Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamisküsimused arvestuseks haldusõigus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised tunnused haldusorganit iseloomustavad?
  • Kuidas neid kirjeldada?
  • Kuidas toimub haldusotsuste vaidlustamine?
  • Mida tähendab haldusakti õiguspärasus ning kuidas seda hinnatakse?
  • Mida tähendab haldusakti kehtivus ja kuidas seda hinnatakse?
  • Mis on haldusleping ja kelle vahel see sõlmitakse?
  • Kellel on EV-s määruse andmise õigus?
  • Mida tähendab volitusnorm määruse andmisel?

  • Avaliku halduse mõiste, liigid ja näited avaliku halduse ülesannetest
    • Mõiste – riigivõimule pandud haldusülesannete täitmine.Täidesaatev tegevus, mis on avaliku võimu üks põhifunktsioone. / Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile.
    • Liigid- Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses.

    • Ülesanded – avaliku korra ja julgeoleku kaitse
    • üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine .
    • ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine
    • avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine
    • haldusvõime korralduslik tagamine
    • haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid , töötajaskond, töövahendid

  • Haldusmenetluse mõiste ja millised on peamised põhimõtted, millest haldusmenetluse läbiviimisel tuleks lähtuda (nt vormivabadus ja eesmärgipärasus, selgitamisekohustus, ärakuulamine, kaalutlusõigus, põhjendamine jne)
    • Mõiste - Menetlus on protsess – mingisuguste eesmärgipäraste ja konkreetsete toimingute teostamine – kindlas õiguslikus raamistikus lõpptulemuse saavutamiseks.  Eesti õiguskord tunneb mitmeid menetlusi – haldusmenetlust, väärteomenetlust, kriminaalmenetlust, haldusmenetlust, tsiviiltäitemenetlust jne.  Eristatakse n-ö kohtueelset menetlust (nt haldusmenetlus) ja kohtumenetlust, mida reguleerivaid õigusakte (nt TsMS ) nimetatakse protsessiõiguseks.
    • Peamised põhimõtted -  Hea haldus põhimõte,  Seaduslikkuse põhimõte,  Õiguskindluse põhimõte,  Proportsionaalsuse põhimõte,  Erapooletuse põhimõte,  Vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõte,  Kaalutlusõiguse põhimõte,  Uurimispõhimõte,  Selgitamiskohustus,  Ärakuulamiskohustus,  Põhjendamiskohustus,  Andmekaitse põhimõte,  Võrdse kohtlemise põhimõte,  Inimväärikuse põhimõte

  • Haldusmenetluse eristamine süüteomenetlusest
  • Haldusorgani mõiste ja millised tunnused haldusorganit iseloomustavad?
    • Mõiste - Mõiste “ haldusorgan ” tähistab konkreetset haldusmenetluse läbiviijat ja/või haldusotsuse langetajat – isikut, kes täidab avaliku halduse ülesannet.  Kes konkreetsel juhul haldusorganiks on, ei sõltu HMS-st vaid eriseaduse regulatsioonist.
    Haldusorgani mõiste määratluse põhjal on võimalik teha järeldus, et: haldusorgani pädevus määratakse kindlaks
    õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus; haldusorganit iseloomustav põhitunnus on
    avaliku halduse ülesannete täitmine;  haldusorganina võib käsitada nii asutust,kogu kui ka isikut.
  • Kirjelda haldusmenetluse läbiviimist.
    • seaduse peatükk 2

  • Millised on haldusmenetlust lõpetavad haldusotsused ( haldusakt , haldusleping , määrus ja toiming) ja kuidas neid kirjeldada?
    • Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.
    • Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid.Halduslepingut reguleerib põhiliselt haldusmenetluse seaduse 7. peatükk, aga ka halduskoostöö seadus.
    Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks.
     Määrus on õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega, vastab vorminõuetele ja kui selle on seaduses ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud volitusnormis nimetatud haldusorgan. Määrusele kirjutatakse alla ja määrus avaldatakse seaduses ettenähtud korras.
     Määrus kehtib, kuni selle tunnistab kehtetuks haldusorgan või Riigikohus või kehtivusaja
    lõppemiseni või volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni.
    • Toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes (HMS § 106 lg 1). Sisuliselt on kõik vanglateenistuse tegevused, v.a hal-dusakti andmine või eraõigusliku tehingu tegemine, toimingud . Toimingud võivad olla teavitamised ja kutsed , registreerimistoimingud ja faktiline tegevus (nt relva, jõu või ohjeldusmeetme kasutamine, eraldatud lukustatud kambris või kartseri hoidmine vms);

  • Toimingu ja menetlustoimingu eristamine.
    • Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõiguses. Toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. HMS § 106 ja 107.
    HMS § 106 lg 1: toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata
    tsiviilõigussuhtes. Toiminguteks peetakse kõiki selliseid asutuste meetmeid, mis ei kujuta endast õigusakti andmist, s.o
    tahteavaldust õiguste või kohustuste tekitamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Toiminguid iseloomustab vormivabadus. Eristada tuleb toimingut (reaaltoiming, õigustoiming) ja menetlustoimingut.
  • Kuidas toimub haldusotsuste vaidlustamine ?
    • nimetatakse vaidemenetluseks. 32 Peatükk 1 Nii vaidega kui ka kaebusega saab isik taotleda: – haldusakti kehtetuks tunnistamist (kohtus tühistamist); – õigusvastaselt välja andmata jäetud haldusakti andmist. Kohtus on võimalik taotleda ka haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamist kas rahalise hüvitisega või haldusaktiga tekitatud faktiliste tagajärgede kõrvaldamise teel (nt õigusvastase ehitusloa alusel ehitatud hoone lammutamist). Kahju hüvitamist on võimalik taotleda ka kohtuväliselt, kuid siin ei ole enam tegemist vaidega, vaid taotlusega iseseisva, kahju hüvitamise menetluse algatamiseks. Kui isikul on selleks eriline põhjendatud huvi, võib ta kohtus taotleda ka haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemist, kuid enamasti ei pruugi see kuhugi viia, sest nagu me ptk-s 1.1.3.7 selgitasime, tuleb kehtivat haldusakti täita ka sõltumata õigusvastasusest. Vaide - ja kohtumenetluse kõrval on veel terve rida õiguskaitsevahendeid: pöördumine õiguskantseri, muude kõrgete riigiametnike, poliitikute või ajakirjanduse poole. Niisugused pöördumised võivad küll olla isikule mugavamad, kuid haldusakti tühistamise pädevust neil isikutel pole. Enamasti on haldusakti läbi kannatanul vähe praktilist kasu loota ka uurimisorganite poole pöördumisest eesmärgiga algatada süüteo menetlus ametniku vastu, sest isegi kui ametnik lõpuks süüdi mõistetakse, ei muuda see haldusakti kehtetuks. Seega on juhul, kui asutus rikub isiku õigusi, kõige efektiivsemateks õiguskaitsevahenditeks reeglina vaide- ja kohtumenetlus .

  • Mida tähendab haldusakti õiguspärasus ning kuidas seda hinnatakse?
    • Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.Haldusakti formaalne õiguspärasus eeldab, et haldusorgan: tegutseb pädevuse piires (HMS §-d 8 ja 9); järgib ettenähtud menetlust (HMS § 35 jj); täidab vorminõudeid (HMS § 55).

    Materiaalne ehk sisuline õiguspärasus: haldusakti andmise õiguslik alus (PSi § 3kohan seaduslikkuse printsiip); proportsionaalsuse põhimõtte järgimine (HMS § 3 lg 2); kaalutlusvigade puudumine, kui kohaldatakse kaalutlusõigust (HMS § 4); kooskõla kõrgema astme õigusega, sh põhiõiguste ja õiguse üldpõhimõtetega, nagu õiguspärase ootuse , õiguskindluse ja võrdse kohtlemise printsiip.
  • Mida tähendab haldusakti kehtivus ja kuidas seda hinnatakse?
    Haldusakti kehtivus ja õiguspärasus on täiesti erinevad mõisted.
     Õiguspärasus on haldusakti vastavus õiguskorra poolt esitatud nõuetele.
     Haldusakti kehtivus on haldusakti kui tahteavalduse omadus tuua kaasa õiguslikke tagajärgi. Kehtetu on haldusakt,: mis ei ole veel kehtima hakanud ehk
    jõustunud (pole veel teatavaks tehtud jne); mis vaatamata teatavakstegemisele ei ole
    kehtima hakanud (puudused, mis viivad tühisuseni- HMS § 63 lg 2);
     varem kehtinud haldusakt, mille kehtivus on hilisema tahteavaldusega kõrvaldatud, st mis
    on haldusorgani või kohtu poolt kehtetuks tunnistatud või tühistatud
    Haldusakti kehtivus lõppeb: kehtetuks tunnistamisega haldusorgani või
    kohtu poolt; tühistamisega halduskohtu poolt; tähtaegses haldusaktis ettenähtud tähtaja
    möödumisel; haldusaktist tuleneva kohustuse täitmisel või
    õiguse täielikul ärakasutamisel; muudel seaduses sätestatud juhtudel.
  • Mis on haldusleping ja kelle vahel see sõlmitakse?
    Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Halduslepingu võib sõlmida
    kas üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks.
     Haldusleping sõlmitakse mõne haldusülesande täitmise üleandmiseks.
     Vähemalt üks halduslepingu pool on riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalikõiguslik
    juriidiline isik, eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik, kes seaduse alusel täidab
    avaliku halduse ülesandeid. Üldjuhul võib sõlmida halduslepingu vaid seaduses sisalduva volitusnormi alusel. Haldusorgan võib sõlmida halduslepingu üksnes oma pädevuse piirides. Haldusorgan ei või võtta endale halduslepinguga kohustusi, mis ületavad
    tema pädevuse.
  • Kellel on EV-s määruse andmise õigus?
    Määrus – põhiseaduse §-de 87 ja 94 alusel on Vabariigi Valitsusel ja ministril õigus anda seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Kohaliku tähtsusega küsimuste korraldamiseks või seaduses sätestatud juhtudel on õigus anda määrusi ka kohalike omavalitsuste volikogudel. Lisaks võivad määrusi anda Eesti Panga president , riigikontrolör ja avalik-õiguslike ülikoolide nõukogud. Määrusi võib anda üksnes seaduses sätestatud volituse alusel ja ulatuses.
    Vabariigi Valitsusel ja ministritel on õigus anda intra legem  määrusi. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole teisiti sätestatud.
  • Mida tähendab volitusnorm määruse andmisel?
    • HMS § 90 lg 1 näeb ette, et määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Nimetatud nõuet volitusnormi olemasoluks ei kohaldata volitusnormita antud määruse kehtetuks tunnistamisel haldusorgani poolt. Sellisel juhul võib määruse anda volitusnormile viitamata ning õigustus taolise määruse andmiseks tuleneb põhiseaduse §-s 3 sätestatud seaduslikkuse põhimõttest – riigivõimu tohib teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Erandiks on lisaks ka juhtum, kui kohaliku omavalitsuse organ annab kohaliku elu küsimuse reguleerimiseks määruse – sellisel juhul võib anda määruse volitusnormita, välja arvatud juhul, kui seaduses on volitusnorm olemas.
    • Eristatakse üldvolitust ehk generaaldelegatsiooni ja erivolitust ehk spetsiaaldelegatsiooni. Üldvolitus on üldiselt määratletud volitus määruste kehtestamiseks teatud valdkonnas; erivolitus on ühekordne volitus konkreetse määruse kehtestamiseks.

  • Kordamisküsimused arvestuseks haldusõigus #1 Kordamisküsimused arvestuseks haldusõigus #2 Kordamisküsimused arvestuseks haldusõigus #3 Kordamisküsimused arvestuseks haldusõigus #4
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sigrid sild Õppematerjali autor
    Kordamisküsimused haldusõiguse arvestuseks.

    Sarnased õppematerjalid

    Halduso igus
    70
    pdf

    Halduso�igus

    Haldusõigus (OIAO.05.039) § 1 Sissejuhatus 03.09 loeng A.Haldus ja haldusõigus ● Haldusõiguse ese on avalik haldus ○ Materiaalses tähenduses avalik õigus – avaliku võimu tegevus, mille sisuks on haldusele pandud ülesannete teostamine ■ lubade andmine, korrakaitse politsei poolt ○ Organisatsioonilises tähenduses avalik haldus – haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest

    Haldusõigus
    Haldusõigus
    45
    docx

    Haldusõigus

    Haldusõigus Avalik haldus Haldusõigusel kui õigusharul peab olema mingi objekt/ese, mida ta reguleerib. Haldusõigus reguleerib neid suhteid, mis tekivad avaliku õiguse sfääris. Haldus – inimlik plaanipärane tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldus hõlmab kogu haldustegevust. Haldus, mida teostatakse erasfääris ei ole halduse esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks. Erasektoris on haldus abivahendiks põhieesmärgi teenimiseks. Avalik haldus vs erahaldus Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja

    Haldusõigus
    Haldustegevusvormid Haldusakt-Määrus-Haldusleping-Toiming
    40
    doc

    Haldustegevusvormid Haldusakt. Määrus. Haldusleping. Toiming.

    Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldustegevusvormid Haldusakt. Määrus. Haldusleping. Toiming. HMS § 2 lg 1 sätestab haldusmenetluse mõiste: „(1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja

    Haldusõigus
    TÜ Haldusõiguse konspekt
    72
    docx

    TÜ Haldusõiguse konspekt

    Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning seejuures tekkinud suhteis eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine . Haldusõigus on tervikuks seonduvate õigusnormide kogum, mis sisaldab kirjutatud norme haldustegevusest, halduskorraldusest ja haldusmenetlusest ning moodustab õigusharu, mis kuulub avaliku õiguse hulka. Haldusõiguse mõiste negatiivne määratlus: haldusõigus on avalik õigus, mis ei kujuta endast riigi, konstitutsiooni või protsessiõigust. 2. §2 Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad huviteooria ­ õigusnormide huvi suundumusesest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu.

    Haldusõigus
    Haldusõigus ja -menetlus konspekt- kordamisküsimused
    18
    docx

    Haldusõigus ja -menetlus konspekt- kordamisküsimused

    kooskõlas olevate seaduste alusel) Haldusõiguse süsteem - eristatakse haldusõiguse üldosa ja eriosa. Üldosas need mõisted ja printsiibid, mis on põhimõttelise tähtsusega ja eriosa normid reguleerivad mingit haldustegevuse konkreetset valdkonda (hariduse normid, lennunduse normid, ehituse normid, politseitegevuse normid) Haldusõigusnorm - haldusõigusnorm on abstraktne ja üldkohustuslik käitumisreegel, mille esemeks on haldusõigussuhe (Haldusõigussuhtes eksisteerib haldusõigus norm ja tal on abstraktne sisu). Haldusõigusnormi struktuur: (mõtteline jaotus) (elemendid) 1) hüpotees - sisaldab juriidilisi fakte/elulisi asjaolusid. Võib olla absoluutselt või ka suhteliselt määratletud (esineb mitmekesisus) 2) dispositsioon - määrab ära käitumisreeglid, mida norm keelab, käsib, lubab või soovitab 3) sanktsioon - abinõu käitumiseeskirja rikkumise korral Haldusõigusnormi realiseerimine: 1) normist kinnipidamise teel

    Haldusõigus
    Haldusõiguse konspekt
    16
    doc

    Haldusõiguse konspekt

    1. Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille põhieesmärgiks on tag

    Õigus
    Haldusõiguse konspekt
    118
    doc

    Haldusõiguse konspekt

    Sellisel juhul kujutab haldus endast otseselt seaduste täitmist. Teatud juhtudel saab aga rääkida ka nn diskretsionaarsest ehk suvahaldusest (või vaba haldus). Põhiliselt puudutab see faktilist ehk materiaalset haldustegevust (teede ja sildade ehitamine ja remont, parkide rajamine jne). Sellisel juhul ei ole vastavad toimingud konkreetse seaduse poolt otseselt determineeritud. 2. Haldusõigus. 2.1 Haldusõiguse mõiste. 4 Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum, s.t on õigusharu, mis kuulub avaliku õiguse hulka. Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning seejuures tekkinud suhteis eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine.

    Haldusõigus
    Haldusõiguse eksami konspekt
    15
    doc

    Haldusõiguse eksami konspekt

    Haldusõigus Kevad 2011 Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima

    Õigusõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun