Juhtimine tänapäeval (7)

Juhtimine tänapäeval
Juba aegade algusest peale on inimesed pidanud vajalikuks juhi rolli – on see siis perekonnapea, teatrijuht, projektijuht, ärijuht. Juhi peamine omadus, hoolimata millist kooslust ta on seatud juhtima , on inimese tundmine . Seda omadust võib võrrelda elementide ja objektide tundmise vajadusega ükskõik millise spetsialisti jaoks – ehitaja peab tundma ehitusmaterjale, elektrik valdama “faasiteadust”, kaitseväelane relvi jne.
Kehtib tõdemus, et ajaga tuleb kaasas käija. Ja nii tegelikult ongi, kes vanadesse tavadesse ka kommetesse kinni jäänud, see sinna jääbki. Oluline on edasiarenemine ja ajaga kaasas käimine. Tänapäeval peab juht ennast ka töökõrvalt edasi harima ja koolitama. Iga organisatsiooni juhi jaoks on oluline koht majandusteadmistel. Iga organisatsioon peab suutma tagada oma tegevuseks majandusliku baasi ja seetõttu ei saa ilma majanduse algtõdedeta ilmselt läbi ükski juht. Nagu kokk , kes ilma poti ja kulbita suppi keeta ei saa. Supp on küll tellitud, aga ilma poti ja kulbita puudub edasitegutsemise võimalus ning supp jääb serveerimata.
Samuti on vaieldamatu tõsiasi, et iga ärijuht, kes soovib edukas olla omal alal, peab ise olema mingil määral teatrijuht, projektijuht, koorijuht ja miks ka mitte kokk. Nii nagu heast koostööst lavastaja ja näitlejate vahel sünnib imeline lavatükk, peab samanoodi ettevõtte juht koos oma alluvatega saavutama häid tulemusi. Ta loob ettevõttes kollektiivtunde, tahte panna töötajaid ettevõttele tema eesmärke teenima maksimaalse tulemuse heaks, milleks antud juhul olekski “ imeline lavatükk”.
Ettevõtte juht peab suutma näha kaugemaid eesmärke, mis on ettevõttele ja seal töötavatele inimestele hea. Inimesed ei ole rahul ettevõttes kus juht nendest ei hooli. Selline ettevõte ei ole edukas, tal puudub edasine areng ning loomulikult ka igasugused positiivsed majandustulemused. Selle tulemusena kaovad töökohad ja lõpuks kaob ka ettevõte. See tähendab, et ettevõtte juht peab armastama oma töötajaid ja oma tööd – tal peab olema kindel siht ning kindel käsi. Selle tulemusena saavad juhid ellu viia omanike või muul kõrgemal seisva institutsiooni või isiku poolt seatud eesmärke. Ärisektoris eeldab see juhilt lisaks - inimeste motiveerimist, kollektiivsuse tunde loomist ja oskust ennast kurssi viia majandusteaduste alal.
Kuidas edukalt juhtida ja meeldivat töökeskkonda luua? Selge on see, et juhtimisviisid ja meetodid muutuvad koos inimkonna muutumisega. Tänapäeva juhtimisstiilidesse ei sobi kindlast niinimetatud “piitsa ja prääniku” meetod. Miks? Esiteks – selline juhtimisviis nüüdisajal ei vii ligilähedalegi maksimaalsele tulemusele mida loodetakse saavutada. Inimesed tunnevad ennast ahistatuna ja neil puudub igasugune motivatsioon ning tahe teha tööd. Teiseks oluliseks aspektiks on inimeste vabadusastme suurenemine. Töötajad saavad järjest vabamalt otsustada, kus töötada ja elada, kellega koos töötada ja millist tööd teha. Samas on ka tänapäeval töötajatel suurem teadlikkus – inimesed teavad mitte ainult oma ettevõttes toimuvat, vaid ka seda, kuidas mujal juhitakse, milliseid soodustusi ja preemiaid mujal makstakse, nädala töötundide arvu samaväärsetes ettevõtetes välismaal, näiteks Soomes, Rootsis, USA-s. Ühesõnaga – juhina tuleb arvestada, et agressiivne juhtimisstiil on oma aja suuresti ära elanud. Erandiks on kriisiolukorrad: katastroofid, sõda, rahutused. Niisiis on kõik ülejäänud juhtimisstiilid peale agressiivse ainult teretulnud.
Juhtimisstiili valikul tuleb arvestada inimestega. Tuleb valida selline stiil, kus oleks võimalikult palju suhtlemist töötajate ja juhi vahel. Peab tekkima tunne, et juht ei ole ainuisikuline otsustaja. Töötajate võimalus kaasarääkida ja otsustada annab neile kindluse, positiivse õhkkonna ning tahte teha tööd. Ja sellele kõigele järgneb loodetud tulemus.
Kokkuvõtteks võib öelda, et juhtimise põhimõte on olnud alati üks: saavutada tulemusi või eesmärke teiste inimeste abil ehk koostöös. Juhtimises pole mingit murrangulist revolutsiooni toimunud, kuid sellegipoolest toimub edasine areng, mille tulemuseks on paremad juhid, teadlikumad töötajad, parem koostöö ja lõppkokkuvõttes efektiivsem tegutsemine.