Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajalooallikad (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

AJALOOALLIKAD 
1. Ainelised ajaloo allikad ehk  muistised  
 
Kinnismuistised –  asulakohad , linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad
muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi 
kindla asukoha ja leidude  kogumiga. 
 
Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega  kinnis -
 
muistisega. 
2. Kirjalikud ajaloo allikad - ürikud, kroonikad , seadused 
3.  Suulised ajaloo allikad - pärimused, legendid , müüdid, muinasjutud , rahvaluule. 
Lisanduvad veel:  
1. Etnoloogilised ajaloo allikad - tavad, kombed, traditsioonid. 
2. Lingvistilised ajaloo allikad - keel, murded
 
Arheoloogia  on ajaloo abiteadus, mis tegeleb aineliste ajalooallikate ehk muististe uurimisega ning 
nende abil ajaloo tundmaõppimisega. Vastavalt ajajärgule, mida arheoloogia uurib, eristatakse 
esiaja, vanaida, antiik- ja keskaja arheoloogiat. Omaette  arheoloogiaharu moodustab 
allveearheoloogia, mis tegeleb veealuste muististe tundmaõppimisega.  
Antropoloogia on teadus, mis tegeleb muististest leitud inimjäänuste uurimisega. Kasutatakse ka 
terminit paleantropoloogia. 
Numismaatika on teadus, mis uurib ajaloolisi münte ja rahatähti, tehes kindlaks nende 
valmistamisaja ja –koha jne. 
Etnoloogia  ehk rahvateadus on teadus, mis tegeleb kommete traditsioonide, tavade, endisaegsete 
töövõtete ning esemete, käsitöötoodete, tööriistade, olme ja tarbeesemete ning muu seesuguse 
säilitamise ning uurimisega. (Kasutatakse ka terminit kultuurantropoloogia) 
Folkloristika  ehk rahvaluuleteadus on teadus, mis tegeleb rahvaluule uurimisega. 
Lingvistika ehk keeleteadus on teadus, mis tegeleb keeles sisalduva informatsiooni uurimisega. 
Võrdlev keeleteadus uurib keelte põlvnemist, sugulussidemeid ja arengut, sõnalaenude levimist jms. 
Ajalooline geograafia on on ajaloo ja geograafia piiriteadus, mis uurib piirkondade geograafiat 
ning selle muutumist ajaloo jooksul. 
AJALOO  PERIODISEERIMINE 
Ajalugu jaguneb  eelajalooline  aeg ja ajalooline aeg. Ajaloolise aja alguseks loetakse kirja 
kasutusele võttu 
Eesti ajaloo perioodid 
Maailma ajaloo perioodi 
ESIAJAKS e minasajaks loetakse ajajärku 
ESIAJAKS loetakse aega Esimeste inimeste 
esimeste inimeste saabumisest kuni muistse 
ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride 
vabaduse kaotamiseni XIII saj alguses 
kujunemiseni. 
 
•   paleoliitikum - Esimeste inimeste 
ilmumisest umbes 5 milj. aastat tagasi 
kuni jääaja lõppemiseni (Lääne-
 
Euroopas umbes 12 000 aastat tagasi), 
Mesopotaamias ja Egiptuses umbes 10 
 
000 aastat tagasi. 
•  mesoliitiku–VIII aastatuhande 
•  mesoliitikum - 12 000–9000 aastat 
keskpaigast kuni IV aastatuhande teise 
tagasi, jääajast savinõude valmistamise 
veerandini 
alguseni ja üleminekuni viljelevale 
majandusele. 
•   neoliitikum – IV aastatuhande teisest 
veerandist kuni II aastatuhande 
•  neoliitikum- 9000– 4500 aastat tagasi, 
keskpaigani; 
metallide kasutuselevõtmisest pronksi 
sulatuseni 
•   pronksiaeg – II aastatuhande keskpaigast 
kuni VI sajandini eKr; 
•  pronksiaeg- 4500–3000 aastat tagasi, 
rauaΟ kasutuselevõtmiseni. 
•   rauaaeg – VI sajandist kuni 1227. 
aastani. 
•  rauaaeg- 4500–3000 aastat tagasi, raua 
kasutuselevõtmiseni. 
•  vanaaeg - Umbes 3000 a. eKr.–476 a. 
pKr, kirja leiutamisest Rooma riigi 
languseni 
KESKAEG  –1227–1561. a. 
KESKAEG - 476. a.–16. sajandi lõpp. 
UUSAEG –1561– XX sajandi alguseni 
        UUSAEG – 15. saj  keskpaik /16. sajandi 
lõpust (erinevad sündmused 1453-1648) – XX 
sajandi alguseni 
EESTI MUINASAJA  UURIMINE  
 
I Ainelised ajalooallikad 
arheoloogilised kaevamised
•  esemete väljakaevamine 
•  puhastamine 
•  pildistamine/joonistamine 
•  kirjeldamine 
•   konserveerimine  
•  võrdlemine varemleitutega 
•  dateerimine 
arheolooge abistavad: 
•  loodusteadlased – aitavad luude põhjal tuvastada loomi, seemnete põhjal taimi 
•  antropoloogid – inimluude põhjal määravad rassilist kuuluvust, vanust, põetud haigusi jne 
•   numismaatikud  – määravad müntide ja leitud aarete põhjal kaubandussühteid jms 
•  etnoloogid – rahvaluule, keele, ehitisete, esemete, töövõtete põhjal määratakse inimeste 
ränded ja kokkupuuted teiste keelkondade esindajatega.   
 
II Kirjalikud ajalooallikad 
Eesti ajalooline aeg, mis  kajastub kirjapandud kujul, on suhteliselt lühike. Selle alguseks on peetud 
kas  mõne 
•  Rooma autori, 
•   Skandinaavia saaga 
•  Vene letopissi fragmenti 
mis arvatakse olevat kirja pandud kas siis Eesti või eestlaste kohta, kuid ei ole siiski üheselt 
tõlgendatavad.  
Otsesed kirjalikud mälestised algavad aga XIII sajandist, mil Eestis seoses võõrvallutuse ja 
kristianiseerimisega levis kirja kasutamine. 
1.  Geograafilis- etnograafiline  uurimus "Germania" 
Aastal 98 pKr pani esmakordselt   aestide -nimelise rahva kirja Rooma geograaf ja  ajaloolane  
Tacitus. Samal ajal mainis ta ka fennide-nimelist rahvast, keda ajaloolane mainis juba aasta varem 
ja keda on peetud nii soomlaste kui ka eestlaste esivanemateks. 
Tänapäeval arvatakse üldiselt, et aestideks nimetati balti hõimusid, kuid pole siiski võimatu, et 
nende hulka loeti ka eestlaste esivanemaid või teisi läänemeresoome hõime, kelle asuala ulatus sel 
ajal veel tunduvalt kaugemale lõunasse. 
Nimetust fenn loetakse aga kindlasti läänemeresoome hõimude kohta käivaks. Pole siiski selge, kas 
fennide nime all mõeldi otseselt Soome alal elanud hõime või kuulusid nende alla ka Eesti alal 
elanud hõimud.       https://et.wikipedia.org/wiki/Tacitus 
 
1.   Dokumendid  e ürikud 
Eestis  vanim säilinud kirjalik mälestis on paavsti legaadi (saadiku) Modena  Wilhelmi poolt 
Tallinnas 1237 . aastal välja antud ladinakeelne pärgamentürik. Selle ürikuga kuulutas ta Tallinnas 
välja Saksa-Rooma keisri Friedrich II määruse, millega kõigil soovijatel lubati oma varandust 
vabalt kirikule annetada 
https://www.tallinn.ee/est/arhiivindus/Eesti-vanim-urik 
Vanuselt järgmised Eestis säilinud ürikud on  
•  Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade  osakonnas  olev maavalduse kinkekiri 1239. aastast   
•  Eesti Ajalooarhiivis olev Taani kuninga Erik IV poolt välja antud ürik kirikukümnise 
kohta, dateeritud 1240. aasta 24. juuniga. 
Suur Eestimaa nimistu – hoiul Taani Riigiarhiivis Kopenhaagenis 
Suur Eestimaa nimistu on Taani hindamisraamatu üks osa. See on koostatud munkade poolt aastatel 
1219-1220, kes Eestimaal ringi liikusid ja rahvast ristisid. Munkade koostatud nimistus on üle 500 
kohanime  Harju– ja Virumaalt. 421 neist on kasutusel tänapäevani. Ära toodud on ka 
maavaldussuhted. 
https://et.wikipedia.org/wiki/Taani_hindamisraamat 
 
 
 
 
3. Saagad , letopissid, kroonikad 
Saagad 
Enamik Baltimaadega seotud saagateateist on seotud lahingute ja röövretkedega. 
•  Njálli saagas on kirjeldatud mereretkel olevaid Islandi viikingeid . Retke käigus sattusid nad 
kõigepealt Rafalasse, kus  pidasid lahingu, ja seejärel Saaremaale (Eysyslasse), kus kohtasid 
Taani päritolu orja Tofit. See juhatas neile kätte kahe suure juhi Hallgrimi ja Kollskeggi 
laagri, järgnes lahing. 
 
•  Teine ja vast kuulsaim saagakirjeldus, kus on mainitud nn eestlaste nimesid , on pärit  Olaf  
Tryggvepoja saagast (Óláfs saga Tryggvassonar), mille 6. peatükis kirjeldatakse, kuidas 
nooruke Olaf langeb koos ema Astridiga Eesti mereröövlite kätte vangi. 
http://www.folklore.ee/tagused/nr23/saagad.pdf  
 
Letopissid 
Tuntum on Nestori kroonika ehk Jutustusi möödunud  aegadest  
Kroonika valmis 1113.a ja peetakse vene vanimaks kroonikaks. Kroonika käsitleb Venemaa ajalugu 
riigi tekkimisest (9 saj ) kuni 12. saj alguseni. Kroonikas on väärtuslikke andmeid ka Eesti ajaloo 
( eestlaste osavõttudest Kiievi vürstide sõjakäikudest) ja usundi kohta. 
Kroonikad 
•  Henriku  Liivimaa ehk Läti Henriku kroonika 
Läti Henrik on pannud kirja ladinakeelse kroonika, nn „Heinrici Chronicon Livoniae“ (ca 
1224–27), mis on peamine allikas Baltimaade kristianiseerimise kohta aastatel 1180–1227. 
Vanim säilinud ärakiri originaalkäsikirjast, mis ei ole säilinud, pärineb 14. sajandist. Läti 
Henriku kroonika sisaldab arvukalt koha- ja isikunimesid ning esmakordselt kirjapanduna ka 
eestikeelseid sõnu ja lauseid. 
Henriku kroonikat peetakse tänapäeval tähtsaimaks allikaks  Liivimaa  ristisõdade kohta. 
Keskaegsel Liivimaal tema kirjutist küll tunti, kuid seda kuigivõrd ei kasutatud. Siiski on 
tema teksti on kasutanud mitmed hilisemad  kroonikud , eriti kasvas kroonika tähtsus 
18. sajandi, mil see saksa keelde tõlgiti ja mitmel korral trükis ilmus. 
Vahel on ka arvatud, et Henrik on muinaseestlasi käsitlenud tendentslikult. Kuna paljude 
eesti muistse vabadusvõitluse sündmuste kajastamisel on Henriku kroonika ainus allikas, on 
seda väga raske tõestada või ümber lükata. 
Läti Henrik (nimekujud: Läti Henrik; Henricus de Lettis; Heinrich der Lette; Läti 
Hendrik) pärinedes arvatavasti Magdeburgi ümbrusest, sai hariduse Segebergi 
augustiinlaste  kloostris Lüübeki lähedal, olles astunud juba noorukieas Liivimaa piiskopi 
Alberti (Albert von Buxhövden) teenistusse. Tuli  1205 misjonärina vastasutatud (1201) 
Riiga. 1208 pühitseti Ümera (Ymera) lätlaste preestriks Rubenē`s (Papendorf) Võnnu 
(Cēsis,Wenden) lähedal. Võttis kohalikke keeli oskava tõlgina osa paljudest ristikäikudest 
ka eestlaste aladele . 
Esimest korda publitseeriti kroonika 1740. Saksa keelde tõlgiti teos esmakordselt 
1747/1753, eesti keelde 1881–83 (J.  Jung ), läti keelde 1883 . 
https://et.wikipedia.org/wiki/Henriku_Liivimaa_kroonika 
•  Liivimaa vanem  riimkroonika  
Liivimaa vanem riimkroonika, Liivimaa Ordu kroonika 13. sajandi lõpust, 12 017 täisriimis 
värsirida keskülemsaksa keeles. Autor, kelle nime ei ole teada, oli Liivimaale tulnud 1278  
või 1279 ja kuulus ordumeistri lähikonda. 
Kroonika algab poollegendaarsete teadetega 12. sajandi keskpaiga kohta, sündmustik ulatub 
1290 . aastani; usaldusväärseim on kroonika lõpposa. Kirjeldatakse peamiselt ordu võitlust 
kurelaste ja semgalite vastu, väärtuslikke andmeid on ka eestlaste kohta ning ordu ja 
venelaste vahelistest sõdadest. 
Trükis avaldati Liivimaa vanem riimkroonika esimest korda 1817, eesti keelde tõlgiti 2003.a 
https://et.wikipedia.org/wiki/Liivimaa_vanem_riimkroonika 
 
 
Ajalooallikad #1 Ajalooallikad #2 Ajalooallikad #3 Ajalooallikad #4 Ajalooallikad #5 Ajalooallikad #6
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor harasho Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
40
docx

Eesti ajalugu I kokkuvõte

1. MUINASAJA ALLIKAD JA NENDE UURIMINE, lk 13-17..........................................................2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ, lk 156-161, 162-167............

Ajalugu
thumbnail
34
docx

EESTI AJALOO HISTORIOGRAAFIA

1 I Sissejuhatus Eesti ajaloo historiograafiasse Historia – mineviku uurimine + grafo - kirjutama, kirjutan = ajaloo kirjutamine, kirjalik jutustus möödunust. Lähtudes sellest tähendusest nimetati minevikus ajalooteoste autoreid historiograafideks. Oli ametlik tiitel, amet. Sellega kaasnes riiklik stipendium ja au. Sõnal historiograafia on siiski mitmeid tähendusi: - Ajalookirjandus üldse. Tavakeeles kohtab kõige enam. - Analüüsiv kriitiline ülevaade ehk käsitlus ajalookirjandusest mingi valdkonna, maa või perioodi kohta (levinuim tähendus). - Ajalooteadmiste, ajaloomõtte, ajalooteadvuse (-kirjutuse) ajalugu tervikuna või mõnel üksikul maal. - Ajalooteaduse haru, mis uurib antud teadust (ajalookirjutust) ennast. 1. Historiograafia kui ülevaade ajalookirjandusest: Halvemal juhul tasemelt bibliograafiline loetelu, parimal kasvab kirjanduse ülev

Ajalugu
thumbnail
18
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa

Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa Kordamisküsimuste vastused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Bartholomeus Anglicuse "De proprietatibus rerum": Revala on varem barbaarne provints, Taanist kaugel eemal, ent nüüdseks Kristuse usu ja Taani kuningriigi alla heidetud. Selle üht osa kutsutakse Virumaaks, seda nimetatakse nõnda sõna rohelus järgi, sest seal on palju rohu- ja karjamaid ning paljudes kohtades metsa. Tema maapind on keskmiselt viljakas, niisutatud veekogude ja järvedega, ta on rikas mere- ja järv

Kirjandus
thumbnail
7
docx

Allikaõpetus

1. Allikaõpetuse definitsioon ja põhimõisted Allikaõpetus - ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimistöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemine. Allikaõpetus- tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms. Kirjalikud allikad jagunevad: Primaarne allikas: on esmane allikas nt. õpperaamat. Tähtsad allikad: arhiiviallikad, ajalooline allikas: arhiivist leitav algmaterjal. Ajallooallikateks on nn õigusaktid, erakondade materjalid, memuaarid, perioodika, kroonikad, diplomaatilised dokumendid jne.Sekundaarne allikas ­ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kontekstis midagi . Pigem on nad esmaallika töötlused ja jutustava iseloomuga. Tekst- e. märgisüsteem. Kontekst ­ taust e. infoväli, kaastekst, mis aitab sõna või teksti mõista. Et teksti mõista on vaja teada konteksti. Alltekst- kahemõttelisus tekstis. Varjatud tekst nn ridadevahele k

Eesti keel
thumbnail
6
docx

Eesti ajalugu kiviajast muistse vabadusvõitluseni

Ajalooallikad on : · Esemelised · Suulised · Kirjalikud Eestis on esemelised kõige varasemad, siis on kirjalikud ja kõige nooremad on suulised. Sest üle 3-4 põlvkonna nad ei säili ja et nad säiliks, tuleb need kirja panna. Eesti ajaloo kohta pärinevad kirjalikud allikad 13 sajandist. Need on objektiivsed, sest on kirjutatud teiste rahvaste esindajate poolt. Kirja panemise eesmärk polnud eestlaste ajaloo kirjeldamine vaid eestlasi nimetati mõne kindla sündmusega. Esemeliste ajalooallikate vanust määratakse radiosüsiniku meetodiga ja dendrokronoloogia abil. Dendrokronoloogiaga uuritakse puude aastaringe, sest need on erinevad ja on koostatud kalender, mille abil saab võrrelda puidust valmistatud esemeid. Tänapäeval kombineeritakse neid kahte meetodit. Eestis on läinud vanemaks kiviaja ja pronksiaja leiud. Kiviaeg Kõige vanem periood paleoliitikum Keskmine mesoliitikum Noorem neoliitikum Eesti aladelt pole leitud paleoliitilisi leide, sest väga pikka ae

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Konspekt

10. klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 ­ 1.Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? (4 näidet): Jääaeg tõi endaga kaasa suured relieefi muutused Eestis. Põhja- ja Lääne Eestis tõi jää nähtavale paekaldad, jättis endast maha rändrahne, sulamisel tekkisid järved ja jõed. Kagu-Eestisse tekkisid kuplid ja Kesk-Eestisse voored. Maapind vajus jää raskuse all, jää sulades hakkas aga uuesti tõusma, seda protsessi on võimalik näha ka tänapäeval. 2. Muinasaja mõiste ja selle periodiseering (TÖÖVIHIKUST): Muinasaeg on ajajärk inimeste saabumisest Eestisse, kuni muistse vabadusvõitluseni 13. sajandi algul. Seda periodiseeritakse:Kiviaeg: Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum, keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000a ekr), noorem kiviaeg ehk neoliitikum (5000a ekr ­ 1800a ekr). Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg(1800ekr ­ 1100ekr), noorem pronksiaeg( 1100ekr ?

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Ajaloo kokkuvõte 1-6

AJALUGU KONSPEKT 1-6 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Jääaeg.Kliimamuutused kogu Maal.Üldise jahenemise põhjused: Päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutumine, kosmiline tolm, erinevad protsessid atmosfääris, jneMägedel suured lumed ja jää lademed.Eesti alale tuli jää Skandinaavia mäestikest.Jää pealetung algas üle miljoni aasta tagasi; 120-1300 a eest vabanes Eesti ala jääst. Eesti maastiku kujunemine.Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastiku.Jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruusa-, savimasse, paljastasid paepinna, lihvisid kaasavõetud kaljupanku, jätsid rändrahnudena maha.Jää sulamisel tekkisid järved ja jõgede sügavad orud,Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored.Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandriala praegusest palju väiksem, samuti oli väga karm kliima.Järk- jägult kliima soojenes,ilmusid ka

Ajalugu
thumbnail
22
docx

EESTI KESKAEG

Angermann - Johanseni viimane õpilane, tegeles Venemaa ajalooga, Hansa ajalooga. Õpetanud terve rea saksa ajaloolasid, kes Liivimaa vanema ajalooga tegelasid. Niitemaa 1917-1991 - sotsiaalajalugu ja kaubandusajalugu uurinud Herbert Ligi, Sulev Vahtre ja Enn Tarvel. Benninghoven - ajaloo standardteoste autor. Poole ajaloolased on ka andnud panuse Liivimaa ajaloo uurimisse, eriti Toruni ülikooli ajaloolased. 13.02.12 Keskaja Eesti ajalooallikad. Potentsiaalselt on allikas iga kaasaegne asi - tekst, ese, pilt, samamoodi nt keel, muutused, mis on keeles toimunud sellel ajal. Keel selle poolest keeruline, et meil pole keelajaloo kaasaegseid allikaid. Vanemad eesti keelsed pikemad seotud tekstid on pärit alles 16. sajandist, aga me võime oletada, et suurem osa alam-saksa laensõnadest on eesti k jõudnud keskajal. Veel keerulisem folkloori puhul, folkloor ei saa pärineda kaugemast ajast kui sellest ajast, kui seda räägitakse

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun