Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suhtlemispsühholoogia konspekt (13)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

Suhtlemispsühholoogia: eksamiks kordamine


Isikutaju – nii inimese kui ka tema kujutise ühepoolne tajumine teise inimese poolt
Interpersonaalne pertseptsioon - vahetu suhtlemisega kaasnev sotsiaalne taju ehk siis inimestevaheline taju.
Isikutaju sõltub
  • Subjektist ( eelarvamused , uskumused)
  • Objektist (sotsiaalne positsioon)
  • Olukorrast

Isikutaju põhiprobleemid. Tagajärg?
  • kategoriseerimine (kastidesse panemine, siltide kleepimine)
  • loogiline järeldamine (kellegi üle otsustamine, väheste faktide alusel paneme kasti)
  • analoogiate kasutamine (sarnasus iseendaga „mina olin täis, järelikult minu laps ka”)
  • projektsioon (oma head omadused kantakse üle inimestele, kellega on head suhted)
  • varem otsutatu kopeerimine – eelarvamused

Tagajärg – moonutatud tajukujud e. isikutaju
Kaosaalne atribuutika – põhjuslikkuse omistamine . Me lihtsalt arvame, miks ta käitub nii, nagu käitub.
Isikutaju efektid
  • esmamulje efektid (
  • kordustaju (blond tuleb... selgub, et pole „blond“ teine, päris tark kohe)
  • lahkumisefekt (millise mulje inimene jätab
  • võõristusefekt (eitus, ta ju ei saanud

Piiravad uskumused takistavad saavutamast soovitud tulemust. Sa tunned end siis lootusetu, abitu ja väärtusetuna. Näiteks Ma ei tule mingi asjaga toime.
Kasulikud uskumused on sõnastatud mina vormis, positiivselt ja arvestatud reaalsusega. Näiteks ma saan sellega hakkama.
Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid
Näememiimika , näoilme, pilkkontakt , žestid, poosid , ruumis liikumine, distants, pöördumisnurk, ruumis asetumine.
Kuuleme – hääle tugevus, tämber, kõrgus, intonatsioon, kõne tempo, rütm, pausid kõnes, pauside pikkus ja sagedus,
Vasakule Paremale
Suhtlemispsühholoogia konspekt #1 Suhtlemispsühholoogia konspekt #2 Suhtlemispsühholoogia konspekt #3 Suhtlemispsühholoogia konspekt #4 Suhtlemispsühholoogia konspekt #5 Suhtlemispsühholoogia konspekt #6 Suhtlemispsühholoogia konspekt #7
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 517 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 13 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Kuulamistõkked

KUULAMISTÕKKED. Kuulamine põhineb alljärgneval: mõista kedagi nautida kellegi seltskonda saada midagi teada pakkuda abi või lohutust. . 1. Võrdlemine. Raske on kuulata, kui võrdlete kogu aeg, kumb on targem, asjatundlikum, vaimselt tervem, -teie või vestluskaaslane. 2. Mõtete lugemine. Mõtetelugeja ei pööra inimeste jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda, ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb 3. Vastuseks valmistumine. Teil pole aega kaaslast kuulata, kui mõtlete, mida te talle järgmiseks öelda tahate. Mõned inimesed kipuvad treenima kogu vastuste ahelat. 4. Sõelumine. Sõeludes kuulete vaid osa partneri jutust, ulejäänu aga lasete kõrvust mööda. Teine sõelumismeetod on kõrvade sulgemine teatud asjade suhtes - kriitika, ebameeldivused, ähvardused, siis te ei mäletagi, et teile midagi sellist öeldi. 5. Siltide kleepimine. Siltide kleepimine on igapäevane, kui ristite mõttes oma vestluskaaslase lollpeaks,

Suhtlemispsühholoogia
thumbnail
18
rtf

Psühholoogia

Psühholoogia on inimese käitumise, tunnete ja mõtete teaduslik uurimine. Psühholoogias on mitmeid harusid ja erinevaid teemasid, millega psühholoogia tegeleb (nagu ka meditsiinis on ortopeed, hambaarst jne). Lisaks peamistele suundadele, on arendatud ka teisi suundasid, nt:  Kontekstuaalne lähenemine (L. Võgotski)  Evolutsiooniline lähenemine  Biheiviorismist ja kognitiivsest psühholoogiast arenes sotsiaal-kognitiivne lähenemine (A.Bandura).  Humanismist hiljuti arenenud hiluti positiivne psühholoogia (M. Seligman) Iga lähenemisviis pakub erinevat vaadet sellele miks me midagi teeme just nii nagu teeme. Teadus areneb edasi ka tänapäeval. Peamised lähenemisviisid: Bioloogiline lähenemisviis  Uurib aju ja psüühika seoseid ning psüühiliste protsesside neuropsühholoogilisi mehhanisme,  Uurib, kuidas käitumine on seotud geneetika, h

Arengupsühholoogia
thumbnail
7
docx

Suhtlemine, Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine, Isikutaju, Avatud ja varjatud alad (Johari aken)

1. Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, tundmaõppimine ja sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Suhtlemine on kahe või enama isiku ühis-tegevus, kus ühe partneri tegevuse edukus, sõltub suuremal või vähemal määral teiste edukusest. Põhitunnused: Suhtlemine on vältimatu, isegi siis, kui ei kõnelda sõnagi. Suhtlemine on sihipärane tegevus. Suhtlemisakt on pöördumatu. Suhtlemist mõjutab eetiline aspekt. Suhtlemises avaldub nii tahtelisus kui impulsiivsus. Suhtlemisakt pole korratav. Tagada suhtlemise võimalikkus, Markeerida sotsiaalsete kohtumiste algus ja lõpp, Vältida tarbetu info kuhjumist, vältida mõistmist takistavat keerukat väljendusviisi, Vältida ühel ajal rääkimist. Suhtlemise probleemvaldkonnad Suhtlemise kommunikatiivsed funktsioonid: Teabevahetus e kommunikatsioon on vastastikune tajumine, tundmaõppimine, mõistmi

Suhtlemispsühholoogia
thumbnail
2
doc

Kuulamistõkked

KUULAMISTÕKKED Kuulamistõkkeid kasutavad kõik inimesed, ühte rohkem, teist vähem. 1. Võrdlemine Võrreldes on raske kuulata, sest juureldakse, kumb pooltest on targem, asjatundlikum, kumb on rohkem kannatanud, kumb on suurem ohver jne. Kui teine räägib, mõtleb näiteks üks: ,,Mul on palju raskem olnud... Ta ei teagi, kuidas mina olen kannatanud". 2. Mõtete lugemine Mõtetelugeja ei pööra teise jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda. Ta otsib pisimaidki vihjeid, et jõuda tõe jälile: jälgib pingsalt partneri intonatsiooni, kehahoidu, pilku. Ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb, temast arvab: ,,Ta ütleb, et tahab aidata, aga tegelikult ... Kindlasti vaatab ta, kui inetu soeng mul on... Küllap ma olen tema arvates rumal". 3. Vastuseks valmistumine Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida järgmiseks öelda. Kogu tähelepanu on suunatud vastuseks valmistumisele: mõttes harjutatakse oma mõtte sõnastust

Psühholoogia
thumbnail
42
doc

Nõustamispsühholoogia

põhineb teaduslikel psühholoogilistel kontseptsioonidel ja ühiskondlikult mõtestatud kontseptsioonidel, mis ühendavad endas praktilise elu norme, strateegiaid ja vahendeid (Böttcher, 1981). Nõustamise psühholoogia · Psühholoogia ja füsioloogia seaduspärasused ­ kui seaduspärasusi tunda ja vajadusel rakendada siis see peaks soodustama nõustamistegevuse tõhusust. · Kommunikatsiooniteooria alused ­ suhtlemispsühholoogia (kuidas selgitad näiteks viga kliendile, mitte ei karju, aga suunad), kuulamispsühholoogia (meeldib rääkida rohkem kõigile, aga kuulamine eraldi oskus, palu täpsustada, kui ei kuulnud), mõjutamisetehnikaid. · Probleemilahenduse strateegiad ­ konfliktikäitumise viisid ja konstruktiivsed meetodid. · Kehtestamine - õpetada kehtestamist ja ka ennast kehtestada · Eetika jne.

Psüholoogia
thumbnail
17
doc

Pedagoogilise suhtlemise osade teemade konspekt

PROBLEEMNE KÄITUMINE Ei tohiks nimetada last probleemseks, vaid tuleb märgistada käitumist. Probleemne käitumine on käitumine, mis häirib õppeprotsessi, takistab õpilase võiklassigruppi normaalset tegevust ja selletagajärjel ei tööta õpilane ega klass efektiivselt. 5%-6% - riskirühma kuuluvad, kellel probleemid suurenevad. Kellel on probleemid laste eas, neist on pooltel probleemid noorukieas ja neist pooltel täiskasvanuaes. Üldiselt probleemse käitumisega õpilaste numbrid ei ütle midagi. Selgitada täpselt välja probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse, puberteedi eas. Varajased kuritegevust käitumist ennustavad faktorid. · variatiivsus · sagedus · mitmesugune ümbrus · varajane algus (nt maimik) Probleemse käitumise liigitamine sotsiaalse teo raskusaste järgi 1. Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine) 2. Antisotsiaalne k

Pedagoogiline suhtlemine
thumbnail
18
docx

Sotsiaalpsühholoogia konspekt

Sotsiaalpsühholoogia Sissejuhatus SP mõiste: ...on selle uurimine, kuidas ini me ste tunded, m õtted, sõnad ja teod on teiste ini meste poolt m õ justatud; käsitleb individuaalse käitumise ole must ja p õhjusi sotsiaalsetes situatsioonides (Allport, 1954) ...on teadus sellest, kuidas ini mesed m õtlevad üksteisest, kuidas nad m õjutavad üksteist ja kuidas nad suhtuvad üksteisesse (Myers 1993) ... on psühholoogia haru, mis uurib ini mese hinge elu ja käitumist seoses teiste ini me stega (Lehtsaar,1998) Põhimõisted: · Isiksus · Grupp · Suhtle mine Sotsiaalpsühholoogia on teaduslik uurimine: · Sotsiaalsest m õtle misest Meie ettekujutus endast ja teistest Mida m e usu me Otsustused, mida tee m e Meie hoiakud · Sotsiaalsest m õjust Kultuur ja

Sotsiaalpsühholoogia
thumbnail
17
pdf

ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD

ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD 1. Millised on organisatsioonikäitumises kolm uuritavat tasandit? 1. Indiviid: Kuidas leida töö, mis sobib ja meeldib (kutsumus) ja kuidas saavutada häid tulemusi? Kuidas mõista kaastöötajaid/kliente? Kuidas leida ja hoida motivatsiooni? 2. Grupp: Kuidas töötada meeskonnana efektiivselt? Kuidas lahendada konflikte meeskonnas? 3. Organisatsioon: Kuidas organisatsioon kui tervik on tulemuslikum? Kuidas viia läbi muudatusi? Mis kasu on organisatsioonikultuurist? 2. Milliste sotsiaalteadustega on organisatsioonikäitumine tihedalt seotud? 3. Mis moodustab organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna? Sisekeskkond: Struktuur - struktuur ehk koostisosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri. Inimesed - juht saavutab eesmärgi inimeste kaudu, kasutades ära nende tööjõudu ja intellek

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (13)

ants20 profiilipilt
Anne-Mai Hindriks: ilmselt oleneb õppejõust .. paljud asjad olid minujaoks uued, seega ma oletan, et erinevad õppejõud. Kuid abiks ikka
22:14 25-01-2010
redy profiilipilt
redy: Hea kordamisel lisamaterjalina kasutada, kuigi ei sisaldanud kõike, mida mul isiklikult vaja oli.
16:32 09-05-2009
Kiisu84 profiilipilt
Kiisu84: 100 punkti eest lootsin ikka palju rohkemat. Sisult üsna tagasihoidlik materjal.
20:23 27-05-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun