunud Phaeton lendas läbi õhu ja kukkus maale salapärasesse Eridanose jõkke, mida pole näinud ühegi sureliku silm. Phaetoni õed heliaadid, päikesejumal Heliose tütred, otsisid venna haua üles, et teda seal taga nutta. Leinavad õed muudeti aga papliteks Eridanose kallastel.8

3. Ilumetsa meteoriidikraatrid

Ilumetsa kraatrid asuvad kergesti ligipääsetavas kohas, pea otse Põlva – Värska maantee ääres Ilumetsa raudteejaamast veidi lõuna pool. Nende looduslik ilme on hästi säilinud, sest nad on inimtegevusest sajandeid kõrvale jäänud. Ilumetsa kraatrid avastati geoloogilise kaardistamise käigus alles 1938. aastal. Leidjaks oli tollane tudeng, hiljem teadusmaailmas ilma teinud eesti-saksa geoloog Rudolf Arthur Friedrich Wilhelm Hallik (Allikas), kes metsas olevatele aukudele üsna juhuslikult peale sattus. Teaduslikult on kindlaks tehtud neist vähemalt kaks: Põrguhaud ja Sügavhaud. Kuradihaua, Tondihaua ja Inglihaua meteoriitne teke ei ole siiani otseselt tõestatud.9

Põrguhaua läbimõõt valliharjalt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m. Ümbritseva valli kõrgus ulatub meetrist kuni 4, 5 meetrini. Kraatripõhi on täitunud 2,5 m paksuselt turbaga, millest tehtud palünoloogilised (õietolmu) ja radiosüsinikuanalüüsid andsid kraatri vanuseks ligikaudu 6000 aastat. Kraatripõhja all on Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakivid mõjustatud löögist umbes 30 meetri ulatuses. Valli tuumaosas on aluspõhjakihid kergitatud laugeks kurruks. Kõikjal on rohkesti lõhesid, osadesse neist on sisse surutud moreen . Kraatripõhja täiteks on 10 m paksuselt liivakivi ja põhimoreeni segatud mass. Kraatrinõlvadel on moreen muljutud kohati keerukateks rebendvormideks.10
Sügavhaua läbimõõt on väiksem - umbes 50 m ja kraatri sügavus 4,5 m. Kraatripõhja täidab suures osas sisseuhutud vallimaterjal, turvast pole moodustunud. Aluspõhjakivimite purustusvööndi paksust hinnatakse 20 meetrile. Põrgu- ja Sügavhaud on oma kuju, hea säilivuse ja Kaali peakraatrile lähedaste mõõtmete tõttu tüüpilised meteoriidikraatrid. Ilumetsa kraatrite puhul on tegemist tugeva meteoriidilöögiga - kraatripõhi ulatub läbi pudedate Kvaternaarisetete üsna sügavale Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakividesse. Kraatrite esmauurijaks oli hilisem akadeemik Artur Luha, kelle tööd sõja tõttu katkesid. Pärastsõja aastail oli viljakaim uurija Ago Aaloe , kes selgitas kraatrite morfoloogia ja selle nõlvade dislotseeritud struktuuride alusel meteoriidi langemissuuna, Põrguhaua põhja täitvate setete alusel aga ka ligikaudse vanuse – umbes 6000 aastat.11

4. Neugrundi meteoriidikraater

„Eesti Päevalehes„ 17.01.1997. a. Ilmunud artiklis „Läänemeres avastati eesti suurim meteoriidikraater” on jutt eesti geoloogide poolt Osmussaare ja Pakri saarte vahel vahel Läänemere põhjas avastatud Eesti suurimast seitsmekilomeetrise läbimõõduga meteoriidikraatrist. Eesti suurim Neugrundi kraater on läbimõõduga 7 kilomeetrit ja umbes 475 miljonit aastat vana, ning asub mere põhjas Osmussaare ja Pakri saarte vahel. On aegade jooksul mattunud setete alla, kuid jääaja lõpus taas osaliselt paljastunud. Geoloogidel tekkis juba ammu kahtlus, et Läänemere põhjas võib olla suur meteoriidikraater, kuna Loode-Eesti rannikul ja Osmussaarel avastati hulgaliselt kristalse aluspõhjaga purustatud rahne. Meteoriit tekitas maapinnale langedes seitsmekilomeetrise läbimõõduga kraatri ning plahvatuse mõju ulatus mitmekümne kilomeetrini, purustades kivimeid. Geoloogi kinnitusel oli meteoriidi ja maapinna kokkupõrkel tekkinud plahvatus neli-viis korda võimsam kui seni suurim inimeste korraldatud plahvatus 1961.a. Novaja Zemljal, kus NSV Liidu korraldatud termotuumaplahvatus tekitas kolmekilomeetrise läbimõõduga kraatri. 12
5. Kärdla ehk Paluküla meteoriidikraater
Geoloogilisel kaardistamisel 1968. aastal avastati Hiiumaal aluskorra kerge Palukülas. Hilisemate puurimiste käigus leiti selle kerkega sarnane struktuur ka Lõpes ja Tubalas ning nende vaheline üle 100 m sügavune alang. Hilisem geofüüsikaline kaardistamine selgitas, et Paluküla, Tubala ja Lõpe kerge asuvad positiivsete magnet- ja gravitatsioonianomaaliate rõngas, nende vaheline alang aga keskse ümara miinimumi alal. Saadud kaardipilt meenutas kraatrit. Väljaspool muid kerkeid ei avastatud. Esialgu oletati, et tegemist on vulkaanilise vormiga . Viisteist aastat pingsat tööd ja 160 puuraugu materjali läbitöötamine viis Geoloogiateenistuse geoloogid-kaardistajad Kalle Suuroja juhtimisel äratundmisele, et maapõues peituva, esialgselt paluküla kerkeks nimetatud kraatritaolise struktuuri puhul on tegemist meteoriidikraatriga. Hiiumaa pealinna kagupiiril asuv ringstruktuur sai nimeks Kärdla meteoriidikraater. 13
5.1 Kaatri teke
Kärdla meteoriidikraater tekkis Vanaaegkonna Ordoviitsiumi ajastul, ligi 455 miljonit aastat tagasi, tolleaegses madalmeres toimunud meteoriidiplahvatusel. Eestimaa koht madalmeres (kuni 50 m sügavuses) asus tollal Baltika nime kandval mandrilaamal kusagil lõunapoolkeral, tänapäevase Uus- Meremaa kandis . Meteoriit läbis vähem kui kümnendiku sekundiga poolesaja meetri paksuse veekihi ja merepõhja katvate settekivimite kuni 200 meetri paksuse lasundi ning plahvatas siis ligi 300 m sügavuses, kristalse aluskorra ülaosas. 14

5.2 Kaatri kuju
Hea säilivusega Kärdla struktuur on saanud maailmas üheks paremini puuritud ja uuritud meteoriidikraatri näiteks. Veidi nurgelise, kuid siiski üsna korrapärase kujuga kraatri läbimõõt on ringvalli harjal ligi 4 km. Kraater joonistub selgesti välja kristalsete aluskorra kivimite reljeefis: kohati kuni 250 m kõrgune ja 1 km laiune lainja harjaga ringvall ümbritseb 3, 5-km läbimõõduga ning 400-500 m sügavust lamedavõitu kraatrisüvikut. Puurimisel avastati meteoriidikraatritele omane keskkerge. Kraatrit ümbritseb veel 12-15 km läbimõõduga omapärane ringmurrang.15
6. Räpna ehk Tsõõrikmäe meteoriidikraater
Madalal künkal painevat veega täitunud lohku, mis aeg-ajalt on kasutamist leidnud linaleopaigana, tunnevad Räpina kandi inimesed Tsõõrikumäe, ka Tsõõrumäe nime all juba aastasadu. Tsõõrikmäe nime võttis kasutusele kraatri esimene uurija A. Aloe 1976. aastal. Oma uuringute põhjal täheldas ta Tsõõrikmäe struktuuri suurt sarnasust Ilumetsa kraatritega. Ta pidas Tsõõrikmäe meteoriitset päritolu väga tõenäoliseks, arvestades ka võimalust, et Tsõõrikmägi ja 15 km lõuna pool paiknevad Ilumetsa kraatrid on ehk tekkinud koguni üheaegselt. Tsõõrikmäe ringstruktuur on vaevumärgatav kõrgendik tiheda tamme- pihlaka -vaarika alusrindega männikus. Tsõõrikmäe keskel paikneb järsunõlvaline ümar lohk , mida ümbritseb korrapärase ringina pidev vall, mille kõrgus veepinna suhtes on enamasti vaid 1,0-1,2 m, ulatudes ainult lõuna pool 1,4 meetrini. Tsõõrikmäe on võetud kaitsvate loodusobjektide nimetusse. Seni on seda kaitsnud vähetuntus ja raske leitavus maastikul. Üldiselt on Tsõõrikmäe looduslik ilme siiski üsna hästi säilinud.16

7. Simuna meteoriidikraater

1. juunil 1937 a. olid Kirde-Eesti elanikud omapärase loodusnähtuse - ereda boliidi lennu tunnistajaks. Lehtri läbimõõt on valliharjalt 8,5 m, sügavus 1,9 m. Kindlaks tunnuseks, et tegemist on plahvatuse jäljega, oli valli alla mattunud huumusekiht ja osakeste paigutus sellele langenud materjalis . Vallis on plahvatusele tüüpiline materjali järjestus: mattunud mullakihi peal lebavad suuremad kivid ja veerised ning valli ülaosa moodustab peen liiv. Simuna kraater võiks teadaolevalt olla üks vähestest meie inimpõlve jooksul moodustunud meteoriidikraatritest Maal.17
8. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste teadmised Eestis leiduvatest kraatridest
1) Kas Sa tead, mis on meteoriidikraater ? Selgita
Seitsmendast B klassist vastas 35 % õpilastest õigesti, mis on meteoriidikraater ja 65 % vastanutest ei teadnud , mis on meteoriidikraater. Üheksanda C klassi õpilased vastasid küsimusele 100 % õigesti. 9-11 klassi õpilastel on olnud rohkem geograafia tunde kui 7-nda klassi õpilastel. Nii 9C kui 11B vastasid antud küsimusele potsentuaalselt õigemini, kui 7B ja 10A klass. 10A klassi õpilastest vastas 65 % õpilastest õigesti ja 35 % ei teadnud, mis on meteoriidikraater. 11B klassi õpilased vastasid 88 %’ lise enamusega õigesti, 12 % vastanutel polnud aimugi, mis on meteoriidikraater.
2) Kas Eestis on mõni meteoriidikraater ? Kui jah, siis nimeta.
9C ja 11B klassi õpilased pakkusid 100 %’i Kaali meteoriidikraatrit. Mis näitab, et Kaali meteoriidikraater on üks tuntumatest. 7B klassist teadis 22 % õpilastest Kaali meteoriidikraatrit ning 78 % õpilastest ei osanud nimetada ühtegi kraatridest. 10A klassi õpilased vastasid 80 %’ lise enamusega, et Eestis on Kaali meteoriidikraater, 5 % vastas Kärdla meteoriidikraater ja 20 % vastanutest ei osanud ühtegi meteoriidikraatrit nimetada.
3) Nimeta kohti, kus asub mõni meteoriidikraater.
9C klassi küsitlejatest vastas 100 %, et saaremaal asub meteoriidikraatreid. 7B klassist vastas 73 % Saaremaal, 7 % USA’s ja 20 % ei osanud vastata. 10A klassi õpilased vastasid 75 % Saaremaal, 15 % välismaal. 11B klassist vastas 72 % Saaremaal, 17 % USA’s ja 11 % Lõuna- Eestis.
16
4) Kui palju Sa tead teadaolevatest kraatridest ?
Joonis 1
5) Kas Sinu arvates infot nende kohta on piisavalt ?
7B klassist castas 43 %, et infot meteoriidikraatrite kohta on piisavalt, 57 % infot on vähe. 9C klassi õpilased vastasid 63 %’ lise enamusega, et infot on palju ja 37 % vastanutest, et infot on vähe. 10A klassi õpilased vastasid 53 %’ lise enamusega, et infot on, 47 % vastas, et infot ei ole. 11B klassi õpilased arvasid 58 %’ ga, et on infot, 42 %’ ga, et ei ole.
6) Kust saad/ leiad Sina kraatrite kohta infot ?
7B klassi õpilastest 65 % leiavad infot internetist, 25 % saavad infot geograafia tundidest ja 10 % mujalt (ajalehed, ajakirjad ). 9C klassist vastas 81 %, et nemad saavad infot internetist ja 19 % geograafia tundidest. 10A klassist 91 % õpilastest leiavad infot internetist, 6 % raamatukogust ja 3 % geograafia tundidest. 11B klassi vastanutest 58 % saavad infot internetist, 17 % televiisorist, 14 % raamatutest, 11 % geograafia tundidest. Antud küsimuse põhjal tuli välja, et enamus õpilasi saab/ leiab infot internetist, kuna sealt leiab info kõige kiiremini ja kergemini üles.
Mina arvan, et Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased teavad meteoriidikraatritest väga vähe, kuigi võiks rohkem teada. Koolis geograafia tundides käsitletakse küll seda teemat, kuid mitte piisavalt. Õpilased teavad valdavalt vaid üht meteoriidikraatrit, milleks on Kaali, kuigi Eestis on neid tegelikult 6. Välismaisetest kraatritest ei tea õpilased aga kahjuks midagi ning peab tunnistama, et küsitluses selgus, et ka kodumaisetest kraatritest ei teata peale nime eriti midagi. Õpilaste arvates leidub infot piisavalt. Seda leiab nii internetist, raamatutest, televisioonist , meediast ning ka geograafia tundides, kus seda teemat käsitletakse. Arvan, et õpilasi, keda see teema rohkem huvitab leiavad kindlasti rohkem infot, kui koolitundides saavad.
17
Uurimistöö kokkuvõte
Oma uurimistööga sain täpsema ülevaate Eestis leiduvadest meteoriidikraatritest. Eestis on 6 suuremat ja 2 väiksemat meteoriidikraatrit. Suuremad: Kaali, Ilumetsa, Neugrundi, Räpina ja Simuna meteoriidikraater. Väiksemad: Põrguhaua ja Sügavhaua meteoriidikraater. Uurimistööd koostades sain rohkem teada Eestis leiduvate meteoriidikraatrite ajaloost.
Küsitluses selgus, et Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased teavad väga vähe meteoriidikraatrite kohta. Ainuke klass, kelle teadmised olid palju lubavad oli 9 C. Kahjuks ei ole ma seni ühtegi meteoriidikraatrit külastanud. Tahan minna vaatama ainulaatsemat ja kuulsamat Kaali järve, mis on tekkinud meteoriidikraatrisse. Soovitan ka võimalusel teistel minna Saaremaale ja külastada Kaali järve.
18
Kasutatud materjal:
http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=304:kaali-kraatrivaeli&catid=79:vaatamisvaeaersused&Itemid=236&lang=et&el_mcal_month=1&el_mcal_year=2009
http://muinas.struktuur.ee/projektid/ecp/kaali/html/uuringud.html
http://www.hot.ee/kaja56/kraatrid.html
http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/ilumetsa.html
http://www.hot.ee/kaja56/kraatrid.html
http://www.otsimrat.net/kraater/meteoriidikraatrid.HTML
http://geoeducation.info/meteoriidikraatrid.php
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/meteorites.html
Lennart Meri „Hõmevalgem”
Reet Tiirmaa „Meteoriidid ja Meteoriidikraatrid”
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi küsitletud õpilaste teadmised
19
Lisa 1:

Meteoriitide liigitus:

Raudmeteoriidid - koosnevad rauast ja niklist, sarnanevad raud-nikkel tüüpi asteroididega
18
Kivi-raudmeteoriidid - koosnevad rauast ja kivimitest, sarnanevad kivi-raud asteroididega
19
Kondriidid - sarnanevad oma koostiselt kiviste (Maa sarnaste) planeetide koorega
20
Süsinik-kondriidid - sarnanevad koostiselt Päikese koostisele , kuid sisaldavad vähem gaase ; sarnanevad jäätunud gaasilistele asteroididele
21
Akondriidid - sarnanevad Maa purskekivimitega ja pärinevad arvatavasti kuult
22
Lisa 2:
Küsimustik
Tere! Olen 11B klassi õpilane Katre Küppar. Teen uurimistööd teemal „Meteoriidikraatrid Eestis“. Palun vastake mõndadele küsimustele.
M
N Klass: ...........................
1) Kas Sa tead, mis on meteoriidikraater ? Selgita
......................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
2) Kas Eestis on mõni meteoriidikraater ? Kui jah, siis nimeta.
......................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
3) Nimeta kohti, kus asub mõni meteoriidikraater.
...........................................................................................................................................................
4) Kui palju Sa tead teadaolevatest kraatridest ?
......................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
5) Kas Sinu arvates infot nende kohta on piisavalt ?
...........................................................................................................................................................
6) Kust saad/ leiad Sina kraatrite kohta infot ?
......................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
22
1Kirjastus „Valgus”. ENEKE 2. Tallinn 1983. Lk 335
2 Ibid .
4
3 http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=304:kaali-kraatrivaeli&catid=79:vaatamisvaeaersused&Itemid=236&lang=et&el_mcal_month=1&el_mcal_year=2009
4Ibid.
5
5Ibid.
6
6 Lennart Meri. Hõmevalgem. Tallinn 1984. Lk 82
7 http://muinas.struktuur.ee/projektid/ecp/kaali/html/uuringud.html
7
8 http://muinas.struktuur.ee/projektid/ecp/kaali/html/legendid.html
8
9 http://www.hot.ee/kaja56/kraatrid.html
10 http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/ilumetsa.html
9
11 http://www.hot.ee/kaja56/kraatrid.html
10
12 http://www.otsimrat.net/kraater/meteoriidikraatrid.HTML
11
13R. Tiirmaa. Meteoriidid ja Meteoriidikraatrid. Tallinn 2002. Lk 91
14Ibid.
12
15Ibid.
13
16 R. Tiirmaa. Meteoriidid ja Meteoriidikraatrid. Tallinn 2002. lk 8-89
14
17 http://geoeducation.info/meteoriidikraatrid.php
15
18 http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/meteorites.html
19 Ibid.
20 Ibid.
21 Ibid.20
22 Ibid.21

.DOCX Laadi alla originaalfail 22 lk · .docx · 25 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

katre56 Õppematerjali autor

UURIMISTÖÖ

kaali ilumetsa neugrundi kärdla ehk paluküla räpina simuna meteoriidikraater

Kasutatud allikad

https://geoeducation.info/meteoriidikraatrid.php

Sarnased õppematerjalid

doc

Meteoriidikraatrid Eestis

Kosmosetekkelised pinnavormid Eestis Eesti territooriumil on tänaseks tuvastatud kokku seitse paika, kus leidub kosmiliste kehade plahvatusjälgi (kaheksanda võimaliku Vaida kraatri uurimist on alles alustatud). Neist nelja puhul (Kaali, Ilumetsa, Kärdla, Neugrund) on vaieldamatult tegemist hiidmeteoriitide jälgedega. Kogu maailmas on teaduslikult kindlaks tehtud ligi 200 hiidmeteoriidi kraatrit või muud jälge. Niisiis, arvesse võttes meie territooriumi väiksust, on Eesti kõige tihedama meteoriidikraatrite hulgaga riik maailmas! Kas on selle põhjuseks kodumaa pinnase ehituse omapära, mis kosmilisi jälgi eriti hästi säilitanud? Või hoopis Eesti

Geograafia

doc

Eestis asuvad meteoriidikraatrid

On leitud, et maakera ja kõigi kiviplaneetide süvakesta - vahevöö - koostis on peaaegu sama kui kivimeteoriitidel, ning oletatavasti on Maa ja teiste planeetide tuum sarnane raudmeteoriitide koostisega. Maal on leitud 100-300 km läbimõõduga struktuure, mille juured - purustused kivimites - ulatuvad kilomeetrite ja isegi esimeste kümnete kilomeetrite sügavuseni. Kosmilise kiirusega Maale langevate meteoriitide plahvatustest jäävad meteoriidikraatrid, suurte kehade puhul - purustatud kivimite basseinid. Ülivõimsate plahvatustega kaasnevad ka keskkonna-katastroofid - äkilised muutused atmosfääris ja/või hüdrosfääris, ja seda kogu planeedi ulatuses. Eesti tähtsamad kraatrid on: Kaali, Ilumetsa, Tsõõrikmäe, Simuna, Kärdla, Neugrundi Kaali kraatrid Saaremaa Kaalijärvest algas meteoriidikraatrite avastamislugu Eestis ja Euroopas. Kaalijärve kui ebatavalise loodusnähtuse teadusliku mõtestamise algperioodil (1827 a

Füüsika

doc

Kraatrid

Kraatrisüvendi kuju Kraatrisüvend on enamasti isomeetriliselt kooniline selgepiiriline sulglohk maapinnal. Väiksematel löögikraatritel võib olla ka väljavenitatud ovaalne kuju. Kraatri sügavus oleneb kraatri diameetrist ja aluspõhjakivimite tugevusest.. Omavahel võib kraatreid võrrelda kraatriindeksi, sügavuse ja läbimõõdu suhtarvu abil. Kraatrivalli kuju Kraatrivall, mis süvendit ümbritseb, võib olla nii katkematu kui ka ühest või mitmest kohast katkev maapinna ülakihtide üleskergitatud osa. Kõige laialivalguvamad on vallikontuurid väikekraatritel, mis asuvad haritaval põllumaal või on otsese inimtegevuse mõjul märkimisväärselt rikutud

Loodusõpetus

doc

Neugrundi meteoriidikraater

.................................................................................8 METEORIIDIKRAATRI AVASTUSE KINNITAMINE.................................................................................10 LISAD.....................................................................................................................................................................13 2 Sissejuhatus Meteoriitikaga on Eestis tegelenud nii geoloogid, astronoomid kui ka asjaarmastajad ning nende töid on koordineerinud Eesti Teaduste Akadeemia Meteoriitika Komisjon, mille baasasutus on TTÜ Geoloogia Instituut. () Eestisse langenud taevakivide uurimine algas 1821. aastal, kui Kaiavere külla Põhja- Tartumaal langes inimpeasuurune kivimeteoriit. Kokku on Eestis andmeid viie meteoriidi langemise kohta, kuid neist on leitud ja kollektsiooni talletatud neil. Kui võrrelda kõiki Maale

Keskkonnageoloogia

doc

Kaali meteoriidi kraatrid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Referaat Kaali meteoriidikraatrid Aines ISS0110 Väljendusoskus Tallinn 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. FAKTE....................................................................................................................................4 2. GEOLOOGIA............................................................................................

Geograafia

doc

Meteoriidid, asteroidid, komeedid

Universum on suur ja laialdane, kus võib veel praegugi leida põnevaid ja avastamata taevakehi. Varasematel aegadel on nende ,,mahalangemine" tekitanud palju hirmu. Tänapäeva teadmiste juures aga kasutavad teadlased sellealast informatsiooni kui olulist infoallikat teiste taevakehade koostise ja ka maailmaruumi kohta. Antud 2 referaadis antakse ülevaade meteoriitidest, nende koostisest ja kraatritest Eestis. Samuti käsitletakse komeete ja asteroide. Meteoriidid 1. Üldiseloomustus Meteoriidid on asteroidide ja komeetide tuumast väiksemad kehad. See on ka Maa pinnale langenud meteoor või asteroid, mis on peale kokkupõrget alles jäänud ning mis on 3 pärit planeetide vahelisest ruumist. Meteoriit saab alles siis öelda, kui ta on langenud juba maa pinnale

Füüsika

doc

Päikesesüsteemi väikekehade ülevaade

Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteooriidisajuna. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, aga vähesel määral nad sisaldavad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi, teisi elemente on väga vähe. Eesti tähtsamad meteoriidikraatrid on: Kaali kraater (Saaremaal): peakraater, mille põhjas asub Kaali järv, on põhiplaanilt peaaegu ümmargune, tema läbimõõt valliharjalt on 105-110 m. Kraatri sügavus valli harjalt kuni dolomiidist põhjani 6-meetrise järvesetete all on 22 m. Vall on 4-7 m kõrgune. (Kaali kõrvalkraatrid: kaheksa enamasti kuiva kõrvalkraatri läbimõõt on 12-40 m ja nende sügavus kõigub 1-4 m vahel.)

Füüsika

odt

Kaali kraater

hiidmeteoriit. Selle langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega. Meteoriidi langemine on ajalooliselt tähelepanuväärne plahvatusega seotud sündmusena ja sellest tulenevate kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena. Kaalis tehtud arheoloogilised uuringud on kinnitanud kraatrivälja unikaalsust. Kaali kraatri meteoriitne päritolu tõestati 1937. aastal, mil koguti esimesed 8,3 protsendilise niklisisaldusega raudmeteoriidikillud. Teadlaste arvates sisenes umbes 400-1000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kirde suunast kiirusega 15 -45 km/s ning maapinnani jõudes oli selle kiirus 10-20 km/s, mass aga 20-80 tonni. 5-10 km kõrgusel lagunes meteoriit ja sadas maapinnale tükkidena, millest suurim tekitas 110 m

Geograafia

Rohkem sarnaseid