Õiguse alused eksamiküsimused 51-99 (0)

51. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest
ühiskonnasuhetest? 1.õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel 2. Mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu 3. Mille säilimisel tagab riik.4. mis kannab individualiseeritud,määratletud iseloomu.
52. Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur? Õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhete subjektid e suhtepooled või suhtest osavõtjad 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) õigussuhte objektid ( riigiorganid , riik tervikuna , organisatsioonid ) oluline on siin see, et õigussuhte poolteks e osavõtjateks oleksid niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust st. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda.
53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt ? . Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õigussuhtest osavõtja. Õigussubjektsust iseloomustavad:
1) õigusvõime - riigi poolt tunnustatav isikuvõime omada õigusi ja kohustusi, st olla õiguste ja kohustuste kandja.
2) teovõime - isikuvõime subjektiivsete... õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada
3) deliktvõime - kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise e delikti eest.
54. Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle
moodustavad? Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused moodustavad õigussuhte juriidilise sisu.Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused on omavahel korrespondeeruvad, st juriidiline kohustus on vastavuses teise subjekti subjektiivse õigusega ja vastupidi ning nende vastatsikune seos ja toime määravad ära õigussuhte iseloomu, selle juriidilise sisu.
55. Mis on õiguse ja õigussuhte objekt? Indiviidile kuulub käitumisvõimalus, mis tuleneb õigussuhetest. Õigussuhte objektiks on kõik esemed, mittematerjaalsed väärtused, millele on suunatud õigussuhte käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldsegi tekib.Õigussuhte obkejtiks on kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe tekib.Õigusobjektideks on materiaalsed ja mitte materiaalsed, mis õigussubjektide jaoks esinevad õigushüvedena.Siin on õigusharuti need küsimused lahendatud erinevalt.
56. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid? Õigussuhted võivad erineda üksteisest nii oma materiaalse, faktilise sisupoolets kui ka mitmete õiguslike omaduste poolest. Need erinevad eelkõige just sõltuvalt õigussuhte faktiliselt sisust. Õigussuhte faktilise sisujärgi ja selle järgi, mida vastavad õigussuhted taotlevad, eristatakse:

• Regulatiivseid õigussuhteid – regulatiivsete suhete eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine, subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted (tööõigus, perekonnaõigus jne)
  
• Kaitsvaid õigussuhteid - seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (nt karistusõiguse normid, mis säteatavad/kehtestavad teatava karistuse teatavate tegude eest.) Põhirõhk on juriidilistel kohustustel.
  

Juriidilised faktid.
Õigussuhte tekkimine, muutumine või lõppemine sõltub mitmesugustest asjaoludest ja tingimustest ühiskondlikus elus, aga ka üksikute inimeste elus. Need asjaolud ja tingimused, millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise on toodudõigusnormi hüpoteesis.Mille järgi hüpotees seob juriidiliste otsuste muutumise või lõppemise.
Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse juriidilisi fakte:

• Sündmusteks – toimuvad sõltumata inimese tahtest (nt loomulik surm, veeuputus jne). Juriidilised aktid (st selline käitumine, mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje saavutamiseks (nt jtsiviilõiguslik tehing, abielusõlmimine jne))Juriidilised toimingud, kutsuvad esile juriidilised tagajärjed, sõltumata sooritaja tahtest. Juriidilise resultaadiga teod ehk objekti viseeritud teod – nende tegude puhul ei ole isiku tegevus suunatud juriidilise tagajärje saavutamisele , kuid inimese tegevus loob talle õigused (nt inimese looming kirjanduses)
  
• Tegudeks – valiselt väljendatud inimeste tahte avaldus, käitumisakt. Teod moodustavad juriidiliste faktide põhihulga.
  

Õigusnorme liigitatakse ka toime järgi:

• Piiratud ehk ühekordse toimega faktid
  
• Faktiseisund
  

Struktuuri järgi liigitatakse: liht fakt, liitfakt , juriidiline ehk faktiline koosseis.
57. Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid? Kõik tegelikkuses asetleidvad muutused, kui õigus on nende toimumise sidunud õigusliku tagajärjega (õiguste ja kohustuste tekkimisega), on juriidiline fakt.
58. Millistel alustel liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituse
praktiline tähtsus? Õiguslike tagajärgede järgi, mis juriidilise fakti esile kutsuvad, eristatakse õigustloovaid, õigustmuutvaid ja õigustlõpetavaid juriidilisi fakte.
Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse lihtfakte, liitfakte ja juriidilisi ehk faktilisi koosseise.
Liitfakt on selline juriidiline fakt, mis yhes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat tagajärge.
Juriidiline faktiline koosseis - seölline juriidline fakt, mis avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tekelikkuses aset leidva muutuse koostoimes. st juriidilise tagajärje saavutamiseks ei piisa yhest konkreetsest asjaolust, vaid on vajalik teatud faktiliste asjaolude süsteem.
Lihtfakt – kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje.
59. Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub? Realiseerimine-õigusnormide elluviimine õiguse subjektide tegevuses. Vormid- 1.õigusnormide nõuetest kinnipidamine 2.õigusnormide kasutamine. 3. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine
60. Mis tingib õiguse rakendamise vajaduse ja milles seisneb selle erinevus õiguse
realiseerimise teistest vormidest? Õiguse rakendamise vajadus tekib- 1.kui õigussuhte iseloom on selline,et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita 2. Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle 3. Kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone
61. Kuidas toimub õiguse rakendamise protsess? Esimene staadium- faktiliste asjaolude analüüs. Teine staadium- õigusnormi valik ja analüüs. Kolmas staadium-kompetentse organi poolt otsuse tegemine. Neljas staadium- asjas tehtud otsuse täitmise tagamine.
62. Milliseid nõudeid esitatakse õiguse rakendamisele seaduslikkuse , põhistatuse,
otstarbekuse, õigluse seisukohalt? Seaduslikkuse nõue- kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest. Põhistatuse nõue-kõik asjasse puututvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud . Otstarbekohasuse nõue-.seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele suhetele. Õigluse nõue-õiglust rakendatakse õiguse vahendusel.
63. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte? Liigitus- reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi. Regulatiivsed ja jurisdiktsioonilised aktid.
64. Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest? Inimsese käitumine õiguslikust asbektist vaadatuna võib olla kas õigusnormidega kooskõlas ehk õiguspärane või õigusnormidega vastuolus ehk õigursikkumine. Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitatav või lubatav õigussubjekti käitumine.Õigurikkumine aga on õigusnormidega vastuolus olev tegu,mille on toimepannund deliktivõimelike isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks.
65. Mida mõistetakse õigusrikkumise koosseisu all ja millised elemendid sellesse
koosseisu kuuluvad? Kuna õigusega saab reguleerida ainult inimeste välist käitumist, siis on õigusrikkumisteks ainult inimeste teod, mitte aga nende mõtted või kavatsused. Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel on õigusrikkumisena käsitletav ka tegevusetus .
66. Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks? Subjekt on deliktivõimeline isik. Organisatsioon saab olla õiguserikkujaks ainult oma tegevusvaldkonnas. Õigusrikkumise subjekt on õigusrikkumise toime pannud isik või organisatsioon
67. Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste? Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti psüühilist seisundit , tema tahte suunatust tagajärgedele teo toimepanemise hetkel. Tema psüühilist suhtumist oma teosse ja teo tagajärgedesse.
68. Mis on õigusrikkumise objekt? Objekt on õigusega kaitstavad ühiskondlikud suhted - õigussuhted, õiguskord tervikuna, kogumis. Teo objektiivne külg kujutab endast faktiliselt toimepandud tegu. Õiguserikkumise korral on see vastuolus õigusega, aga igal juhul kujutab tegu endast mingi muutuse toimepanekut välises tegelikkuses.
69. Mis on õigusrikkumise objektiivne külg? Kuna õigusega saab reguleerida ainult inimeste välist käitumist, siis on õigusrikkumisteks ainult inimeste teod, mitte aga nende mõtted ja kavatsused. Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel on õigusrikkumisena käsitletav ka tegevusetus. Õigusrikkumisena on käsitletav vaid tegu, mis on õigusvastane. Erilistel asjaoludel võib mõnel teol , mis üldjuhul välistelt tunnustelt on õigusvastane, see omadus puududa. Sel juhul ei ole teo objektiivne külg ja seega kogu käitumine vaadeldav õigusrikkumisena.
70. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Teo, mille inimene paneb toime füüsilise sunni mõjul, kui ta ei ole suuteline seda ütlema, ei ole vaadeldavtema teona ja ta ei kanna sellise teo eest õiguslikku vastutust. Sel juhul on ta vahendiks teise inimese käes.
Teo õigusvastasust välistavad asjaolud

• Hädakaitse – on karistajat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitses toimepandud tegu, sh ka ründajale kahju tekitamine, ei ole õigusvastane tegu
  
• Hädaseisund – tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni igusi või riigiõigus hüvesid, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saanud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem. See on seisund, mis vajab inimese aktiivset sekkumist. Hädaseisundi tegutsemine on aktiivne tegu. Hädaseisund tekib, kui õiguslikult kaitstavat objekti ähvardab reaalne oht.
  
• Kurjategija kinnipidamine – tegevus, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid on suunatud kurjategija kinnipüüdmiseks ja see pole õigusrikkumine.
  
• Kuritegude matkimine on tegevus, millel on küll karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele ja toimepandud isiku poolt, kellel on kompetentse riigiorgani volitu kuritegu matkida. Selline tegu ei ole kuritegu.
  
• Kohustuste kollisioon – tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust,ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita.
  
• Eksimus õigusvastasust välistav asjaolu. Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toimepannes kujutab endale ekslikut ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse.
  
• Kannatanu nõusolek. Teatud juhtudel välistab teo õigusvastasuse kannatanu nõusolek, näiteks omaniku nõusolek tema omandi kasutamiseks välistab seda omandit kasutanud isiku süüdistamise omandiõiguse rikkumises.
  

71. Mis on juriidiline vastutus? Juriidiline vastustus on retrospektiivse vastutuse üks liike, see on retrospektiivne vatutus, mis on seotud õigusnormidega. See on vastutus toimepandud õigusrikkumise eest.
72. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse
liigitamine? Õiguse rikkumist liigitatakse nelja rühma vastavalt sanktsioonidele
1)kuriteod mõlema kohta karistus rahatrahv või 30 päeva aretsi
2)väärteod
3)tsiviil õigus rikumised e tsiviil õigus rikkumine võib sesista lepinguiste kohustuste mitte täitmises või kahjus tekkitamises lepingu välistes suhetes
4)tööõigus rikkumised e. distsiplinaarsüüteod e. distüleastumised seiseneeb tööleppingui seadusega kehtetstaud kohustuste mitte täitmine töökohal joobununa viibides tööandja uslduse kaotamises või mõne kategooria töötajal vääritu teo eest
Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust:
1)Kriminaalvastutus – hõlmab riiklikke sunnivahendeid, mis järgnevad kuriteole.
2) Haldusvastutus – järgneb väärteole, nende üleastumiste väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist.
3)Tsiviilõigus ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja sed arakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekkimisel.
4) Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest.
73. Mida hõlmab riigiõigus? Riigiõigus hõlmab õigusnorme mis määravad kindlaks riigi põhialused, kõrgemate riigiorganite ülesehituse ja tegevuse ning inimeste riigi vastu suunatud põhiõigused.
74. Mis on riigiõiguse allikad? Sellised õigusaktid, mis sisaldavad riigiõigussuhteid reguleerivaid norme. Kõige tähtsamaks riigiõiguse allikaks on riigi põhiseadus.
75. Mis on põhiõigused?
76. Millistel tingimustel saab põhiõigusi piirata?
77. Millele rajaneb ja millega seondub haldusõigus?
78. Kuidas määratleda avalik haldus, millised on avaliku halduse tüüpilised
tunnused ja ülesanded?
79. Milline on avaliku halduse vahendite õiguslik toime isikutele?
80. Millised on avaliku halduse õiguslikud vormid ja funktsioonid?
81. Haldusõiguse mõiste, õigusliku reguleerimise erisused ja süsteem?
82. Millised on haldusõiguse õigusallikad?
83. Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted?
84. Kes on avaliku halduse kandjad ?riik või mõni muu avaliku võimu kandja
85. Haldusmenetluse seaduse eesmärgid, põhiprintsiibid ja mõisted:
haldusmenetlus , kaalutlusõigus, vormivabadus, eesmärgipärasus,
uurimispõhimõte, haldusorgan jne.-----
Eesmärk on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel.
-Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel.
-Kaalutlusõigus on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel.
-Vormivabadus tähendab poolte vabadust sõlmida leping, mis tahes vormis, seega ka suuliselt.
-Õigus on eesmärgipärane siis, kui õiguse abil on võimalik saavutada neid
eesmärke, mida seaduse vastuvõtmise või kohtulahendi tegemisega sooviti.
-Uurimispõhimõtte kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas tähtsust omavad asjaolud – nii menetlusosalise jaoks soodsad kui ka teda koormavad asjaolud, samuti avalikku huvi puudutavad asjaolud – ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel .
-Haldusorgan on ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik. Kui eraõiguslik isik täidab haldusorganile pandud avalikke ülesandeid, loetakse see eraõiguslik isik ülesannete täitmise ulatuses haldusorganiks.
86. Milline on eraõiguse reguleerimise objekt ja meetod? Autonoomne meetod. Õigusharud,õigusinstituudid ja õigusnormid,mis reguleerivad suhetid võrdsete isikute vahel-objekt.
87. Millest koosneb Eesti tsiviilseadustik? Seaduses sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted. Seadus on kohaldatav perekonna-, pärimis-, võla- ja asjaõigusseaduse üldosana.
88. Millised on tsiviilõiguse printsiibid ? 1.tsiviilõigussuhete osaliste võrdsuse printsiip 2.rikutud õiguste taastamise printsiip 3. Omandi kaitse printsiip 4. Lepinguvabaduse printsiip 5. Tsiviilõiguste takistamatu teostamise tagamise printsiip. 6. Tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip.
89. Mis on hea usu põhimõte? Loomuõiguslik käitumisprintsiip, mis onväljendab isikute soovitavat käitumist üksteise suhtes nii lepingulistes kui ka lepinguvälistes suhetes.
90. Mis on mõistlikkuse põhimõte? Mõistlikkuse põhimõte teenib koos hea usu põhimõtte ja tavadega ühiskondlike väärtuste õigusliku aktsepteerimise eesmärki.
91. Mis on õigusvõime ja teovõime? Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja
teovõime? Õigusvõime-omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Teovõime-iseseisvalt teha tehinguid .
92. Kes on juriidilised isikud ja kuidas neid liigitatakse? Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Liigitus- eraõiguslik ja avalik-õigsulik.
93. Kuidas tekivad tsiviilõigused ja kohustused? Tekivad seaduses sätestatud sündmustest,tehingutest ja muudest toimingutest,millega seadus seob tsiviilõiguste ja-kohustuste tekkimise,samuti õigusvastastest tegudest.
94. Mis on tehing? Tehing on toming või omavahel seotud toimingute kogum,milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus .
95. Mida tähendab tehingu vormivabadus? Et tehingu võib teha mis tahes vormis
96. Mis on tingimuslik tehing? Tehing, mis on tehtud, edasilükkava või äramuutva tingimusega .
97. Kuidas toimub isikute esindamine tsiviilõiguslikes suhetes? Mis osa on
volitusel ja millal volitus lõpeb? Tehingu võib teha ka esindaja. Esindusõiguse võib anda tehinguga(volitus) või see võib tuleneda seadusest. Volitus lõpeb kui esindaja on teinud tehingu,milleks volitus oli antud,või tehingu tegemine, milleks volitus oli antud, on muutunud võimatuks või volituse tähtaeg möödub.
98. Millised on tsiviilõiguste teostamise viisid? Hagi esitamine
99. Mis on aegumine ? Mis tähtsus sellel on? Aegumistähtaja möödumisel kaotab isik võimaluse kaitsta oma tsiviilõigusi hagi korras.