Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Haldus- ja menetlusõigus (0)

1 Hindamata
Punktid
Haldus- ja menetlusõigus
Haldusõiguse käsiraamat – Internetis olemas.
Haldusõiguse üldosa-Hartmut
Haldusmenetluse seadus on suunatud isikute õiguste kaitseks.
1.mai 2004 astusime EL.
KODUNE TÖÖ:Haldusmenetluse põhimõtted Riigikohtu praktikas ( Kaalutlusõigus ) Kuus lahendit loen läbi ja kirjutan mis meie silamde läbi on oluline avamaks selle sisu. (10 lkd)
I LOENG
Avalik haldus ja selle tunnused
Avalik haldus on igasugune plaanipärane korraldav tegevus, mis on seotud avaliku võimu teostamisega.
Võimude lahususe printsiip (seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus )
380 000 pensionäri on eestis.
Riigil on seadusandlik funktsioon- toota norme, mis korraldaks meie igapäevast elu.
Haldusfunktsioon-ehk üleüldine kord/korrastatus riigis.
Õigusmõistmise funktsioon ehk juristiktsiooniline funktsioon.
Avalik haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu.
Haldus tegelebki ennekõike kogukonna elu reguleerimisega. Kogukond (küla;linna;üliõpilas)
Haldus on alati orienteeritud avalikele huvidele – st, et avalikud huvid ja nende järgimine , ehk meie kõigi huvid, peavad olema haldustegevuse kandvateks põhimõteteks. Haldus on aktiivne ja tulevikkus suunatud tegevus.
Halduse sisuks on alati konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks.
Eksisteerib ulatuslik kontroll halduse tegevuse üle. (Riiklik järelevalve riigi poolt)
Avalik haldus oma ül lahendamisel kulutab rahalisi vahendeid.
Avaliku halduse ülesanded
  • Avaliku korra ja julgeoleku tagamine(ka keskkonna ja elutingimused )
  • Üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikule normaalsete elutingimuste tagamine
  • Kogu sotsiaalse, majandus ja kultuurivaldkonna arengu soodustamine ja juhtimine
  • Riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine ja kokkukorjamine (maksude, lõivude, trahvide kaudu)
  • Haldusülesandeid täitva personali komplekteerimine
    Avaliku halduse seotus seadustega
    Haldus on seadustele allutatud tegevus. Ta peab toimuma seaduse alusel ja seaduse täitmiseks. Isetegevust ei tohi olla.
    REEGEL:halduse iga samm peab olema seaduslik.
    Tuntakse ka suvahaldust. Sellest saab rääkida tingimuslikult. Suvahaldus- haldusorganil on pädevus langetada otsuseid vastavalt vajadusele(nähes auku pean augu ära parandama, raha eraldama )
    II LOENG
    Haldusõiguse mõiste
    Haldusõigus on tervikuks seotud õigusnormide kogum, õigusharu, mis kuulub avaliku õiguse hulka.
    Eraõigus lähtub üksikisiku autonoomiast. Eraõiguse põhiülesanne/eesmärk on reguleerida isikute vahelisi suhteid.
    Avaliku õiguse eesmärk on reguleerida avaliku võimu poolt teostatavat/määratleda võimuorganite tegevust. Avalikku võimu teostatakse organite kaudu. Avalikus õiguses võib riik või KOV esineda ja osaleda eraõiguse põhimõtetest lähtuvalt.
    • NT: Tallinna linn ehitab munitsipaal elumaja ja annab kodanikele üürile. Avalik võim käitub ja tegutseb eraõiguse põhimõtete järgi, kuid ikkagi munitsipaalelamu on avaliku raha eest ehitatud ja kuulub linnale ja linn annab inimestele üürile ja üürnik peab seda heaperemehelikult kasutama ja maksma selle eest. Avaliku õiguse tegevuses on ka eraõiguse elemente ja printsiipe .

    Era- ja avaliku õiguse piiritlemise teooriad
    1. Huviteooria – lähtub õigusnormi suundumuses/kelle huvides midagi. Avalik õigus teenib avalike huve, eraõigus puututab üksikisiku kasu.
    Avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus on see mis lähtub üksikisiku kasust.
    2. Subordinatsiooniteooria - avalikus õigus ollakse alluvussuhetes ja eraõigus reguleerib suhteid võrgsete subjektide vahel/ollakse võrdsetes suhetes. Avalik õigus reguleerib suhteid riigi ja KOV ja riigi vahel, eraõigus aga reguleerib võrdses seisus olevate isikute vahel.
    Juriidiline isik on õiguslik abstraktsioon.
    Haldusõigus tunneb järgmisi õigusliku reguleerimise meetodeid :
  • Käsud - otsesed kohustused midagi teha
  • Keelud- sõnaselgelt kirja pandud kohustus mingi toiming tegemata jätta
  • Õigustused- luba omal äranägemisel, kas seda teha või mitte teha
    Haldusõiguse eripära seisneb selles, et iseloomulikud on käsud.
    • NT: 16 aastaseks saanud isikule väljastatakse pass.

    Avaliku võimu käsud/ettekirjutised on ühepoolsed.
    Abielu sõlmimise leping on ainuke leping, mille puhul ei saa olla esindajat.
    Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid
    • Õigusriigi printsiip – Õigusriigi printsiip eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste ning kohustuste süsteemi olemasolu. Õigusnormi printsiipi sisustab õigusnormi täpne kujundamine-õigusnormis on arusaadavad üheselt.
    • Õiguskindluse printsiip tähendab ka õiguskindluse tunnustamist – kehtiva õiguse respekteerimine. Laias plaanis riik ja tema alamad peavad lähtuma sellest, et mingi ajavahemiku möödumisel, kui midagi on otsustatud, siis seda küsimuste enam üles ei tõesteta.
    • Õigusriigis on proportsionaalsuse põhimõte juhtiv/vedav- kõik abinõud, mida on kehtestatud, peavad olema vastavuses kavandatud eesmärgiga.

    Nt: tahame, et lasteaia piirkonnas autod ei kihutaks- võimalus panna kiirust piirav silt, lamav politseinik.
    • Sotsiaalriigi printsiip- Tähendab avaliku võimu üha laiemat sekkumist majanduslikku ja sotsiaalsesse valdkonda.
    • Sisu element: normaalsete elamistingimuste tagamine, mis tähendab ka vanurite, invaliidide, haigete, töötute elutegevuse enam kui minimaalne tagamine. See seiseneb ka valikus korra sja julgeolekus, et kardaks hämaras linnas liikuda .
    • Üksikisikute individuaalsete vajaduste üha laialdasem tagamine
    • Keskkonna kaitsmine-see on ülikallis temaatika, sest see hõlmab ka territoriaalselt väga palju maad jne.

    • Demokraatia printsiip- PS § 1 Eesti on iseseisev sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.
      • Vähemus allub enamusele. Sõna „riigikogu“ ei tõlgita teise keelde

    Haldusõiguse süsteem
    Haldusõigus- õigusnormide kogum, mis reguleerib haldustegevust kõige laiemalt.
    Eristatakse haldusõiguse üldosa ja eriosa:
    Haldusõiguse üldosa käistleb neid põhimõtteid ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Sinna kuuluvad normis, mis on üldise iseloomuga ja reguleerivad järgmisi suhteid:

    Haldusõiguse eriosa normid reguleerivad üksikuid haldustegevuse valdkondi. Näiteks:

    Subjektiivne avalik õigus
    Subjektiivse õiguse all mõistetakse: õigussuhte subjektile ehk osapoolele õigusnormiga antud õigustust nõuda oma huvide realiseerimisel teistelt isikutelt kindlat käitumist või sellest hoidumist.
    Subjektiivne avalik õigus- on subjektile ehk isikule õigusnormiga antud õigusvõime/õigustus, nõuda oma huvide teostamisel riigilt teatavat käitumist. Seega kodanikul on õigus riiki kohtumenetluses survestada.
    Subjektiivse avaliku õiguse kindlaks tegemiseks on vaja välja selgitada:
  • Kas on olemas õigusnorm , mis kohustab haldust midagi tegema
  • Kas õigusnorm kohustab isiku huvisid kaitsma
  • Vasakule Paremale
    Haldus- ja menetlusõigus #1 Haldus- ja menetlusõigus #2 Haldus- ja menetlusõigus #3 Haldus- ja menetlusõigus #4
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tirtssu Õppematerjali autor
    Avalik haldus ja selle tunnused, ülesanded, seotud seadustega, haldusõiguse mõiste, era-ja avaliku õiguse piiritlemise teooriad, haldsuõiguse süsteem, subjektiivne avalik õigus,

    Sarnased õppematerjalid

    Haldusõigus
    45
    docx

    Haldusõigus

    Haldusõigus Avalik haldus Haldusõigusel kui õigusharul peab olema mingi objekt/ese, mida ta reguleerib. Haldusõigus reguleerib neid suhteid, mis tekivad avaliku õiguse sfääris. Haldus – inimlik plaanipärane tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldus hõlmab kogu haldustegevust. Haldus, mida teostatakse erasfääris ei ole halduse esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks. Erasektoris on haldus abivahendiks põhieesmärgi teenimiseks. Avalik haldus vs erahaldus Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja seda ka juhul, kui halduselt nõutakse säästlikkust. Avaliku halduse teostamisel kasutatavate vahendite kvaliteet on erinev nendest vahenditest, mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahenditega. Kolm tüüpilist a

    Haldusõigus
    sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt
    19
    doc

    sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

    Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm ­ käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime ­ käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus ­ inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis ­ sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk ­ saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis ­ kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete normide funktsioon ­ N

    Sissejuhatus õigusteadusesse
    Haldusõiguse konspekt
    16
    doc

    Haldusõiguse konspekt

    1. Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille põhieesmärgiks on tag

    Õigus
    Haldusprotsess
    26
    pptx

    Haldusprotsess

    Haldusprotsess Avalik haldus · Haldus kõige laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgipärane tegevus. Halduse mõistet saab vaadelda erinevatest aspektidest. · Haldus esineb ka eraõiguses, nt majandusõiguses ja ühinguõiguses. Halduse kandjaks võib olla inimene, äriühing, mittetulundusühing. Sellest tulenevalt võime rääkida tööstus- jm ettevõtete haldamisest, ühingu asjade haldamisest. · Halduse kandjaks võib olla ka riik ja tegemist on riigihaldusega laiemas tähenduses ning seda sisustab avalik haldus, mis moodustab haldusõiguse sisu. Avaliku halduse tüüpilised tunnused Tüüpilised tunnused ja kui kõik tunnused ei esine alati, kuid ikkagi esinevad reeglipäraselt ja on olemuslikud avalikule haldusele. 1. Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus. 2. Haldus on suunatud avalikele huvidele. 3. Haldus on suunatud tulevikku. 4. Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite regul

    Haldusprotsess
    Haldusõiguse konspekt
    13
    doc

    Haldusõiguse konspekt

    I 1.1 Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 1.2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille põhieesmärgiks o

    Haldusõigus
    Haldusõiguse konspekt
    118
    doc

    Haldusõiguse konspekt

    Võib süstematiseerida väga lihtsatel alustel. Saab eristada materiaal- ja formaalõigust. Esitamise aluseks on vastava normi regulatsiooni sisu. Materiaalõiguse hulka kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid haldusekandja ja isiku vahel, kehtestavad isikutele keelde, käske, annavad neile õigusi. Formaalõigus koosneb organisatsiooni ja menetlusõigusest. Organisatsiooniõigus puudutab organeid ja nende pädevusi. Menetlusõigus käsitleb materiaalse õiguse normi rakendamist Haldusõiguse liigitamine üld- ja eriosaks. 1) Üldosa – käsitleb neid regulatsioone, printsiipe ja õigusinstituute ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kõigi haldusõiguse valdkondade jaoks. On üldise iseloomuga ja reguleerib üldisi suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks. Pole tegemist kodifikatsiooniga. Üldosa normid sisalduvad mitmetes erinevates seadustes

    Haldusõigus
    HALDUSÕIGUSE EKSAMIKS
    13
    pdf

    HALDUSÕIGUSE EKSAMIKS

    Avaliku halduse mõiste erinevad tähendused Avalik haldus materiaalses mõttes on sisuline avaliku halduse ülesannete täitmine. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on kõik isikud ja nende organid (haldusekandjad ja haldusorganid), mis täidavad avaliku halduse ülesandeid materiaalses mõttes. Avalik haldus formaalses mõttes on kõigi organisatsioonilises mõttes halduse poolt läbi viidavate tegevuste kogusumma sõltumata sellest, kas tegevus on määratletav haldusena materiaalses mõttes või mitte. Avaliku halduse tunnused 1. eesmärgistatud, korraldavat tegevust. 2. sotsiaalselt kujundav tegevus (reguleerib ühiskonnas mingeid suhteid) 3. üldistes ehk avalikes huvides. ehk on objektiivselt kasulik kogu ühiskonnale ehk teenib avalikku hüvet. 4. tegutseb riik või muu isik riigi poolt antud ülesannet täites. 5. suunatud tulevikku (eesmärk realiseerida riigi poliitika kooskõlas PSiga) 6. on suunatud konkreetsete meetmete rakendamisele (alati ei pruugi olla seadu

    Haldusõigus
    HALDUSÕIGUSE KONSPEKT
    112
    pdf

    HALDUSÕIGUSE KONSPEKT

    Siia kuuluvad nn eriseadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. Liigitus selle järgi, kes ja kuidas ühte või teisi norme rakendab: 6 - materiaalõigus ­ reguleerib keelde, käske, õigustusi e. isikute ja halduse (org. mõttes) vahelisi suhteid - formaalõigus ­ organisatsiooniõigus ­ organid ja nende pädevus menetlusõigus ­ õiguse rakendamist reguleerib nii halduse (organisatsiooni) sees kui ka väljaspool haldusorganisatsiooni Haldusõiguse vahekord riigiõigusega Riigiõigus Haldusõigus Riigi PS institutsioonid, normid sisalduvad Reguleerib halduskandjatega ehk täidesaatva nii PS-s kui ka formaalsetes seadustes. võimuga seonduvat. Osad valdkonnad kattuvad, näiteks Vabariigi Valitsuse kui riigiorgani ja täidesaatva võimu

    Haldusõigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun