Organisatsiooni juhtimine (0)

Juhtimise mõiste- tegevus, mille käigus juht mõjutab juhitavate tegevust, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise. Juhitakse tegevusi, mitte inimesi, esemeid ja asju. Juhtimine on tegutsemise kunst .
Juhtimise funktsioonid
• planeerimine – Tegevuskäikude, eesmärkide, otsuste juhi poolne määramine ning nende teede saavutamise planeerimine;
• organiseerimine – Ülesannete ja võimusuhete määramine. Inimeste paigutamine, neile õ iguste , kohustuste ja vastutuse andmine;
• korralduste andmine – alluvate juhtimine ja juhendamine, pidevalt organisatsiooni struktuuri ja alluvate tegevuse hindamine;
• kontrollimine – tulemuste saavutamise mõõtmine ja jälgimine, et tulemus vastaks planeerituga;
• koordineerimine – ressursside, tegevuste ja väljundite kooskõlastatud toimimise tagamine, püstitatud eesmärkide saavutamiseks.
Milliseid juhtimise tasandeid teate–
•Tippjuhtimine - organisatsiooni kõige kõrgemal ametiredeli pulgal, st juhtide tegevuse juhtimine
•Keskjuhtimine - ametiredeli keskmistel pulkadel, seal toimub valitud strateegiast ja tegevuspoliitikast lähtuvate tegevuskavade väljatöötamine ning tulemuste kokkuvõtmine, eeskätt juhitakse spetsialistide tegevusi.
•Esmajuhtimine - ametiredeli alumisel pulgal, üksikasjaliste täidesaatva iseloomuga toimingute täitmise juhendamine ja kontrollimine
Juhtide ülesanded- Juht planeerib ja jaotab tööd, organiseerib tööd, edastab ülesanded alluvatele, kontrollib ja hindab jooksvalt alluvate tööd. Lisaks peab kontakte, vahetab infot, viib nõupidamisi läbi, tellib vajalikke materjale ja infot, langetab otsuseid, jaotab tulusid.
Juhtimisstiil - juhi käitumise viis alluvate suhtes. Juhi hoiakud, tema poolt rõhutatud tegevused ja toimingud , nende sooritamisel eelistatavad viisid ja võtted.
Juhtimiskultuur- võib kujuneda mõjuka juhi poolt pikemat aega viljeldud ja teiste juhtide poolt ulatuslikult järgitud juhtimisstiilist.
Arutle , millised on juhtimisprotsessi iseärasused-
Katkendlikkus, sooritatavate funktsioonide suhteline omavaheline sõltuvus .
Vajadus juhtimistegevust ette valmistada.
Katkendlikkus, sooritatavate funktsioonide suhteline omavaheline sõltuvus.
Vajadus arvestada, et peale juhtimistegevuse sooritamist käitub objekt teatud aja jooksul iseseisvalt.
Juht teeb juhtimistöö kõrval ka osaliselt mittejuhtimistööd.
Kes on juht?- Juht on isik, kes vastutab alluvate tegevuse eest. Juht võtab enesele vastutuse.
Juhtimine kui teadus - Juhtimine on nii kunst kui ka teadus samalajal. Teaduseks võib seda nimetada seepärast, et on olemas suur hulk teadmisi ja tõestatud fakte, mis räägivad, kuidas organisatsiooni efektiivsemaks muuta. Hea juht peab omama mõlemat poolt – nii teadmisi kui ka praktikat.
Juhtide põhilised rollid - rolliks nimetatakse käitumiseks, mida oodatakse isikult, kes on ettevõttes teatud positsioonil. Põhilised rollid on järgmised:
-suhtlusroll - esindaja, juhtija, eestvedaja , sidepidaja
- infoga seotud rollid - vastuvõtja , jagaja , kõneleja
-otsutamisega seotud rollid - uuendaja, ressursside jagaja, arusaamatuste lahendaja, läbirääkija
Juhi oskused-
-Tehnilised oskused, mis on olulised esmatasandil.
-Suhtlusoskused, mis on olulised igal tasandil, kus lahendatakse inimeste probleeme.
-Konseptuaalsed oskused, mis on olulised kõrgematel tasanditel.
-Poliitilised oskused- võime saada enesele eesmärkide saavutamiseks piisavalt võimu.
Juhtimise eetika - eetilise juhtimise põhimõte on täita seadusi, rääkida tõtt, ole inimestega lugupidav, ära tee teistele haiget, tegutse kui see on sinu kohus, arenda osavõttu ning lõpetuseks ning kokkuvõtvalt võiks öelda, et tee teistele seda, mida sa tahad , et sulle tehakse. Juhtimise eetika jaguneb kolmeks: Immoraalne, ammoraalne ja moraalne eetika.
Ammoraalne juhtimine- ignoreerib või jätab eetilised kaalutlused märkamata.
Moraalne juhtimine- vastandub immoraalsele juhtimisele, järgib eetilisi põhimõtteid.
Immoraalne juhtimine- vastandub aktiivselt eetilisele käitumisele, eetilised põhimõtted puuduvad.
Millised tegurid mõjutavad juhi eetilist käitumist-
Mõjutavad keskkonnategurid, nt tugeva konkurentsiga keskkond, kitsi keskkond, suur sõltuvus. Samuti mõjutavad organisatsiooni sisesed tegurid, nagu nt suur surve kõrgete tulemuste saavutamiseks, ebaefektiivne finantstegevus, tööga rahulolematus , õiguste delegeerimine ja uuendused.
Mida saab juht ise teha eetilise käitumise tagamiseks organisatsioonis-
Juht saab eetilise käitumise tagamiseks palgata õigeid inimesi, seada rohkem norme reeglite asemel. Juht peab vältima enese isolatsiooni sattumist. Juhi eetiliselt laitmatu käitumise eeskuju.
Juhi edu ja ebaedu põhjused (Honeywelli uuringu põhjal)-
Ebaedu põhjused: Orienteerumine oma töötasule, Orienteerumine võimu sümbolitele, Kõrgendatud tähelepanu oma isikule, Isoleeritus teistest inimestest, Oma arvamuste ja tunnete varjamine .
Edu põhjused: Oskus teha läbikaalutud otsuseid, Valmisolek uuendusteks, Oskus suhelda, säilitada vajalikke kontakte, Kõrgendatud tähelepanu allüksuste ja kogu organisatsiooni töö efektiivsusele, Pidev juurdeõppimine, enesetäiendamine, Paindlikkus
Juhtimisteooria - selgitab juhtimise tähtsust ja olemust puudutavaid seaduspärasusi. Püüab selgitada välja asjaolusid ja tegureid, mis on juhtimisel olulised ja millest juht peab lähtuma. See on ennekõike praktilise tegutsemise teooria.
Teadusliku juhtimise printsiibid -
-üldkehtivus ( ei sõltu juhtimistegevuse liigist ega valdkonnast),
-objektiivsus (ei sõltu üksikute juhtide soovist)
-kohustuslikkus (neid kasutamata on edukas juhtimine võimatu)
Kavandamine e. planeerimine- tegevus, mis seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaks määramises. Planeerimise käigus otsustatakse, mida, millal ja kuidas tuleb juhil ja tema alluvatel järgnevalt teha.
Strateegia mõiste- kirjeldus käitumisest ja astutavatest sammudest, mille abil organisatsioon kavatseb oma eesmärgid saavutada.