Haldusõiguse põhimõtted ja nende rakendamine kohtupraktikas (0)

Sisukord

Sissejuhatus.................................................................................................................................3
1. Mis on haldusmenetlus ?..........................................................................................................4
1.1 Haldusmenetluse eesmärk..................................................................................................4
2. Haldusmenetluse põhimõtted..................................................................................................5
2.1 Proportsionaalsus põhimõte...............................................................................................5
2.2 Seaduslikkuse põhimõte 5
2.3 Kaalutlusõiguse põhimõte.................................................................................................6
2.4 Vormivabadus ja eesmärgipärasus....................................................................................6
2.5 Uurimispõhimõte...............................................................................................................7
2.6 Avalikkus ja andmekaitse ..................................................................................................7
Kokkuvõte...................................................................................................................................9
Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10
Sissejuhatus
Käesolev referaat käsitleb haldusmenetlust ning haldusmenetluse põhimõtteid. Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus teatud alustel.
Teemavaliku põhjuseks oli teadmine, et halduse, haldusmenetluse ning haldusseaduse ning nende põhimõtete tundmine on vajalik nii mulle, kui tulevasele juristile, kui ka tavainimestele, kes soovivad teada kuidas ja mille alusel haldusõiguslikud asjad toimivad .
Olen referaadi jaotanud kaheks peatükiks ja need omakorda alapeatükkideks.
Esimene peatükk käsitleb haldusmenetlust üldiselt. Toon välja kuidas see seostub põhiseadusega ning mis on haldusmenetluse eesmärk ning kellele on see suunatud.
Teine peatükk käsitleb haldusmenetluse põhimõtteid, mida on kuus. Iga põhimõtte kohta selgitan pikemalt , milles on nende sisu ning milline seadus ning milline paragrahv neid iseloomustab. Teise peatüki alateemasi on samuti kuus ehk sama palju kui põhimõtteid.
Olen referaadis kasutanud allikatena Eesti Vabariigi seadusi nagu haldusmenetluse seadus, Eesti Vabariigi põhiseadus ning lisaks ka K. Meruski jt poolt kirja pandud Haldusõiguse õpikut. Lisaks ka enda poolt koostatud loengukonspekti.

Mis on haldusmenetlus?
Vastavalt haldusmenetluse seadusele on haldusmenetlus haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusorgani tegevuseks on toiming, mis ei ole haldusakti andmise ning mida tsiviilõigussuhetes ei sooritata. Haldusorgani toimingud on need toimingud, mida ei loeta haldusaktide andmiseks , sest õigusaktid on vahetult suunatud saavutamaks õiguslikku tagajärge. Toimingul aga see tunnus puudub. Toiming on näiteks arvamus, teadaanne, hoiatus , aruanne, maksuselgitus, õiend, kinnitus , kooskõlastus, heakskiit jne. Lisaks ka näiteks palga maksmine. Haldusorgani tegevus hõlmab määruste ja haldusaktide andmist, haldusorgani avalik- ja eraõiguslikke tahteavaldusi, reaaltoimingute tegemist, lepingute sõlmimist jne.
Sama seaduse mõistes ei loeta haldusmenetluseks tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlust või riigihangete teostamist ja vaidluste lahendamist. Samuti ei ole haldusmenetlus ka väärteomenetlus ning süütegude kohtueelne uurimine .1

Haldusmenetluse eesmärk
Haldusmenetluse eesmärgiks on efektiivselt ellu viia seadusi ning teha seda õigusriigi põhimõtetest lähtuvalt. See tähendab, et peamiseks eesmärgiks on seega haldusorgani õiguspärase ning otstarbeka tegevuse kindlustamine leides ning tehes haledusotsuseid.
Haldusmenetlusel on ka teine eesmärk, milleks on isikute õiguste tagamine ning nende materialiseerimine haldusotsuste abil.2
Vastavalt haldusmenetluse seadusele on haldusmenetlus suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldada haldusmenetluse korra loomise teel.

Haldusõiguse põhimõtted
Haldusõiguse põhimõteteks on:

• Proportsionaalsus
  
• Seaduslikkus
  
• Kaalutlusõigus
  
• Vormivabadus ja eesmärgipärasus
  
• Avalikkus ja andmekaitse
  
• Uurimispõhimõte
  

Proportsionaalsuse põhimõte
Proportsionaalsuse põhimõte on tugevas seoses seaduslikkuse printsiibiga. See tuleneb sellest, et vastavalt põhiseadusele, võib riik õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Piirangud peavad omakorda olema möödapääsmatud demokraatlikus ühiskonnas.
Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse paragrahvist 11. Teine lause ütleb, et piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.3 Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollitakse. Seda kontrolli teostab kolleegium , kes kontrollib põhimõttele vastavust kolmel astmel ning järjestikkuselt. Kõigepealt kontrollib kolleegium abinõu sobivust, järgmisena vajalikkust ning kui on vaja, siis ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk siis mõõdukust.

Seaduslikkuse põhimõte
Seaduslikkuse põhimõtte tähendus tuleneb haldusmenetluse seadustiku paragrahv 3 järgi. Seaduslikkuse põhimõte lähtub põhiseaduse paragrahvidest 3 ja 11. Haldusmenetlus peab toimuma seaduse alusel ning selles määratud ulatuses.
Seaduslikkuse põhimõte koosneb kahest komponendist :
1. Seaduse ülimuslikkus
2. Seaduse reservatsioon
Haldustegevus peegeldab seaduse ülimuslikkult juhinduda avaliku võimu kohustustes põhiseadusest ning Riigikogus vastuvõetud seadustest . 4 Reservatsioonipõhimõtte järgimine loob eeldused, et haldustegevuses on võimalik isikute õigusi ja vabadusi piirata üksnes seadusega ettenähtud korras.
Põhiseaduse järgi võib öelda, et täielikult seadusliku aluseta toimivat haldust ei ole olemas.

Kaalutlusõiguse põhimõte
Selleks, et teha õiglast otsust, peab seadust järgima. Seadusest tulenevad haldusametnikule volitus , piirid ja tööülesanded. Haldusametnik täidab oma haldusülesandeid haldusmenetluse seadustikust tulenevate piiride raames. Seaduste täitmise korraldus võib olla väga erisugune nagu on näha kolmikjaotusest. See sõltub oludest ja õiguse piiramise võimalikkusest. Erisused on väljendatud õigusliku regulatsiooni täpsuses. Haldusorganil ei ole aga võimalik alati ise oma käitumisvõimaluste vahel valida. Mõnikord annab seadusandja haldusorganile kindlad juhised tegutsemaks teatavas olukorras. Neid nimetatakse jäikadeks normideks, mida järgides lasub asutusel kohustus anda haldusakt või teha haldustoimin. Jäikadel normidel on kaks sõnastust: kohustav ja kirjeldav.
Kohustava normi puhul on kasutatud sõnu nagu näiteks „peab“, „on kohustatud“ vms.
Kirjeldada normi puhul tehakse tehakse rohkem nagu ettekirjutus või antakse luba millegi tegemiseks.
Kaalutlusõigus võib väljenduda veel ka haldusorgani õiguses kasutada määratlemata õigusmõistet ehk millele seadusandja on jätnud mingi vabaduse haldusorganil seda sisustada. Mõistete sisu ei ole kindlalt määratletud ja sellega on haldusorganil võimalus ise neile selge sisu anda. Nagu näiteks otsene hädaoht või hea maine. Nende mõistete puhul sõltub sisu konkreetsetest asjaoludest.
Haldusorganil on kohustus kasutada ära kaalutlusõigust seadusega ettenähtud olukordades . Lisaks vastutab haldusorgan selle õiguse seaduspärase teostamise eest.
Haldusmenetluse seaduse § 54 ütleb, et haldusakti õiguspärasuse eeldus on kaalutlusvigade puudumine. 5

Vormivabadus ja eesmärgipärasus
Haldustegevuse eesmärk ei tohi jääda täitmata puudulike haldusmenetluse vorminõuete täitmise tõttu. Haldusmenetluse § 5 sätestab menetlustoimingu vorm tuleb haldusorganil määrata kaalutlusõiguse alusel juhul, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Siiski on paljud haldusmenetluse üksikasjad kindlaks määratud. Kindlaks on määratud näiteks taotluse esitamise vorm. Haldusorganil tuleb arvesse võttes menetluse ulatust ja eesmärki ning õiguse põhimõtteid, täpsustada menetluse vormilisi üksikasju. Lisaks võib haldusorgan omaalgatuslikult rakendada seaduse ulatuses abinõusi, mis menetlust parandavad või kiirendavad.
Haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 2 väljendub haldusmenetlust iseloomustav hea halduse põhimõte.
Haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 on sätestatud, et menetlustoiminguid tuleb teha võimalikult kiiresti. Toimingute tegemise aja piirid on paika pandud seadustes või määrustes.6

Uurimispõhimõte
Nii halduskohtumenetluses kui ka haldusmenetluses kehtib uurimispõhimõte, mis tähendab, et haldusorganil lasub kohtustus selgitada menetletavas asjad tähtsad asjaolud omaalgatuslikult ning lisaks on ka kohustus vajaduse korral koguda tõendeid.
Haldusmenetluse seaduses ei käsitleta rohkem konkreetsemalt uurimispõhimõtet kuid lugedes haldusmenetluse seaduse teisi paragrahve, on võimalik ka selle põhimõtte sisust paremini aru saada. Näiteks käsitletava seadustiku § 38-s on ette nähtud tõendite kogumise alused ja kord. 7
Uurimispõhimõtte kohaselt ei piisa ainult menetlusosaliste endi algatusel esitatud tõenditest, vaid asutus peab asjaoludest ise saama ülevaate ning tuvastama faktid ja tehes seda tõendeid ise kogudes või menetlusosalistele selgitades lisatõendite vajalikkust ning nende esitamist . Haldusorganil on seaduse alusel piisavalt vahendeid, et selgitada välja tähtsaid asjaolusi, mis on lahendamise seisukohast tähtsad.
Kogutud tõendeid hindab haldusorgan iseseisvalt. Kogutud tõendite põhjal teeb haldusorgan lõpliku otsuse ning kasutab selleks kaalutlusõigust.

Avalikkus ja andmekaitse
Haldusmenetlus on avalik, mis tähendab, et haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, juhul kui see on haldusorganil olemas. Oluliseks teabeks on näiteks dokumentide esitamise juhendid, blanketid , selgitused jne.
Haldusorganil lasub kohustus hoida riigisaladusi ning ärisaladusi. Lisaks peab ta hoidma saladuses vastavalt salastatud välisteabe ning asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed. Isikuandmeid töödeldes tuleb haldusmenetluses järgida isikuandmete kaitse seadust.
Kuna üldjuhul on haldusmenetlus avalik, siis dokumentide avalikustamise piiramine on pigem erand . Menetluse avalikkus võib väljenduda kahes vormis:

• Passiivses vormis
  
• Aktiivses vormis
  

Passiivne vorm on välja toodud haldusmenetluse seaduse paragrahv 37-s, mis sätestab, et haldusosalisetel on õigus tutvuda menetluse dokumentidega.
Aktiivne vorm avaldub haldusmenetluse seaduse paragrahv 7 järgi, kus on kirjas, et menetluse seisukohast tähtis teave peab olema avalik.
Kokkuvõte
Referaadist selgus, et haldusmenetlusel on oluline roll meie õigussüsteemis ning, et seda mõista, on oluline teada kuidas haldusmenetlus toimub, milline osa on haldusorganitel ning millised on haldusmenetluse põhimõtted.
Esimeses peatükis oli juttu haldusmenetlusest üldiselt. Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusmenetluse eesmärk on efektiivselt ellu viia seadusi. Seaduste elluviimine peab toimuma õigusriigi põhimõtetest lähtuvalt.
Teises peatükis selgitasin haldusmenetluse olemust ning tõin välja haldusmenetluse põhimõtted vastavalt haldusmenetluse seadusele. Haldusmenetluse põhimõteteks on: proportsionaalsus, seaduslikkus, kaalutlusõigus, vormivabadus ja eesmärgipärasus, avalikkus ja andmekaitse ning uurimispõhimõte. Palju nende põhimõtete sisust on lähedalt seotud Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Seda referaati kirjutades sain ise juurde palju teadmisi, õppisin rohkem süvenema seadustesse, neid tõlgendama ning leidma seoseid erinevate seaduste ja Eesti Vabariigi põhiseaduse vahel.
Kasutatud kirjandus

Eesti Vabariigi põhiseadus. Riigi Teataja : RT 1992, 26, 349

Haldusmenetluse seadus. Riigi Teataja: RT I 2001, 58, 354

Isiklik loengukonspekt

K. Merusk jt. Haldusõigus . Juura 1995
1 RT I 2001, 58, 354
2 K. Merusk jt. Haldusõigus, Juura 1995
3 Eesti Vabariigi põhiseadus. RT 1992, 26, 349
4 Eesti Vabariigi põhiseadus. RT 1992, 26, 349, § 3
5 RT I 2001, 58, 354. Haldusmenetluse seadus § 54. 
6 RT I 2001, 58, 354. Haldusmenetluse seadus § 5
7 RT I 2001, 58, 354