Stress (0)

TTT tabel Erika Meister R14 KÕ1
Teadsin
Sain teada
Tahan veel teada
Tööstress
Stressi kutsub esile stressor.
Stressi tagajärjel võivad tekkida füüsilised või vaimsed haigused
Stressorite tüübid:
* muudatused meie elus
* krooniline stress ehk me ei suuda oma pingetest vabaneda ja probleemidega toime tulla
* igapäeva pisi - stressorid
* frustatsioon ehk ühelt tegevuselt teisele ümberlülitumine
* konfliktid
Potentsiaalsed stressorid tööl on näiteks töötingimused, palju-vähe tööd, uus tehnoloogia jne.
Stressiga saab toime tulla:
* probleemi lahendamise või ümbernimetamisega
* leppida stressoriga, mida ei saa muuta
* eesmärgi uuendamisega
* läbi huumori
Juhi isiksuse balanss :
* Finants -majanduslik staatus = teadmised, oskused, võimed, väärtused, vajadused
* Perekondlik, sotsiaalsed suhted = suhted tööl
* Vaimne tervis = füüsiline tervis
Sotsiaalse toetuse ring:
* Perekond, lapsed, abikaasa, vanemad, sõbrad
* Töökaaslased , sõbrad, sugulased
* Naabrid, kaugemad sugulased, elukutse esindaja
Stressi dünaamika on kas edukas toimetulek stressiga, mis tagab edu või mitteedukas toiumetulek stressiga ning stress on jätkuv.
Läbipõlemine võib tekkida inimestel, kes tööülesannete täitmisel peavad palju suhtlema.
Läbipõlemise staadiumid:
* Mesinädalad - ei olegi nagu stress. Teeme palju tööd, ületame end, kiirustame, oleme entusiastlikud ning ühtlasi maandame pinged
* Õli tulle valamine – üks või teine sümptom võib muutuda krooniliseks
* Kroonilised sümptomid
* Peaga vastu seina jooksmine
Stressi riskigrupi inimtüüp-A. Eestis esineb seda inimtüüpi üsna palju, ta on üldjuhul edukas. Ta on tööhull, ei oska puhata, tema töö ja vaba aeg kattuvad jne.
Juhi tööstressi ja läbipõlemise erinevused erasektoris ning riigiasutuses.
* Erasektoris järjestus: suhted tööl; töö tempo; kodu-töö tasakaal; vastutus; tunnustuse vähesus; pisi-stressorid; juhi rollide täitmine
* Riigiasutuses järjestus: suhted tööl; vastutus, töö tempo; juhi rollide täitmine; kodu-töö tasakaal; pisi-stressorid; tunnustuse vähesus
Millest koosneb stressikogemus ja kuidas võib stress olla kasulik?
Hea ja halb stress.
Stressi dünaamikast pikemalt .
Läbipõlemise vältimine .
Millised on läbipõlemise tunnused?
Kuidas läbipõlemisest välja tulla?
Milline on see protsess?
Kaua võtab aega läbipõlemisest taastumine , mis on läbipõlemise sümptomid? Ravi?
Inimtüübid -B ja -C ning nende stressiriski suurus.
Teadsin
Sain teada
Tahan veel teada
Toimetulek tööstressiga
Igapäevaselt võib ette tulla ebameeldivaid stressi tekitavaid sündmusi.
Stressi tekitav sündmus: * paneb meid neid lahendama * paneb taastama kaotatud emotsionaalse tasakaalu
Toimetuleku protsess:
* seotud alati stressiga
* toimub jõudude koondamine
* määrab käitumisviisi/mudeli
Protsessi eesmärgid:
* negatiivsete sündmustega konanemine
* positiivse minapildi ja emotsionaalse tasakaalu säilitamine
* sotsiaalsuse taastamine või jätkamine
Toimetuleku strateegia ehk käitumismudelid:
* probleemidele suunatud tegevus – lahendamine, planeerimine , keskendumine
* emotsionaalsele seisundile suunatud tegevus – sotsiaalse ja emotsionaalse toetuse otsimine, tunnustuse otsimine, probleemi ümberhindamine
* põgenemisstrateegia – eitamine , passiivsus, leppimine olukorraga, mõnuainete kasutus
Stressi maandamine :
* aktiivne tegevus
* passiivne tegevus
Leida endale sobivaim maandamise viis.
Stressi tekitavate sündmuste lahendamist või selle kallal tegutsemist nimetatakse toimetulekuks, mis ühtlasi on pidev protsess.
Toimetuleku funktsioonid ja nendega toimetulek:
* emotsionaalse seisundi reguleerimine
* probleemide lahendamine
Sündmuste hinnang mõjutab toimetuleku protsessi. Protsessi käivitab juhul kui situatsioon on heaolu kahjustavalt hinnatud.
Hinnangu protsessid:
* primaarne – oht inimesele
* sekundaarne – oht ressursile
Situatsiooni hindamisviisid: me hindame ühte ja sama situatsiooni erinevalt
* kaotus – juba toimunud kahju. Lepib reaalsusega või hindab juhtumi ümber enda jaoks soodsamaks. Kui valdavad on negatiivsed emotsioonid , siis ei kontrolli olukorda. Reedetud või hüljatud tunne,süüdlase otsimine väljast või eneses , ohvri tunne, See olukord nullib võimalused ja on oht depressiivsusele.
* ähvardus – ennetav toimetulek võimaliku ohu ilmumise vastu, napib infot ja on ebakindel
* väljakutse – kõige soodsam, suunatud tulevikku, on olemas ootus midagi saavutada või kasu saada. Uued tegevusvõimalused. Negatiivse emotsiooni foon madal, väheneb konflikti võimalus.
Toimetuleku protsessist, eesmärkidest ja funktsioonidest laiemalt.
Kuidas õppida stressiga toimetulekut?
Tööstressi ohud?
Täpsemat infot Primaarsest ja sekundaarsest protsessist täpsemalt?
Millised on stressi maandamiseks aktiivsed ja passiivsed tegevused täpsemalt?
Teadsin
Sain teada
Tahan veel teada
Toimetulek tööstressiga
Toimetuleku strateegia:
mida rikkalikum on stressiga toimetuleku strateegiate pagas , seda paindlikum on inimene probleemide lahendamisel.
Rikas pagas – efektiivne toimetulek: taastub eelnenud tasakaalu seisundid , positiivne minapilt , sotsiaalsed suhted, heaolu jne.
Väiksem pagas – vähem valikuid erinäoliste probleemide lahendamisel.
Igal inimesel on tavaliselt tegemist mitme probleemiga, mis vajavad lahendamist. Paraku kõigiga korraga ei ole võimalik tegeleda. Selleks on soovitav kasutada Kepneri meetodit, kus reasta probleemid, hinda olulisust, edasilükkamatust ning summeeri.
Ära unusta aja planeerimist!
Lähtuvalt Kepneri teooriast saada teada, kuidas ja milline võiks olla efektiivne ajaplaneerimine ?
Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. - Mida ma mõtlen? Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid – hirm, viha ärevus , erutus, häbi , masendus. Mida ma tunnen? Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidega – sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud higistamine, südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne. Mis toimub minu kehas? Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras – vältimine, endassetõmbumine, agressiivsus. Mida ma teen?