Tõeline naine limpsab keelega üle huulte, avab suu ja välgutab oma hambaid, kui ilmuvad fotograafid: Tema peab oma abikaasa filmiesilinastusele tulema rõõmujoovastuses, või hakatakse kohe tagaselja sosistama mehe ebaedust. Playboy-Jänku olemise kutsehaigus on kohustuslike naeratuste tõttu valutavad näomusklid. 9 3.Soorolli stereotüüp Soorolli stereotüüp on need omadused, mida ühele soole peetakse rohkem omasteks. Aegade jooksul on need muutunud Jane Pilcher ja Imelda Whelehan defineerivad "soostereotüüpi" kui normeeritud ja sageli halvustavat ideed või kujutlust, mida omistatakse indiviidile tema soo alusel. Nad väidavad, et stereotüüp on mõistmise meetod, mis töötab individuaalsete inimeste grupikategooriasse klassifitseerimise moel. Stereotüübid ei ole ainult indiviidi mõtlemismallid, vaid eksisteerivad ka kollektiivsel tasemel.
Seksuaalmoraali taustal on sageli traditsioonilised või usulised arusaamad, mistõttu see võib aja jooksul 4 muutuda. Subkultuurides võib valitseda valdavast kultuurist erinev seksuaalmoraal (Dan Apter, Leena Väisäla, Kari Kaimola 2006). · soostereotüübid sotsiaalselt vastuvõetud uskumused, et teatud omadused omistatakse indiviididele nende sookuuluvuse järgi, ehk soostereotüübid on lihtsustatud ning rõhutatud uskumused naiste ja meeste iseloomulikest joontest (Riikka Mäkinen, 1999). · seksuaalsus tähtis inimeksistentsi osa. See hõlmab seksuaalset arengut, bioloogilist sugu, sotsiaalset sooidentiteedi ja sellest tulenevat rolli, seksuaalset suundumust, erootilist huvi, naudingut ja intiimsust ning soojätkamist (Dan Apter, Leena Väisäla, Kari Kaimola 2006).
- Kainikuiga (6-10/11) huvi kandub seksuaalsusega seonduvalt täiskasvanute poole ("Miks sellel tädil niii suured tissid on?" jne). Ka armutakse täiskasvanusse. Õdede-vendade vaheline seksuaalsus (vaatame-mis-juhtub mäng). Teada saades ei tohiks karistada, vaid pigem selgeid reegleid seada. Identifitseeritakse end sama sugupoole vanemaga. Saadakse üha teadlikumaks ka vastassugupoole soorollist. Omaks võetakse soostereotüüp. Põhiline seksuaalkasvatus kodus. Ole proaktiivne! Kui laps pole seksuaalsusega seotud küsimusi esitanud enne kooliiga, siis küsi ise. Ära muretse, kui oled närvis! Seksuaalsus on loomulik osa elust! Vasta küsimustele, kui laps neid küsib! - Noorukiiga sugulise küpsuse alguses keerlevad noorte mõtted seksuaalsuse ümber. See väljendub ka kõnepruugis. Kehalise küpsusega seonduvalt ei saa
kaudu muutus täide viiakse ning luuakse alus uute keelekujude tekkeks. Koodivahetus on mitmekordne identiteedi markeerimise strateegia. Kaht koodi kasutav rääkija on võimeline väljendama kaht või mitut identiteeti. Koodivahetust tuleb vaadata rääkija sotsiaalse identiteedi situatsioonist sõltumise ning identiteetide kokkuleppimise seisukohalt. Koodivahetusel on mitu funktsiooni. Guamperzi funktsioonid: tsiteerimine, adressaadi täpsustamine, interjektsioonid, kordamine, personaalse ja objektiivse vaatenurga muutumine. Appel-Muyskeni funktsioonid: - referentsiaalne (ei oska üht keelt piisavalt), - direktiivne (vestlusesse kaasamine või sellest kõrvaldamine), - ekspressiivne (vestluse tempo ja tooni muutmine), - metalingvistiline (kommentaar, metakeele funktsioon), - poeetiline funktsioon. 27. KUIDAS DEFINEERIDA KEELT JA MURRET?
kuuluvad ka vanemad, kui võtavad last võrdselt- lapsega sama staatus seega). Rollivõtmise astmed- imiteerimine, mäng, rollikäitumise omandamine. Mina kujunemine- personaalne mina ehk spontaanselt kerkiv olemus ja sotsiaalne mina ehk mis sisaldab teiste omavahelisi suhtumisi. Laps ei oska algul end teise rolli panna, kui juba oskab, siis tuleb ka oskus 3nda inimese vaatevintsklist asju näha. Töövihiku harjutuste näited: kastid, kuhu kirjutatakse enda kohta head omadused ja siis aasta lõpus lasta teha sama ülesanne ja lasta võrrelda. + veel ülesandeid ülesandeid enda ja teiste kohta. Refleksiivne mina: inimesed peavad end sellliseks nagu nad arvavad, et teaised neid peavad. Peegelmina. Inimestel on tõepoolest teatud vaade enda kohta, kuid see toetub sellele, kuidas inimesed tajuvad..? W. james 1890 Reflected self- tulemuseks on sotsiaalne mina. sotsiaalse komponendi tähtsus, mina kui sotsiaalse elu reflektsiooni tulemus. Cooley, Mead, Goffman
Seadused on loodud selleks, et säilitada ja kaitsta sotsiaalset korda. 11. Kuidas omandatakse normid ja vSSrtused? Seda tehakse sotsialiseerumise käigus. Inimesed peavad igas uues situatsioonis ja uues rollis käitumust õppima. Sotsialiseerumine on eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri. Sotsialiseerumise kaudu õpivad inimesed kultuurinorme, samuti konkreetseid rolle, mida neil tuleb elu jooksul omandada. 12. HSlbiv kSitumine, selle sotsiaalsed funktsioonid. Normidest kõrvalekaldumist nimetatakse deviantseks käitumiseks. Igasuguste normide kehtestamisega kaasneb automaatselt ka selle määratlemine, mis ei ole aktsepteeritav, mis ei vasta normile. Normid varieeruvad suuresti kultuuriti, samuti ajalooliselt. Teatud käitumisnormide kehtestamine sõltub sellest, kui suur on normi toetajate võim ühiskonnas. Oluline on tähele panna, et ükski käitumine või idee ei eksisteeri oma olemuselt hea/halvana
Samuti on keskealistel meestel imelihtne uut tööd leida, kuna meeste tööalane potents pidavat just keskeas selle tipus olema. Kindlasti esineb diskrimineerimist ka nn. kodusel pinnal, kuid see on pigem varjatud diskrimineerimine, mis üsna sageli avalikkuse ette ei jõuagi. Leidub veel mehi, kes juhinduvad oma käitumisel igivanast ja üliarenenud omanditundest, uskumusest, et mees on majas kuningas. Naise ülesandeks on aga seevastu mehe soovid täita ja teenijanna funktsioonid üle võtta. Üllataval komebel leiavad sellise suhtumisega mehed endale igati toredad naised, kes samasugust uskumust omavad ning nende pereelu toimib täielikult. Siiski võivad mingil hetkel nn. teenijannast naised suuremat vabadust ja vaba aega ihkama hakata, samas on sellistel juhtudel nende iseseisvus küsitav. Soolise diskrimineerimise vastu võitlevad enamus tänaseid arenenud ühiskondi, vastu on võetud vastavasisulisi seadusi ning ka kohtusse kaebamised soolise
tegurid, sh suhtlemisprobleemid, personaalsed ja kultuuris levinud hoiakud, ebavõrdsed võimusuhted, tagatakse ilma mis tahes alusel diskrimineerimiseta, olgu selleks biol sugu, sots sugu, rass, majanduslikud ja keskkondlikud tegurid jms. Vv mõjutab pereliikmete toimimist erinevates elusfäärides nahavärvus, keel, usutunnistus, poliitilised vm veendumused, rahvuslik või sots päritolu, ning tal on omadus põlvkondade vahel edasi kanduda. Et leevendada vv neg efekti pereliikmetele, rahvusvähemusse kuuluvus, varanduslik seisund, sünnijärgne päritolu, seksuaalne sättumus, sooline tõkestada selle levikut ning ennetada vv toimumist, on vaja eelkõige hinnata perevv riske. identiteet, vanus, tervislik seisund, puue, perekseis, migrandi või põgeniku staatus või muu staatus.
Kõik kommentaarid