tegevused ja toimingud, nende sooritamisel eelistatavad viisid ja võtted. Juhtimiskultuur- võib kujuneda mõjuka juhi poolt pikemat aega viljeldud ja teiste juhtide poolt ulatuslikult järgitud juhtimisstiilist. Arutle, millised on juhtimisprotsessi iseärasused- Katkendlikkus, sooritatavate funktsioonide suhteline omavaheline sõltuvus. Vajadus juhtimistegevust ette valmistada. Katkendlikkus, sooritatavate funktsioonide suhteline omavaheline sõltuvus. Vajadus arvestada, et peale juhtimistegevuse sooritamist käitub objekt teatud aja jooksul iseseisvalt. Juht teeb juhtimistöö kõrval ka osaliselt mittejuhtimistööd. Kes on juht?- Juht on isik, kes vastutab alluvate tegevuse eest. Juht võtab enesele vastutuse. Juhtimine kui teadus - Juhtimine on nii kunst kui ka teadus samalajal. Teaduseks võib seda nimetada seepärast, et on olemas suur hulk teadmisi ja tõestatud fakte, mis räägivad, kuidas organisatsiooni efektiivsemaks muuta
rühmast (Drucker, F. P. 2003, lk. 15): Esimene neist moodustab aluspõhja kui tegevusharule: 1. Juhtimine on ärijuhtimine. 2. Organisatsioonil on või peab olema - ÜKS, ainuõige struktuur. 3. Inimeste juhtimiseks on- või peaks olema ÜKS, ainuõige viis. Teine ellduste rühm on aluseks juhtimispraktikale: 1. Tehnoloogiad, turud ja lõplikud kasutusalad on ette kindlaks määratud. 2. Juhtimistegevuse ulatus on õiguslikult defineeritud 3. Juhtimine on suunatud sissepoole 4. Riigipiiridega määratletud majandus on etteõtluse ja juhtimise elukeskkond. (Drucker, F. P. 2003, lk. 15) Juhtimine on ärijutimine Enamus inimesi, olgu nad siis juhtimisega seotud või mitte, peab seda eeldust enesestmõistetavaks. Tõepoolest, juhtimisteemadel kirjutajad, selle ala praktikud ning võhikud isegi ei kuule sõna "juhtimine"; nad kuulevad automaatselt: ÄRIJUHTIMINE. (Drucker, F. P
positiivne külg: paindlikkus võimaldab muutustega (nt muutuvate töökoormustega) hakkama saada. PARTNERLUS Ehitustööstuse tegevuse parandamise üks võimalikke vahendeid; partnerlus teatud koostöövorm, milles tellijad ja töövõtjad on valmis ühtsete eesmärkide nimel tõhusamalt koos töötama; projekti partnerlus tõhus koostöö ühe konkreetse projekti juures; strateegiline partnerlus töötatakse koos mitmete ehitus- projektide juures; pikemaajaline juhtimistegevuse integreerimine; võit tuleneb koostöötamise kogemusest: hoitakse kokku juhtimiskuludelt koostöö käivitamine maksimaalselt kiiresti ja kõrge kvaliteediga. 2 10.02.2014 PARTNERLUS Kokkuvõtlikult: väiksem vajadus kulukateks projektimuudatusteks; õpitakse eelmistest projektidest;
Juhi roll planeerimisel: eesmärgi püstitamine tegevusjoone kujundamine -korduva elulise küsimuse lahendamiseks mõeldud püsiva iseloomuga tegutsemisjuhend -määrab eesmärgi saavutamise viisi (kuidas?). Plaanid ja kavad Plaan otsus tuleviku kohta Kava või plaan on üldisem või üksikasjalikum teabekogum, kus tulevikus ettevõetava kohta on esitatud olulised andmed. Kava või plaani ülesanne on aidata organisatsioonil saavutada eesmärke Plaanid on juhtimistegevuse orientiiriks, mitte dogmadeks. Turumajanduse ellujäämise kõige tähtsamaks teguriks on reageerimise paindlikkus. Kava või plaani tunnused 4 iseloomulikku tunnust, mille järgimine heade tulemuste saavutamiseks on oluline: sisu on suunatud tuleviku tegevustele; andmed on seotud eesmärgiga, suunatud selle saavutamisele; teave puudutab kindlat organisatsioonilist üksust või tegevusvaldkonda; esiletoodu on tagatud vajalike meetmetega
arvestust sideteenuste osutamisega seotud kulude ja tulude kohta ning muus valdkonnas teostatava tegevuse kulude ja tulude kohta ulatuses, mis oleks kohustuslik juhul, kui neid toiminguid teostaksid õiguslikult üksteisest sõltumatud ettevõtjad. Samuti peab nimetatud eri- või ainuõigust omav ettevõtja eraldama ettevõttesiseselt struktuuriüksused, mis tegelevad sideteenuste osutamisega. 3. Majandusarvestuse liigid, eeskätt: a. finantsarvestus b. juhtimisarvestus - juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise, mõõtmise, kogumise, analüüsimise, töötlemise, interpreteerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. c. kuluarvestus - protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele ja tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. 4. Finantsarvestus a
Omaalgatuse ja initsiatiivi toetamine, inimeste tegevuse väärtustamine on need, mis viivad ettevõtet edasi ja aitavad ellu jääda ka kõige karmimates konkurentsitingimustes (Kooskora 2012). 4 Kõik eeltähendatud aspektid on tähtsamad eetilise juhtimise jaoks. 5 1.1 Juhtimiseetika tüübid ja lähenemisviisid Archie B. Carroll määrab kolme liiki juhtimistegevuse eetikat või käitumisstandardeid (Tanjua 2018): 1. Kõlvatu juhtimine: See toob kaasa eetiliste tavade puudumise, millele järgnevad juhid. Juhid soovivad maksimeerida kasumit isegi siis, kui see on seotud õigusnormide või töötajate murega. 2. Moraalne juhtimine: Moraalse juhtimise eetika kohaselt püüavad juhid maksimeerida kasumit eetiliste väärtuste ja põhimõtete piires. Need vastavad professionaalsetele ja õiguslikele käitumisstandarditele
Referaat Juhendaja Anneli Rihvk-Hiie Tallinn 2011 Keskkonnajuhtimissüsteem Keskkonnajuhtimissüsteem on osa organisatsiooni juhtimisest, mis tegeleb süsteemselt keskkonnaküsimustega. Keskkonnajuhtimine on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust ning vähendada keskkonnaga, töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske ja kulusid. Keskkonnaministeerium hoolitseb majanduse, sotsiaalsfääri, looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengu eest, selle saavutamiseks vajaliku süsteemi toimimise eest ning keskkonnakaitseks mõeldud vahendite sihipärase ja läbimõeldud kasutamise eest. Eesmärkide saavutamiseks on vajalik strateegiline planeerimine
põllumajandusmaana. 2) Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel. Finantskulud- Aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.Võrdne loobumiskuluga, kui kõik ressursid oleks turul vabalt kaubeldavad. Loobumis- ja finantskulu vahe=varikulu. 2. Majandusarvestuse liigid Juhtimisarvestus- juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise, mõõtmise, kogumise, analüüsimise, töötlemise, interpreteerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. Kuluarvestus- protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele ja tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. Finantsarvestus- ehk raamatupidamine, sinna kuulub bilansiarvestus, kasumi- ja
............................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitlevad autorid otsustusprotsessi juhtimistegevuses ning emotsioonide mõju sellele. Tänapäeval otsustamine ja otsuste rakendamine on üks olulisematest teemadest juhtimises. Otsustusprotsessi vajadus esineb kõikidel juhtimise etappidel ning on seotud kõikide juhtimistegevuse osalejate ja aspektidega. Käesoleva referaadi eesmärkideks on määrata kindlaks, mis määral emotsioonid mõjutavad ratsionaalset otsustusprotsessi juhtkonnas, liigitada emotsioone klassideks ja hinnata nende positiivne ja negatiivne mõju otsustajate käitumisele nii individuaalses kui ka meeskonna tegevuses. Esimeses peatükis on defineeritud otsused ja otsustusprotsess. Esiteks on välja toodud ja seletatud otsuste kaks liiki ning nedne tähtsus inimeste igapäevases elus
ettevõttesiseselt struktuuriüksused, mis tegelevad sideteenuste osutamisega. 3. Majandusarvestuse liigid, eeskätt: a. finantsarvestus- Ettevõtte tegevusprotsesside kulgemist iseloomustava informatsiooni kajastamine, mis hõlmab: 1) majandustehinguid iseloomustava informatsiooni identifitseerimist ja kogumist; 2) majandusinformatsiooni hindamist, spetsiifilist töötlemist ja koondamist; 3) ettevõtte finantsolukorda iseloomustava perioodilise aruandluse koostamist. b. juhtimisarvestus - juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise, mõõtmise, kogumise, analüüsimise, töötlemise, interpreteerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. c. kuluarvestus - protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele ja tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. 4. Finantsarvestus a
vajadused. o Juhtimine on tegevus, kus juht mõjutab teiste inimeste tegevust eesmärgipärases suunas. Juhitakse tegevusi (protsesse), mitte inimesi, esemeid ja asju. Lähtumine: objektist juhtimisprotsessist Juhtimine on eesmärgipärane protsess, kus juhtimisorgan mõjutab juhtimisobjekti. Juhtimine on toimingute kogum, mis moodustavad kokku juhtimistegevuse. Juhtimistegevusega kaasnevad juhtimistoimingud e. meetodid. juhtimismeetodist Mõisteid: Juhtimine on tegevus, kus juht mõjutab teiste inimeste tegevust eesmärgipärases suunas. Juhitakse tegevusi (protsesse), mitte inimesi, esemeid ja asju. "Juhtimine on eriline tegevus, mis muudab korratu jõugu efektiivseks,eesmärgile suunatud tootlikuks grupiks" P.Drucker Juhtimine peab olema kellegi või millegi teenistuses ta ei ole eesmärk omaette
VASTUTUS- STRATEE- EEL- KESKUSTE ARUANNE GILINE ARVE TEGEVUS VS PLAAN EELARVE EI KORRIGEERI PLAANE,Т.KARM EELARVET, TEGEVUSI! 8 KONTROLLINGU PEAMINE EESMÄRK – juhtimisprotsessi orienteerimine ettevõtte kõigi eesmärkide saavutamisele. Selleks tagab K.järgmiste funktsioonide täitmise: • juhtimistegevuse koordineerimise eesmärkide saavutamiseks • juhtimisotsuste vastuvõtmise konsulteerimine • ettevõtte üldise infosüsteemi loomise ja funktsioneerimise • juhtimisprotsesside ratsionaalsuse tagamine Т.KARM 9 Tulemus – kooskõlastatud plaanid ja aruanded Planeerimine Püüdlused
.................................................................................26 18.Olmejäätmete lõppkäitlemise viisid.............................................................................27 20.Eesti keskkonnakaitse seadusandlus............................................................................28 21.Keskkonnaprobleemid põlevkivitööstuses...................................................................30 1. Keskkonnajuhtimine - organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, aitab tõhustada keskkonna- ja majandustegevust; säästva arengu kindlustamiseks. Eesmärgiks minimiseerida mõju väliskeskkonnale. Seda mõjutab seadusandlus (maksud, lõivud, maksusoodustused, rahaline toetus). - Säästev areng – nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine - Ökoloogiline jalajälg – tarbimine territooriumil võrrelduna bioloogiliselt produktiivse
Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Riskide määratlemine ja riskijuhtimine ei ole midagi uut, see on juhtimiskontrolli loomulik osas ja sellega tegelevad igapäevaelus kõik juhid. Risk, et midagi juhtub on kõikjal. Kui sa seda juhid, siis ei pea sa sellele rohkem mõtlema. Alati on kasulik läbi mõelda, millised tagajärjed võivad olla vales müügiotsuses, töötaja palkamisel, seadme rikkel või operaatori valel tegutsemisel. Praktiliselt iga juhtimistegevuse juures juhitakse kas teadlikult või alateadlikult riske hinnatakse, mis võib minna valesti ning kuidas suurendada tõenäosust, et asjad lähevad õigesti. Riskide hindamine saab olla edukas ainult sellisel juhul kui arvestatakse kõiki asjaolusid, tegutsetakse kaalutletult ja maandatakse riskid. Selleks peavad ettevõtte igapäevategevustes olema toimingud, mis aitavad kindlustada määratletud riskide maandamiseks sobilike (sisekontrolli)meetmete rakendamise
3. Müügi käibe puhasrentaablus - näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist Müügi käibe puhasrentaablus = puhaskasum / müügi netokäive 4. Investeeringute rentaablus - iseloomustab varadesse investeeringute tasuvust Investeeringute rentaablu = ärikasum / varade maksumus 5. Omakapitali rentaablus - näitaja iseloomustab aktsionäride investeeringute tasuvust ja võimaldab hinnata ettevõtte juhtimistegevuse efektiivsust. Mida kõrgem on näitaja, seda paremini kasutatakse omakapitali (Seda paremini juhitakse ettevõtet) Näitaja kõrge tase võib iseloomustada ka seda, et kasutatakse suures mahus võõrkapitali. See tähendab seda, et ettevõte on riskantsem (see ei ole hea.) Näitaja madal tase võib viidata firma konservatiivsele rahapoliitikale, mis tähendab seda, et juhtkond ei tee uuenduslikke ja riskantseid otsuseid ning seetõttu ei anna
(juhi vahetus, töö ümberkorraldamine, organisatsioonide ühendamine jne) k) grupikäitumine Sageli nimetavad töötajad lahkumispõhjustena mitu põhjust (Hippler 2009), erinevates organisatsioonides on personali voolavuse põhjused erineva osakaaluga. Mitmed allikad väidavad, et kõige rohkem mõjutab personali voolavust siiski juhtimistegevus. On isegi levinud ütlus et “Tööle tullakse tööülesannete ja töötasu pärast, aga lahkutakse töölt juhtimistegevuse tõttu”. Personali voolavust mõjutab olukord tööjõuturul. Kui tööpakkumisi on palju, julgevad inimesed rohkem vahetada töökohta, kartmata sisseelamisega kaasnevaid raskusi uuel töökohal või seda et 18 uus töökoht ei sobi. Organisatsioonisisestest personali voolavuse põhjustest tähtsustatakse üha enam juhtimistegevuse kvaliteeti ja vahetu juhi tegevust
juhtimisfunktsioonideks. Juhtimisfunktsioonideks on: 1. otsustamine; 2. kavandamine ehk planeerimine; 3. organiseerimine; 4. motiveerimine; 5. personalijuhtimine; 6. õiguste ja kohustuste delegeerimine; 7. koordineerimine; 8. suhtlemine; 9. kontrollimine. Funktsioneerivas majandusorganisatsioonis on põhilisteks juhtimisfunktsioonideks: otsustamine, planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine 2.4. Otsustamine Otsustamine on juhtimistegevuse olulisem osa ning kõiki juhtimisfunktsioone läbiv tegevus. Otsustamine (decision) on kahe või enama võimaluse või tegevuse hulgast sobivama valimine. Otsustamise juures peab juht kaaluma väga erinevaid ettevõtluskeskkonna (välis- ja sisekeskkond) aspekt ning ette nägema otsuse tagajärgesid. Otsustamise metoodikas tulenevalt võib otsuseid jagada: intuitiivne otsus valik, mis on tehtud võime alusel empiirilise informatsiooni
On ühe omaniku alluvuses olev katuorganisatsioon, kes tegeleb hotellide juhtimisega ja igapäevatöö korraldamisega. Frantsiisilepingud Ostetakse kaubamärk ning kogu teadmiste- ja oskustepagas. Frantsiis on USA-st pärinev ettevõte kooperatsiooni vorm. Frantsiisi võtja on seotud frantsiisi andja 5 turunduskontseptsiooni ja tellimissüsteemidega, järgib kehtestatud standardeid ja nõudeid. Frantsiisi andja nõustab hotelli igapäevase juhtimistegevuse, avamiseelse planeerimise, personali värbamise ning koolitamise korraldamisel samuti pakub operaator tunnustatud kaubamärgi kasutamisega kaasnevat tuntust. Iseseisvad majutusettevõtted Majutusettevõtluse asjalised ja nende huvid Majutusettevõtete liigitamine asukohast lähtuvalt Majutusettevõtete liigitamine teeninduskvaliteedi järgi Eestis Majutusettevõtete liigitamine külastuse eemärgi järgi Rikkalik teenindus Piisav teenindus Vähene teenindus
Kultuuriline lähenemine: juhid saavad mõjutada alluvate uskumusi, väärtusi ja tajusid reaalsusest ja alluvad loovad toovad organisatsiooni oma uskumusi, väärtusi ja tajusid. Organisatsiooni kultuurid on kommunikatiivsed nähtused. Nad on tavaliselt heterogeensed, koosnevad mitmetest subkultuuridest. KOMMUNIKATSIOONI KLIIMA ORG-S. Kommunikatsioonikliima tekib ametliku ja mitteametliku suhtlemise tagajärjel olemasoleva organisatsiooni struktuuri ja juhtimistegevuse raamistikus. Dennis on defineerinud kommunikatsioonikliimat kui subjektiivselt kogetud organisatsiooni sisekeskkonna kvaliteeti: liikmete tajusid sõnumitest ja sõnumiga seotud sündmustest organisatsioonis. Pace ja Faules kohaselt on see organisatsioonisisese teabevahetuse abstraktne, tunnetuslik koostisosa, mis mõjutab organisatsiooni liikmete käitumist, ootusi, hoiakuid ja suhtlemist.
4) Hinnangu andmine – protsess, mille käigus otsustatakse kasutatud resursside efektiivsuse ning teovõimelisuse üle 5) Eelarve – projekti rahaline väljendus 15. Nimeta ja kirjelda spordiorganisatsiooni ressursse - Inimressursid: spordiorganisatsiooni erinevate rollide täitjad - Rahalised vahendid: vaja projektide käivitamiseks ja programmide täitmiseks - Materiaalsed ressursid: need, mida vajatakse organisatsiooni efektiivse ja suutliku juhtimistegevuse kindlustamiseks (tööruumid, mööbel, töövahendid, jne) - Rajatised: sportlaste ja treenerite vajaduste täitmiseks (majutus ja toitlustus, transpordile juurdepääs, ligipääs teistele vabaaja veetmise võimalustele 16. Nimeta ja kirjelda spondeerimise (sponsorluse) põhitõed, mida spordiorganisatsioonid peaksid järgima - Sponsoreerimine on äritehing (Sponsorlepinguga kinnitatud) - Mõlemad pooled peavad kasu saama (Spordiorganisatsioon otsib sponsoreerimist tavaliselt oma rahavarude
· Üks kesksemaid juhtimistegevusi, mis võimaldab nii juhil endal kui tema poolt juhitaval organisatsioonil muutuvas keskkonnas kohaneda ja oma taotlusi edukalt ellu viia. Planeerimine: · Plaan otsus tuleviku kohta · Planeerimine selle otsuse ettevalmistamise protsess, mille käigus leitakse lahendused sellele, mida, kes, millal, kuidas ja milliste vahenditega peab tegema. Planeerimine on juhtide kohustuslik funktsioon. Plaanid on juhtimistegevuse orientiiriks, mitte dogmadeks. Turumajanduse ellujäämise kõige tähtsamaks teguriks on reageerimise paindlikkus. Planeerimise tähtsus ja ülesanded: · Mida hoolikamalt tegevus planeerimise staadiumis läbi mõeldakse, seda edukamaks see muude võrdsete tingimuste puhul kujuneb. · Planeerimine on valmistumine tulevikuks. · Korralik planeerimine võimaldab: 1. Koondada tähelepanu ettevõtte peamistele eesmärkidele, täpselt
produktiivsust. 23. Ökoloogiline suktsessioon. Ökosüsteemide areng, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas). Jaguneb : primaaarne suktsessioon- kui kooslus kujuneb varem asustamata alale. Sekundaarne suktsessioon- toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud. Kiirem, sest säilinud on osa viljakast mullast jm. 24. Keskkonnajuhtimine. Keskkonnajuhtimine ehk keskkonnaohje on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust. Efektiivse keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalne kasutamine ning säästev areng erinevatel tasemetel. Maailma tulevik sõltub otseselt meie tegevusest tänasel päeval.
TMO3171 KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ NR 2 1. Selgitage kontrollimise kui juhtimistegevuse olemust ja vajadust organisatsiooni tegevuses. Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. Kontroll on organisatsioonile vajalik järgmistel põhjustel: o kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega;
vahel, leidmaks kinnitust oma eeldusele, et suuremat mõju avaldab juht ettevõtete töötajatele. Juhi mõju alluvate tööga rahulolule 1. TEOORIA ROLL JUHTIMISES 1.1 Teadusliku juhtimise koolkond 19. sajandi lõpu Ameerikas oli töö efektiivsuse alase uurimistöö esirinnas ühing American Society of Mechanical Engineers. Selle ühingu uurimistööga ühines ka F. W. Taylor, kes pani aluse teaduslikult põhjendatud juhtimistegevuse analüüsile. Taylor peab teaduslikul lähenemisel juhtimisele oluliseks inimeste hoiakute muutmist. Taylori mõtted organisatsioonikäitumisest on aktuaalsed ka tänapäeval. (Vadi, 2000: 15, 16, 18) 1.2 Inimsuhete koolkond Harvardi ülikooli teadlaseduurisid põhjalikult Chicago ettevõttes aastatel 1924 1933 inimsuhteid tööprotsessis. Neid on hakatud nimetama Hawthorne'i uurimusteks. Püstitati probleemid tööjõudluse ja füüsiliste töötingimuste seostest
kujunes seoses ajalooliste allikatega (teaduslik juhtimine, Hawthorne'i uurimused ja juhtimise funktsioonid) ja käitumisteadustega (antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia). 20. sajandi alul olid hoogustumas tootmine ja uute turgude otsimine. Seda protsessi hakkasid takistama tööjõuga seonduvad probleemid. 19.sajandi lõpu Ameerikas tegeleti töö efektiivuses alase uurimistööga ning sellega ühines ka F.W. Taylor, kes pani aluse teaduslikult põhjendatud juhtimistegevuse analüüsile (1911.a). Juhtimise teaduslikud põhiõtted peab teaduslikul lähenemisel juhtimisele oluliseks inimeste hoiakute muutmist. Teaduslikku juhtimist ei saa rakendada enne, kui muutuvat juhtide ja teiste inimeste hoiakud. 1924-1933. aastatel uuriti põhjalikult Chicago ettevõttes Harvardi ülikooli teadlaste poolt inimsuhteid tööprotsessis. Neid on hakatud nimetama Hawthorne'i uurimuseks. Püstitati probleemid tööjõudluse ja füüsiliste töötingimuste seostest
infosüsteemi "veaparandusmasin", milles salvestatakse süsteemi töö käigus tekkinud vead infosüsteemi "generaator", mis genereerib sisendandmete kujul antud UML-i mudelite baasist programmkoodi, automatiseerides nõnda süsteemitööd infosüsteemi "tuum", milles organiseeritakse infosüsteemi andmed infosüsteemi "mootor", milles organiseeritakse infosüsteemi sündmused infosüsteemi "piir", milles organiseeritakse infosüsteemi protsessid 4. Valige ÕIGE väide. Informatsiooni juhtimistegevuse alla kuulub: infovajaduste määratlemine tarkvara loomine infosüsteemi arenduskontseptsiooni loomine 5. Valige ÕIGE väide. Kui kahe tabeli vahel on "mitu-mitmele" seos, siis see lahendatakse: Andmebaasi vaatega Seose- ehk vahetabeliga Ajutise tabeliga 6. Valige VALE väide. Süsteemianalüüsi lähteandmeteks on: organisatsiooni toimimist kajastav dokumentatsioon ettevõtte/organisatsiooni tegevusala käsitlevad seadused ja valitsuse määrused
omakapital) g. Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Põhivara vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. Kõik muu vara on käibevara. h. Kohustis raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Omakapital ehk netovara raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustiste vahe 4. Juhtimis- ja kuluarvestus a. Juhtimisarvestus - juhtimistegevuse osa, mis tegeleb majandusinformatsiooni: - identifitseerimise; - mõõtmise; - kogumise; - analüüsimise; - töötlemise; - interpreteerimise; - vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks Kuluarvestus - protsess, mis seisneb; - eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele; - tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. Meetodid:
Dokumente koostatakse juhtimis-, täidesaatva ja (EVS-ISO 5127. Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik) korraldava tegevuse dokumenteerimiseks. Dokumendiplankidele vormistatakse: ametikirjad, õigusaktid (nt käskkirjad, korraldused), protokollid, aktid jt Juhtimistegevuse dokumentideks on näiteks: käskkiri, protokoll, ametikiri, akt, esildis jt Igal organisatsioonil on üldplank ja dokumendiliigi plank üldplangi alusel moodustatud konkreetse dokumendiliigi
Rakendamine andmetele arvutamisoskus Teostamis protsessi algatamine suhtlemis oskus 17. Otsustamisstiilid Direktiivne stiil: selged kiired otsused, tihti lihtsustatud Analüütiline stiil: keerukad otsused, kogutakse palju erinevat informatsiooni. Kontseptuaalne stiil: sotsiaalselt orienteeritud, palju informatsiooni, kaalutakse ka kõrvalmõjusid. Käitumuslik stiil: hool ja tähelepanu teiste suhtes. 18. Organiseerimise olemus Juhtimistegevuse, mille käigus selgitatakse välja täitmisele kuuluv tööde maht, jaotatakse see üksikisikute vahel, moodustatakse töökohad/ametikohad, koondatakse nad allüksustesse, määratakse kindlaks alluvussuhted. Organiseerimise käigus määratakse kindlaks planeerimise käigus fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Strateegia määratleb mida teha, organiseerimine määratleb kuidas teha. Otsustatakse mis põhimõttel organisatsioon üles ehitada ja
Andrew Ure- pööras tähelepanu kolmandale tegurile- inimestele. Ta varustas oma töölisi kuuma tee ja arstimitega, paigaldas ruumidesse ventilatsiooni ja maksis töölistele haigustasu. Teooria varane areng- 20 sajandi algus. Olid hoogustumas tootmine ja uute turgude otsimine. Seda protsessi hakkasid takistama tööjõuga seonduvad probleemid. Tõelist huvi tööinimeste vastu äratas USA insener Frederik W. Taylor ja tema pani aluse ka teaduslikult põhjendatud juhtimistegevuse analüüsile. Teaduslikku juhtimist ei saa aga rakendada enne, kui muutuvad juhtide ja teiste inimeste hoiakud. Lisaks pühendus ta tootmise analüüsile, et saavutada kõrgemat tööviljakust. Tema eesmärgiks oli tehniline efektiivsus. Taylori töö " Teadusliku juhtimise printsiibid" avaldati 1911.a. ning tema mõtted organisatsioonikäitumisest on aktuaalsed ka tänapäeval. Taylori tööd jätkasid Lillian ja Frank Gilbert. Nad järgisid Taylori seisukohti
enamjaolt paidnlikud. 42) Missugused on levinumad (3-4 tk) organisatsioonikultuuri ilmingud/nähtused? Võimalik vastus (Berit): Kombed, rituaalid, keel - põhiväärtuseid kajastavate sündmuste tähistamine Lood- räägivad sündmustest, kus kajastuvad põhiväärtused Kangelased- inimesed, kes kannavad endas põhiväärtuseid Sümbolid - põhiväärtuseid tähistavad sõnad ja märgid 43) Mis on planeerimise kui juhtimistegevuse juures 3 komponenti, millest plaan peaks koosnema? Kuidas nad omavahel seotud on? - eesmärkide seadmine - tegevusplaani väljatöötamine - progressi jälgimine Eesmärkidele vastavalt koostatakse konkreetne tegevusplaan, mida pidevalt jälgitakse ja vajadusel tehakse muutusi vastavalt eesmärkidele. Eestvedamine & motiveerimine 44) Mis on "Great Man Theory"? Kirjelda seda lähenemist eestvedamises. Nn suurmeeste teooria:
Strateegia kujundamine Kavade koostamine Üksikasjalike tegevusplaanide väljatöötamine Teabe edasiandmise korra ja suhtkemise korra sisseseadmine Tagasiside ja kontrollimiskorra väljatöötamine ja probleemid 29. Juhi roll kavandamisel, tegevusjoon. a. Kavandamine on juhtide kohustuslik funktsioon b. Plaanid on juhtimistegevuse orientiiriks, mitte dogmadeks. Turumajanduse ellujäämise kõige tähtsamaks teguriks on reageerimise paindlikkus. 11 Juhtimise alused: EKSAMIKS | 16. detsember 2008 c. Juhi roll kavandamisel: Eesmärgi püstitamine Tegevusjoone kujundamine 30. Kavandamise tähtsus, kavandamise põhimõtted. a
IRJ olemus: 1960. a avaldas Douglas Mc Gregor raamatu ,,Ettevõtte inimlik külg" väitis, et juhtimisele saab läheneda kahel põhilisel viisil. 1) Teooria X- inimesed on töövahendid (pikaajalised töötajad) ,,Piitsa ja prääniku meetod". 2) Teooria Y- inimesed otsivad väljakutset (tänapäevane mõttelaad). TÖÖTAJAD ON MEIE KÕIGE TÄHTSAM VARA Jack Welch: ,,Äris on 3 põhinäitajat": 1) Klientide rahulolu 2) Töötajate rahulolu 3) Rahavoog IRJ on kogu juhtimistegevuse alus, kuid mitte kogu äritegevuse alus. IRJ abil saab tagada organisatsioonile edu. Mõistet kasutatakse kahel erineval viisil: Kirjeldab juhtimistegevust üldiselt; Käsitleb inimeste juhtimist viisil, mis erineb täielikult personalijuhtimisest-erinev filosoofia, inimestele suunatud organisatsiooniline tegevus. 2. Inimressursi juhtimise eesmärgid, rollid ja ülesanded IRJ juhtimise eesmärgid: 1) Mehitamine- mingite funktsioonide jaoks inimtöötajate rakendamine
TMO3171 KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ NR 2 1. Selgitage kontrollimise kui juhtimistegevuse olemust ja vajadust organisatsiooni tegevuses. Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkid saavutamine. Kontroll on organisatsioonile vajalik järgmistel põhjustel: • kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; • vigade kuhjumise vältimiseks; • kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle: • omahinna minimiseerimiseks.
1.1. Miks on eeldused tähtsad? 138 9.1.2. Juhtimine ei tähenda ainult ärijuhtimist 139 9.1.3. Kas on olemas ainuõige organisatsioonistruktuur? 139 9.1.4. Inimeste juhtimise viiside erinevus 139 9.1.5. Tehnoloogiad ja lõppkasutajad 140 9.1.6. Kas juhtimistegevus on õiguslikult reguleeritud? 140 9.1.7. Kas juhtimistegevuse ulatus on poliitiliselt reguleeritud? 139 9.1.8. Kas juhtimine on suunatud sissepoole või väljapoole? 139 9.2. Töötaja töö produktiivsus 142 9.2.1. Füüsilise töö tegija produktiivsus 142 9.2.1.1. Füüsilise töö produktiivsuse printsiibid 142 9.2.1.2. Füüsilise töö tegija produktiivsuse tulevik 143 9.2.2
Juhtimisleping hotellide juhtimisele spetsialiseerunud ettevõtja müüb profesionaalset juhtimisteenust hotelli omanikule, kelle omanduses on kogu hotellile kuuluv vara. Frantsiisileping ostetakse kaubamärk ning kogu teadmiste- ja oskustepagas. Frantsiis on USA- st pärinev ettevõtte korporatsiooni vorm. Frantsiisi võtja on seotud frantsiisi andja turunduskontseptsiooni ja rellimissüsteemiga, järgib kehtestatud standardeid ja nõudeid. Frantsiisi andja nõustab hotelli igapäevase juhtimistegevuse, avamiseelse planeerimise, personali värbamise ning koolitamise korraldamisel, samuti pakub operaator tunnustatud kaubamärgi kasutamisega kaasnevat tuntust. Operaator- või rendileping hotell antakse teatud ajaperioodiks mõnele irmale rendile. Hotellipidaja rendib kindlaks määratud tingimustel hoone omanikult pinda majutusasutuse pidamiseks, omades ise hotelli opereerimisvarasid. Omanik teenib renditulu, kuid kogu hotelli opereerimisega seotud kasum/kahjum jääb hotellipidaja kanda.
võrgustumine 35. Millega tegeleb CRM tarkvarateenus, peamised funktsioonid? Turunduse ja kliendihaldusega Funktsioonid: o müügiedendamine o müügijuhtimine o turundamine (sh telefoniturundus ja müük) o ajahaldus o klienditeenindus ja tugi o andmete sünkroniseerimine 36. Millega tegeleb DHP tarkvarateenus, peamised funktsioonid? Dokumendihaldusega Funktsioonid: o digitaaldokumentide haldus ja kasutamine o juhtimistegevuse dokumenteerimise korrastamine ja reglementeerimine o elektrooniline asjaajamine o asjaajamise soovituste ja regulatsioonide kehtestamine ning standardite loomine 37. Millega tegeleb Grupivara tarkvarateenus, peamised funktsioonid? Kaugtöö, intranet, meeskonnatöö o hõlbustab inimestevahelist infovahetust o teadmiste juhtimine o meeskonnatöö produktiivsus
Seega algab kõik suhtlemisest ja inimeste vajaduste ning soovide väljaselgitamisest. Alles seejärel saab otsustada, millist mudelit konkreetsel juhul kasutada. 6.Põhilised juhtimistegevused: analüüs, planeerimine, koodineerimine, nende tulemused.Grupi ja meeskonna erinevused.Meeskonna arengufaasid. Näited, analüüs, mõtteid loetud kirjanduse kohta(nimeta allikad ja tooge välja olulisem loetust). juhtimistegevuse põhilised koostisosad: planeerimine, organiseerimine, otsustamine, kontrollimine, eestvedamine siirmine, suhtlemine, mehitamine. Planeerimine on seotud eesmärkide püstitamise,poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega. Planeerimist peetakse juhtide tähtsaimaks tegevuseks ja nad vastutavad esimestena planeerimise eest. Ettevõtte kohanemine keskkonna muutustega sõltub planeerimisest. Sõltuvus keskkonnast ja see asjaolu, et keskkond muutub järjest keerukamaks ning
KÜSIMUSED 1.Keskkonnajuhtimine Keskkonnajuhtimine ehk keskkonnaohje on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust. Efektiivse keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalne kasutamine ning säästev areng erinevatel tasemetel. Maailma tulevik sõltub otseselt meie tegevusest tänasel päeval 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas.
midagi ka katki või juurde oli vaja tellida, siis seda tehti koheselt. Reklaamivahendid on samuti ettevõttel olemas, kuna Aru Grupp paneb oma reklaami aegajalt ka Virumaa Teatajasse. 2.2 Kaudselt tajutav kultuur Kaudselt tajutav on organisatsiooni süvakultuur, mis avaldub inimeste väärtushinnangutes, suhtumises, tunnetes, vaimsuses, moraalis. Need põhiväärtused on otseselt tajutava kultuuri aluseks, millel baseerub uuenduslikkus, alluvate võimustamine, juhtimistegevuse eetilisus, ettevõtte sotsiaalne vastutus. (Kotkas 1999) Aru Grupi enamikud töötajad on rahul on töökeskkonnaga ja samuti ka juhiga. Seda on näha ka suhtumises oma töösse ja ka juhti. Leian, et sellises töökeskkonnas on töötajatel hea tööd teha. Juht on autoriteet ja nii ka temasse suhtutakse. Samuti suhtub juht oma töötajatesse väga aupaklikult. Ettevõtte juhi sõnul on juht tööliste alluvuses, mitte ei ole töölised tema alluvuses
Arhivaalide üleandmine lõpeb üleandmis-vastuvõtmisakti koostamise ja allkirjastamisega. Kirjelda arhiivinduse korraldust Eestis PILET 5 1. Põhimõisted: säilik Paberdokumentide füüsilise haldamise üksus avalikus arhiivis (toimik, mapp vm) 2. Dokumendi elukaar (kontseptsiooni tutvustus, arutelu dokumendihalduse, arhiivihalduse ja asjaajamise korraldamise toimumisest sellel taustal) Dokumentide loomine ja nende haldamine on arhiivimoodustaja juhtimistegevuse osa, mis toetab tema tegevuse eesmärke ja vajadusi, sealhulgas õigusaktide nõuete täitmist. Seepärast peab dokumentide haldamine olema suunatud nii arhiivimoodustaja tegevuse igakülgsele dokumenteerimisele kui ka dokumentide optimaalsele kasutatavusele kogu nende elukäigu vältel. Dokumendi elukäiguna mõistetakse dokumendi haldamist, säilitamist ja kasutamist tema loomise hetkest kuni hävitamiseni või arhiivi üleandmiseni.
Audititüübid: · Vastavusaudit · Vastutusaudit · Tegevuskoha audit · Omaniku vahetusega kaasnev audit · Eriauditid · Keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id) Keskkonnajuhtimissüsteemid. Keskkonnakorraldus on keskkonnanormide ja -standardite, keskkonnaekspertiiside ja -auditi korraldamine, keskkonnamärgiste rakendamine, keskkonnamõju hindamine jms avalikus, era- või mittetulundussektoris. Keskkonnajuhtimine on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust ning vähendada keskkonnaga, töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske ja kulusid. Keskkonnajuhtimissüsteemi vajadus. · Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise üldeesmärk on organisatsiooni keskkonnaküsimuste plaanipärane lahendamine · Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine on üldjuhul vabatahtlik protsess Demingi juhtimismudel ja selle faaside sisu ·Kavanda (1.keskkonnapoliitika 2
.........................34 5.1.2. Kvaliteedijuhtimissüsteemi vajalikkus...................................................35 5.2.Kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamine ettevõtte kultuuri.............................36 5.2.1. Organisatsiooni kultuur ja väärtused......................................................36 5.2.2. Kvaliteedijuhtimise organisatsioonikultuuriline aspekt.........................37 5.2.3. Kvaliteedijuhtimine kui juhtimistegevuse osa.......................................38 5.2.4. Juhtkonna roll kvaliteedijuhtimises........................................................39 5.2.5. Kvaliteedialane koolitus.........................................................................41 6. Standardid ja standardiseerimine....................................................................43 6.1.Stadardid.........................................................................................
Määratakse ainult projekteerimislepingute puhul. 5)põranda alused torustikud 6)keldripõranda aluskiht äriideest, kuid selles peab olema: 1)määratud kasum, mida puudused. Pakkumisdokumentides on vaja anda arvestuslik 7)vertikaalne hüdroisolatsioon 8)pinnase tagasitäide. Välised ettevõte peaks andma ja selle alusel, tuginedes keskmisele Funktsionaalne struktuur eeldab juhtimistegevuse jagamist kasutusperioodi pikkus ja ehitise kasumitootlikkus. tehnovõrgud tehakse paralleelselt teiste töödega. Lõpetamine rentaablusele, määratud ka eeldatav müügimaht; 2)uuritud, kas juhtimisfunktsioonide järgi. 41. Mis määratakse projekteerimise lähteülesandega? vajadus võib sõltuda vajadusest anda elektrit või sooja või vett olemasoleval turul on kavandatav müügimaht saavutatav ja Juht
võrkgraafikud: nende eelis on see, et arvuti kasutamisel võimalik väiksem inseneritöö mahukus. 86.Voolumeetodi eesmärgid. Voolumeetod kindlustab ehitustoodangu rütmilise väljalaske tööjõu pideva (katkematu) ja ühtlase koormamisega. Voolu korraldamise eesmärk on tööjõudluse kasv spetsialiseerumise, rutiini ja rütmi arvel. 87.Loetle juhtimise funktsionaalse struktuuri eelised ja puudused. Funktsionaalne struktuur eeldab juhtimistegevuse jagamist juhtimisfunktsioonide järgi. Juht Inimesed, masinad, materjalid, raha. Alljuht Alljuht Alljuht Alljuht Inimesed Masinad Materjalid Raha Täitjad Eelised: spetsialiseerumine tõstab kompetentsust; Puudused: 1)koordineerimisprobleemid, 2)puudub ainuvastutus. 88.Mlliste ressursside puhul kasutatakse integraalseid (kumulatiivseid) kalendriplaani ja milliste ressursside puhul diferentsiaalseid. Näide skeemiline.
Juhi seisukohalt vaadates tähendab delegeerimine, et usaldate oma volitused või kohustused kellelegi teisele, värvates teda täitma neid ülesandeid, millega te muidu oleksite tegelenud ise. See, kellele midagi delegeeritakse, on täitja. Delegeerimine annab täitjale võimaluse täiendada oma oskusi, areneda, saada kogemusi ja enesekindlust. Delegeerimine tähendab vastutuse, kohustuse ja otsustusõiguse andmist alluvale. Igaüks neist on juhtimistegevuse lahutamatu osa. Kuid nende sisuline mõte tuleb esile ainult koos esinemisel. Delegeerimine ei vabasta juhti vastutusest. Tehes delegeeritava ülesande eest vastutavaks, muudetakse töötaja töötulemuste osas endale alluvaks. Delegeeritav peab mõistma, et ta vastutab kokkulepitud eesmärkide saavutamise eest. Samuti peab delegeeritav teadma, mis moodi tema tulemusi hinnatakse. 6. Arutle, milles seisneb juhi ja töötaja tagasiside olulisus ja tähtsus.
· seireandmetest selgita välja trendid, informatsiooni vajaka jäämised, mõjud ja tagajärjed · hinda vastavust kriteeriumidele, keskkkonnanõuetele · kasuta infot vajadusel korrigeerida, täiustada seireprogrammi · täiusta ja paranda keskkonnakaitse meetmeid Järelhooldusseire eesmärgiks on jälgida ettevõtte või selle osa lõpliku seiskamisega kaasnevaid tegevusi ja tulemusi. 9. Keskkonnajuhtimine Keskkonnajuhtimine on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust ning vähendada keskkonnaga, töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske ja kulusid. Keskkonnajuhtimissüsteem on osa organisatsiooni juhtimisest, mis tegeleb süsteemselt keskkonnaküsimustega. Keskkonnapoliitika on ametlikult kinnitatud põhimõtete, väärtushinnangute, kavatsuste, strateegiliste sihtide ja tegevuseesmärkide kogum, mis põhineb riigi õigusaktidel ning on
Oluline muutus juhtimistegevus on seda edukam, mida enam juhid püüavad ja suudavad oma struktuure ja organisatsiooni tervikuna tööle panna avatud süsteemina. Suletud süsteemide omadused: · Protsessi juhitakse juba kontrollides tulemuse vastavust etteantud kriteeriumitele ehk süsteemis toimub tagasiside tulemuste kohta · Protsessi juhitakse kõrvalekaldumise järgi ehk sõltuvalt erinevusest protsessi tegeliku ja soovitud tulemuse vahel. 14. Juhtimistegevuse tehnoloogia, täitjad ja vahendid; näited juhtimise tehnoloogia kasutamisest 15. Juhi motivatsioon, põhiülesanded ja vastutus alluvate ees Juhi motivatsioon põhineb enese motiveerimisel Kuid eks ka juhile kehtib A.H. Maslowi püramiid ning F. Herzbergi motivaatorid ja hügeenitegurid. Ei leidnud esmapilgul artiklit juhi motivatsioonist, küll aga võib
Joonis 7. Mōttelaadi muutus üleminekul operatiivselt controllingult strateegilisele controllingule. KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 73 OPERATIIVNE CONTROLLING lühiajalises ja keskmise-ajalises juhtimises Toimub koordinatsioon juhtimises etteantud - eesmärgi, - ressursside, - tegevusalternatiivide raames. Eesmärgiks olemasoleva süsteemi parandamine Intensiivne juhtimistegevuse mõjutamine - ettevõtte strukturaalsete allüksuste, - informatsioonisüsteemi, - personali kaudu. Tabel 21. Operatiivne ja strateegiline controlling Tunnus Operatiivne controlling Strateegiline controlling Eesmärgid Kasum Eksistentsi kindlustamine Likviidsus Edupotentsiaal Alamsüsteemid Aastaaruandluse analüüs Tegevuskeskkond
Niikaua, kui tegevus toimub kehtestatud eelarvete, plaanide, standardite, normide, limiitide jne kohaselt, ei pööra juht toimuvale nimetamisväärselt tähelepanu. Juht sekkub siis, kui neist kõrvale kaldutakse. Niisugune tegutsemine julgustab ka alluvaid oma võimeid paremini rakendama ja tõstab nende vastutustunnet. Eeldab viimistletud kontrollimiskorda, mis annaks hälvetest õigel ajal märku (loeng). 7.6. Väline, sise- ja enesekontroll Juhtimistegevuse auditeerimine on juhtimisega hõlmatavate valdkondade, tegevuste ja toimingute erapooletu ülevaatamine ning hindamine. tuleb kindlaks määrata, mida juhtimistegevuses hakatakse üle vaatama; tuleb kindlaks määrata, kuidas neid saavutusi mõõta. Juhtimistegevust võivad üle vaadata: Väljastpoolt palgatud konsultatsiooni- või audiitrofirma spetsialistid - väline kontroll. Eeliseks on nende erialane asjatundlikkus, mitmekülgne kogemus ja
annaabi.ee 
