Haldusmenetlus I (0)

Haldusmenetlus  I
10.04.2010 loeng aines 
“ Haldusõigus ”
1
Eesti Vabariigi põhiseadus
 § 14 “Õiguste ja vabaduste tagamine on 
seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu 
ning kohalike omavalitsuste kohustus.”
 St Põhiseaduses ei ole ühtegi õigust ega 
vabadust, mida ei saa teostada või kasutada 
– just menetlus peab  aitama  õigusi ja 
vabadusi kasutada, kaitsma riigi õigusvastase 
tegevuse või tegevusetuse eest. 
2
Eesti Vabariigi põhiseadus
 § 13 “Igaühel on õigus ri gi ja seaduse kaitsele. 
Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisri kides. 
 Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.“
 Kaitseõigus ri gi ja kolmanda isiku tegevuse 
eest. 
 Seos PS §-ga 14 – “[r]i gil on PS § 14  järgi 
kohustus luua põhiõiguste kaitseks kohased 
menetlused” *

* RKPJKo 14.04.2003, 3-4-1-4-03, p 16.
3
  Haldusmenetluse  peaeesmärk ei ole mitte 
menetluse  läbiviimine  ise, vaid menetluse 
lõppeesmärgi saavutamine.
 “Õige menetlus aitab kaasa õige tulemuse 
saavutamisele .
 Mida tõhusam on menetlus põhiõiguste 
tagamiseks, seda paremini realiseeruvad 
põhiõigused  praktikas.”

Vt PS kommentaar, 2008, lk 157. 
4
Materiaalõigus ja 
menetlusõigus
 Materiaalõigus ütleb, millise otsuse peab 
ametnik  tegema.
 Menetlusõigus ütleb, kuidas otsustamine 
toimub. 
 Menetlusreeglid  kirjeldavad , mis  toimingud  
tuleb teha enne otsustamist ja kuidas otsus 
ise välja peab nägema. Need reeglid on 
vajalikud ka tehtud otsuse sisulise õigsuse 
hilisemaks kontrollimiseks. 
5
 Bürokraatia mitte kui menetluse venitaja, vaid 
paindlik ja lihtne, mis aitab õige otsuse 
langetamist.
6
Haldusmenetlus
 Haldusmenetlus on vaid see osa riigi tegevusest, 
mis ka kodanikke puudutab.
 Haldusmenetluseks ei ole asutuste sisemine 
asjaajamine : nt ülemuse korraldused alluvatele. 
AGA 
 Avaliku teenistuse raames antavad käskkirjad 
ametniku teenistusse võtmiseks ja teenistusest 
vabastamiseks, palga määramiseks jms puudutavad 
juba ametnikku kui erilises seisundis eraisikut ja 
kujutavad endast samuti haldusmenetlust.
7
I Põhimõtted
 Proportsionaalsuse põhimõte
 Võrdse kohtlemise põhimõte
 Hea halduse tava
  Seaduslikkuse  põhimõte
 Õiguskindluse põhimõte
 -------------------------------------------
  Uurimispõhimõte
 Vormivabadus, eesmärgipärasus , lihtsus, kiirus
8
 Uurimispõhimõte
 HMS § 6 “Uurimispõhimõte
  Haldusorgan  on kohustatud välja selgitama 
menetletavas asjas olulise tähendusega  asjaolud  ja 
vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma 
algatusel .”
 RKHK 3-3-1-41-02: "Uurimisprintsiibi eesmärk on 
kaitsta isikute subjektiivseid avalikke õigusi ja 
avalikku huvi sõltumata protsessiosaliste õiguslikest 
teadmistest ja materiaalsetest võimalustest õigusabi  
hankimisel."
9
 Oluline välja selgitada KÕIK asja lahendamiseks 
vajalikud asjaolud ja tõendid  (nii isiku kahjuks kui 
kasuks) 
 Oluline:
 - menetlusosalise jaoks – teada saada kogu teave, 
miks just selline otsus langetati ja millised õigused 
tal menetluses  – mõistmine ennetab vaidlusi,
 - haldusorgani jaoks - vältida puudulikust teabest 
tulenevat valeotsuse tegemise riski,
 - kohtuliku kontrolli jaoks. 
 EESMÄRK – otsus on objektiivne ja kõiki asjaolusid 
arvestav
10
… koguda kõik asjas tähtsust omavad tõendid

HMS § 38. Tõendid

(1)  Haldusorganil  on õigus nõuda haldusmenetluse käigus 
menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate 
tõendite ja andmete  esitamist , mil e alusel  haldusorgan  teeb kindlaks 
asja lahendamiseks olulised asjaolud.

(2) Tõendiks võib ol a menetlusosalise seletus, dokumentaalne  tõend , 
asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus.

(3)  Menetlusosaline  on kohustatud  haldusorganile  esitama ja teatavaks 
tegema tal e teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja 
tõendid. Sel e kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan  soodustava  
haldusakti  andmisel jätta taotluse läbi vaatamata.
11
Tõendamiskoormis erineb: 
isiku jaoks koormavate ja soodustavate (nn menetlusosalise 
osalemiskohustus – kaasabi osutamine) menetluste puhul;

kui isik on väheste teadmistega või mingil objektiivsel  põhjusel  ei ole tal 
võimalik tõendeid esitada (nt kinnipeetav). RKHK selgitas 23.10.2001 
otsuses nr 3-3-1-49-01 (p 5), et kohtu akti vsus tõendite kogumisel peab 
sõltuma protsessiosalise oletatavast võimest välja tuua olulised asjaolud ja 
esitada vastavaid tõendeid. Eeldatavalt nõrgema protsessiosalise puhul 
tuleb kohtul ol a akti vsem.

kui isik rikub oma kohustusi tõendite esitamisel, väheneb haldusorgani 
tõendamiskohustus.Nt RKHKo 14.10.2004, nr 3-3-1-39-04: "Kui 
maksukohustuslane  on rikkunud  maksuarvestuse  pidamise kohustust ja 
maksusumma on seepärast määratud teiste andmete alusel või hindamise 
teel, siis vastavalt väheneb maksuhalduri tõendamiskohustus ja suureneb 
maksukohustuslase koormus tõendada, et maks on määratud valesti."
12
 Haldusorgan kannab haldusmenetluses  
tõendamiskoormust: koormava haldusakti 
andmisel peab asutus suutma tõendada, et 
esinevad haldusakti andmiseks vajalikud 
faktilised eeldused. 
 Lisaks sellele peab ta ka hoolitsema, et 
menetlusosaline ei jätaks pelgalt teadmatuse 
tõttu esitamata teda soodustavad tõendid. 

HMS  käsiraamat
13
Vormivabadus, eesmärgipärasus, lihtsus, kiirus

HMS § 5. Vormivabadus ja eesmärgipärasus

(1) Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan 
kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti.

(2) Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efekti vselt, samuti võimalikult lihtsalt 
ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

(4) Menetlustoimingud viiakse läbi vi vituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses 
sätestatud tähtaja jooksul.

(5) Kui haldusmenetlust reguleerivad  õigusnormid  muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse 
menetluse alguses kehtinud õigusnorme.

(6) Elektrooniline asjaajamine on haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega. 
Digitaalal kirja ja digitaalset templit kasutatakse haldusmenetluses digitaalal kirja seaduses 
ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Õigusakti või volikirja võib anda elektroonilises 
vormis seaduses või määruses sätestatud juhtudel.
14
 RKHK 3-3-1-94-08, p 19: "HMS § 5 lg 2, mis  seondub  ka hea 
halduse põhimõttega, eeldab isiku taotluse lahendamisel tõhusat 
ja tulemuslikku tegevust.”
 Isik võib pöörduda haldusorgani poole peale kirjaliku vormi ka 
elektrooniliselt, telefonitsi või mistahes muus vabalt valitud 
vormis, kui seadusest või määrusest ei tule teisiti ning 
haldusorgan ei ole kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu 
vormi kindlaks määranud. 
 Vormivaba  suhtlemine  muudab menetluse paindlikumaks ning 
ki remaks; menetlusosaline võib pöörduda haldusorgani poole 
mugavaimal vi sil (nt helistades) ning sellises vormis antud teave 
on  tähenduselt  samaväärne muude asjas kogutud tõenditega. 
 Vormivaba suhtlemine muudab suhtluse ametkonnaga 
sarnasemaks muu  igapäevase  suhtlusega ning teeb isiku jaoks 
haldusorgani poole pöördumise lihtsamaks.  
15
II Menetlusosalised
 § 11. Menetlusosalised 
 (1) Haldusmenetluses on menetlusosalised:
 1) haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või 
halduslepingu  sõlmimiseks ettepaneku teinud isik ( taotleja );
 2) isik, kellele  haldusakt  või toiming on suunatud või kellele 
haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks 
(adressaat);
 3) isik, kelle õigusi või kohustusi  haldusakt ,  haldusleping  või 
toiming võib puudutada (kolmas isik);
 4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama 
menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse 
õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. 
 (2) Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja 
organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib 
puudutada.
16
 Isiku menetlusosalise staatus võib tekkida kahel 
viisil:
 1) automaatselt HMS § 11 lg-s 1 sätestatud isikutel 
– kohustuslikud menetlusosalised. Sellised isikud on 
menetlusosalisteks sõltumata sellest, kas 
haldusorgan on neid kaasanud (neid alustatud 
menetlusest teavitanud ja andnud võimaluse oma 
menetlusosalise õiguste ja kohustuste 
realiseerimiseks) või mitte. 
 2) kaasamisega neil HMS § 11 lg 2 sätestatud 
isikutel, keda haldusorgan on pidanud vajalikuks 
kaasata. 
17
 Taotleja võib ka puududa – haldusorgani 
enese initsiatiivil algatatud menetluste puhul, 
nt riikliku  järelevalve  menetlus. 
 Taotleja ja adressaat võivad (ei pruugi) kokku 
langeda – nt isik taotleb toetuse maksmist ja 
samal ajal on ka toetuse saajaks. 
 Adressaat on enamasti konkreetne isik või 
isikud, üldkorralduse puhul on adressaadid 
aga määratletud üldiste tunnuste alusel.
18
 Kolmandate isikute, kel e õigusi menetlustulemus võib 
puudutada (vrd lg 2 "kel e huve […] võib puudutada") kaasamine 
on äärmiselt oluline. 
 Nt RKHK 3-3-1-56-02, p 9: "[…] tulenevalt  inimväärikuse , 
õigusri gi, efekti vse õiguskaitse ning hea halduse põhimõtetest 
tuleb haldusmenetlusse kaasata iga isik, kelle puhul on 
haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et 
haldusakt võib piirata tema õigusi. Neid põhiseaduslikke 
põhimõtteid rakendades tagatakse asutuse parem informeeritus, 
sunnitakse asutust  otsustamisel  arvestama isiku  huvidega  ja 
tõstetakse haldusotsuste sisulist kvaliteeti. Puudutatud isiku 
ärakuulamisel on ka iseseisev protseduuriline väärtus, sest 
tagaselja otsuseid tegev asutus käsitab isikut kui vaid menetluse 
objekti ja mitte kui õigusvõimelist kodanikku."
19
 Näide: Äriühingu poolt mitmekorruselisse 
korterelamusse taotletud kauplemisloa puhul oleks 
kolmandateks isikuteks, kelle õigusi see 
kauplemisluba võib puudutada, vähemalt sama 
trepikoja elanikud, kuna riivata võidakse 
majaelanike õigust eraelu puutumatusele. Kaupluse 
tegevus toob paratamatult kaasa kahjulikke mõjutusi 
(näiteks  müra , tundmatute isikute viibimine 
trepikojas ja sellega kaasnev turvatunde kadumine, 
privaatsuse vähenemine, takistused avalike 
teenuste  kasutamisel ). Samuti võib see vähendada 
teiste korterite turuväärtust.

HMS käsiraamat
20
 Huvitatud isik on haldusaktist või toimingust "leebemalt" 
puudutatud, "huvide alusel puudutatud isik".
 Puudutatud võivad olla näiteks faktiliste ebamugavustega 
(näiteks pikema tee kasutamise vajadus tänava äärde ehitatava 
maja juures käivate ehitustööde tõttu). 
 Kui tegemist on  tõepoolest  üksnes huvide puudutamisega, siis 
puudub sel istel isikutel reeglina ka vaideõigus, samuti ei saa nad 
halduskohtusse esitada sel iseid kaebusi, mis eeldavad 
subjekti vsete õiguste rikkumist (tühistamis- ja 
kohustamiskaebus), vaid üksnes põhjendatud huvi olemasolu 
eeldavaid kaebusi (tuvastamiskaebus, vt HKMS § 7). 
21
Haldusmenetluse seadus
 § 2. Haldusmenetluse mõiste

(1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) 
tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 
51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) 
sooritamisel või halduslepingu (§ 95) 
sõlmimisel.
22
Haldusmenetluse kulg
 Menetluse algus
 Menetlusse kaasamine
 Asjaolude  uurimine
 Õiguste  selgitamine , dokumentide tutvustamine ja 
arvamuse ärakuulamine
 Otsuse langetamine
 Otsuse vormistamine
 Otsuse teatavaks tegemine
 Otsuse vaidlustamine
 Otsuse täitmine
 Otsuse muutmine
23
III Haldusmenetluse algus
 Oluline, kuna:
 esiteks toob see kaasa isikutele menetlusosalise 
staatuse tekkimise ning sellest tulenevate 
menetlusõiguste ja kohustuste laienemise, nt õigus 
nõuda selgitusi (HMS § 36), õigus esitada oma 
arvamus ja vastuväited (HMS § 40), kohustus 
ilmuda menetlustoimingule (HMS § 42) jne.
 teiseks hakkavad menetluse alustamisel kulgema 
menetluse läbiviimisele ja toimingute sooritamisele 
ette nähtud  tähtajad .
24
HMS § 35. Menetluse algus

(1) Haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab:
1) taotluse esitamisega haldusorganile;
2) haldusorgani initsiati vil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise 
teavitamisega menetlusest;
3) haldusorgani initsiati vil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise suhtes 
esimese menetlustoimingu sooritamisega.

(2) Haldusorgan  teatab  menetlusosalistele haldusakti andmiseks või toimingu 
sooritamiseks taotluse esitamisest.

(3) Haldusmenetlus halduslepingu sõlmimiseks algab halduslepingu sõlmimise 
ettepaneku tegemisega.

(4) Menetlustähtaja arvutamine taotluse esitamisega algavas haldusmenetluses 
toimub saabunud dokumendi registreerimise hetkest alates.
25
 Kui haldusorgan ei alusta menetluse 
läbiviimist vaatamata sellele, et ta on selleks 
kohustatud, on tegu tegevusetusega, mida 
isik saab vaidlustada vaidemenetluse korras 
(HMS § 72 lg 3 p 2) või pöördudes 
kaebusega halduskohtusse (HKMS § 4 lg 2, 
§ 6 lg 2 p 2 - kohustamiskaebus). 
26
Taotlus
 HMS § 14 lg 1: Haldusmenetluse 
algatamiseks või haldusmenetluse käigus 
esitatakse haldusorganile avaldus (taotlus) 
vabas vormis. Seadusega või selle alusel 
võib taotlusele ette näha kohustusliku vormi. 
Isik on kohustatud taotluse  esitamiseks  
ilmuma haldusorgani  asukohta üksnes 
seaduses sätestatud juhtudel.
27
HMS § 15

(1) Haldusorgan on kohustatud tal e esitatud taotluse vastu võtma, 
sõltumata sel e puudustest, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. 

(2) Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või 
dokumendid  või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan 
taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, 
selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib 
haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. 

(3) Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus 
tähtaegselt esitatuks. Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib 
haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.

(4) Kui taotluse lahendamine ei kuulu haldusorgani pädevusse, jätab 
haldusorgan taotluse läbi vaatamata, selgitades taotlejale, mil ise 
haldusorgani pädevusse asi kuulub, või edastab taotluse pädevale 
haldusorganile, teatades sel est taotlejale. Taotluse edastamisel 
pädevale haldusorganile hakkab asja lahendamise tähtaeg kulgema 
taotluse pädevasse haldusorganisse saabumise hetkest.
28
 Kui taotlus on esitatud, peaks haldusorgan 
kontrollima taotluse lubatavust, ehk:
 oma enda pädevust haldusmenetluse 
läbiviimiseks;
 vorminõuete järgmist;
 tähtajanõuete järgimist;
 taotluse selgust/täpsust;
 taotluse ja sellele lisatud materjalide 
täielikkust.
29
 Puudustega taotlus
 HMS § 15 lg 1: vastu tuleb võtta kõik taotlused, sh puudustega 
taotlused. 
 Puuduste korral  edastada  isikule teade, mil e vormi (kirjalik, 
suuline) valib ametnik reeglina ise. 
 Teates tuleb: 
 selgitada puuduste olemust ja mida isik peaks tegema nende 
kõrvaldamiseks;
 määrata mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks;
 selgitada, et kui puuduseid ei kõrvaldata määratud tähtajaks, 
jäetakse taotlus läbi vaatamata.

RKHK 3-3-1-90-04:  menetlemise  eesmärk ei ole jätta taotlused rahuldamata formaalsel põhjusel 
– seetõttu võib olla vajalik anda ka lisa- (s.t teine või kolmas kord) tähtaeg puuduste 
kõrvaldamiseks. Seda ka juhul, kui  õigusakt  näeb ette vaid ühekordse tähtaja andmise.
30
 Isiku tahte tõlgendamine
 Taotleja tahet tuleb tõlgendada heas usus. Tõlgendamisel tuleb 
lähtuda taotleja tegelikust tahtest. Tegeliku tahte 
väljaselgitamine:
 eelkõige taotluse  sõnastus , tahte vastavust taotluses 
väljatoodule reeglina eeldatakse; 
 kui kaasuse asjaoludest ja eri faktorite kooshindamisest nähtub, 
et taotletakse tegelikult teist eemärki, kui taotluses  deklareeriti, 
tuleks lähtuda tegelikust taotleja tahtest ja eesmärgist, mitte 
taotluse sõnastusest (uurimisprintsiip). 
 Haldusorgan peab omal algatusel selgitama välja isiku soovi.
(TsÜS § 75, RKHK 3-3-1-32-03, p 16; 3-3-1-82-03, p 13; 3-3-1-57-03, p 24; 3-3-1-75-05, p 16) 
31
 Taotlusele lisatav materjal
 Kooskõlastuste ja arvamuste küsimine on eelkõige 
menetlust läbiviiva haldusorgani kohustus (HMS § 
16). Isikult ei saa nõuda tõendite esitamist, mis 
haldusorganil on teada (RKHK 3-3-1-39-04, p 13; 3-
3-1-85-06, p 12).
 Originaaldokumentide asemel võib kasutada 
ametlikult kinnitatud ärakirju ja väljavõtteid, v.a kui 
õigusakt nõuab notariaalset kinnitust (mõiste 
"ärakiri" hõlmab mõistet "koopia").
32
IV Menetlustähtaeg
 Menetlustähtaeg hakkab erireeglite puudumisel kulgema taotluse 
registreerimisest (HMS § 35 lg 4), v.a:
 võõrkeelne taotlus: kui nõutakse tõlget, hakkab tähtaeg kulgema 
tõlke saabumisele järgnevast päevast; tõlget tuleb nõuda 
koheselt (HMS § 33 lg 4, keeleseaduse § 8); 
 puudulik taotlus: isikule taotluse puuduste kõrvaldamiseks 
tähtaja määramisel menetlustähtaeg peatub (HMS § 15);
 esitatud ebapädevale haldusorganile (HMS § 15 lg 4); 
 põhjendamatu vi vitus taotluse registreerimisel.
  Määratlemata  õigusmõiste “mõistlik aeg”!
33
 Seos HMS § 5 lg-ga 2 - üldine menetluse kiire läbiviimise 
kohustus. 
 Tähtaja  arvestamine : tähtaeg algab järgmisel päeval pärast 
sel e kalendripäeva või sündmuse saabumist, mil ega määrati 
kindlaks tähtaja algus. Päevadega määratud tähtaeg lõpeb 
tähtaja vi masel päeval, v.a juhul, kui see on vaba päev. Sel isel 
juhul lõpeb tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval. 
(HMS § 33 lõiked 2 ja 3).
 Haldusorgani enda määratud menetlustähtajad: neid võib 
haldusorgan pikendada – ni  omal algatusel kui ka 
menetlusosalise taotlusel (HMS § 33 lg 5).

34
 Seadustest ja määrustest tulenevad menetlustähtajad 
menetlusosalistele: neid võib haldusorgan ennistada – ni  omal 
algatusel kui ka menetlusosalise taotlusel, kuid seda vaid juhul, 
kui:
 menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel;
 menetlustähtaja ennistamise põhjendatud taotlus on esitatud 
kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist 
takistava asjaolu äralangemist; 
 seadus ei  keela  menetlustähtaega ennistada;
 esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud 
tähtpäevast ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. 
35
 NB! 
 HMS § 41 kehtib vaid haldusorgani enda 
määratud tähtaegade kohta: "Kui haldusakti 
või toimingut ei ole võimalik anda või 
sooritada  ettenähtud tähtaja jooksul, peab 
haldusorgan viivituseta tegema teatavaks 
haldusakti andmise või toimingu sooritamise 
tõenäolise aja ning näitama ettenähtud 
tähtajast mittekinnipidamise põhjuse."
36
Mõistliku aja põhimõte:

HMS § 5 lg 4: Menetlustoimingud vi akse läbi viivituseta, kuid mitte 
hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul.

RKHK 3-3-1-33-04, p 16; 3-3-1-47-04, p 18: hea halduse põhimõttest tuleneb, et isikule tuleb 
anda mõistliku aja jooksul teavet teda puudutava asja menetlemise 
käigust, asja lahendamist mõjutavatest haldusaktidest ning muud 
asjakohast teavet.

RKHK 3-3-1-2-05, p 14: haldusorgan peab tegutsema mõistliku aja jooksul, mis 
võib ol a ka kiiremini, kui õigusaktis sätestatud.

RKHK 3-3-1-81-05: õigus asja otsustamisele mõistliku aja jooksul, seda peavad 
arvestama kõik ühes haldusmenetluses osalevad haldusorganid.

RKHK 3-3-1-6-06, p 29: taotluse läbivaatamise tähtaeg ja hea halduse tava.

RKHK 3-3-1-61-06, p 20: mõistlik aeg ja hea halduse tava
37
 Võõrkeele kasutus
 Hea halduse põhimõtted on olulised ka 
isikutega suhtlemise vormi ja viisi üle 
otsustamisel.
38
 KeeleS kohaselt on haldusorganile jäetud 
kaalutlusõigus  muukeelsete pöördumiste 
vastuvõtmise otsustamisel ("on õigus nõuda", 
"võib"). 
 Isikule haldusorgani kirjaliku vastamise keele kohta 
KeeleS erinormi ette ei näe, sh vastamise tõlke osas 
(v. a KeeleS §-s 10 sätestatud vähemusrahvuse 
keeles vastamine eesti keele kõrval, millega 
kõnealusel juhul tegemist ei ole). 
 Seega kehtib üldine eeldus, et vastused 
koostatakse eesti keeles.
39
 HMS § 4 reguleerib haldusorgani kaalutlusõiguse teostamist. 
 Lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas 
volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse 
üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes 
põhjendatud huve. 
 HMS § 5 lõige 1 sätestab, et menetlustoimingu vormi ja muud 
haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan 
kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole 
sätestatud teisiti. 
 Lõike 2 järgi viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja 
efekti vselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleli gseid 
kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. 
40
õigusaktidest 
tulenevalt 
ei 
pea 
vastu 
võtma 
võõrkeelseid  avaldusi,  taotlusi  ja  muid  dokumente 
(olgu 
tegemist 
märgukirjaga, 
taotlusega, 
avaldusega vms). Ka ei kohusta õigusaktid  tagama 
oma  eestikeelsetele  vastustele  tõlget  mingisse 
muusse  keelde,  kuid  HMS  nõuab  huvide  ja 
asjaolude kaalumist.
  Haldusorgan  peab  arvestama  isiku  eesti  keelest 
arusaamisvõimet,  samuti  isiku  majanduslikke 
võimalusi kasutada tõlgi abi dokumendi esitamiseks 
või vastuskirjast arusaamiseks.

Määravat tähendust võib omada asjaolu, kui 
olulised isiku põhiõigused ja -vabadused on  kaalul . 
41
V Menetlusõigused
 Menetlusosaliste õigusi võib välja tuua ja liigitada 
väga erinevatel alustel. Järgnevalt põhilisemad:
 HMS § 36: õigus saada teavet = haldusorgani 
selgituskohustus 
 HMS § 37: õigus tutvuda dokumentide ja toimikuga 
= haldusorgani kohustus koguda dokumente, pidada 
toimikut ja tutvustada seda isikule
 HMS § 40: õigus esitada oma arvamus ja 
vastuväited = haldusorgani ärakuulamiskohustus
 HMS § 13: õigus omada esindajat = haldusorgani 
kohustus tagada seaduslik esindus (§ 12 lg 2)
42
 Selgituskohustus
 Nõustamiskohustus, hoolitsuskohustus, abistamiskohustus
 Põhieesmärgiks tagada menetluse läbipaistvus, menetluses 
osalevate isikute õiguste pi sav ning ulatuslik kaitse ning 
menetluses osalevate poolte teabealane võrdsus menetlust 
puudutavates küsimustes.    
 Haldusorgani teavitamiskohustus seisneb lühidalt väljendatuna 
haldusorgani kohustuses anda menetlusosalisele tema 
nõudmisel (mõnikord ka haldusorgani omal algatusel) 
menetlusosalise õiguste efekti vseks kasutamiseks vajalikku 
suulist ning kirjalikku teavet haldusmenetluse kohta. 
 “Kui ei saa aru, võta  advokaat !”
43
§ 36. Haldusorgani selgitamiskohustus 

(1) Haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist 
kaaluvale isikule nende soovil:
1) millised õigused ja kohustused on menetlusosalisel 
haldusmenetluses;

2) millise tähtaja jooksul haldusmenetlus  eeldatavasti  läbi viiakse ja 
mil ised on võimalused haldusmenetluse ki rendamiseks;

3) millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb 
haldusmenetluses esitada;

4) milliseid menetlustoiminguid peavad menetlusosalised  sooritama . 

(2) Kui taotletava haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks on 
vajalik eelnevalt mõne muu haldusakti andmine, selgitab haldusorgan 
viivitamatult vajaliku haldusakti  taotlemise  ja taotluse läbivaatamise 
korda ning muu haldusakti andmise tingimusi. 
44
 RKHK 3-3-1-90-04: "Haldusorgani kohustuste hulka ei kuulu 
mitte üksnes formaalselt aktide andmiseks vältimatult vajaliku 
menetluse läbivi mine, vaid ka hoolitsemine sel e eest, et ka 
õigusalaste teadmisteta ja asjaajamises vilumatul isikul oleks 
võimalus menetluses tulemuslikult osaleda.  Nõustamine  ja 
selgitamine võib toimuda nii taotleja palvel kui ka haldusorgani 
algatusel […]. Näiteks juhtudel, kui taotluses esinevate puuduste 
kõrvaldamata jätmise tulemuseks on suure tõenäosusega 
taotluse rahuldamata jätmine. Asjatundlik nõustamine on oluline 
eriti keerukamate ning põhjalikumat analüüsi vajavate 
menetluste puhul."
45
 Mida vähem teab menetlusosaline ja on suuteline 
teadma oma hariduse, ea, tervise, sotsiaalse  tausta  
jms tõttu, haldusmenetlusest, tähtaegadest, 
vajalikest dokumentidest jne, seda enam on vajalik 
ametniku suhtlus isikuga, vältimaks teabe 
vähesusest tulenevate  ohte . 
 Oluline on isiku teavitamise kvaliteet – soovitud 
andmed tuleb edastada selgena, üheselt 
mõistetavana, arusaadavana, täpsena. 
46
 Õigus toimikuga tutvuda
 § 37. Dokumentidega  tutvumine  
 (1) Igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda 
haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust  omavate  dokumentide 
ja toimikuga, kui see on olemas. 
 (2) Haldusorgan keelab toimiku, dokumendi või sel e osaga 
tutvumise , kui sel es sisalduvate andmete avaldamine on 
seadusega või sel e alusel keelatud. 
 (3) Toimikuga ja dokumentidega tutvumine toimub üldjuhul 
haldusorgani tööruumides ameti siku juuresolekul. Haldusorgan 
võib teha sel est korrast erandeid. 
 (4) Dokumentidest väljavõtete või koopiate tegemine ning kulude 
hüvitamine  toimub avaliku teabe seaduses (RT I 2000, 92, 597) 
sätestatud korras.
47
 Avaliku teabe seaduse erandid
 riikliku järelevalve menetluse käigus kogutud teabe kuni selle kohta 
tehtud otsuse jõustumiseni;
 teabe, mis sisaldab delikaatseid isikuandmeid;
 teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui see kahjustaks oluliselt 
andmesubjekti eraelu puutumatust;
 teabe, mis sisaldab  perekonnaelu  üksikasju kirjeldavaid andmeid;
 teabe  sotsiaalabi  või sotsiaalteenuste osutamise taotlemise kohta;
 perekonnaelu üksikasju kirjeldavaid andmeid;
 sotsiaalabi või sotsiaalteenuste osutamise taotlemist kirjeldavaid 
andmeid;
 isiku vaimseid või füüsilisi kannatusi kirjeldavaid andmeid;
48
 Ärakuulamisõigus 
 “Isiku ärakuulamine on  heale  haldustavale ja õiglase 
haldusmenetluse põhimõtetele tuginev haldusorgani 
kohustus. 
 Sellest kohustusest võib haldusorgan vabaneda 
vaid seaduses sätestatud aluste olemasolul. 
Ärakuulamata jätmine on oluline isiku 
menetlusõiguste ja inimväärikuse  rikkumine , mis 
toob kaasa haldusakti õigusvastasuse.”

(RKHK 3-3-1-70-03 p 19, 3-3-1-74-03 p 24, 3-3-1-1-05 p 19 jj, 3-3-1-61-06 p 20.)
49
 Ilma isikute arvamust ära kuulamata ei pruugi asutusel ol a 
täielikku ettekujutust isikute huvidest, soovidest ja kartustest 
seoses kavandatava otsusega. 
 Ärakuulamine võib paljudel juhtudel aidata kaasa sisult õigema 
otsuse tegemisele.
 Kuna ärakuulamine aitab tagada õigemaid ja õiglasemaid 
haldusotsuseid, si s on tal ka suur roll isikute materiaalsete 
õiguste, s.h põhiõiguste tagamisel. 
 Ärakuulamine aitab vältida seda, et õigusi pi rataks mittevajalikul 
määral või seadusliku aluseta. Seetõttu on vastuväidete 
esitamise õigus tuletatav PS §-st 14. 
50
 § 40. Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete 
ärakuulamine 
 (1) Enne haldusakti andmist peab haldusorgan 
andma menetlusosalisele võimaluse esitada 
kirjalikus, suulises või muus  sobivas vormis asja 
kohta oma arvamus ja vastuväited. 
 (2) Enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu 
sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab 
haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja 
vastuväidete esitamiseks. 
51
(3) Haldusmenetluse võib läbi vi a menetlusosalise arvamust ja 
vastuväiteid ära kuulamata, kui:
1) viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks 
on vaja viivitamatult tegutseda;
2) menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei 
kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks;

3) asja ei otsustata sel e menetlusosalise kahjuks;

4) arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev 
haldusaktist või toimingust teavitamine ei võimalda saavutada 
haldusakti või toimingu eesmärki;

5) menetlusosaline ei ole teada või kui sooritatav toiming puudutab 
määratlemata hulka isikuid ja nende  kindlakstegemine  ei ole mõistliku 
aja jooksul võimalik;

6) haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on 
suurem kui 50;

7) muudel seaduses sätestatud juhtudel.
52
RKHK 3-3-1-82-03, p 17: Haldusorgan ei pea HMS §-s 40 
sätestatud ärakuulamisõiguse tagamiseks esitama 
isikule haldusakti projekti, vaid andma võimaluse 
arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. 
Ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine 
eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt 
teada (millise sisuga haldusakt võidakse anda ja mis 
on peamised põhjused), mille kohta ta võib 
arvamuse ja vastuväited esitada. Tal peab olema 
võimalus esitada haldusorganile  omalt poolt tähtsust 
omavaid  täiendavaid  andmeid. 
53
 Ärakuulamisõiguse olulisus:
 Praktiline väärtus: otsuse aktsepteeritavuse 
tagamine 
 Ideaalne väärtus: inimväärikus  
 Isiku seljataga toimuv menetlus riivab tema 
inimväärikust  - sellega rõhutataks, et inimest 
koheldakse kui menetluse objekti, mitte võrdväärset 
partnerit, kodanikku, keda riik peab teenima. 
54
 Ärakuulamise vorm
 -  istungil , suuliselt formaalses menetluses 
ristküsitluse ja tunnistajate ülekuulamisega 
(sarnaselt kohtuistungile);
 - suuliselt vabas vormis - selleks spetsiaalselt 
korraldatud arutelu vormis, regulaase kodanike 
vastuvõtu raames, samaaegselt taotluse või muu 
dokumendi esitamisekga;
 - kirjalikult, faksiga jne - isikule antakse tähtaeg 
vastuväidete esitamiseks;
 - telefoni teel, e-mailiga jne.
 Fikseerimine.
55
 Kui seadused ja määrused seda küsimust ei 
täpsusta, siis on ärakuulamise vormi valik 
asutuse pädevuses. 
 Seejuures peab asutus aga arvestama HMS 
§ 5 lg-t 2: menetlustoiming ei tohi olla isikule 
mittevajalikult koormav, s.t põhjustada 
tarbetuid ebameeldivusi. Teisalt peab asutus 
tagama, et ärakuulamisõigust oleks võimalik 
kasutada efektiivselt. 
56
VI Menetluse lõpp
 Haldusmenetluse nagu iga teisegi menetluse 
peaeesmärk ei ole mitte menetluse 
läbiviimine ise, vaid menetluse lõppeesmärgi 
saavutamine. Eesmärgi saavutamisel lõpeb 
ka menetlus. Sõltuvalt sellest, kas menetluse 
eesmärk on haldusakti andmise, 
halduslepingu sõlmimise või  toimingu 
sooritamise küsimuse lahendamine, on 
erinevad ka menetluse lõppemise viisid.
57
 § 43. Menetluse lõppemine 
 (1) Haldusakti andmise menetlus lõpeb:
 1) haldusakti teatavakstegemisega;
 2) taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega;
 3) haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega;
 4) haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui 
haldusakt on seotud adressaadi isikuga. 
 (2) Kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse 
sel e kohta haldusakt. Kui haldusorgani initsiati vil algatatud 
haldusmenetluses otsustatakse jätta haldusakt andmata, 
teavitatakse sellest adressaati ja haldusmenetlus lõpeb. 
58
 (3) Halduslepingu sõlmimise menetlus lõpeb:
 1) halduslepingu sõlmimisega;
 2) kokkuleppega või ühe poole otsusega jätta haldusleping 
sõlmimata;
 3) halduslepingu poole surma või lõppemise korral. 
 (4) Toimingu menetlus lõpeb:
 1) toimingu sooritamisega;
 2) põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada;
 3) taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega;
 4) haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega;
 5) toimingu adressaadi surma või lõppemise korral, kui toiming 
on seotud adressaadi isikuga.
59
 Olukorras, kus otsustatakse jätta haldusakt 
andmata, tuleb eristada kahte juhtu, olenevalt 
sellest, kas:
 1) menetlus algas isiku taotlusega;
 2) menetlus algas haldusorgani enda 
initsiatiivil.
 Esimesel juhul koostatakse haldusakt, teisel 
juhul üldiselt mitte.
60
 Noor omavalitsusametnik sõidab esimest 
korda sanatooriumi, aga naastes on kuidagi 
tujutu. Töökaaslased küsima : 
“Noh, räägi, kuidas oli?” 
“Ahh, nõme, nagu siin – lösutad, uneled, 
ootad lõunat…” 
61

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36
• Slide 37
• Slide 38
• Slide 39
• Slide 40
• Slide 41
• Slide 42
• Slide 43
• Slide 44
• Slide 45
• Slide 46
• Slide 47
• Slide 48
• Slide 49
• Slide 50
• Slide 51
• Slide 52
• Slide 53
• Slide 54
• Slide 55
• Slide 56
• Slide 57
• Slide 58
• Slide 59
• Slide 60
• Slide 61