Psühholoogilised ohutegurid (0)

TMT0030
Õppejõud:
Marina Järvis
Nimi:Viktoria Reinaru
Kursus : 1, Ärindus, TABB21
Töö „Psühholoogilised ohutegurid “
Võib kasutada:
või:
Tööinspektsioon : www.ti.ee
http://osh.sm.ee

• Töötervishoid ja tööohutus
  
• Töökeskkonna ohutegurid
  

• Hea tava
  

Ülesanne 1: Anda definitsioon mõistetele või vastake küsimustele:

• Mis on psühholoogilised ohutegurid? (Märkida 3-4 näidet)
  

Monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Monotoonsus , ka rutiin, ühesugused liigutused ja/või lihtne vaimne tegevus (näit. andmesisestaja) • Töökoha kujundus – ruumi mõõtmed, värvide valik jms • Koostöökonflikt • Segased rolliootused • Ebapiisav tagasiside • Ahistamine - alluvus- või sõltuvussuhetes olevale isikule soovimatu või väärikust alandav , ühepoolne tegevus (verbaalne, visuaalne, füüsiline)
Stressorid

• halvad töötingimused
  
• vahetustega töö
  
• pikad tööpäevad
  
• risk ja ohtlikkus tervisele
  
• uus tehnoloogia
  
• tööd liiga palju
  
• tööd liiga väh
  

• Tööstress – pingeseisund, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskoonnas esinevad faktorid .
  

• Läbipõlemis sündroom (kes ja kuidas võiksid olla ohustatud?)
  

Läbipõlemine on vaimse, füüsilise ja emotsionaalse kurnatuse seisund, mis on kujunenud pikaajalise ülepinge situatsioonis.
Läbipõlemine tekib töötajatel, kes oma töökohustuste täitmisel on sunnitud suhtlema paljude inimestega (kliendid, õpilased, patsiendid jne).
Läbipõlemissündroomi on enim uuritud sotsiaaltöötajatel, õpetajatel ja meditsiinitöötajatel. Uuringud viitavad tõsiasjale, et ohustatud on peamiselt nende elualade esindajad, kelle töö eeldab intensiivset emotsionaalset kontakti klientidega. Siiski on viimaste aastate uuringutes selgunud, et läbipõlemissündroomi esineb ka teiste elukutsete puhul, eriti sageli ärimeestel ja bürootöötajatel.

• Millised on peamised psüühilise seisundi muutused?
  

Südame l/s kiirenemine → Südamerütmihäired
Vererõhu tõus → Vaskulaarsed peavalud
Jätkuv stress → Mao-sooletrakti pidurdus / haavandid
Na+ retensioon → Kehakaalu suurenemine → Näo & jalgade turse → Pingepeavalude ägenemine
Veresuhkru↑ → Liigne insuliin → hüpoglükeemia →Väsimus/depressiivsus/ärevus
Lümfoidsupressioon Immuunsupressioon → Haigestumine ↑

• Millised võivad olla stressi tagajärjed indiviidi ja organisatsiooni tasemel?
  

Organisatsiooni tasemel: töötulemuslikkuse langus, vargused tööl, moraali langus, puudumine töölt, organiseerimisvõime langus, edasilükkaja, juhatajast ülisõltuv.
Indiviidi tasemel: üliaktiivsus, agressiivsus , alkoholitarbimise, suitsetamise, ravimite liig/alatoitumine, riskiv käitumine.
Ülesanne 2: Kuidas vähendada psühholoogiliste ohutegurite mõju (kas valite ise mõne teguri ja pakute välja meetmeid)

• Segased rolliootused - organisatsioon kindlustab, et nii palju kui võimalik välditakse töötajate töökohustuste vastuolulisust;  organisatsioon tagab töötajatele informatsiooni, mis võimaldab neil mõista oma rolli ja vastutusala;  organisatsioon tagab, et nii palju kui võimalik on töötajate töökohustused selgelt väljendatud;  organisatsioonis on selged tegevustavad, mis võimaldavad töötajatel märku anda töökohustuste või rollide ebaselgusest või vastuolulisusest.
  

Vägivalla oht –

• määratleda selged juhised ja väärtused töösuhtes käitumiseks;
  
• teavitada töötajaid, mis on kiusamine ja vägivald ning kuidas organisatsioonis selliste ilmingute puhul toimitakse;
  
• väljendada kiusamise ja vägivalla suhtes selget nulltolerantsi;
  
• võtta kõiki kiusamisega seotud teateid tõsiselt ning neid koheselt uurida;
  
• käsitleda kiusamise ja ahistamise juhtumeid diskreetselt, kaitsmaks asjaosaliste väärikust ja privaatsust;
  
• kuulata erapooletult ära kõik osapooled ning tagada neile võrdne kohtlemine;
  
• rõhutada juhtide vastutust ning toetada neid konfliktide lahendamisel, pakkuda neile vastavat koolitust või vajadusel välist tuge;
  
• konsulteerida sobivate meetmete leidmiseks töötajate ja nende esindajatega;
  
• vajadusel otsida abi organisatsioonivälistelt nõustajatelt.
  

Vägivalda saab ära hoida kahel tasandil:

esimesel tasandil on eesmärgiks vägivallaaktide ärahoidmine või vähendamine;

teisel tasandil toetatakse vägivallaohvrit, et vähendada vägivalla kahjulikku mõju.

• Ülekoormatus – Töötaja vaimse ja ka füüsilise ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töötaja vastutuste ja nendele vastavate volituste selge määratlemine, paindliku töökorralduse võimaldamine
  
• Koostöökonflikt -ettevõte toetab positiivseid käitumismudeleid vältimaks konflikte ning kindlustamaks õiglust;  töötajad jagavad omavahel töö jaoks olulist informatsiooni;  organisatsioonis on toimivad käitumismudelid sobimatu käitumisega (kiusamine, ahistamine) tegelemiseks ja selliste situatsioonide lahendamiseks;  organisatsioonikultuur motiveerib juhte tegelema sobimatu käitumisega;  organisatsioonikultuur motiveerib töötajaid sobimatust käitumisest teada andma.
  

Osa 2 „Psühholoogiliste ohutegurite analüüs organisatsioonis“
Tüli töötajate vahel
Ettevõttes töötab kaks turismiosakonna spetsialisti, kelle ülesandeks on atesteerida maakonna majutusasutusi. Need on Tiina ja Mari, kes on aga ootamatult omavahel tülli pööranud. Tiina süüdistab Marit väheses kompetentsuses ning Mari Tiinat ületöötamises. Nad keelduvad edaspidi koostööd tegemast. Konflikti on juba kaasatud ka raamatupidaja , kellele mõlemad töötajat on üksteise peale kaebamas käinud, ning on oht, et tüli laieneb veelgi.
Millised võimalused on ettevõtte juhil olukorra lahendamiseks ning pingete maandamiseks?
Juhil on võimalus läbi viia koolitus töötajatele, et nemad saaksid õppida kuidas konflikte vältida ja lahendada.  Juht võib kas viia ühe nendest töötajatest üle teisele töökohale, mis võimaldaks tal oma tugevusi paremini rakendada, või kas lõpetada töösuhe (enne mõelda kuidas seda kõigile kõige paremini teha)selles, et inimene leiaks töö, mis neile meeldib ja et ettevõte saaks leida töötaja, kes töö profiilile ja nõudmistele kõige paremini vastab. 
Konfliktne töötaja
Projektijuhtimise osakonnas on näha, et eesmärke ei suudeta enam täita. Osakonna juhataja püüab asjas selgust saada ning uurimise käigus saab ta teada, et enamik töötajaid kurdavad ühe kindla töötaja käitumise üle, kes pidevalt genereerib konflikte ning takistab teiste koostööd. Tema nimi on Juhan.
Samal ajal teab osakonna juhataja, et Juhan on tema osakonna kõige produktiivsem töötaja ning tema panus antud ettevõtte kasumisse on oluline.
Mis on võimalused tõsta projektijuhtimise osakonna töö jälle produktiivseks? Kuidas peaks juht käituma? Kuidas peaks Juhan käituma? Kuidas peaksid teised töötajad käituma?
Juht peab läbi viima vestluse, rääkima Juhaniga sellest proobleemist, võib olla suunata teda psühholoogi juurde. Võiks teha näiteks ühisüritust, kus kõik kolleegid saaksid koos aega veeta ja suhelda, võib olla siis muutub töö atmosfäär veidi sõbralikumaks.
Turtsakas sekretär
Ettevõtte sekretär on korraga muutunud turtsakaks ning käitub firma klientide ja külalistega üleolevalt ning nipsakalt. Sekretäri väga soosiv juht ise ei ole sellele peale sattunud, kuid kaastöötajad on korduvalt sekretäri paha tuju märganud. Nad on mures, et selline olukord võib ettevõtte reputatsioonile halvasti mõjuda. Seetõttu otsustavad kaastöötajad probleemist juhile vihjata.
Mis oleksid probleemi lahendused? Kas on võimalik sekretäri motiveerida oma käitumist
Sekretärile võiks pakkuda puhkusele minna, et ennast välja puhata ja uuesti tööle asuda . Samuti võib pakkuda lisatasu või boonuseid, et motiveerida töötajat. Tööandja võib pakkuda ka massaazi või spa oma töötajale, et tema saaks lõdvestada ja stressi vähendada. Sekretäri võib suunata ka ravile , näiteks pakkuda proffesionaalset abi, psühholoogi juurde minna.
Töötaja, kellel ilmneb stressinähtusid
Peeter töötab administratiivtöötajana kontoris. Ta on üksikisa kahe väikese lapsega. Töölt peab ta igapäevaselt lahkuma vähemalt kell 17.00, et ära tuua lapsed koolist ja lasteaiast. Tema töökoormus aga suureneb ning otsene ülemus viitab tihti tööpäeva lõppedes sellele, et Peetril on osad tööülesanded täitmata või lõpetamata. Peeter teab, et kauemaks ta jääda ei saa. Otsene ülemus tema isikliku elu kohustustest ei hooli. Peeter on stressis ning olukord aina süveneb.
Tööandja võib võtta tööle veel ühe selle ameti töötajat, et Peetri koormust vähendada. Peeter võiks minna puhkusele, et lõdvestada ja lastega aega veeta.
8