Stress (0)

TTT tabel Erika Meister R14 KÕ1
Teadsin
Sain teada
Tahan veel teada
Tööstress
Stressi kutsub esile stressor.
Stressi tagajärjel võivad tekkida füüsilised või vaimsed haigused
Stressorite tüübid:
* muudatused meie elus
* krooniline stress ehk me ei suuda oma pingetest vabaneda ja probleemidega toime tulla
* igapäeva pisi - stressorid
* frustatsioon ehk ühelt tegevuselt teisele ümberlülitumine
* konfliktid
Potentsiaalsed stressorid tööl on näiteks töötingimused, palju-vähe tööd, uus tehnoloogia jne.
Stressiga saab toime tulla:
* probleemi lahendamise või ümbernimetamisega
* leppida stressoriga, mida ei saa muuta
* eesmärgi uuendamisega
* läbi huumori
Juhi isiksuse balanss :
* Finants -majanduslik staatus = teadmised, oskused, võimed, väärtused, vajadused
* Perekondlik, sotsiaalsed suhted = suhted tööl
* Vaimne tervis = füüsiline tervis
Sotsiaalse toetuse ring:
* Perekond, lapsed, abikaasa, vanemad, sõbrad
* Töökaaslased , sõbrad, sugulased
* Naabrid, kaugemad sugulased, elukutse esindaja
Stressi dünaamika on kas edukas toimetulek stressiga, mis tagab edu või mitteedukas toiumetulek stressiga ning stress on jätkuv.
Läbipõlemine võib tekkida inimestel, kes tööülesannete täitmisel peavad palju suhtlema.
Läbipõlemise staadiumid:
* Mesinädalad - ei olegi nagu stress. Teeme palju tööd, ületame end, kiirustame, oleme entusiastlikud ning ühtlasi maandame pinged
* Õli tulle valamine – üks või teine sümptom võib muutuda krooniliseks
* Kroonilised sümptomid
* Peaga vastu seina jooksmine
Stressi riskigrupi inimtüüp-A. Eestis esineb seda inimtüüpi üsna palju, ta on üldjuhul edukas. Ta on tööhull, ei oska puhata, tema töö ja vaba aeg kattuvad jne.
Juhi tööstressi ja läbipõlemise erinevused erasektoris ning riigiasutuses.
* Erasektoris järjestus: suhted tööl; töö tempo; kodu-töö tasakaal; vastutus; tunnustuse vähesus; pisi-stressorid; juhi rollide täitmine
* Riigiasutuses järjestus: suhted tööl; vastutus, töö tempo; juhi rollide täitmine; kodu-töö tasakaal; pisi-stressorid; tunnustuse vähesus
Millest koosneb stressikogemus ja kuidas võib stress olla kasulik?
Hea ja halb stress.
Stressi dünaamikast pikemalt .
Läbipõlemise vältimine .
Millised on läbipõlemise tunnused?
Kuidas läbipõlemisest välja tulla?
Milline on see protsess?
Kaua võtab aega läbipõlemisest taastumine , mis on läbipõlemise sümptomid? Ravi?
Inimtüübid -B ja -C ning nende stressiriski suurus.
Teadsin
Sain teada
Tahan veel teada
Toimetulek tööstressiga
Igapäevaselt võib ette tulla ebameeldivaid stressi tekitavaid sündmusi.
Stressi tekitav sündmus: * paneb meid neid lahendama * paneb taastama kaotatud emotsionaalse tasakaalu
Toimetuleku protsess:
* seotud alati stressiga
* toimub jõudude koondamine
* määrab käitumisviisi/mudeli
Protsessi eesmärgid:
* negatiivsete sündmustega konanemine
* positiivse minapildi ja emotsionaalse tasakaalu säilitamine
* sotsiaalsuse taastamine või jätkamine
Toimetuleku strateegia ehk käitumismudelid:
* probleemidele suunatud tegevus – lahendamine, planeerimine , keskendumine
* emotsionaalsele seisundile suunatud tegevus – sotsiaalse ja emotsionaalse toetuse otsimine, tunnustuse otsimine, probleemi ümberhindamine
* põgenemisstrateegia – eitamine , passiivsus, leppimine olukorraga, mõnuainete kasutus
Stressi maandamine :
* aktiivne tegevus
* passiivne tegevus
Leida endale sobivaim maandamise viis.
Stressi tekitavate sündmuste lahendamist või selle kallal tegutsemist nimetatakse toimetulekuks, mis ühtlasi on pidev protsess.
Toimetuleku funktsioonid ja nendega toimetulek:
* emotsionaalse seisundi reguleerimine
* probleemide lahendamine
Sündmuste hinnang mõjutab toimetuleku protsessi. Protsessi käivitab juhul kui situatsioon on heaolu kahjustavalt hinnatud.
Hinnangu protsessid:
* primaarne – oht inimesele
* sekundaarne – oht ressursile
Situatsiooni hindamisviisid: me hindame ühte ja sama situatsiooni erinevalt
* kaotus – juba toimunud kahju. Lepib reaalsusega või hindab juhtumi ümber enda jaoks soodsamaks. Kui valdavad on negatiivsed emotsioonid , siis ei kontrolli olukorda. Reedetud või hüljatud tunne,süüdlase otsimine väljast või eneses , ohvri tunne, See olukord nullib võimalused ja on oht depressiivsusele.
* ähvardus – ennetav toimetulek võimaliku ohu ilmumise vastu, napib infot ja on ebakindel
* väljakutse – kõige soodsam, suunatud tulevikku, on olemas ootus midagi saavutada või kasu saada. Uued tegevusvõimalused. Negatiivse emotsiooni foon madal, väheneb konflikti võimalus.
Toimetuleku protsessist, eesmärkidest ja funktsioonidest laiemalt.
Kuidas õppida stressiga toimetulekut?
Tööstressi ohud?
Täpsemat infot Primaarsest ja sekundaarsest protsessist täpsemalt?
Millised on stressi maandamiseks aktiivsed ja passiivsed tegevused täpsemalt?
Teadsin
Sain teada
Tahan veel teada
Toimetulek tööstressiga
Toimetuleku strateegia:
mida rikkalikum on stressiga toimetuleku strateegiate pagas , seda paindlikum on inimene probleemide lahendamisel.
Rikas pagas – efektiivne toimetulek: taastub eelnenud tasakaalu seisundid , positiivne minapilt , sotsiaalsed suhted, heaolu jne.
Väiksem pagas – vähem valikuid erinäoliste probleemide lahendamisel.
Igal inimesel on tavaliselt tegemist mitme probleemiga, mis vajavad lahendamist. Paraku kõigiga korraga ei ole võimalik tegeleda. Selleks on soovitav kasutada Kepneri meetodit, kus reasta probleemid, hinda olulisust, edasilükkamatust ning summeeri.
Ära unusta aja planeerimist!
Lähtuvalt Kepneri teooriast saada teada, kuidas ja milline võiks olla efektiivne ajaplaneerimine ?
Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. - Mida ma mõtlen? Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid – hirm, viha ärevus , erutus, häbi , masendus. Mida ma tunnen? Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidega – sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud higistamine, südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne. Mis toimub minu kehas? Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras – vältimine, endassetõmbumine, agressiivsus. Mida ma teen?
Hea stress ja halb stress
Stressi põhjustavad enamasti sündmused elus, olgu nad kas head või halvad. Stress tekib
kui inimesel ja keskkonnal on raskusi üksteise omaksvõtmisega. Halb stress on negatiivne
kogemus. Halb stress tekib kui inimene on läbi elanud mõne lähedase inimese kaotuse või
teda on tabanud varaline kahju. Hea stress seevastu on positiivne kogemus. Hea stress on
juhtudel kui inimesel on ärevus enne esinemisi, võistlusi jne. Kiud hea stress võib väga
kergelt muutuda halvaks stressiks.
Halb stress teeb inimesele kahju. Halva stressi ajal ollakse sageli tujutu, vihane , puudub
motivatsioon  elus edasi liikuda. Sageli sellises olukorras inimesed kipuvad alla andma ja
keelduma edasi liikumast, seda võib põhjustada lähedase kaotus või mõne katastroofi läbi
elamine.
Hea stress on seevastu põnev ja ärevust tekitav. Hea stress paneb küll inimesed muretsema
ja närveerima, kui see ei ole kahjulik ning ei ohusta inimest. Head stressi tekitab ootusärevus,
tavaliselt on inimene sellises olukorras kui ta näeb üle pika aja inimest keda ta ei ole näinud
pikka aega või enne tähtsat etteastet. Hea stress tekitab inimeses positiivset emotsiooni
vastupidi halvale stressile, mis muudab inimesed apaatseteks ning ükskõikseteks.
Isiklikult ma ei ole stressiolukordadega palju kokku puutunud. Kui uue õppeaasta alguses
hakkasin käima trennides ja muusikakoolis, kus ma eelnevatel aastatel ei ole käinud. Alguses
tundus kõik väga huvitav ja põnev, ma ootasin huviga oma esimesi tunde ja trennipäevi. Ma ei
teadvustanud endale, et huviringid võtavad palju energiat ja ka aega. Paari nädala pärast
tundsin, et ei jaksa enam. Peast käis läbi korduvalt huviringidest loobumine ja pooleli jätmine.
Kuid õnneks tulin olukorraga tublisti toime. Ma sisendasin endale, et ma suudan seda ja kui
juba millegagi alustada siis tuleb alustatu ka lõpuni viia, et näha tulemust mis mind ennast
väga huvitab ja motiveerib edasi tegutsema.
Stressiga toimetulekut on võimalik õppida. Tähtis on säilitada oma jõuvarude tasakaal. Füüsilist ja vaimset kurnatust tuleks ennetada ning energiavarusid taastada. See ei tähenda aga, et peaks lõpetama eesmärkide seadmise, enesearendamise. Küll aga peaks hoiduma seadmast endale ülejõukäivaid eesmärke, püüdmast teha kõike kohe ja korraga. Pidev võistlus teiste ja kellaga võib hävitada elurõõmu ja ka tervise. Ka tegevusetusest, igavusest ning vähest pinget pakkuvast elukorraldusest peaksid suutma väljuda enne, kui see sult elujõu röövib .
Kas tööstress on ohtlik? Ei ole ohtlik, sest mõõdukas ja optimaalne pingeseisud tagab meie valmisoleku tegutsemiseks ja olukorraga toimetulekuks. Probleem tekib pigem sellest, kuivõrd adekvaatse, situatsioonile ja keskkonnale vastava stressiga toimetuleku strateegia me valime. Läbi aegade on inimene kasutanud kolme stressiga toimetuleku strateegiat:

probleemile suunatud stressiga toimetulek, milleks on probleemi lahendamine, planeerimine, keskendumine vaid vajalikule või konkreetse abi otsimine

emotsioonidele suunatud toimetulek, milleks on sotsiaalse toetuse otsimine, emotsionaalse toetuse otsimine (sh emaotsioonide väljaelamine) või situatsiooni ümberhindamine

põgenemisstrateegiad, milleks on probleemi eitamine, passiivsus, tegelemine ebaoluliste asjadega, leppimine olukorraga või liialdamine mõnuainetega.
Ükski stressiga toimetuleku strateegia ei ole ei „hea“ ega „halb“, vaid rohkem või vähem adekvaatne või hoopis kõlbmatu konkreetses situatsioonis, konkreetse probleemi lahendamisel. Tööstressorile liiga tormiline, ülereageerimine või väära stressiga toimetuleku strateegia valimine muudab tööstressi ohtlikuks. Koguni nii ohtlikuks, et stressiga seostatakse mitmeid psühhosomaatilisi haigusi, nagu omandatud diabeet , kardiovaskulaarsed haigused jms. Ohtlikuks muutub tööstress ka selletõttu, et stressis oleva inimese tähelepanu kontsentratsioonivõime langeb ning ta teeb vigu, mis lisaks töö tulemuslikkuse vähenemisele ja praagi suurenemisele võivad viia ka töötraumade ja -õnnetusteni. Pikaajalise stressi tagajärjeks on rahulolematus, enesehinnangu langemine, ärevus ja hirmud, depressiivsed mõtted kuni suitsiidimõteteni välja.
Pinge maandamine on tegelikult lihtne

• kasuta kujutlusvõimet
  
• otsi vaheldust
  
• pühendu nauditavatele tegevustele
  
• ära too tööasju mõtetes koju
  
• maanda kehalisi pingeid treeninguga
  
• jälgi oma kehahoiakut
  
• hinga rahulikult ja sügavalt
  
• naudi head raamatut, teatrietendust, kontserti, filmi
  

6