Mees ja perekond: isadus

Kostina, Svetlana

Mees ja perekond: isadus (0)

Tartu Ülikool - Sotsioloogia - Sotsioloogia

1 Hindamata

Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool
MEES JA PEREKOND: ISADUS
(REFERAAT)
Koostajad: Svetlana Kostina
Martti Kiuru
Toomas Raudsepp
Aksel Ristoja
2009

KES ON VANEM?

Vanemaks (isaks , emaks) olek tähendab üldmõistet, mis haarab enda alla terve rea laste hooldamise ja kasvatamisega seotud täiskasvanute tegevusi ja oskusi. See on protsess, mis koosneb ülesannetest, rollidest, reeglitest, kommunikatsioonist, ressurssidest ja suhetest. Lapsed vajavad füüsilist hooldamist, kasvatamist, õpetamist, materiaalsete ressurssidega varustatust, kaitset ja järelevaatamist. Lapsed vajavad juhtimist ja julgustamist oma arengus – nii kognitiivset, füüsilist, sotsiaalset, emotsionaalset, moraalset, seksuaalset, vaimset, kultuurilist kui ka hariduslikku ning suurema osa nendest vajadustest saab rahuldatud vanemate poolt.
Laste vajaduste rahuldamine ei toimu lihtsalt neid sigitanud või nende pärast muret tundvate indiviidide bioloogiliste instinktide tõttu. Laste vajadused ja hool nende pärast on tähenduslikud. Siit võib järeldada, et vanemsus ja vanemapõlv on kultuurispetsiifiline, see tähendab aga, et see seostub lastekasvatuse tõekspidamiste ja arusaamadega antud kultuuri kontekstis ja on ajas muutuv.
Lapsevanematele on esitatud tänapäeval väga mitmekesiseid väljakutseid:

Majanduslik stress ja vaesus

Perekonnaüksuste isoleerumine

Pere vajadustega vastuolus olevad töökohapoolsed nõudmised

Laste ja täiskasvanu pereliikmete vajaduste individualiseerumine

ISADUS

Kirjandusest on palju leida uurimusi emaduse kohta, ema tähtsust laste elus. Isadus ja isaroll muutuvas ühiskonnas on aga teenimatult vähe uurijate tähelepanu leidnud. Siiski on ka meie ühiskonda juurde tulnud mõisted, nagu aktiivne isadus, isapuhkus , naistenõudlate juures töötavad emadekoolid on juba aastaid olnud ümber nimetatud perekoolideks, püüdes kaasata oma tegevusse üha enam tulevasi isasid. Kõrgelt hinnatakse isa olemist lapse sünnitamisel.
Ettekujutus mehest kui isast võib olla vastuoluline :
Tuleb välja , et meedial on suur osa isaduse vastandlike kujundite arengus positiivseks või negatiivseks. Meedia toimib surveavaldajana mehele- isale nii positiivses kui ka negatiivses mõttes.
Alates 1990, aastatest on isadus saanud üha populaarsemaks uurimisvaldkonnaks nii Ameerikas kui Euroopas. Seda eriti üksikvanemate perede arvu kasvuga, naiste tööhõive suurenemisega, koduse tööjaotuse muutumisega ja seoses laste heaolutemaatikaga. Sagenevad uurimused, mis käsitlevad eemalelavate isade suhteid lastega ja laste heaolu.

ISADUSE KULTUURIIMIDŽID

Isadus on sotsiaalselt konstrueeritud, see tähendab et pole ühte selget isaduse fenomeni, vaid on palju isaduse kujundeid ja tähendusi. Igal inimesel on oma ettekujutus isast, oma isa kujund. Naine vaatab mehele kui oma laste isale, integreerides sellesse isiklikke subjektiivseid kogemusi, ootusi, stereotüüpe ja ideaale. Mees näeb ennast isana, kelle kujundi on ta ise sotsiaalselt konstrueerinud.
Erinevused seisnevad vaid selles, et:

Ajaloos on isade peamine roll olnud leivateenija ja perekonna „majandusjuht“ ja see on olnud väga pikka aega, seepärast nimetatakse neid ka traditsioonilis-
teks isadeks.

Kaasaegne isa osaleb oluliselt enam kodustes asjades ning lastekasvatuses kui traditsioonilised isad , võimaldades emale-naisele pehmemat töö- ja pereko -hustuste ühitamist.
Kujuneb justkui uus vastandus- „hea isa“ ja „halb isa“, kus „head“ isad on need, kes võtavad rohkem koduseid asju enda kanda, „halvad“ aga need, kes kõike seda pigem meelsamini ignoreerivad.

ISADUSE IDENTITEET

Isaduse identiteed tuleneb muutuvatest tajudest isarollis olemisest.
Isaduse identiteedist rääkides tuleks lähtuda 2 aspektis:

identiteedi olulisus

pühendumine.
Isa rolliidentsuse olulisusest oleneb, kuivõrd isa võtab aega ja jagab energiat isarollist lähtuvateks tegevusteks, eriti võistlevate nõud- miste olukorras (näiteks sportimine või siis lapsega tegelemine).
Isa pühendumuse tasemest oleneb, millist tüüpi isaga on tegemist (leivateenija, hooldaja, arendaja , mängukaaslane jne.)
Isa ise loob omaenese identiteedi standardid ning pühendumine väljendub tema püüdlustest hoida tasakaalus identsuse kujundit ja teistelt saadavat hinnangut oma isarolli täitmise kohta. Fakt on aga see, et ema töötamine või mittetöötamine ei suurenda ega vähenda oluliselt isa tegevuse ulatust lastega. On aga kindlaks tehtud, et isad, kes lastega koos ei ela, tegelevad nendega oluliselt vähem.

ISATÜÜBID

Isaduse määratlused olid ja on tugevalt seotud ühiskonna, kultuuri ja ajastuga. Sestap on käsitlused isast muutlikud ning eri aegadel valitseb erinev isadus. Jouko Huttunen on psühholoogilist isadust uurides jaotanud isad neljaks erinevaks tüübiks.
Psühholoogiliselt eemalolev isa. Mees võib olla küll füüsiliselt lähedal, kuid tema jaoks ei ole isadus psühholoogiliselt oluline. Tal ei ole eeldusi selleks, et võtta vanemaks olemisega kaasnevat vastutust teise inimese eest.
Hoolitseb oma perekonna eest suurniku moel. Isadus on säärase mehe jaoks lihtsalt perekonna olemasolu, ilma et perekond ja isadus moodustaksid olulist osa tema meesidentiteedist. Selline isa ei loobu mitte kunagi oma harrastustest või karjäärist perekonna heaks.
Säärane ema abistav isa kujunes välja 1970. aastatel. Ta on oma lastesse siiralt kiindunud ja tal on nendega tugev emotsionaalne side ja ta võtab osa ka kodutöödest. Ometi ei muutu sellest kuigi palju ema seisund, ta on ikka kodutööline ja peamine vastutaja laste hooldamise eest. Toetaval isal ei pruugi alati olla selge, mida tal tuleb isana teha ning kuidas ühendada isadus oma töö, harrastuste ja mehesusega.
Uus isa (new father ), kes vastutab pere eest ja seob end sellega. Uus isa tahab seda, et mõlemal vanemal oleks ühesugune vastutus, seda nii kodutöödes kui ka laste hooldamisel ja kasvatamisel . Sellise nägemuse korral võib mees vahetada ametitöö kodusolemise vastu ehk siis loobuda tööelust ja olla “kodune isa”.

ISAKS KASVAMINE

Isaks kasvamine on protsess, mis algab juba enne oodatava lapse sündi. Esimesed mõtted
potentsiaalsest isadusest võivad mõtetesse kerkida veelgi varem, seotud erinevate elusündmustega. Isaks kasvamine kestab elu lõpuni.

MEHE EMOTSIONAALNE VALMISOLEK ISADUSEKS

Emotsionaalne valmisoleku peamiseks teguriks arvatakse olevat fakt, kas mees üldse tahab kunagi isaks saada. Mõned mehed saavd isaks, kuigi nad pole kunagi endale lapsi tahtnud, teised näevad isaks saamist osana oma elueesmärgi täitumisest. Kuid uuringud näitavad , et peaegu pooled mehed ei olnud naisega mitte kunagi lapse saamise teemal tõsiselt rääkinud. Mehed , kes selgelt ei ole isaks saamisest huvitatud, võivad kogeda probleeme isaidentiteedi kujunemisel ning olla naise rasedusse kui ka hiljem lapse kasvatamisse vähem pühendunud. Mehe valmisolekut mõjutavad ka paarisuhte stabiilsus ning majandusliku kindlustatuse tase.
Harilikult valivad inimesed endale partneri samavanuste seast, seega valitseb meeste ja naiste lapsesaamissoovide vahel selge ajaline ebakõla. Keskea alguseks on lõhe tunduvalt kahanenud ja peaaegu võrdne arv mehi ja naisi soovib lapsi saada. Selgineb fakt, et kahekümnendates ja kolmekümnendates eluaastates mehed on lastest sageli vähem huvitatud kui samas vanuses naised.
Väidetakse ka seda, et enne 25. eluaastat pole mees isaduseks küps, sest ta niiöelda „puhkab täiskasvanuks saamise kriisidest“. Kuna enamik lapsi sünnib just selle vanusegrupi inimestele, võib oletada, et paljud mehed saavad isaks enne, kui nad selleks valmis on.
Kokkuvõteks võib öelda, et meeste valmisolek isaduseks sõltub suuresti konkreetsest inimesest, vanusest ja enamus mehi tunneb raseduse ajal vastandlikke tundeid sõltumata sellest, kas nende lapse sünd oli planeeritud või mitte, sest ka meestel on hirm hakkamasaamise ees.

KODU PANUS ISAIDENTITEEDI KUJUNEMISELE

Lapsevanemaks kasvamine kestab kogu elu. Füüsiliselt saadakse selleks lapse sünnimo-mendil. , kuid moraalselt ja psüühiliselt arenetakse selle suunas juba lapsepõlvest peale. Iga eluetapil salvestatakse midagi tulevas vanemaksolemise tarvis. Nii näiteks saadakse imiku ja väikelapsena armastuskogemus, mis kantakse hiljem üle oma lastele. Inimesel on kalduvus täiskasvanuna taasluua seda emotsionaalset keskkonda, mis teda ennast lapsepõlves ümbritses. Eelkoolieas omandatakse tavad ja moraalinormid , õpitakse vahet tegema hea ja kurja vahel ning nägema nende toimet. Kujunevad väärtushinnangud, mis võivad püsida kogu elu. Kooliealisena õpitakse elu tundma täiskasvanute reaktsioonide põhjal: vanematel, kasvatajatel, õpetajatel, treeneritel – kõigil inimestel on teatud käitumismudelid ning laps immiteerib alateadlikult.
Lapse ootamine on ka aeg, mil vaadatakse tagasi laspepõlve ja hinnatakse ümber suhted oma vanematega. Lapsepõlvekodus valitsenud poja ja isa suhted võivad oluliselt mõjutada seda, kui kompetentsena, suutlikuna ja armastatuna mees end oma peres nüüd tunneb.

TULEVASE ISADUSEGA KAASNEVAD TUNDED JA MÕTTED

Tulevase isa tunded ja mõtted võivad olla üsna vastuolulised. Positiivne suhtumine võib alata lapsepõlvest ja oma isa positiivsest mudelist, mida järgida soovitakse. Samuti mõjub hästi see, kui mehel on olnud varem võimalus väikeste lastega tegeleda, näiteks oma õde-vendadega või sugulaste-tuttavatega lastega. Oluline on ka naispoolne mõistmine ja tugi.
Kahtlemata suhtub mees rasedusse positiivselt, kui see on planeeritud ja oodatud. Soovitud lapse puhul tajub tulevane isa ülimat rõõmu, vastutustunnet ja hirmu ning kirjeldab raseduse kulgu umbes samade sõnadega nagu lapse ema. Isa kiindub lootesse ja satub vaimustusse, kui näeb teda ekraanil, kuuleb tema südamelööke või tunneb liigutusi. Need mehed aga, kes ise last ei tahtnud, kannatavad sügavate hingeliste kriiside käes.
Alateadvuses tunnevad mehed ebakindlust oma viljakuse pärast. Rasedus on ilmne tõend sellest, et nad on võimelised järglasi saama. See aga on kinnitus nende mehelikkusele. Nad väljendavad rõõmu seoses pereloomisega ja on õnnelikud võimaluse üle isikut arendada läbi isaduse. Algul tekitab uudis naise rasedusest ärevust ja ebakindlust, kuid see asendub peagi võimsa energiasööstuga.
Kuna naise rasedus ja mehe isakssaamine on täiesti uued ning ainulaadsed kogemused, millega kaasnevad vastutus ning suured muudatused elus, võib nii mõnigi tulevane isa aegajalt hirmu tunda. Negatiivse suhtumise põhjuseks võib olla:

Soovimatu rasedus
Halb läbisaamine isaga
Isa ebapiisav eeskuju
Kogemuste või teadmiste puudumine
Hirm, et ei saada uue rolliga hakkama

Naise tundlikkus, vastandlikud suhtumised ja meeleolu kõikumised (nagu ühel rasedal naisel ikka võib olla) põhjustavad ka mehes vastakaid tundeid ja mõtteid ning mõjutavad tema käitumist.
Meestele ei meeldi olukorra üle kontrolli kaotada ja püsida arusaamatuses, mis toimub. Mehed hoiavad oma vastakaid tundeid pigem enda teada kui jagavad neid partneriga. Nad ise arvavad , et ei taha naist oma muredega koormata, kuigi oma tunnete jagamine võiks pigem lähendada kui kaugendada tulevasi vanemaid teineteisest. Sageli on ka nii, et ei aimata, et tulevasel isal on samuti muresid nagu tema naisel. Tundub, et isalt ainult nõutakse – ta peab hoolitsema oma naise ja tulevase lapse eest. See aga paneb mehi imestama- kes siis peaks nende eest hoolitsema. Meestel võib tekkida tunne, et nad on ära unustatud, kõrvalejäetud, tõrjutud, nad võivad muutuda partneri suhtes armukadedaks, neil võib tekkida soov selle situatsiooni eest põgeneda, tagajärjeks kaitsemehhanismide vallandumine.

KOOLITUSE OSA ISAIDENTITEEDI KUJUNEMISEL

Üheks oluliseks tulevasi isasid koolitavaks kohaks on naistekliinikute vastuvõttude juurde loodud perekoolid. Positiivse näitena võib esile tuua Rootsit, kus perekool toimib edukalt juba aastakümneid. Perekooli eesmärk on pakkuda tulevastele vanematele võimalust end rasedusega kohanemiseks ja lapse eest hoolitsemiseks ette valmistada. Perekooli ülesandeks on ka võimalike hirmude vähendamine, mis meestel seoses eelseisva sünnitusega võivad tekkida. Hirme saab vähendada teadmiste andmise kaudu - ringkäik haiglas, et näha sünnitustuba ja ooteruume, abistavate ja toetavate meetodite demonstreerimine naiste abistamiseks sünnituse ajal, lühiülevaade sellest, mida oodata naise poolt sünnituste protsessis, ettekujutuse loomine sellest, kuidas käitub sünnituse ajal personal. Teadmisi raseduse kulust ja tõuget isaidentiteedi arenguks annavad ka ühised arstilkäigud.
Isade nõustamine ja harimine naise raseduse ajal võib osutuda mitmel moel kasulikuks, aidates kaasa isa ja lapse vahelise kiindumuse ning ema ja lapse suhete väljaarenemisele, samuti edaspidisele rinnaga toitmise õnnestumisele. See on ka võimalus lahtisaamaks tundest, et isa on kõrvale tõrjutud. Paremini isaduseks ettevalmistatud isadel on ka väiksem tõenäosus pärast lapse sündi kõrvale tõmbuda või eemaletõrjutuna saada.

ISA SÜNNITUSEL

Kaua aega on arvatud, et isal ei ole sünnituse juurde asja. Mujal maailmas hakati mehi sünnituse juurde lubama palju varem kui meil, kus isa kontakt oma naise ja lapsega viidi miinimumini hügieenilistel põhjustel. Eestis hakati isa rolli suuremat väärtust tunnustama 1990. aastate alguses.
Pikka aega on meeste hulgas levinud seisukoht, et sünnitamine on ainuüksi naiste asi ning sellesse sekkumine võiks kuidagi riivata nende mehelikkust. Tänapäeval hakkab isade hulgas üha enam maad võtma arvamus, et nii sünnitus kui ka selleks valmistumine on partnerite ühine ettevõtmine.
Traditsiooniliselt on sünnitava naise juures olnud teised naised. Isale jäi ärev ja murelik ootaja roll. Tänapäeval on mees sünnitoas oodatud, kuid tema roll ei ole veel ikka selgelt määratletud. Siiani on arvatud, et sünnituse juures viibivast isast peaks kindlasti mingil moel kasu olema. Aastakümneid tagasi seati isadele tingimusteks, et nad peavad naist tuhude ajal juhendama. Vahetu sünni juures olemise kogemus tekitab isas sügavaid tundeid oma naise ja lapse vastu.

EEMALELAVA ISA SUHTED LAPSE/LASTEGA

Isade roll laste elus pigem tähtsustub kui kahaneb, väheneb nende isade arv, kes püsivalt koos elavad. Lapsest eraldi elamine võib olla nii vanemate separatsiooni kui ka lahutuse tulemus. Käsitledes üksikvanemaperesid ja nende toimetulekuriske, on enamusel juhtudest tegemist üksi last (lapsi) kasvatava naisega. Rahvaloenduse järgi on Eestis 2000. Aastal 77 392 lastega üksikvanema ning 8 194 lastega üksikisa, vastavalt 13,3% ja 1,4% kõikidest leibkondkondadest.
Meie ühiskonnas levinud traditsiooni kohaselt enamusel juhtudest jäetakse lapsed pärast vanemate lahutust ema kasvatada ning isale kohaldatakse lastele elatisraha maksmise kohustus. Selline emade eelistamise traditsiooni taga on veendumus, et laps peaks jääma samasoost vanema kasvatada.
Eemalelava isa vanemaõiguste ja –kohustuste hulka loetakse:

Majanduslikku toetuse maksmist lapse ülalpidamiseks (eemalelavate isade poolne majanduslik toetus mitte ainult ei paranda laste majanduslikku heaolu, vaid ka lisaks ka nende tervise seisundit, õpitulemusi ning üldist heaolutunnet)
Sotsiaalset osalust lapse elus (eemalelavad isad mõjutavad eriti isa ja lapse vahelist emotsionaalset sidet)
Eemalelava isa tegelikku mõju lapsele (isa geograafiline mobiilsus, uue pere loomine või kooselu alustamine uue partneriga, võimetus luua eemalelava lapse emaga normaalseid koostöösuhteid, kontaktide vähesus lapsega, ebapiisavad rahalised vahendid ning olukord, kus isa ei ole veel suhte purunemisest üle saanud, võivad viia eemalelava isa vähese kaasatuse ja mõjuni lapse elus)

EEMALELAVA ISA KOHUSTUSTE TÄITMINE LAPSE SUHTES

Eemalelavate isade vanemaõiguste järgimine ja –kohustuste täitmine on mujal maailmas saamas üha sagedasemaks uurimistemaatikaks. Meil on seda temaatikat käsitletud äärmiselt vähe.
Kui eemalelavaid isasid süüdistatakse lapsi üksikasvatavate emade poolt peamiselt alimendikohustustest kõrvalehoidmisel ebaausate võtete kasutamises, siis üksikemasid süüdistatakse isade poolselt liigses ahnuses, omavastutuse eitamises ning kättemaksusoovis. Teine võimalus elatisraha kohuslaste kõrvalehoidmise selgitamiseks on lähtuda põhjustest, miks elatisraha ei maksta. Alimentide maksmise kohustustest kõrvalehoidmisel on peamiselt tegemist emotsionaalsete või ratsionaalsete põhjustega.

Emotsionaalsed .(Viha, kurbus , pettumine endises elukaaslases- ebakõlad vanemate vahelises suhtes. Vanemad ei suuda negatiivsete tunnete taustal esikohale seada lapse huvisid ning seetõttu jäävad paljud elatisraha küsimused täiskasvanute,mitte lastekeskseks.)
Ratsionaalsed .(Võimetus maksta alimente seoses majandusliku toimetulematusega. Selline olukord tekitab niinimetatud suletud ringi, kus üksikvanem, kes eraldielavalt vanemalt lapseülalpidamiseks elatisraha ei saa, tekitab tõkkeid ning piiranguid ka suhtlemisele lapse ning alimendikohuslase vahel.)

TÖÖ JA PEREELU ÜHITAMINE

Mehed-isad kohtavad vastakaid nõudmisi – töötada pikki tunde omaenese karjääri ning perele majandusliku heaolu kindlustamise nimel ja samal ajal olla „hea isa“. Statistika alusel selgus, et mehed tegelevad naistega võrreldes vähem kodutöödega kõikides vaadeldavates maades. Kuid , et seda erinevust vähendada tähtsustakse poliitikas üha enam meeste ja naiste võrdsemat vanemakohustuste täitmist, seda iseäranis Skandinaaviamaades. Esirinnas poliitiliste võimaluste poolest on Rootsis, kuid reaalsuses siiski kasutavad mehed suhteliselt vähe nende antud võimalusi jääda lapsega koju jne. Rootsis on meeste lapsehooldusse kaasamiseks kehtestatud nn „daddy- month “ ehk isapuhkus lapse hooldamiseks, mida saab vaid isa kasutada. Aastast 2002 on isapuhkust laiendatud 2.-le aastale. Norras on isade kaasamine lapsehooldusesse olnud edukam ning mehi, kes isapuhkust kasutavad, on osakaaluliselt enam. Ka Eestis on isapuhkust võimalik isadel kasutada.

ISADEPÄEV

Isadepäev on püha, millega märgitakse ära meeste rolli laste kasvatamisel ning avaldatakse tänu isadele ja vanaisadele. Eestis peetakse isadepäeva novembrikuu teisel pühapäeval. Isadepäeva tähistati esmakordselt 1910 . aastal Ameerika Ühendriikides Washingtoni osariigis Spokane'i linnas. Ametlikult kuulutati see päev Ameerikas riiklikuks pühaks 1966. aastal president Lyndon Johnsoni valitsemise ajal. Traditsiooni algatas naine, kelle sõjaveteranist isa oli pärast abikaasa surma üksinda kuus last üles kasvatanud. Ameerika Ühendriikides on isadepäev juunikuu kolmandal pühapäeval. Isadepäeva tähistamine näitab kuivõrd suureneb isade kaasatus pereellu.

Kokkuvõtteks

Psühholoogiline isadus on oluline nii mehele kui ka lapsele. Mehele annab aga lähedane ja sügav suhe lapsega sisukama elu. See annab mehele võimaluse vabaneda oma egoismist ja õppida kuulama teist inimest. Oma laste eest vastutavad isad rõhutavad, et isakogemus on muutnud nad inimesena terviklikemaks. Isa toel kasvav laps saab elus paremini hakkama, tal on positiivne pilt iseendast, ta on enesekindlam ja parema kohanemisvõimega.
Sageli ei teadvusta isad endale, kui suur vastutus neil oma lapse ees tegelikult on. On oluline rõhutada, et ainuüksi isa lihtsast olemasolust ei piisa – tema emotsionaalne eemalviibimine on peaaegu võrdne füüsilise puudumisega.
Seega ilmneb kõige tugevam isa mõju just seal, kus on tegemist psühholoogilise isadusega. See on eriti oluline just Eestis perekonnaga toimuvate küsimuste kontekstis. Kuna lahutusejärgsele olukorrale pole ühtegi normaalset lahendust, siis tuleb rõhutada, et mehe ja naise suhe võib küll lõppeda, kuid lapsevanema roll kestab kogu eluaja. Kui mees ja naine ka pärast kooselu lõppu isa ja emana üheskoos tegutsema ja vastutama jäävad, maandab see palju võimalikke pingeid ning ohte . Seega peab meeste teadvuses kinnistuma arusaam nende olulisusest lapse arengus. Isadust ei kindlustata enam mitte ainuüksi pere majandusliku heaolu tagamisega, vaid aktiivsel suhtlemisel oma lastega.

KASUTATUD KIRJANDUS

„Mees ja perekond“ Dagmar Kutsar
„Suguvõsa.Perekond.Inimene“ Anatoli Nekrassov
„Olla lapsevanem“ Tommy Hellsten
http://www.meestekeskus.ee
http://www.postimees.ee (statistika ja uuringute tulemused)
http://www.naisteleht.ee/ (uurignud ja küsitlused)
http://et.wikipedia.org/ (isadepäeva traditsioonid)
http://www.google.ee/ (pildi otsingud)

16

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 74 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

74 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Svetlana Kostina Õppematerjali autor

referaat isadus perekond

Sarnased õppematerjalid

doc

ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL

................................12 KOKKUVÕTE....................................................................................................14 ALLIKAD...........................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Antud referaadis on uuritud isade rolli perekonnas, kuidas on see muutunud võrreldes vanade aegadega, isarolli muutumist peale lahutust (kuidas muutuvad isad jäädes perekonnast välja), millised on isa-tüübid, kuidas nad omavahel erinevad ning milline isatüüp on lapsele kõige parem. 3 1. TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS Tavaliselt peetakse ühiskondades tavapäraseks perekonda, milles on ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel elas perekonnas veel vanaisa ja vanaema. Emad kulutavad laste eest hoolitsemisele rohkem aega ning on lapse jaoks lähedasemad, isad seevastu mängivad

Sissejuhatus kasvatusteadusesse

doc

Perekonna seadused

Kui võrrelda ühiskonda ketiga siis keti lülina võime vaadata perekonda. Perekonna edukaks toimimiseks ja kooseluks on oluline, et kõik pereliikmed panustavad ühisesse ellu. Traditsioonilistes ühiskondades peetakse tavapäraseks perekonda, mille moodustavad ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel lisaks nendega koos elavad vanavanemad. Lapse arengu seisukohalt on väga oluline perekonna, nii ema kui isa olemasolu. Perekond on esimene kollektiiv, kus laps veedab oma esimesed, isiksusliku arengu aluseks olevad kõige vastuvõtlikumad aastad. Pere kus on olemas mõlemad vanemad ema ja isa tuleb paremini toime ka kasvatusülesannetega. Lapsed tahavad olla koos oma vanematega, rääkida neile oma muredest ja rõõmudest. Sageli lapsed isegi ei soovi, et vanemad nendega tegeleksid, vaid et nad lihtsalt oleksid nende läheduses. Laste mõtlemine on avatud. Seega on emal ja isal võimalus neile edasi anda seda,

Ühiskond

doc

Isa roll perekonnas

tõelised daamid ja poegadest mehelikud mehed tõelised härrasmehed. Pojad tahavad olla oma isade sarnased ja tütred õpivad isa kaudu tundma meherolli. Isa lähedust vajavad kõik lapsed, aga eriti vajavad seda poisid. Meeste arusaam isarollist võib olla väga erinev ja sellest tulenevalt on isasid ka väga erinevaid. Soome Jyväskyla Ülikooli pedagoogika doktor Jouku Huttunen on isaduse mõistet vaadelnud neljast aspektist: 1. Geneetiline ehk bioloogiline isa on mees, kes on viljastanud munaraku, seega mees kui sigitaja; 2. Juriidiline isa mees, kes on seadusjärgselt lapse isa, juriidilise isadusega kaasnevad teatud seadusejärgsed õigused ja kohustused lapse suhtes; 3. Sotsiaalne isa mees kes jagab oma igapäeva elu lapsega; elab temaga koos ja hoolitseb tema eluliste vajaduste rahuldamise eest; 4. Psühholoogiline isa mees, kes on saavutanud lapsega lähedase suhte,

Perekonnaõpetus

docx

Isadus

Isadus Sisukord Sissejuhatus 3 Isa rolli olulisus 4 Isa psühholoogiline roll 5 Isad läbi aegade 6- 7 Milline on hea isa 7 Isa tähendus lapse erinevates vanustes 8- 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Järgnevas referaadis on arutusel kolm suuremat teemat: isa roll, isad läbi aegade ja milline on hea isa. Saame täpsemalt teada, milline on isa rolli olulisus ja milline on isa psühholoogiline roll. Samuti saame teada millised on olnud isad läbi aegade, alustades võimude ajast ja lõpetades tänapäevaga. Uueks teadmiseks saab ka teadmine, milline võib olla hea isa ja tema tähendus lapse erinevates vanustes. Isa roll Isa rolli olulisus Perekondades toimuvad muutused tingivad vajaduse rääkida erinevat tüüpi isadusest.

Perekonnaõpetus

doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstrateegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang. Laste kasvatamine on töö, mida pered teevad ühiskonna heaks. Kõigi ühiskonnaliikmete ühishuviks on rahva kestmajäämine ja järgnevate põlvkondade üleskasvatamine. Mees ja naine muretsevad lapsed ennekõike sellepärast, et nad armastavad teineteist, et lapsed annavad elule tähenduse ja palju rõõmu. Teisalt on laste kasvatamine aga ka töö. Ning selle tööga on seotud teatud hulk kindlaid kulutusi. Lapsed vajavad eluaset, süüa ja riiet selga, transporti jms. Kuigi 4 sellised kulutused on märkimisväärsed ja pidevalt kasvavad, pole need sellised, mida vanemad kahetseksid

Perepsühholoogia

rtf

Isa roll lapse arengus

....................................................................7 Lähedus.........................................................................7 Konflikt...........................................................................7 Võim...............................................................................7 KOKKUVÕTE................................................................8 SISSEJUHATUS Viimase paari aastakümne jooksul on isad laiendanud isaduse mõistet, näidates suurenevat soovi siduda end paljude tegevustega, mida on tüüpiliselt peetud emade pärusmaaks. Isal on perekonnas mängida mitmeid rolle- kaaslane, hooldaja, abikaasa, kaitsja, moraalne tugi, õpetaja, toitja. Suur osa uurimusi tegeleb isa- lapse otsese suhtlemisega ja selle mõjuga lapsele. Siia käib hoolitsemine, õpetamine, mängimine. Kuid isa mõjutab lapse arengut läbi oma mitmete rollide perekonnas ka kaudselt.

Perekonnaõpetus

docx

ROOMA ERAÕIGUSE

Valisin kaks õigusharu ning kummastki ühe mõiste ja tõin välja kuidas ning mille alusel kehtisid normid Rooma õiguses ja kuidas tänapäeval need reguleeritud on. Kasutasin peamiselt kahte allikat, sest leidsin, et nendest oli võimalik kõik vajalik arusaadavalt välja tuua. Esimese mõistena käitlesin isaduse teemat Rooma õiguses. Tõin välja milline oli isa võim laste ja nende vara suhtes ja kuidas isadus üldse tekkis. Lisaks tõin välja ka hetkel Eestis kehtivad normid tuginedes perekonnaseadusele. Teise mõistena käsitlesin omandit. Teise peatüki esimeses alapeatükis kirjutasin Roomas kehtinud asjaõigusest, kus käsitletakse omandit. Tõin välja kuidas oli võimalik asja omandada ning millistest elementidest omandiõigus koosnes. Teises alapeatükis võtsin aluseks hetkel Eestis kehtiva asjaõigusseaduse ning kirjutasin lähtudes erinevatest paragrahvidest, et kuidas ja mis

Rooma eraõiguse alused

docx

Kordamisküsimused perekonnaõigusest

isikule seni, kuni temalt ei või endale sissetuleku hankimist eeldada, ja niisuguses ulatuses, milles temalt ei või endale sissetuleku hankimist eeldada. 8. Põlvnemine ja selle kindlakstegemine. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Lapse ema on naine, kes on lapse sünnitanud. 9. Kes on lapse isa? § 84. Isa (1) Lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. (2) Kohus ei tuvasta lapse isana doonorit, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks. 10. Kes saavad isadust vaidlustada? § 91. Isaduse vaidlustamine 3 (1) Isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse

Perekonna- ja pärimisõigus

Rohkem sarnaseid