Turunduskommunikatsioon lugemispäevik nr. 7.1 (0)

Turunduskommunikatsioon- TMM0860
Tallinna Tehnikaülikool
2016
Loetud artikli „ Women in Marketing Communications“ autor on Meeta Kratz, kes on asepresident turunduses Labelmaster-i ettevõttes. Artikli peamine eesmärk oli kirjutada ja lahti mõtestada, milline on edukate äri- ja karjäärinaiste elu tööturul. Peamisteks näideteks oli neli edukat naist, kes kirjutasid oma nägemuse ja kogemuse põhjal, milline elu on edu soovivate naiste elu karjääri tegemisel, nendeks on: esimeseks Meeta Kratz, kes on ka selle artikli peamine autor, teiseks Renee Appert, kelle ametiks on olla direktor brändi arendamise osakonnas Meijer-i firmas ning, kolmandaks on Amy Walker Barrs, kes on tuntud hetkel kui gloobalse turunduse liidrina ning neljandana Sarah Fromson, kes on sotsiaalse meedia turunduse juht Kmart Apparel äriüksuses Sears Holding Corporation ettevõttes.
Mind enim puudutas või pani mõtlema, see et mis põhjusel peavad naised valima pere ja karjääri vahel. Algul tundus see absurdne ja jabur, arvasin et mõlemad on võimalikud, kuid mida rohkem lugesin eelnimetatud naiste seisukohti sellest mõistsin, et see tõesti on nii. Kui nüüd hetkeks mõelda tänapäeva ärieliidi peale siis enamus sealsetest inimestest on mees soost isikud. Kuna olen ka ise mees siis kahjuks ise ei oska ma siia juurde sõna öelda, milline on täpselt naiste ärilugu kui selline, kuid oskan siia juurde lisada, et ka mehed on sunnitud valima karjääri ja pere vahel. Neid kahte saab ka koos, kuid peab tõdema, et tehes üht kannatab teine. Nagu ka artiklis toodi näitena reisimise ettevõtte soovil ehk komandeeringud. See on nüüd üks väiksemaid näiteid kuidas seletada, et tahest tahtmata iga üks nii mees kui naine on kohustatud kasvõi mingil määral valima kas siis pere või töö/karjääri vahel.
Artiklis oli lisaks ka välja toodud erinevate naiste juhtimisstiilid . M.Kratz kirjutas, et tema juhib oma tiimi kõige paremini just siis kui ta palkab enda alla endast targemad inimesed, et tal oleks võimalik ka õppida nende käest. Juht ei pea olema kõiges kõige targem , õige juht saab sellest aru ja ta töötabki koos inimestega, kellelt on ka temal midagi õppida. Kui palgata igale ametikohale oma ala professionaal siis on ettevõte tugev. Üks inimene ei saa olla osav ja kõige oskaja. Tehes mitut asja korraga ja tahtes olla kõiges kõige targem, tehakse kõike poolikult, keskenduda tuleb põhi mõtteliselt ühele asjale korraga, õppida selgeks üks oskus näiteks juhtimine ja palgata enda alluvusse erinevatele töökohtadele erinevad oma ala professionaalid. S.Formson-i arvates aga tuleks oma inimestele rääkida ja näidata suurt pilti, mille nimel töötatakse ja pingutatakse. Sellisel juhul olevat inimestel ka motivatsioon kui selline kõrgem. Näitena võiks tuua, kui inimesele tuua pilt kümne aasta peale võrreldes ühe aasta peale siis inimese motivatsioon on kõrgem kuna ta teab täpselt kümne aasta missioone, visioone vms. Võtame maja ostu, ühe aastaga ei suudeta maja ilma kiire pangalaenuta soetada kui juba kümne aasta peale on see võimalik. Inimene pingutab selle peale tunduvalt rohkem, sest mida aeg edasi ja siht juba käega katsutav siis motivatsioon on kõrgel. Muidugi siin juures tuleks välja tuua selle, et tänapäeva ühiskond on nii kärsitu ja enamus kordades minnakse kiirema vastupanu teed ja võetakse pigem pangalaen.
Kokkuvõtteks võib siis öelda selle artikli kohta seda, et hakkasin rohkem selle artikliga mõtlema, mis seisus on tegelikkuses edukad naisterahvad karjääri redelil. Muidugi kõik see, mis siin artiklis kirjutati naiste kohta kehtib ka meeste puhul. Lihtsalt naistel on see kordades keerukam tänapäeval.