Spordiorganisatsioon, Eksami kordamisküsimused (0)

1. Kujuta skemaatiliselt Eesti spordi organisatsiooniline struktuur ja seosed
Riiklik sektor
Spordiorganisatsioonid
Kultuuriministeerium
EOK
Haridusministeerium
Kaitseministeerium
Sotsiaalministeerium
Spordialaliidud, Spordiühendused
Maavalitsused
Maakondlikud ja linnade spordiliidud
Kohalikud omavalitsused
Spordiklubid
2. Nimeta ja kirjelda, millised on eetilised juhised tööks lastega
1. Tuleb kohelda lapsi võrdselt vaatamata nahavärvile ja usutunnistusele
2. Tuleb arvestada nende arengutaset ja võimeid
3. Tuleb pakkuda turvalist ja tervislikku keskkonda
4. Lasta lapsel olla laps, tunda lõbu ja nautida sportimist
5. Kohelda lapsi väärikalt
6. Anda lastele võimalus püüelda edu poole
3. Ausa mängu idee levikule kaasaaitamine (nimeta ja kirjelda kohtunike ja
spordijuhtide ülesanded)
Kohtunikud :
- säilitama head suhted sportlastega ja treeneritega;
- olema teadlikud mängureeglitest;
- kohandama kohtunikutöö sportlaste tasemele vastavaks;
- määrama karistusi sportlastele ja treeneritele;
- säilitama vormisoleku taset, mis on vajalik sobivaks kohtunikutööks.
Spordijuhid:
- edendama programme, mis rõhutavad liikumisrõõmu ja oskuste täiustamist;
- kindlustama, et programmid pakuvad võrdseid võimalusi kõigile osalejatele , sõltuvalt
east , soost, kehakasvust ja oskuste tasemest;
- tagama sobiva spordivarustuse ja ohutu spordiehitiste kättesaadavuse;
- lülitama treenerite koolitusse sportlaslikkuse ja ausa mängu teemad;
- näitama selgelt, et vägivald ja ebasportlik käitumine on vastuvõetamatud;
- looma ausa mängu auhinna;
- mõistma hukka igasuguse vägivalla, reklaamides oma spordiareeni kui ausa mängu
piirkonda.
4. Ausa mängu idee levikule kaasaaitamine (nimeta ja kirjelda lastevanemate
ülesanded)
- väljendama selgelt ja avalikult oma muret, kui ollakse häiritud spordivägivallast;
- mitte kunagi sundima last osalema spordis ;
- mitte kunagi vaidlustama avalikult kohtuniku tegevust;
- mitte püüdma saavutada oma unelmaid oma lastele surve avaldamise kaudu;
- olema teadlik, kes juhendab teie last – Kas treener on omandanud piisavad oskused,
teadmised vigastuste vältimisest ja lapse arengust?
- osalema vähemalt ühes oma lapse treeningtunnis – Kas treener kohtleb lapsi õiglaselt?
- rääkima oma lapsega – Kas talle meeldib oma võistkond ja spordiala ? Kas ta õpib, et
liikumisrõõmu tundmine , oma parima andmine ja sportlaslikkus on tähtsad?
- nähes probleeme, reageerima sellele koheselt ja teadustama sellest ka teisi vanemaid;
- vahetama kanalit, kui sport muutub TV-s vägivaldseks; selgitama lapsele, et kaklus,
halvasti kohtlemine ja sõimamine ei ole spordis vastuvõetavad;
- kiitma heaks ja toetama ausa mängu ideid, mida levitavad kohalikud, maakondlikud ja
üleriigilised spordiorganisatsioonid ja teised institutsioonid.
5. Ausa mängu idee levikule kaasaaitamine (nimeta ja kirjelda meedia ja
pealtvaatajate ülesanded)
- kajastama ausa mänguga liituvaid teemasid ja situatsioone;
- mõistma hukka spordis esineva vägivalla, ebaeetilised strateegiad, “head vead”, sõimu ja
dopingu kasutamise;
- toetama kohtunike tööd;
- toonitama ausat mängu, mitte tegema vägivallast spordis uudist.
6. Ausa mängu idee levikule kaasaaitamine (nimeta ja kirjelda treenerite
ülesanded)
- olema eeskujuks sportlastele ja pealtvaatajatele;
- õpetama sportlaslikkuse väärtusi, toimima nende järgi ja ootama ka teistelt sama;
- mitte kunagi vaidlema kohtunikega ja teiste treeneritega sportlaste või pealtvaatajate ees;
- säilitama ja järgima kirjapandud reegleid ja tegema noomitusi reeglite vastu eksinutele;
- austama ja kohtlema sportlasi kui indiviide, tunnustades nende erinevat võimete taset;
- kasutama ainult konstruktiivset kriitikat ja õhutama sportlasi olema distsiplineeritud ja
ausad;
- mitte soodustama suhtumist - “võit iga hinna eest”.
7. Kirjelda dopingut, kui eetilist probleemi spordis
Spordieetika ja spordi seisukohalt on doping suur probleem, sest see on tippspordis üldlevinud nähtus.
Sport on saavutanud oma ühiskonnapoolse tunnustuse ja toetuse eelkõige just spordiga liituvate
kõrgete eetiliste ideaalide tõttu. Nende ideaalide hulka ei kuulu ravimite ega meditsiinimeetodite väärkasutamine.
Lisaks kuulub spordi eetilise vastutuse alla ka kasvatuslik vastutus, kuna sporti loetakse kuuluvat osaliselt ka laste ja noorte kasvatuse tähtsaks osaks. Dopinguafääridest küllastunud sport ei saa aga kuidagi olla terveid eluviise ja ausa mängu põhimõtteid edendavaks kohaks.
Enamus inimesi ei kiida heaks dopingu kasutamist isegi rahvusvahelises tippspordis, rääkimata siis sellest, et heakskiit ulatuks tavalise võistlusspordini, naisteni ja eriti kasvueas noorteni.
Eetilisest küljest vaadatuna on seega lootusetu oodata, et mitte mingisugune või mitte mingis ulatuses dopingu õigustamine päästaks sportlased , treenerid, spordiarstid ja spordijuhid kriitikast, mis üritab päästa sporti ennast.
8. Kirjelda dopingut, kui meditsiinilist probleemi spordis
Meditsiinilisest aspektist on doping ohtlik, sest närvisüsteemi stimulaatorite kasutamine, väsimuse petlik vähendamine võib tingida võistlussituatsiooni ebaobjektiivse hinnangu, mis omakorda teeb võimalikuks eksimused ja organismi jõuvarude ülemäärase kulutamise.
Dopingud võivad põhjustada organismile elutähtsate kaitstud reservide täieliku väljakurnamise. Meditsiinilisest aspektist on veel teadmata dopingu mõju inimese geenidele , kuidas mõjuvad dopinguained järglastele ja kasutaja sigimisvõimele.
9. Milline on juhatuse ja presidendi roll spordiorganisatsioonis
Juhatus:
- välja selgitada ja esitada ettepanekud aastakoosolekule
- aastakoosolekute vahelisel perioodil vastudada jooksva töö eest
- juhtida ühenduse tööd vastavalt põhikirja punktidele ning kinnitatud põhisuundadele.
President :
- juhatuse töö juhtimine: vastutab, et kõiki ülesandeid täidetakse, et saavutada ühenduse põhieesmärk
- ühenduse esindamine
- liikmete jaoks ühenduse eesmärgi elushoidmine
- tööjaotus ja tööpanuste stimuleerimine
10. Nimeta koosolekute tüübid ja anna nende põhitunnused
- Informatsioonikoosolek: info edastamine, uute oskuste omandamine, teistmoodi mõttelaadi kujunemine, arutelu, konkreetne eesmärk
- Koosolek probleemide lahendamiseks: otsuste vastuvõrmine, arutelu vabas vormis
- Loominguline koosolek: ideede produtseerimiseks
- Otsustav koosolek: hea kord, seaduste ja põhikirjade järgimine , sõnavõttude järjekorrast kinni pidamine, erapooletu koosoleku juhtimine, otsuste vastuvõtmist peab juhendama, otsused tuleb kinnitada, koosolekut juhtida lähtudes päevakorrast
11. Nimeta ja kirjelda viis otsustamise meetodit (nende plussid ja miinused)
1) Spetsialisti otsus ilma aruteluta grupis
Eelised:
• Kasulik lihtsate , rutiinsete otsuste puhul või siis, kui on kasutada vähe aega otsuse tegemiseks.
• Kasulik, kui grupi liikmete seas on oskuste ja informatsiooni puudus, et teha otsust mingil muul moel.
• Mugav juhtkonnale.
Halvad küljed:
• Üks inimene on otsustamisel piiratud ressurss. Grupi koostöö eelised puuduvad ja teiste liikmete teadmisi ei kasutata.
• Ühtegi kohustust ei täideta teiste grupi liikmete poolt otsustamisel ja pahameel otsustamisest eemale jäämisest võib kaasa tuua tegevuste eiramise.
2) Spetsialisti otsus peale arutelu grupis
Eelised:
• Kasutatakse mõningast grupiliikmete ressurssi.
• Grupi arutelu positiivsed küljed on otsustamisse kaasatud.
Halvad küljed:
• Ühtegi kohustust ei seata arutelus osalejatele otsuse elluviimisel.
• Grupi liikmete seas ilmnevaid konflikte ja vaieldavaid küsimusi ei lahendata.
• Esinevad situatsioonid, milles mõningad grupi liikmed võivad hakata “esinema”, et jätta muljet grupi juhile.
3) Väikese grupi (vähemuse) otsus
Eelised:
• See võib olla kasulik, kui vähesed grupi liikmed on võimelised otsuseid tegema.
• See võib olla sobiv, kui otsustamiseks on vähe aega või mingid muud tegemised suruvad peale.
Halvad küljed:
• Inimesed tunnevad end eemale jäetuna.
• Vaikimist tõlgendatakse sageli valesti (“vaikimine on nõusolek”) ja see põhjustab hilisemaid probleeme.
• Ei kasutata paljude grupi liikmete ressursse ja seega ei innusta otsus selle täideviimist
4) Otsus hääletamise teel
Eelised:
• See on populaarne meetod, kuna see sarnaneb demokraatlikule protsessile ühiskonnas.
• Kasulik, kui pole piisavalt aega, et jõuda otsusele üksmeele kaudu või kui otsus pole otsustav või see ei nõua täielikku, kõigi liikmete kohustumist.
• Kui arutelu on koondunud suhteliselt vähetähtsatele teemadele.
Halvad küljed:
• Võõrandunud vähemus (opositsioon) jääb sageli kõrvale, mis võib põhjustada vähest grupi efektiivsust tulevikus.
• Opositsiooni jääv vähemus võib hakata ka saboteerima otsuse elluviimist.
• Paljude grupi liikmete asjakohased teadmised võivad minna kaotsi.
• Kohustumine otsust ellu viia on suhteliselt väike, kuigi grupi liikmed võivad näida ühtsena.
5) Otsus üksmeelsel arvamusel
Eelised:
• Tulemuseks on uuenduslik, loov ja kõrge kvaliteediga otsus.
• Kõigi liikmete teadmisi ja ressursse kasutatakse.
• Suurendatakse grupi otsustamist tulevikus.
• Kasulik tegemaks tähtsaid ja komplitseeritud otsuseid, kus on hädavajalik, et kõik grupi liikmed oleks otsusega seotud.
Halvad küljed:
• Nõuab palju aega ja energiat.
• Juht peab olema hea inimestetundja ja suhtleja ning mõistma grupi dünaamikat.
12. Nimeta probleemi lahendamise kuus sammu ning kirjelda põhisisu
1) Probleemi möönmine ja määratlemine – Leida, mis on probleemi sümptomid; millal need ilmnesid; milles probleem täpselt seisneb; kuidas mõjutab see organisatsiooni; miks probleem lahendust leidnud pole
2) Probleemi analüüs ja selendamine – Leida, kelle jaoks on tegu probleemiga ja miks; keda see mõjutab ja kuidas; mida tahate näha muutumas; kellel on võimu neid muutusi teha; millised takistused võivad olla probleemi lahendamisel
3) Alternatiivsete lahendite otsimine – kujutlusmäng (kujutada, et aasta möödas ja kõik lahenendu; kuidas see juhtus) või ajurünnak (kõik genereerivad ideid probleemi lahendamiseks)
4) Lahendi valik – Tuua välja mitu alternatiivset probleemi lahendit; anda hinnang igale alternatiivile; otsustada milline alternatiiv on mõistlikum kui teised ja miks
5) Lahendi elluviimine – Koostada nimekiri tegevustest, mida plaanis ette võtta; kirjeldada neid tegevusi detailselt
6) Otsuse hinnang – Mis muutus; millist tagasisidet kasutada; milliseid andmeid saab kasutada, et näidata muutusi
13. Nimeta ja kirjelda projektikavandi turust ajendatud komponendid
Toetajast sõltuvad nn “paindlikud” komponendid, mida tuleb kohandada potentsiaalse toetaja eesmärkidele vastavaks.
1) Toetus tulevikus – kirjeldab plaani, mis iseloomustab aega peale praegust toetusperioodi (kas projekt on ühekordne, kas projektiga jätkatakse toetuse lõppedes, kaua projekt kestab, kas on ressursse et projekti jätkata)
2) Kokkuvõtlik ülevaade klubist – aruanne, mis näitab klubi võimekust projekti ellu rakendada (millal asutati, klubi eesmärgid, saavutused, klubiliikmed)
3) Kokkuvõte – määrab kavandi üldilme ning esmase seisukoha; annab ülevaate detailidest, mis järgnevad tekstis; sageli ainus osa projektikavanditest, mida loetakse
4) Toetuse kõige esimene leht – ülesandeks veenda potentsiaalset toetajat selles, et kavand on kinnitatud klubi juhtkonna poolt
5) Lisad – dokumentatsioon , mida toetajad sageli nõuavad (projekti detailne eelarve)
14. Nimeta ja kirjelda projektikavandi tuumakomponendid
Projektikavandi sisemised nn “muutumatud” komponendid, millest tuleneb kõik muu projektiga seotu.
1) Probleem – väljendab kriitilist olukorda või sotsiaalset vajadust, mis mõjutab inimesi või asju teatud kohas ja teatud ajal (milline situatsioon on klubis kõige murettekitavam)
2) Eesmärgid – koht/olukord, kuhu tahetakse jõuda (mismoodi näeks välja teatud situatsioon, kui seda oleks muudetud)
3) Meetod – viis, kuidas saavutada eesmärgis kirjapandud lõpptulemus (mida teha selleks, et olukorda muuta)
4) Hinnangu andmine – protsess, mille käigus otsustatakse kasutatud resursside efektiivsuse ning teovõimelisuse üle
5) Eelarve – projekti rahaline väljendus
15. Nimeta ja kirjelda spordiorganisatsiooni ressursse
- Inimressursid: spordiorganisatsiooni erinevate rollide täitjad
- Rahalised vahendid: vaja projektide käivitamiseks ja programmide täitmiseks
- Materiaalsed ressursid : need, mida vajatakse organisatsiooni efektiivse ja suutliku juhtimistegevuse kindlustamiseks (tööruumid, mööbel, töövahendid, jne)
- Rajatised: sportlaste ja treenerite vajaduste täitmiseks (majutus ja toitlustus , transpordile juurdepääs, ligipääs teistele vabaaja veetmise võimalustele
16. Nimeta ja kirjelda spondeerimise (sponsorluse) põhitõed , mida spordiorganisatsioonid peaksid järgima
- Sponsoreerimine on äritehing (Sponsorlepinguga kinnitatud)
- Mõlemad pooled peavad kasu saama (Spordiorganisatsioon otsib sponsoreerimist tavaliselt oma rahavarude suurendamiseks , et tõsta oma võistkonna või ürituse taset, käivitada uut projekti või parandada oma sisemist töökorraldust. Need eesmärgid ei pruugi sponsorile erilist huvi pakkuda, välja arvatud siis, kui nad ei aita sponsorit reklaamida tema toodangut või teenust.)
17. Miks inimesed teevad ja miks ei tee vabatahtlikku tööd?
Eestvedajaks tullakse selleks, et soovitakse:
• olla edukas - soovitakse kogeda õnnestumist üksikisikuna, koos rühmaga, võistkonnaga või organisatsiooniga;
• tegutseda juhina - juhtimine iseenesest on köitev, stimuleeriv ja arendav;
• ennast maksma panna - oluline on tunda, et tööpanust vajatakse ja inimene tunneb olevat teistele vajalik;
• koos meeldivalt aega veeta - saab tunda end kuhugi kuuluvana, olla koos teistega , kellel on samasugused huvid;
• saada tunnustust - võimalus hankida tähelepanu, tunnustust ja reputatsiooni;
• ennast arendada - võimalus end arendada tehes uusi asju, hankida uusi väljakutseid ning end uuelaadsetes tegevustes proovile panna;
• “tagastada võlg ” - enda sportlaskarjääri lõppedes soovitakse jätkuvalt osaleda sporditegevustes ja anda tagasi seda, mida ise on varemalt saadud;
• lastega rohkem koos aega veeta - soovitakse olla koos lastega ja pühenduda laste harrastusele ja vabaaja tegevustele;
• kohata uusi inimesi;
• sportida ise ja anda võimalus ka teistele;
• teha vabatahtlikku tööd laste, noorte ja/või täiskasvanute liikumisharrastuse ja spordi heaks;
• mõjutada elupaiga külgetõmmet, elanikkonna reipust või parandada elukoha tuntust spordi abil.
Eestvedajaks mittetulemist põhjustavad mitmed asjaolud , kuid enamlevinumateks on järgnevad äraütlevad vastused:
• ei ole aega - see on sageli leitud vabandus , et varjata tegelikke põhjusi;
• ees ootab liiga palju tööd - arvatakse, et (uue) eestvedaja õlgadele veeretatakse sageli liialt palju töökoormust, millele järgneb “läbipõlemine” ja loobumine organisatsiooni eestvedaja kohast lõplikult;
• pole piisavaid teadmisi ja oskusi - arvatakse, et pole piisavalt teadmisi ja oskusi eestvedajana töötamiseks; ollakse ebakindlad, kardetakse endas pettuda ning ennast teiste ees häbistada; usutakse, et eestvedaja töö on väga nõudlik - see võib tuleneda ühiskonnas valitsevast professionaliseerumisest (töö tegemiseks nõutakse vaid asjatundjaid ja erioskusi);
• ees ootavatest töödest on ebaselge ülevaade - eestvedajatega tuleb teha kirjalik leping (vähemalt treeneritega) ning anda neile kirjalik töökirjeldus;
• ei soovita sattuda “süüaluseks” - ajakirjanduse poolt antav pilt spordijuhtidest on sageli negatiivne; pole vahet kas ajalehe veergudel “tõmmatakse rattale” spordijuht, treener või juhendaja ; ebaõnn ja kaotus spordivõistlustel kirjutatakse sageli eestvedajate süüks; kes aga soovib oma vabast ajast tehtavas vabatahtlikus töös võtta risk saada pettunud poolehoidjate ja ajalehe toimetajate häbistuste ja solvangute märklauaks;
• ei teata, kuidas organisatsioon tegutseb - paljudel inimestel pole mingit aimu, kuidas spordiorganisatsioonis tööd tehakse ning kuidas organisatsioon tegutseb; ei teata, et organisatsiooni tegevus põhineb aatelisel liitumisel ja vabatahtlikul tööl; arvatakse, et spordiorganisatsioon on üks kohaliku omavalitsuse bürokraatliku spordijuhtimise osa;
• arvatakse, et organisatsioon töö on raskeloomuline - tööviise peetakse aeglaseks ja jäikadeks; tegevus ei ole paindlik; otsustuste ja tegevuse vaheline aeg on liialt pikk; reeglid, juhised ja määrused juhivad liigselt tegevusi ja on arengu takistuseks.etakse aeglaseks ja jäikadeks; tegevus ei ole paindlik; otsustuste ja tegevuse vaheline aeg on liialt pikk; reeglid, juhised ja määrused juhivad liigselt tegevusi ja on arengu takistuseks.
18. Nimeta ja kirjelda vabatahtlike värbamise strateegiad
1. Tutvustada organisatsiooni tegevust meedias
2. Tutvustada eestvedaja tööd positiivselt - tuleb aus olla, kuid rõhutada töö positiivseid külgi
3. Isiklikud kontaktid – isikliku lähenemise abil tutvustada tööd, vestluse käigus saadakse teada inimese ootused
4. Otsereklaam – vähe kasutatav; vajalik välja tuua konkreetset eestvedaja tööd iseloomustavad esmased punktid ning anda vihje konkreetsele sihtrühmale
5. Ürituste korraldamine - kutsub kokku võimalikke eestvedaja tööst huvitatuid
19. Nimeta ja kirjelda vabatahtlike hoidmise ja tasustamise strateegiad
Hoidmine:
Peab eestvedajat motiveerima
• anda eestvedajatele võimalus teha erinevaid töid, vahetada tööülesandeid;
• võimaldada eestvedajatel endil planeerida oma töö tegemist, valida endile tööpartnereid;
• jaotada töö nii, et üks eestvedaja saaks teha võimalikult terviklikku osa sellest;
• anda eestvedajatele pidevalt informatsiooni selle kohta, kuidas neil on läinud, mida nad on suutnud ära teha ning kuidas nende tulemused on kaasa aidanud organisatsiooni arengule;
• võimaldada eestvedajatel aeg-ajalt täita vastutusrikkamaid ja olulisemaid ülesandeid, kui nende tavaline töö seda on.
Tasustamine:
• võimalust töötada koos asjatundlike ja meeldivate inimestega,
• võimalust töötada iseseisvalt ning võtta endale vastutust,
• võimalust hankida uusi väljakutseid mitmekesistes ja vahelduvates tegevustes,
• pakkuda koolitusi, näiteks mõni kõrgetasemeline seminar ,
• osavõttu ühisüritustest (spordivõistlused, laagrid , reisid jm),
• soodustusi (vabapääsmed võistlustele, hinnaalandused jm) jne.
20. Nimeta ja kirjelda pressiteate koostamise reeglid
Pressiteade on asendamatu vahend oma info levitamiseks võimalikult laiale auditooriumile. Pressiteade võib olla nii sündmusele eelnev kui järgnev.
- Pressiteade võib olla kas kaherealine teadaanne või lehekülje pikkune kirjeldus sündmusest.
- Pressiteade peab jätma usaldust äratava, kergelt loetava mulje.
- Peab vastama uudise kirjutamise põhireeglitele.
- Pressiteates peab kontsentreeruma viiele küsimusele: mis, kes, kus, millal, miks
21. Nimeta ja kirjelda pressikonverentsi korralduse põhisammud
1) Kutsed
- planeerige ja valmistuge selleks aegsasti
- kinnitage toimumise kuupäev, aeg ja koht
- saatke kutsed, veenduge telefonitsi nende kättesaamises
2) Kõnelejad
- valige peakõneleja, soovitavalt keegi organisatsiooni juhtidest
- valige lisakõnelejad, tavaliselt mitte rohkem kui kolm
- otsustage, mida keegi räägib
- otsustage, mida te täpselt öelda tahate
- jagage pressikonverentsi alguses välja pressiteade
3) Läbiviimise koht
- paigutage kõik kõnelejad istuma nähtavatele ja mugavatele kohtadele
- riputage kõnelejate selja taha plakatid - oluline fotode jaoks
4) Toimumine
- valmistage ette ja jaotage organisatsiooni tutvustavaid materjale
- tutvustage kõnelejaid, andke nende nimed ja ametikohad kirjalikult ajakirjanikele
- rääkige lühidalt ning jätke piisavalt aega küsimuste esitamiseks (pressikonverents kestab tavaliselt mitte rohkem kui üks tund, kulutage rääkimisele mitte rohkem kui 20 minutit, kui esitatakse vähe küsimusi siis andke ise lisainformatsiooni)
- kasutage visuaalseid sõnumeid, need omavad rohkem mõju ja annavad pressis parema ülevaate (toota pildimaterjali)
- ärge laskuge komplitseeritud detailidesse, välja arvatud kui ajakirjanikud seda ei küsi
- andke nimed ja kontaktandmed kõikidele kohalviibinud ajakirjanikele, et nad saaksid tulevikus lisainformatsiooni
- kui see on tavapärane, pakkuge karastusjooke konverentsi ajal ja selle järgselt
22. Nimeta ja kirjelda spordiürituse planeerimise sammud
1) Teha kogu üritust kattev üldplaan (mis, millal, kus, miks, kelle jaoks)
2) Organiseerimiskomitee; tööjaotus; abikäed
3) Eelarve
4) Load, kindlustused , ruumid ja vahendid
5) Info levitamise plaan
6) Üritus ise
7) Tagasiside