KESKKONNASTRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED (1)

Eesti Esimene Erakosmeetikakool
Rahvusvaheline CIDESCO-kool
Gerly Poroson
KESKKONNASTRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED
Referaat
Juhendaja
Anneli Rihvk-Hiie
Tallinn 2011
Keskkonnajuhtimissüsteem
Keskkonnajuhtimissüsteem on osa organisatsiooni juhtimisest, mis tegeleb süsteemselt keskkonnaküsimustega. Keskkonnajuhtimine on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust ning vähendada keskkonnaga, töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske ja kulusid .
Keskkonnaministeerium hoolitseb majanduse, sotsiaalsfääri, looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengu eest, selle saavutamiseks vajaliku süsteemi toimimise eest ning keskkonnakaitseks mõeldud vahendite sihipärase ja läbimõeldud kasutamise eest. Eesmärkide saavutamiseks on vajalik strateegiline planeerimine . Eestis on kehtestatud keskkonnastrateegia aastani 2030, sätestades pikaajalised eesmärgid jäätmete, vee, maavarade, metsanduse, kalanduse ja jahinduse ning looduse mitmekesisuse säilitamise.
Ökomärk ja selle eesmärk
Ökomärgised võeti kasutusele, et lihtsustada tarbiija valikuid loodusele vähem kahjulike toodete leidmisel. Tootjate endakohane informatsioon võib sageli olla eksitav ja selle põhjal on tarbijal väga raske otsust langetada.
Ökoomärgised on positiivsed ja garanteeritud märgid, mida tootja saab taotleda oma tootele või teenusele. Need märgised antakse ainult peale põhjaliku kontrolli läbiviimist, et toode/teenus vastaks kindlatele kriteeriumitele. Loa ökomärgise kasutamiseks annab ökomärgise komisjon , kes lähtub loa andmisel ka niinimetatud elutsükli analüüsist, st toote keskkonnamõjudest alates toorainete hankimisest kuni toote käibest kõrvaldamiseni.
Ökomärgise eesmärgiks on edendada tooteid, mida kasutades on võimalikult vähene negatiivne mõju keskkonnale; aidata kaasa loodusvarade tõhusale kasutamisele; tarbijate ning ka tootjate keskkonnateadlikkust suurendada; mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas.
Säästev areng Eestis
Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi , turvalise ning puhta elukeskkonna nii täna kui tulevikus.
Säästva ühiskonna kujundamiseks täidetakse riigi pikaajalisi arengueesmärke ja keskendutakse looduvarade läbimõeldud kasutamisele, inimese tarbimisharjumuste kujundamisele, uute tehnoloogiate rakendamisele ja ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisele.
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia Säästev Eesti 21 põhimõtetest. On niinimetatud katusstrateegiaks kõikidele keskkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnatrateegias toodud põhimõtetest.
Säästev Eesti 21 on säästva arengu pikaajaline dokument, mis kiideti riigikogus heaks aastal 2005. Strateegia väljatöötamisel tegid koostööd erinevate valdkondade teadlased ja mitmed huvirühmad. Säästev Eesti 21 määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning seostab majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengud kooskõlas ülemaailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu  suunisdokumentidega.
Säästev Eesti 21 arengueesmärgid aastani 2030 on:
 Eesti kultuuriruumi elujõulisus – Eesti kultuuriruumi ulatuse suurendamine , kultuuri funktsionaalsuse edendamine ja kultuuri ajaline pidevus ja plastilisus. Eesti rahvastikuolukorra stabiliseerumine (eesti on nooremale põlvkonnale eelistatud elu- ja tööpaik), hääbumishirm on kadunud (Eesti kultuuri dünaamilise tasakaalu ja jätkusuutlikkuse saavutamine suhetes maailmakultuuriga), virtuaalne eestlus (oluline osa Eesti kultuurist on kättesaadav virtuaalsetes arhiivides, muuseumides ja raamatukogudes, st rahvusvaheliselt kättesaadav ja tõlgitav teistesse keeltesse).
Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid on haritus , reflektiivsus (Eesti kultuuri uuenemisvõime suurendamine, mille tagab eestikeelse haritlaskonna aktiivne osalus rahvusvahelises ja kodumaises avalikus suhtluses , erialase keele arendamine), kommunikatiivsus (Eesti kultuuri kasutatavus rahvusvahelises suhtluses ja tõlgitavus teistesse keeltesse, sealhulgas mitme võõrkeele oskuse levik Eestis) ja innovaatilisus .
Inimese heaolu kasv – Majandusliku jõukuse suurendamine, turvalisuse taseme tõstmine ja turvatunde parandamine. Jõukuse ja elatustaseme edendamine lähemale praeguste Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisele.
Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid on orientatsioon väliskeskkonnatrendidele vastavale ja samas Eestile sobivale majandus- ja tööhõivestruktuurile, võrgustumine (Eestis asuvad firmad, ka väikefirmad lülituvad üha enam rahvuvahelistesse võrgustikesse), tehnoloogiline areng. Siirdumine investeeringukesksest majandusest innovatsioonkesksesse majandusse, haridussüsteem ja väljaõpe majanduse arengu alusena (ei majanduse võrgustumine ega üleminek innovatsioonikesksele majandusele pole võimalikud ilma kvalitatiivse hüppeta hariduses ja väljaõppes, väikeriigile on oluline tagada kogu elanikkonnale põhimõtteline juurdepääs haridusele, materiaalse tarbimise liigset domineerimist tasakaalustavad mehhanismid (mittemateriaalne tarbimine, ökoloogilised elulaadimuutused - oluline valdkond meedia, kolmanda sektori ja riigi koostööks).
  Sotsiaalselt sidus ühiskond. – Sotsiaalne kaasatus (ühiskonna kihistus on vähenenud, kvaliteetne tervishoid kõigile kättesaadav), regionaalne tasakaal (regionaalsed erinevused vähenevad), tugev kodanikuühiskond. Regionaalne tasakaalustatus (tööpuuduse tase üheski regioonis ei ületa 8%), tugev kodanikuühiskond (kodanike osalusprotsent valimistel on vähemalt EL-riikide keskmisel tasemel).
Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid: sihipärane eelarvepoliitika , tööturupoliitika, sotsiaalpoliitika , haldusreform ja partnerluspõhine otsustamine.
 Ökoloogiline tasakaal – loodusvarade kasutamine viisil ja mahus , mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu, saastumise vähendamise. Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Eesti keskkonna stabiilne ja teadmistepõhine haldamine, keskkonnakasutuse väärtushinnangud lähtuvad eelkõige ökoloogiliselt tasakaalustatud elukeskkonna säilitamise vajadusest. Eesti on vääriline osaleja globaalsetes ökoloogilistes arengutes.
Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid: haridus , tehnoloogiline innovatsioon , ökopoliitika.
Kokkuvõte
Keskkonnastrateegia on pikaajaline arengusuund looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, arvestades sealjuures majandus- ja sotsiaalvaldkonda nind nende mõju ümbritsevale loodusele ja inimesele. Eesmärgiks on puhas elukeskkond, keskkonnateadlikud inimesed, säilinud loodusväärtused ja loodusressursside jätkusuutlikkus.
Kasutatud materjal
http://et.wikipedia.org/wiki/Keskkonnajuhtimine
http://et.wikipedia.org/wiki/Keskkonnajuhtimiss%C3%BCstee m
http://et.wikipedia.org/wiki/Keskkonnastrateegia
http://www.envir.ee/1158120
http://www.envir.ee/2851
http://www.emas.envir.ee/?pg=d1&lang=est