Facebook Like

Mees ja perekond: isadus (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool





MEES JA PEREKOND: ISADUS
(REFERAAT)



Koostajad: Svetlana Kostina
Martti Kiuru
Toomas Raudsepp
Aksel Ristoja

2009

KES ON VANEM?


Vanemaks (isaks , emaks) olek tähendab üldmõistet, mis haarab enda alla terve rea laste hooldamise ja kasvatamisega seotud täiskasvanute tegevusi ja oskusi. See on protsess, mis koosneb ülesannetest, rollidest, reeglitest, kommunikatsioonist, ressurssidest ja suhetest. Lapsed vajavad füüsilist hooldamist, kasvatamist, õpetamist, materiaalsete ressurssidega varustatust, kaitset ja järelevaatamist. Lapsed vajavad juhtimist ja julgustamist oma arengus – nii kognitiivset, füüsilist, sotsiaalset, emotsionaalset, moraalset, seksuaalset, vaimset, kultuurilist kui ka hariduslikku ning suurema osa nendest vajadustest saab rahuldatud vanemate poolt.
Laste vajaduste rahuldamine ei toimu lihtsalt neid sigitanud või nende pärast muret tundvate indiviidide bioloogiliste instinktide tõttu. Laste vajadused ja hool nende pärast on tähenduslikud. Siit võib järeldada, et vanemsus ja vanemapõlv on kultuurispetsiifiline, see tähendab aga, et see seostub lastekasvatuse tõekspidamiste ja arusaamadega antud kultuuri kontekstis ja on ajas muutuv.
Lapsevanematele on esitatud tänapäeval väga mitmekesiseid väljakutseid:
  • Majanduslik stress ja vaesus
  • Perekonnaüksuste isoleerumine
  • Pere vajadustega vastuolus olevad töökohapoolsed nõudmised
  • Laste ja täiskasvanu pereliikmete vajaduste individualiseerumine

    ISADUS


    Kirjandusest on palju leida uurimusi emaduse kohta, ema tähtsust laste elus. Isadus ja isaroll muutuvas ühiskonnas on aga teenimatult vähe uurijate tähelepanu leidnud. Siiski on ka meie ühiskonda juurde tulnud mõisted, nagu aktiivne isadus, isapuhkus , naistenõudlate juures töötavad emadekoolid on juba aastaid olnud ümber nimetatud perekoolideks, püüdes kaasata oma tegevusse üha enam tulevasi isasid. Kõrgelt hinnatakse isa olemist lapse sünnitamisel.
    Ettekujutus mehest kui isast võib olla vastuoluline :




    Tuleb välja , et meedial on suur osa isaduse vastandlike kujundite arengus positiivseks või negatiivseks. Meedia toimib surveavaldajana mehele- isale nii positiivses kui ka negatiivses mõttes.
    Alates 1990, aastatest on isadus saanud üha populaarsemaks uurimisvaldkonnaks nii Ameerikas kui Euroopas. Seda eriti üksikvanemate perede arvu kasvuga, naiste tööhõive suurenemisega, koduse tööjaotuse muutumisega ja seoses laste heaolutemaatikaga. Sagenevad uurimused, mis käsitlevad eemalelavate isade suhteid lastega ja laste heaolu.

    ISADUSE KULTUURIIMIDŽID


    Isadus on sotsiaalselt konstrueeritud, see tähendab et pole ühte selget isaduse fenomeni, vaid on palju isaduse kujundeid ja tähendusi. Igal inimesel on oma ettekujutus isast, oma isa kujund. Naine vaatab mehele kui oma laste isale, integreerides sellesse isiklikke subjektiivseid kogemusi, ootusi, stereotüüpe ja ideaale. Mees näeb ennast isana, kelle kujundi on ta ise sotsiaalselt konstrueerinud.
    Erinevused seisnevad vaid selles, et:
  • Ajaloos on isade peamine roll olnud leivateenija ja perekonna „majandusjuht“ ja see on olnud väga pikka aega, seepärast nimetatakse neid ka traditsioonilis-

    teks isadeks.
  • Kaasaegne isa osaleb oluliselt enam kodustes asjades ning lastekasvatuses kui traditsioonilised isad , võimaldades emale-naisele pehmemat töö- ja pereko -hustuste ühitamist.

    Kujuneb justkui uus vastandus- „hea isa“ ja „halb isa“, kus „head“ isad on need, kes võtavad rohkem koduseid asju enda kanda, „halvad“ aga need, kes kõike seda pigem meelsamini ignoreerivad.

    ISADUSE IDENTITEET


    Isaduse identiteed tuleneb muutuvatest tajudest isarollis olemisest.
    Isaduse identiteedist rääkides tuleks lähtuda 2 aspektis:
  • identiteedi olulisus
  • pühendumine.
    Isa rolliidentsuse olulisusest oleneb, kuivõrd isa võtab aega ja jagab energiat isarollist lähtuvateks tegevusteks, eriti võistlevate nõud- miste olukorras (näiteks sportimine või siis lapsega tegelemine).
    Isa pühendumuse tasemest oleneb, millist tüüpi isaga on tegemist (leivateenija, hooldaja, arendaja , mängukaaslane jne.)
    Isa ise loob omaenese identiteedi standardid ning pühendumine väljendub
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Mees ja perekond-isadus #1 Mees ja perekond-isadus #2 Mees ja perekond-isadus #3 Mees ja perekond-isadus #4 Mees ja perekond-isadus #5 Mees ja perekond-isadus #6 Mees ja perekond-isadus #7 Mees ja perekond-isadus #8 Mees ja perekond-isadus #9 Mees ja perekond-isadus #10 Mees ja perekond-isadus #11 Mees ja perekond-isadus #12 Mees ja perekond-isadus #13 Mees ja perekond-isadus #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Svetlana Kostina Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    524
    doc
    Arengupsühholoogia
    46
    doc
    LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    198
    doc
    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
    68
    docx
    Arengupsühholoogia loeng
    83
    doc
    Õiguse sotsioloogia
    194
    pdf
    Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
    56
    doc
    Sotsiaalpsühholoogia



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun