Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uued suunad juhtimises 21. sajandil (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas tagada et koos töötaja lahkumisega ei kaota ettevõte oskusi ja teadmisi?
  • Kuidas panna inimesi ideid ja mõtteid jagama?
  • Mis on iga ettevõtte missioon?
  • Kellele mis teemal ja kuhu sa selle saadad?
  • Mis on aga põhjustanud ettevõtete kõrbemise?
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool
Reisikorraldus
RK 33
Heli Mäemat
UUED SUUNAD JUHTIMISES
21. SAJANDIL
Referaat Juhtimises
Juhendaja : Laine Simson
Tallinn 2009
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. JUHTIMINE 4
2. TÄNA JA EILE 6
3. JUHTIMINE 21. SAJANDIL 10
4. UUED TRENDID 12
KOKKUVÕTE 16
KASUTATUD KIRJANDUS 17

SISSEJUHATUS


Antud referaat püüab anda ülevaate juhtimisest kui sellisest ja kuidas on see aja jooksul arenenud. Vaadata lähemalt milline oli juhtimine enne 21. sajandit ja milliseid muutusi on läbi tehtud tänaseks.
Töö koosneb neljast pealikrjast:
  • Referaati alustatakse juhtimise mõistest ja selle fuktsioonidest;
  • Edasi liigutakse tänapäevase ja varasema aja vahel, ehk räägitakse lähemalt sellest, kuidas olid asjad aastakümneid tagasi ja kuidas eeldatakse, et peaks nüüd olema;
  • Kolmanda pealkirja all tuleb juttu lähemalt 21. sajandi olulistest muutustest organisatsioonis ja mida eeldatakse juhilt:
  • Viimasena aga tuuakse väike ülevaade tänapäevastest trendidest juhtimismaalimas.
    Autor on arvamusel, et me kõik juhime pidevalt midagi, erinevaid organisatsioone ja gruppe. Näiteks perepea juhib perekonda, mõne kamba liider juhib kampa , õppejõud juhib auditooriumitäis üliõpilasi, autojuht juhib autot. Sõna „juhtimine“ võib erinevates lausetes nii mitmetki moodi kasutada.
    Kuid mis siis ikkagi on juhtimine ning kuidas on see aja jooksul arenenud ning mis on muutunud?.
  • JUHTIMINE


    Juhtimine on suure inimeste grupi suunamine ja kontrollimine, mille eesmärk on grupi koordineerimine ja sobitamine saavutamaks sihti, milleks üksikisik ei ole võimeline. Juhtimine hõlmab inim-, rahaliste, tehnoloogiliste ja loodusresursside kasutamist. Samuti võib juhtimine suunata juhtimistoiminguid teostavat isikut või isikuid. (Juhtimine.ee)
    Tegusõna juhtima tuleneb itaaliakeelsest sõnast maneggiare (juhtima — eriti hobust), mis omakorda pärineb ladinakeelsest sõnast manus (käsi). Prantsusekeelne sõna mesnagement (hiljem ménagement) mõjutas inglisekeelse sõna management tekkimist 17. ja 18. sajandil. (Juhtimine.ee)
    Juhtimine toimub mitmete funktsioonidena, mida tihti liigitatakse planeerimiseks, organiseerimiseks, eestvedamiseks/motiveerimiseks ja kontrollimiseks. (Juhtimine.ee)
    • Planeerimine : otsustamine, mis peab tulevikus juhtuma (täna, järgmisel nädalal, järgmisel kuul, järgmisel aastal, järgmise viie aasta jooksul jne) ja tegevuskavade koostamine. 
    • Organiseerimine : plaanide edukaks täideviimiseks vajalike ressursside optimaalne kasutamine. 
    • Eestvedamine /motiveerimine: oskuste rakendamine teiste inimeste efektiivseks kaasamiseks plaanide täitmisele vastavates valdkondades. 
    • Kontrollimine: jälgimine — arengu võrdlemine planeerituga, tagasiside võib tekitada vajaduse plaane muuta.

    (Juhtimine.ee)
    Juhiks võib pidada iga inimest, kellel on vähemalt üks alluv.
    Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse ( Alas , R. 2004, lk. 12):
    • Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad)
    • Keskastmejuhid
    • Esimesetasandi juhid

    (Alas, R. 2004, lk. 12)
    Tippjuhi ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. (Alas, R. 2004, lk. 12)
    Keskastmejuhtide ülesandeks on tegeleda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine. (Alas, R. 2004, lk. 12)
    Esmatasandi juhtide ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Seega seisneb tegevus põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises.
    (Alas, R. 2004, lk. 12)
    Juhi töö teebki siinkohal keeruliseks see, et ta on enamasti samaaegselt nii ülemus kui ka alluv.
    Kokkuvõtvalt võib öelda, et juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine , selleks et rakendada organisatsiooni varad , saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. (Alas, R. 2004, lk.9)
    Juhtimine kui töö hõlmab kolme omavahel seotud ülesannet:
    • kooskõlastada tegevusi;
    • korraldada inimeste tööd;
    • juhtida organisatsiooni talitlemist.

  • TÄNA JA EILE


    Juhtimise uurimise algusaegadest alates – ja need uuringud said õige hoo alles 1930. aastatel- on enamus teadlasi, kirjanikke ja praktikuid juhtimise realiteetide osad lähtunud kahest eelduse rühmast ( Drucker , F. P. 2003, lk. 15):
    Esimene neist moodustab aluspõhja kui tegevusharule:
  • Juhtimine on ärijuhtimine.
  • Organisatsioonil on – või peab olema - ÜKS, ainuõige struktuur.
  • Inimeste juhtimiseks on- või peaks olema – ÜKS, ainuõige viis.
    Teine ellduste rühm on aluseks juhtimispraktikale:
  • Tehnoloogiad , turud ja lõplikud kasutusalad on ette kindlaks määratud.
  • Juhtimistegevuse ulatus on õiguslikult defineeritud
  • Juhtimine on suunatud sissepoole
  • Riigipiiridega määratletud majandus on etteõtluse ja juhtimise elukeskkond.
    (Drucker, F. P. 2003, lk. 15)
    Juhtimine on ärijutimine
    Enamus inimesi, olgu nad siis juhtimisega seotud või mitte, peab seda eeldust enesestmõistetavaks. Tõepoolest, juhtimisteemadel kirjutajad, selle ala praktikud ning võhikud isegi ei kuule sõna ”juhtimine”; nad kuulevad automaatselt: ÄRIJUHTIMINE.
    (Drucker, F. P. 2003, lk. 16)
    Kuid eeldused, mille kohaselt juhtimine tähendab pelgalt ärijuhtimist, püsib jätkuvalt. Seetõttu on oluline valjuhäälselt kinnitada, et juhtimine EI TÄHENDA ärijuhtimist, samamoodi nagu arstiteadus ei tähenda üksnes õpetust sünnitusabist. (Drucker, F. P. 2003, lk. 18)
    Üks ja ainuõige organisatsioon
    19. sajandi lõpu ühiskonnas kerkisid ühtäkki esile suured organisatsioonid - äriettevõtted, valitsusasutused ja ametkonnad, suur regulaararmee. Sellega seoses tärkas ka huvi juhtimise ja uurimise vastu. (Drucker, F. P. 2003, lk. 19)
    Organisatsiooni uurimine on alates sellest algusaegadest enam kui sajand tagasi toetunud ühele seadusele: Olemas on- või peab olema- üks ja ainuõige organisatsioon.
    (Drucker, F. P. 2003, lk. 19)
    Ometi peaks olema selge, et pole olemas ühte ja ainuõiget organisatsiooni. On üksnes organisatsioonid, igalühel omad erilised voorused ja puudused ja rakendus . On saanud selgeks, et organisatsioon ei ole absoluut . See on vahend, mille abil saab inimeste koostööd produktiivsemaks muuta. (Drucker, F. P. 2003, lk. 21)
    Ainuõige organisatsiooni otsimise asemel peaks juhtimine õppima otsima , arendama, katsetama organisatsiooni, mis sobib antud tööülesandega. (Drucker, F. P. 2003, lk. 27)
    Inimeste juhtimise üks ja ainuõige viis
    Fundamentaalsel eeldusel ühest ja ainuõigest inimeste juhtimise viisist põhinevad kõik ülejäänud eeldused, mis puudutavad inimesi ja nende juhtimist organisatsioonides.
    (Drucker, F. P. 2003, lk. 28)
    Ühe niisuguse eelduse kohaselt on kõik organisatsiooni heaks tööd tegevad inimesed organisatsiooni töötajad, kes töötavad seal täiskohaga ning kelle elatis ja karjäär sõltuvad organisatsioonist. Teise sarnase eelduse kohaselt on organisatsiooni heaks töötavad inimesed alluvad . Enamusel neist puuduvad kutseoskused kas üldse või on väga napid ning nad täidavad vaid neile määratud ülesandeid. (Drucker, F. P. 2003, lk. 28)
    Esmakordsel sõnastamisel Esimese maailasõja ajal ja järel, olid need eeldused sedavõrd lähedased reaalsusele, et neid võis pidada tõesteks. Tänapäeval ei pea neist paika enam ükski.
    Inimesi ei juhita. Juhi ülesandeks on inimesi suunata. Juhi eesmärgiks on muuta inimese tugevad küljed ja teadmised produktiivseks. (Drucker, F. P. 2003, lk. 32)
    Tehnoloogiad ja lõppkasutajad on fikseeritud ja ette kindlaks määratudeatud
    Kogu 19. sajandi jooksul ja 20. sajandi esimesel poolel võis olla kindel, et teatud tööstusharu piiridest väljaspool asuvad tehnoloogiad ei avalda sellele tööstusharule mingit mõju või on avaldatav mõju väga väike. (Drucker, F. P. 2003, lk. 34)
    Täna tuleb lähtuda eeldusest, et tõenäoliselt avaldavad ettevõttele või tööstusele suurimat mõju just väljaspool tema valdkonna piire asuvad tehnoloogiad. (Drucker, F. P. 2003, lk. 34)
    Juhtimistegevuse ulatus on õiguslikult defineeritud
    Juhtimine tegeleb nii teoorias kui praktikas juriidilise isiku, üksikettevõttega- olgu selleks siis äriühing, haigla , ülikool vms. Juhtimistegevuse ulatus on seega õiguslikult defineeritud. See on alati olnud- ja on ka tänapäeval- peaaegu universaalseks eelduseks .( Drucker, F. P. 2003, lk. 41)
    Juhtimistegevuse ulatus on poliitiliselt defineeritud
    Juhtimisteaduses eeldatakse ikka veel ja juhtimispraktikas peetakse valdavalt enesestmõistetavaks, et siseriiklik, riigipiiride poolt määratletud majandus on ettevõtte ja juhtimise loomulikuks keskonnaks nii äri kui ka mitteäriliste ettevõtete puhul.
    (Drucker, F. P. 2003, lk. 45)
    Juhtimine ja riigipiirid enam ei ühildu. Seega ei saa juhtimistegevuse ulatus enam poliitiliselt defineerida. Riigipiirid on jätkuvalt olulised. (Drucker, F. P. 2003, lk.48)
    Kuid uueks eelduseks peab olema:
    Riigipiirid omavad tähtsust eelkõige piirangutena. Juhtimispraktikat- ja mitte mingil juhul üksnes äriettevõtete osas- tuleb üha suuremal määral defineerida pigem operatsiooniliselt kui poliitiliselt.
    (Drucker, F. P. 2003, lk. 48)
    Juhtimine on suunatud sissepoole
    Kõik traditsioonilised eeldused viivad ühe järelduseni: juhtimine on sissepoole.
    (Drucker, F. P. 2003, lk. 48)
    See eeldus seletab muidu täiesti arusaamatut vahetegemist juhtimise ja ettevõtluse vahel.
    (Drucker, F. P. 2003, lk. 48)
    Tegelikkuses pole sellisel vahetegemisel mingit mõtet. Ükski ettevõte, olgu siis äriettevõte või mõni teine institutsioon , ei suuda kauaks püsima jääda, kui ta ei tegele innovatsiooni ega ettevõtlusega. (Drucker, F. P. 2003, lk. 48)
    Tänapäeva uueks eelduseks- ja aluseks uuele paradigmale, mille juhtimine kui teadusharu ja praktiline tegevus rajada- on seega ((Drucker, F. P. 2003, lk. 50):
    Juhtimine eksisteerib institutsiooni tulemuste tarbeks. See peab algama oodatavate tulemuste defineerimisest ja organiseerima institutsiooni ressutsid nende tulemuste saavutamiseks. Juhtimine on organiks, mille abil intitutsioon- olgu selleks siis äriettevõte, kirik , ülikool, haigla või perevägivalla all kannatavate naiste varjupaik - on võimeline andma tulemusi, mis ulatuvad institutsiooni enda piiridest välja. (Drucker, F. P. 2003, lk. 50)
    Kokkuvõttena kaasaegse ühiskonna, majanduse ja riigi keskmeks ei ole tehnoloogia . Ei ole informatsioon. Ei ole tootlikus . Selleks on juhitud institutsioon kui ühiskonna organ, mis on orienteeritud tulemuste saavutamisele . Ning juhtimine on spetsiifiliseks tööriistaks, funktsiooniks ja instrumendiks , mis võimaldab institutsioonidel tulemusi saavutada.
    (Drucker, F. P. 2003, lk. 51 )
  • JUHTIMINE 21. SAJANDIL


    Patrick Dixon (19) kujutas tulevikuühiskonna omadusi veereva täringu kuuel tahul. Need on kiirus, linnastumine , hõimluse rõhutamine, universaalsus, radikaalsus ja eetilisus. Vapustavaid muutusi ennustas Eestis tegevjuhtide konverensil esinenud Charles handy (1996). Juhtimiskonsultant Robert Barner toob välja 7 olulisemat muutust 21. sajandi organisatsioonides (Kreitner 1998).
    (Alas, R. 2004, lk.17)
    Need on:
  • virtuaalne organisatsioon
  • ajutine personal
  • teadmistega töötajate valitsemine
  • õppimine arvuti vahendusel ja elektrooniline tulemuste hindamine
  • töötajate erinevuste kasv
  • vananev töötajaskond
  • personali liikuvuse suurenemine.
    Kui muutuv keskkond ootab alluvatelt uusi omadusi, ei saa ka juhid muutumatuks jääda.
    (Alas, R. 2004, lk.17)
  • Kümme nõuet 21. sajandi juhile


    • Kompetentsus kultuuridevahelises suhtlemises. Maailm integreerub ja on peaaegu võimatu põgeneda ärikontaktide eest teiste kultuuridega. Peale oskuse erinevate kultuuridega suhelda vajame taustainfot ja kindlasti õiget hoiakut teistesse kultuuridesse. (Äripäev)
    • Keeled. Võõrkeelte valdamine ei ole enam eelis, vaid vajadus. Võõrkeeled on muutumas miinimumvajaduseks ka organisatsiooni madalamatel astmetel. Keeli on mõttekas õppida ka siis, kui neid hetkel vaja ei tundu minevat. (Äripäev)
    • Eluaegne õppimine. Kontseptsioon , et haridus omandati elutee alguses ning saadud teadmisi kasutati 40 või 50 aastat, on iganenud. Dünaamilises keskkonnas tuleb pidevalt juurde õppida või isegi varemõpitust end võõrutada. (Äripäev)
    • Kiirus. Ameerika juhtimisguru Stan Davis nimetab üheks homse majanduse jõuks kiirust. Kui kiiresti suudetakse teha, on sama oluline nagu see, kui hästi osatakse teha. Vastamisaeg lüheneb, klientide kannatus on imelühike, määravaks saab tellimuse osutamise aeg. (Äripäev)
    • Ühendatus. Järgmiseks sammuks edus on eraldiseisvate mikroskeemide ühendamine. Lihtne näide: toidupoest on võimalus helistada külmkapile, mis annab ülevaate juustu tagavarast. Ühenduste rakendamine ja sellega kaasneva mõistmine annab tootele/teenusele lisaväärtust.

    (Äripäev)
    • Mittemateriaalsus. Ettevõtte füüsiline vara olulisus väheneb- seda saab osta, müüa ja lihtsalt kopeerida. Olulised on asjad, mida ei saa katsuda : teadmised, suhted, võrgustik, hoiakud, maine. (Äripäev)
    • Teadmiste juhtimine. Teadmised on väärtus, mille juhtimine on täna ja homme üks raskemaid ülesandeid. Kuidas tagada, et koos töötaja lahkumisega ei kaota ettevõte oskusi ja teadmisi? Kuidas panna inimesi ideid ja mõtteid jagama? Kuidas mõõta ja arendada teadmisi organisatsioonis? (Äripäev)
    • Suhted. Kontaktide arvu pideva kasvu ja informatsiooni kulude kahanemise olukorras on oluline luua kestvaid ja lojaalseid suhteid nendega, keda me usaldame. Juhi ülesandeks on ümber lülituda ühekordselt tehingult win-win-lähenemisele. (Äripäev)
    • Eetika . Maailm on mõnes mõttes väike -eksida reeglina mitu korda ei saa. Reputatsioon on väärtus, seega eetiline käitumine, ausus ja teiste huvidega arvestamine kindlaks äristrateegiaks. (Äripäev)
    • Tööle sobivus . Uue põlvkonna juhid ei saa jääda lootma , et töötavad igavesti ühes ettevõttes, ühel töökohal. Et olla atraktiivne , tuleb pidevalt juurde õppida ja teada oma väärtust. Põhitõde- tunne oma tugevaid ja nõrku külgi ning näe ära ohud ja kasuta võimalusi- kehtib ka kaasaegses maailmas. (Äripäev)

  • UUED TRENDID


    Kui te mind esimest korda ära petate, olete teie süüdi. Kui teist korda, olen ise süüdi. Kui aga kolmandat korda petta saan, võib näha juba trendi. (Laermer, Richard 2008, lk. 32)
    Trend tähendab midagi sellist, mis alles hakkab juhtuma- reklaamid muutuvad sekundi võrra lühemkas, kommunikatsioonivahendid üha pisemaks, filmid on järjest rohkem rajatud ühe kindla toote kujundamisele- ja mis on piisavalt oluline, et ennustada tulevikuks suuri muudatusi.
    (Laermer, Richard 2008, lk. 32)
    Trendi, mis mõjutab täna vaid üksikuid inimesi, kogevad homme paljud ning järgmisel nädalal juba peaaegu igaüks. (Laermer, Richard 2008, lk. 32)
    Juhtimise ja igapäevase töökeskonna trendidest võib välja tuua:
    • ”Peibuta ja asenda”- ajastu lõpp äris.

    Peibutamine ja asendamine on see, kui inimesed tulevad sinuga kohtuma, et sulle teenust müüa, ent kui lepind on alla kirjutatud ja töö peale hakkab, jooksevad minema. Trend väljendubki selles, et inimesed koguaeg vahetuvad. Sa ei saa teenuse ostmisel kunagi valida, kes konkreetselt selles firmast hakkab sinu tellimusega jooksvalt tegelema. Peab paindlik olema. Peab meeles pidama, et igal ajal võib eelmist töötajat hakata asendama mõni uus, kellele selle eest makstakse. (Laermer, Richard 2008, lk. 81)

    Standardkirjade ajastu asemel saabub aeg, mil teeme kõike stiilselt ja mõnuga. Isegi kui teeme seda valesti. (Laermer, Richard 2008, lk. 88)
    Teenuste sektoris viimasel ajal võimust võtnud trend seisneb selles, et me laseme tehnoloogial otsustada, missuguseid sõnumeid välja saadame. (Laermer, Richard 2008, lk. 89)
    Kas meil on nii vähe aega, et tahame lihtsalt linnukese kirja saada selle asemel, et oma mõtteenergiat kulutada? Kas suhtlusviis seisneb selles, et me laseme tehnoloogial otsustada, missuguseid sõnumeid me välja saadame. (Laermer, Richard 2008, lk. 89)
    Kõik sõltub elegantsist, stiilist ja hoolimisest. Hoolikalt valitud sõnastusega on inimeseni jõuda raskem kui kunagi varem. Kuid kas pole mitte kõige tähtsam see, et pühendad kirjale ka pisut mõttetööd, ükskõik kellele, mis teemal ja kuhu sa selle saadad?
    (Laermer, Richard 2008, lk. 90)
    • Vananevühiskond

    Töökohtadel hakkab olema üha rohkem vanu inimesi. Hakake sellega juba harjuma. (Laermer, Richard 2008, lk. 214)
    Kümned rapordid väidavad, et vanadel ja noortel inimestel on töö suhtes erinevad ootused. Selgub , et noored ja vanad suhtuvad oma töösse erinevalt; eriti puudutab see enda ohverdamist ja iseseisvust. Noored ei ole nõus midagi ohverdama. Vanad on. Noori ei huvita, mitu ülemust neil on, sest tegemist on ju kõigest tööga. Vanad on aga kaua oma karjääri ehitanud ega kannata, kui mõni kollanokk neid kamandama tuleb.
    (Laermer, Richard 2008, lk. 215)
    • Tasakaal tööisiksuse ja eraeluisiksuse vahel

    Hakkame kõik mõistma, et töövälisel ajal teiseks inimeseks muutumine on mõttetu energia raiskamine. 2011. aasta paiku leiame endale töö, mis sobib meie isiksusega.
    (Laermer, Richard 2008, lk. 225)
    See teema alles tõuseb päevakorda, sest uuel kümnendil peame kõik mõtlema oma tööisiksuse ja eraeluisiksuse tasakaalule. Kujutage ette pilti: mees suudleb oma naist, silitab tütre pead, näpistab poega põsest ja suundub tööle. Päeva veedab ta suure ülemusena. Ta karjub ja kamandab, mõeldes sellele, et saaks juba koju ja olla teine inimene. Ta teab, et alluvad teda vihkavad , sest nii see peabki olema, aga ometi tahaks ta, et nad tunneksid teda ka teistsuguse inimesena. Ta püüab meeleheitlikult oma isiksuse kaht külge ühitada, kuid ta ei tea, kuidas seda teha. Tema karjäär sõltub tema tööisiksusest. Kui me aga mõistame, et tasakaalu üle muretsemine ise teebki elu keeruliseks, siis saab meile palju selgemaks, milline töö meile sobib. (Laermer, Richard 2008, lk. 226)
    • Väikeettevõtete suurimad vead

    Kujutlegem, et ettevõtted teavad, kuidas ämbrist mööda astuda.
    (Laermer, Richard 2008, lk. 243)
    Mis on aga põhjustanud ettevõtete kõrbemise? Kui meil õnnestuks pääseda järgmistest nähtustest, sujuks lähiaastatel kõik hästi. (Laermer, Richard 2008, lk. 243)
  • Stagnatsioon . Peate kas arenema või surema. Kui tahate konkurentsis püsida, peate ajaga kaasas käima. Kui arvate , et kõik on hästi, siis arvatavasti magate.
  • Puudulik planeerimine. Leidke oma nišš, koostage plaane ja pidage sellest alati kinni. Kasutage seda kui manifesti. Väikeettevõttel on kerge õigelt teelt kõrvale kalduda ja loobuda keskendumisest oma tugevatele külgedele. Kui plaan ei toimi, muudke seda kohe.
  • Lojaalsete klientide reetmine. Liiga plaju on ettevõtteid, mis keskenduvad uutele klientide hankimisele ja eiravad oma lojaalseid kliente.
  • Arvamus, et teate kõike. Kurb küll, aga te jääte jänni, kui jätate regulaarselt läbi vaatamata äriajakirjad, ettevõtlusblogid ja teised mõjukad infoallikad.
  • Klientide soovidega mittearvestamine. Jälgige trende meedias, uurige konkurentide tegevust, püüdke märgata trende ebatraditsioonilisel viisil. Küsige klientidelt nõu selle kohta, mis on hea, mis halb ja miks. Püüdke vältida künismi ja eneseõigustust- see tähendab, olge valmis kriitikaks.
  • Vaikimine . Andke maailmale teada, kes te olete ja mida pakute- ning ärge muretsege, et reedate ”ärisaladusi”. Inimesed peavad teadma, millega te tegelete.
  • Leidke sõnum. Mõelge selle üle, millist tunnet tahate oma klientides tekitada ja milliseid tegusid neilt sulle tunde ajel ootate . Seejärel looge meeldejäävad sõnumid iga võimaliku turunduskanali jaoks.
  • Ebajärjekindlus. Kui käitute avalikkuses mölakana, on ilmselt parem pakkuda klientidele seda, mida ta ootab. Kui olete kena inimene, näidake end sellisena kogu aeg.
  • Hirm öelda ”Mida kuradit...” Mõnikord peate vana hea terve mõistuse nurka viskama, Siin ei kehti tõenäosusteooria- keegi peale teie ju ei tea, milleks te võimeline olete. Järgige instinkti.
  • Mure selle pärast, mida inimesed arvavad - nagu nad teid üldse tähele paneksid. Suurimat edu saavutavad need, kes naudivad, kui nende üle naerdakse.
    (Laermer, Richard 2008, lk. 243)

    KOKKUVÕTE


    Antud referaat andis lühikese ülevaate juhtimisest ja eelkõige just tänapäevasest juhtimisest. Seletati lahti, mis on juhtimine, kust pärineb antud sõna ja mis on selle funtsioonid. Edasi liiguti aga tänapäeva maailma ja tänastesse trendidesse.
    Kokkuvõttena oli töö väga huvitav ja hariv. Töötati läbi erinevad juhtimisalased raamatud ja uuriti põhjalikult antud teema tagamaid.

    KASUTATUD KIRJANDUS


    Alas, R. (2004). Juhtimise alused. Tallinn: Kirjastus Külim.
    Drucker, F. P. (2003) Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks . Kirjastus Pegasus .
    Juhtimine [WWW] http://juhtimine.ee/juhtimine (08.10.2009)
    Laermer, Richard (2008) 2011 järgmise kümnendi trendid. Kirjastus Hermes .
    Äripäev [WWW]
    http://www.ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=1515/rubr_artiklid_151506
    (09.10.2009)
    17
  • Vasakule Paremale
    Uued suunad juhtimises 21-sajandil #1 Uued suunad juhtimises 21-sajandil #2 Uued suunad juhtimises 21-sajandil #3 Uued suunad juhtimises 21-sajandil #4 Uued suunad juhtimises 21-sajandil #5 Uued suunad juhtimises 21-sajandil #6 Uued suunad juhtimises 21-sajandil #7 Uued suunad juhtimises 21-sajandil #8 Uued suunad juhtimises 21-sajandil #9 Uued suunad juhtimises 21-sajandil #10 Uued suunad juhtimises 21-sajandil #11 Uued suunad juhtimises 21-sajandil #12 Uued suunad juhtimises 21-sajandil #13 Uued suunad juhtimises 21-sajandil #14 Uued suunad juhtimises 21-sajandil #15 Uued suunad juhtimises 21-sajandil #16 Uued suunad juhtimises 21-sajandil #17 Uued suunad juhtimises 21-sajandil #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 170 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Heli Mäemat Õppematerjali autor
    Juhtimisalane referaat

    Sarnased õppematerjalid

    Juhtimise alused
    161
    pdf

    Juhtimise alused

    2.4.4.1.1 Terviklik kvaliteedijuhtimine 32 2.4.4.1.2 Eesmärgiline juhtimine 32 2.4.4.1.3 Tasakaalustatud mõõtmismudel 33 2.4.4.2 Postmodernistlikud juhtimisteooriad 34 2.4.5. Juhtimise põhimõtted 21. sajandil 34 3. Organisatsioon ja organisatsiooniteooriad. Organisatsiooni sise- ja 35 väliskeskkond 3.1 Organisatsiooni mõiste 35 3.2 Ettevõte kui süsteem 36 3.3 Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid 37 3

    Juhtimine
    Muudatuste juhtimine
    4
    doc

    Muudatuste juhtimine

    segamini. Kui organisatsioon suudab anda oma töötajatele piisavalt infot ja selgitust ning omalt poolt pakkudes ka töötajate ettepanekute vastuvõtmist ja mõistmist. Sel juhul suudab iga organisatsioon viia läbi edukalt läbi muudatusi, nii, et mõlemad pooled ­ juhtkond ja töötajad ­ mõistaksid üksteist. [1] Kuidas on võimalik juhtida muutust edukalt? Bernard Bass on loonud neli omavahel seotud komponenti, mis tema arvates on oluline järgida muudatuste juhtimises. Esiteks on idealiseeritud mõju. Bass väidab, et tõeline usaldus peab olema ülesehitatud aastate jooksul liidrite ja järgijate vahel. Usaldus juhi ja järgijate vahel on vundament uues olukorras. Teiseks komponendiks on inspireeriv motivatsioon. "Muutuva keskkonna inspireeriv motivatsioon pakub järgijatele väljakutseid ja muudatustes osalemine aitab saavutada ühiseid eesmärke. Kolmandaks on intellektuaalne stimulatsioon. Intellektuaalne stimulatsioon aitab järgijaid

    Arendustegevus
    Juhi erinevad rollid
    18
    doc

    Juhi erinevad rollid

    Rapla 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.JUHI TÖÖ................................................................................................................................5 2. STRATEGELINE JUHTIMINE JA JUHI ROLLID STRATEEGILISES JUHTIMISES.....6 2.1 JUHTIMISTASANDITEL ERINEVAD ROLLID ........................................................................................ 7 2.1.1 Keskastmejuht.......................................................................................................................................7 2.2 JUHID VALDKONDADE JÄRGI................................................................................................................8 2.2.1 Personalijuhi rollid......................

    Juhtimise alused
    Klassikalised-neoklassikalised ja kaasaegsed juhtimisteooria
    23
    docx

    Klassikalised, neoklassikalised ja kaasaegsed juhtimisteooria

    Klassikalised juhtimisteooriad Erinevate juhtimisteooriate ja nende arengu tundmine aitab mõista juhtimise printsiipe ning nende rakendamise vajalikkust juhtimises. Klassikaliste juhtimisteooriad: · teadusliku juhtimise teooriad · administratiivse juhtimise teooriad. · bürokraatlikku koolkonna seisukohad. Teadusliku juhtimise ja administratiivse juhtimise käsitlused arenesid peaaegu ühel ajal, s.o. tööstusrevolutsiooni alguses 1900 aastast Inglismaal. Enne tööstusrevolutsiooni toodeti esemeid üksikeksemplaridena käsitööliste poolt ja neid kasutati müügiks või kauplemiseks kaupade vastu, mida vajati

    Juhtimise alused
    Juhtimine
    15
    doc

    Juhtimine

    loeng) Liina Puusepp Sissejuhatus juhtimisse Tehnoloogia ja eriti infotehnoloogia arengu tõttu on töö muutunud väga keeruliseks ja spetsiifiliseks. Juhtidel on üha raskem kõigi alluvate tööd detailselt tundma õppida. Lahendus on leitud selles, et juhtidele õpetatakse, kuidas inimestega ümber käia. Seega on suhtlemisel juhtimises väga suur osa. Juhtimise mõiste ja funktsioonid Honeywelli uuringute käigus küsitleti 3600 juhilt, kuidas nad juhiks said. Küsitletud juhtide arvates omandasid nad: 1) poole oma teadmistest tööülesandeid täites ja oma eksimustest õppides; 2) 30% teadmistest juhtide, juhendajate ja kaastöötajatega suheldes; 3) 20% andis erialane haridus ja täiendkoolitus (Zemke, 1985). Nagu näha osutusid kõige vajalikumaks valusad õppetunnid

    Juhtimine
    Juhtimine 2011 kordamisküsimused vastused
    10
    doc

    Juhtimine 2011 kordamisküsimused/vastuse d

    langetada valikuid alternatiivsete laienemisplaanide vahel. 4.Nimeta 5 strateegilise juhtimise koolkonda. Disaini, planeerimise, kognitiivse, ettevõtluse, kultuuri, keskkonna. 5.Mis on strateegilise juhtimise protsess Strateegiline juhtimine on kõikehõlmav laiahaardeline protsess, mille eesmärk on luua efektiivsed strateegiad ning need ellu viia, seejuures ka selle rakendamisest kasu saada (konkurentsieelis). Strateegilises juhtimises on peamine arvestada pikaajaliste eesmärkide prioriteetsust ressursside rakendamisel ja organisatsiooni arendamisel. (strateegia peab aitama juhil vastata sellistele küsimustele nagu kus on organisatsioon praegu, milline tahab organisatsioon olla kolme aasta pärast või millised tegevused aitavad neid eesmärke saavutada) 6.Mille poolest erinevad missioon ja visioon? Visioon: Ettekujutus ehk nägemus organisatsiooni tulevase võimaliku ja soovitava seisundi kohta

    20. sajandi euroopa ajalugu
    Eestvedamise teooriad ja tehnikad
    7
    doc

    Eestvedamise teooriad ja tehnikad

    2 Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp P. Hersey ja K. Blanchard (1993) on käsitlenud oma situatiivse eestvedamise teoorias nelja eestvedamise stiili ning nende sõltuvust olukorrast ja järgijate valmisolekust osaleda organisatsiooni tegevuses ja juhtimises. Antud teooria kohaselt rakendavad juhid nelja juhtimisstiili: käskimine ehk autokraatlik juhtimine, selgitamine, osalemine ja delegeerimine. Käskimine ehk autokraatlik juhtimine eeldab järgmistest juhtimise põhimõtetest kinnipidamist: · range tegevuse koordineerimine · distantsi loomine ja hoidmine alluvatega · ühesuunaline kommunikatsioon, kasutatakse võimu · alluvate kuulekus ja nende ootustega mittearvestamine

    Juhtimine
    Eestvedamise teooriad ja tehnikad
    7
    doc

    Eestvedamise teooriad ja tehnikad

    2 Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp P. Hersey ja K. Blanchard (1993) on käsitlenud oma situatiivse eestvedamise teoorias nelja eestvedamise stiili ning nende sõltuvust olukorrast ja järgijate valmisolekust osaleda organisatsiooni tegevuses ja juhtimises. Antud teooria kohaselt rakendavad juhid nelja juhtimisstiili: käskimine ehk autokraatlik juhtimine, selgitamine, osalemine ja delegeerimine. Käskimine ehk autokraatlik juhtimine eeldab järgmistest juhtimise põhimõtetest kinnipidamist: · range tegevuse koordineerimine · distantsi loomine ja hoidmine alluvatega · ühesuunaline kommunikatsioon, kasutatakse võimu · alluvate kuulekus ja nende ootustega mittearvestamine

    Juhtimise alused




    Kommentaarid (4)

    triin991 profiilipilt
    triin991: Väga kasulik minu essee jaoks. Sain häid mõtteid. AITÄH.
    19:16 26-10-2011
    Piretlood profiilipilt
    Piretlood: Informatiivne ja asjalik materjal
    15:32 13-12-2011
    lihtsaltS profiilipilt
    lihtsaltS: Väga asjalik referaat.
    11:04 19-11-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun