Suhtlemispsühholoogia konspekt (13)

Suhtlemispsühholoogia: eksamiks kordamine

Isikutaju – nii inimese kui ka tema kujutise ühepoolne tajumine teise inimese poolt
Interpersonaalne pertseptsioon - vahetu suhtlemisega kaasnev sotsiaalne taju ehk siis inimestevaheline taju.
Isikutaju sõltub

• Subjektist ( eelarvamused , uskumused)
  
• Objektist (sotsiaalne positsioon)
  
• Olukorrast
  

Isikutaju põhiprobleemid. Tagajärg?

• kategoriseerimine (kastidesse panemine, siltide kleepimine)
  
• loogiline järeldamine (kellegi üle otsustamine, väheste faktide alusel paneme kasti)
  
• analoogiate kasutamine (sarnasus iseendaga „mina olin täis, järelikult minu laps ka”)
  
• projektsioon (oma head omadused kantakse üle inimestele, kellega on head suhted)
  
• varem otsutatu kopeerimine – eelarvamused
  

Tagajärg – moonutatud tajukujud e. isikutaju
Kaosaalne atribuutika – põhjuslikkuse omistamine . Me lihtsalt arvame, miks ta käitub nii, nagu käitub.
Isikutaju efektid

• esmamulje efektid (
  
• kordustaju (blond tuleb... selgub, et pole „blond“ teine, päris tark kohe)
  
• lahkumisefekt (millise mulje inimene jätab
  
• võõristusefekt (eitus, ta ju ei saanud
  

Piiravad uskumused takistavad saavutamast soovitud tulemust. Sa tunned end siis lootusetu, abitu ja väärtusetuna. Näiteks Ma ei tule mingi asjaga toime.
Kasulikud uskumused on sõnastatud mina vormis, positiivselt ja arvestatud reaalsusega. Näiteks ma saan sellega hakkama.
Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid
Näeme – miimika , näoilme, pilkkontakt , žestid, poosid , ruumis liikumine, distants, pöördumisnurk, ruumis asetumine.
Kuuleme – hääle tugevus, tämber, kõrgus, intonatsioon, kõne tempo, rütm, pausid kõnes, pauside pikkus ja sagedus, köhatamine, naer, nutt, ohked, mõminad, üminad jne.
Abivahendid – riietus, soeng , ehted, jumetus.
Suhtlemisoskus koosneb mitmest omavahel seotud oskusest . Need on (5)

• kuulamine
  

Suhtlemise etapid (4)

• ümberlülitumine partnerile
  
• usaldussuhte, kontakti või raporti loomine
  
• põhiteadete vahetamine
  
• suhtlemisakti lõpetamine
  

Bornei tasandeid (3)

• vanematasand (agressiivne, võimutasand)
  
• lapsetasand
  
  • loomulik laps (boheemlaslik, majanduslikult mittearvestav
    
  • kohanenud laps (teab kuidas ühes või teises olukorras käituda)
    
• täiskasvanutasand (ennastkehtestav)
  

Erinevaid suhtlemistõkkeid

• süüdistamine (kritiseerimine, vaidlemine )
  
• paikapanemine (nimepanemine, üldistamine)
  
• analüüsimine (tõlgendamine)
  
• kiitmine (nõustumine)
  
• kamandamine
  
• hoiatamine (ähvardamine)
  
• moraliseerimine (targutamine, jutlustamine)
  
• ülekuulamine (urgitsemine)
  
• nõuandmine (teise eest probleemi lahendamine)
  
• jutu kõrvale juhtimine (sarkasm, iroonia , naljatamine)
  
• loogikale keskendumine (tunnete ignoreerimine)
  
• rahustamine
  

Suhtlemisel on oluline raporti (usaldusuhte) loomine. Raport on see, et teine inimene tunneb, et olen temaga ühel lainel.
Oluline on sobituda teise inimese hingamise, kehakeele ja sõnadega.
Mitte mingil juhul ei tohi teist inimest ahvida.
Et paremini raportit luua ja seda hoida, on vaja kindlaks määrata
Näiteks on auditiivse meelesüsteemiga inimese:
Silmad -
Käed – paigal, vähe liikuvad
Hääl – neutraalne, monotoonne
Kõne tempo – keskimine , vähe pause
Hingamine – kõhuga, rütmiline
Keha asend – õlg(õlad) ees, pea kallutatud
Kuulamistõkked

• Võrdlemine – teine inimene räägib, sina mõtled – oo mul oli palju hullem. Või kumb on meist rohkem kannatanud. Kas mina olen targem või tema (siin pole midagi mõelda, MINA ju... )
  
• Samastumine – teine räägib, sinul tuleb midagi tuttavat ette ja näe ei kuula lõpuni vaid hakkad oma juttu rääkima. Paned ennast sinna rolli. Aga äkki teisel on midagi muud, aga sina ei kuula.
  
• Mõtete lugemine – mõtetelugeja ei pööra inimeste jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda. Ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb. Kui olete mõtetelugeja, on teil tõenäoliselt kalduvus oletada, mida vestluskaaslased teist arvavad. „ kindasti vaatab ta, kui kole soeng mul on ... Küllap olen ma tema arvates loll .“
  
• Vastuseks valmistumine – teil pole aega oma partnerit kuulata, kui mõtlete, mida järgmiseks öelda. Kogu teie tähelepanu on vastuseks valmistumisel.
  
• Sõelumine – sõeludes kuulate vaid osa partneri jutust, ülejäänu aga lasete kõrvust mööda.
  
• Siltide kleepimine – sildikleepimisel on hämmastav jõud. Kui ristite oma vestluskaaslase mõttes lollpeaks, napakaks või võhikuks, ei pööra te tema jutule enam kuigi palju tähelepanu.
  
• Unelemine – te kuulate ainult poole kõrvaga ning siis vallandab vestluskaaslase lausekatke teis terve tulva seoseid . Mõtted kalduvad kõrvale, jääte mõtisklema oma elu üle ja vestluspartneri jutt läheb kõrvust mööda.
  
• Nõuandmine – vaid paar lauset partnerilt ja nõuanne on teil nagu varnast võtta. Paraku kipub teil ettepanekuid pildudes ja vestluskaaslast veendes kõige olulisem kõrvust mööda libisema.
  
• Väitlemine – see tõke paneb teid inimestega vaidlema ja jagelema. Partner tunneb, et teda ei kuulata, seist teil on alati vastuväide varuks .
  
• Takkakiitmine – „Just...just... täpselt nii... ma tean, ma tean...“ Tahate olla kena inimene ja teistele meeldida. Ainus väljapääs on kõigega nõus olla. Võib-olla kuulate poole kõrvaga, kuid südamega te teise jutu juures ei ole. Selle asemel, et öeldusse süüvida, kiidate kõigele takka.
  

Erinevad käitumisviisid

• Alistuv
  
  • väldib vastutust
    
  • väldib konflikte
    
  • ahvatleb ennast kaitsma
    
  • saab endale manipulatiivsel teel kontrolli tugeva üle
    
  • kasutab lukusrolli siis, kui olukord on pingeline: märter, nõrguke, lepitaja , erak, pai, kahtlustaja.
    
  • Teenib teiste heakskiitu oma ebaisekale käitumisele
    
  • Nutune, soiguv, hädaldav
    
  • Jätab oma vajadused tagaplaanile
    
  • Enda elu jääb elamata!
    
  • Kibestumise kuhjumine
    
  • Pole sügavaid suhteid
    
  • Tekitab teistes süütunnet, kahjutunnet, ärritust
    
  • Raske oma elu muuta
    
  • Tervis halveneb
    
• Kehtestav
  
  • Jagab vastutust
    
  • Talub ja lahendab konflikte
    
  • Peab endast ja teistest lugu
    
  • Ei soovi kedagi kontrollida
    
  • Valdab põhirolle ja kasutab rolle paindlikult
    
  • Austab enda ja teiste vajadusi
    
  • Elu tajutakse huvitavana!
    
  • Haavatav avatuse tõttu
    
  • Täisverelised suhted
    
  • Probleemid arvamusavaldustes
    
  • Põhiväärtusi peab ümber kujundama. Raske oma käitumist muuta
    
  • Tervis normis
    

• Agressiivne
  
  • Võtab kogu vastutuse
    
  • Provotseerib tülisid
    
  • Ületähtsustab ennast
    
  • Kontrollib võimuga
    
  • Kasutab lukusrolle: monopoliseerija, asjatundja, esineja , sõdalane
    
  • Käitub isekalt
    
  • Irooniline , sarkastiline
    
  • Lähtub enda vajadustest
    
  • Elu tajutakse võitlusena!
    
  • Hirmu kuhjumine (hirm kontrolli kadumise üle)
    
  • Pole häid suhteid
    
  • Vastuhakk ja vägivald teiste poolt
    
  • Pidev uute karistuste ja kiituste väljamõtlemise vaev
    
  • Tervis halveneb
    

Gruppe võib määratleda

• Suuruse järgi
  
• Formaalsuse järgi
  
• Tekke järgi
  
• Kestvuse järgi
  

Nimeta grupi omadusi

• Eesmärgid
  
• koostöö
  
• sarnasus
  
• vastastikune sobivus
  
• rollid (rolli jaotus)
  
• reeglid ja normid
  

Staatus – grupi liikme asend, vastavalt grupi hinnangutest ja väärtustest
Roll – normidega piiritletud käitumisviis antud grupis
Rollikujutlus – näitab milline on rollitäitja ettekujutus oma rollist ja teiste ootused sellele
Rolliootus – käitumise ja tegutsemise ootused, mida antud rollitäitjale esitatakse. Need on ebaisikulised ja kehtivad olenemata rollitäitjast. Ametirolli täitjatele esitatavad ootused on fikseeritud eeskirjades või ametijuhendites jne.
Rollikonflikt – tekib siis kui rollirepetuaaris on eriilmelised rollid, mille nõuded on üksteisele vastukäivad. Tekivad sisepinged, pidev vajadus teha valikuid, võib väheneda eneseusaldus.
Nimeta grupi arengu faasid ja iseloomusta neid lähtudes J, P, R.
Sõltuvusfaas – rahulolu - kõrge, produktiivsus - madal, juhitavus – kõrge
Konfliktifaas – R - madal, P - madal, J - madal
Eraldumisfaas – R – hakkab tõusma, P – hakkab tõusma, J – hakkab langema
Koostööfaas – R - kõrge, P - kõrge, J – väga madal
Konformsus – allumine grupi survele, näiline loobumine oma tõekspidamistest.
Mis võib viia koostöös vastuoludeni. ,

• avalik usaldamatus kellegi suhtes
  
• kaasvestleja katkestamine kui ta avaldab oma arvamust
  
• oma teenete esiletõstmine
  
• soovimatu tunnistada oma vigu
  
• oma vaatenurkade peale surumine
  
• pidevad väikesed torked
  
• isikliku antipaatia avalik näitamine
  
• ebasiirus, silmakirjalikkus, taktitunde puudumine
  

Grupiliikmete mõjutamine

Grupiotsustamise tulemused

• reaalset riski ei tunnetata
  
• infot, mis tuleb väljaspoolt, kasutatakse valikuliselt
  
• ei mõelda kõigile võimalikele lahenduse alternatiividele
  

Grupi mõtlemise tulemused (kuidas kujuneb)

• konformism
  
• grupi kõrge kohesiivsus
  
• grupi eraldatus
  
• stress
  
• direktiivne juhtimine
  
• andmete kogumise ja hindamismeetodite puudilikkus
  

Juhtimine
Ei saa õppida jalgrattaga sõitma kordagi kukkumata
Juhtimine – oskus mõista ja mõjutada teisi
Juhtimisstiilid

• autoritaarne (diktaatorlik)
  
• demokraatlik
  
• minnalaskev
  

Juhi käitumise kaks suunda

ülesandele ja tulemustele pühendumine ( management )

• probleemide tõstatamine
  
• ülesannete andmine ja võtmine
  
• uute lahenduste pakkumine
  
• info otsimine
  
• kriitilisus
  

inimestele ja suhetele pühendumine (leadership)

• osavõtlikkus
  
• julgustamine
  
• tulemustele kannustamine
  
• kompromissivalmidus
  

Tõhusa juhtimise 4 alustala:

• lootus (juhid peavad äratama lootuse )
  
• inimlikkus (juhid ei tohi kunagi unustada, et nad on inimesed)
  
• tagasihoidlikkus (head juhid mõistavad, et võit ei ole ainult nende teene )
  
• huumor (head juhid on valmis oma nõrkade külgede üle naerma )
  

Hea juhi omadused:
Me hindame ennast selle järgi, milleks me suutelised oleme. Teised hindavad meid selle järgi, mida me teinud oleme.

• selge visioon tulevikust . Oskus see meeskonna liikmetele selgeks teha
  
• informeeritus nii organisatsiooni sees kui ka sellest väljaspool toimuvast
  
• võtab vastutust
  
• On valmis delegeerima võimu
  
• Oskab „müüa“ ideid, otsuseid võtmeisikutele (nemad „müüvad“ edasi)
  
• Kohanemisvõime
  
• Hea suhtlemisoskus
  
• Eneseusaldus
  
• Pingetaluvus
  
• Koostööoskus
  
• Orienteerumine inimestele
  
• Innovaatilisus
  

Kuidas olla edukas juht:
Algata protsesse!
Toeta inimesi, kellel on ideid; julgusta teisi oma mõtteid avaldama.
Ole entusiastlik !
Julgusta teisi oma eeskujuga, jaga nendega oma visiooni ühisest tulevikust.
Aita teistel tegutseda!
Ole meeskonnamängija, toeta teiste jõupingutusi, kuula inimesi, vajadusel nõusta.
Loo mudel!
Ole teistele rollimudeliks, näita neile, kuidas nad võiksid ja peaksid käituma.
Tähista saavutusi!
Too töösse emotsioone, tunnusta ja kiida .
Mida teha meeskonna motiveerimiseks:

• tegutsemiseks vajalik ettevalmistus, teadmistepagas (koolitused, seminarid , konverentsid jne.)
  
• regulaarsed arenguvestlused
  
• algatusvõime ja eriarvamuste tunnustamine
  
• kõigil on võimalik liikuda püramiidi tippu
  
• lähtu iga inimese eripärast
  
• näita huvi inimese isiklike probleemide vastu
  

Kasulikke näpunäiteid:

• tee oponentidest liitlased
  
• reeglid paika
  
• ära ehita enda kaitseks kindlust – isoleeritus on ohtlik
  
• tea, kellega sa suhtled
  
• ära kunagi käitu liiga täiuslikult – kadedus sünnitab vaenlasi
  
• heast nimest sõltub väga palju – reputatsioon on austuse nurgakivi
  
• kuule palju, näe palju, ära palju pajata
  

Juht peab olema nagu samblaga kaetud kivi – väliselt pehme, millele on hea toetuda, aga kui kirvega lüüa, on kõva ja purunematu.
Hea juht ei ole mitte see, kes teab, kuidas peab, vaid see, kes suudab tegutsedes juhinduda sellest, mida ta teab.