50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-10-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
klaarikaparn
Õppematerjali autor
igasse asja. Alluvate mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi ja karistusi. Sellepärast nad kardavad eksida. Juht eeldab, et kõik töötajad on laisad ja püüavad teha vähem tööd, kui oleks vaja. Paljude miinuste juures on sellel juhtimisstiilil ka eelised: kiire otsustamine, alluvad võivad olla vähekompetentsed ja nad tunnevad end kindlamana, sest et täpselt teavad, mida neist oodatakse. (Alas...1999) Autor leiab, et antud juhtimisstiil välistab koostöö alluvate ja juhi vahel ning see on puudus, sest alluvad ei saa antud juhul juhtimisel kaasa rääkida. Samuti juht ei saa teada ja näha kõike, mis organisatsiooni sees toimub, seega võib tekkida olukord, et juht langetab informatsiooni puuduse tõttu vale otsuse. Taoliste situatsioonide vältimiseks tuleb arendada koostööd oma alluvatega, mida kindlasti jäik juhtimisstiil takistab.
keskastmejuhid jne. (INIMESED) - juhivad mingit kindlat taset. Juhtimisvaldkonnad: konkreetsele organisatsioonile omane ülesannete jaotus/juhtimine põhietapid. (ÜLESANDED) nt haridusasutuse juhimisvadkonnad. 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Tippjuhid- firma globaalsete tegevuste suunamine Esmatasandijuhid- juhtida operatiivtoimingute elluviimist ning nende täitmistkontrollida Suurettevõttejuht- kordineerib tööd ettevõtte ja selle nõukogu vahel, esindaja roll Väikefirmajuht-tihtipeale ettevõtte omanik, ülesanded on tehnilisemad ja universaalsemad. 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? Frederick Winslow Taylor, Henry Ford. - Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida; - Töötajaid tuleb teaduslikult põhjendatult valida ja arendada;
2 UURIMUSTÖÖ METOODIKA..................................................................................31 2.2ANKEETANALÜÜS................................................................................................ 32 2.3.1 Töötajate läbisaamine juhtidega ................................................................32 2.3.2Töötajate motiveeritus..................................................................................32 2.3.3 Töötajate teadvustatus nende tööpanustest ja firma eesmärkidest.............34 2.3.4Töötajate rahulolu ettevõtte juhtimisega..................................................... 34 2.3.5Töötajate iseseisvus, vastutus ja probleemide lahendamine........................36 2.3.6Töötajate kaasamine muudatuste tegemisse ja otsuste langetamisse..........37 2.3.7Ettevõtte juht kui liider.................................................................................39 2.4 ETTEPANEKUD..........
Tallinna Ülikool Psühholoogia Instituut Riina - Renate Int, Katrin Kõre, Anneli Lepik, Valeria Volovik JUHTIMISSTIILID Referaat organisatsioonikäitumises Juhendaja: Antek Kasemaa MA Tallinn 2014 Juhtimisstiilid 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 2. JUHTIMISSTIILID 2.1. Autokraatne juhtimisstiil 2.2. Osalev juhtimisstiil 2.3. Delegeeriv ja konsulteeriv juhtimisstiil 3. KOKKUVÕTTE GRUPI LIIKMETE PANUS KASUTATUD KIRJANDUS Juhtimisstiilid 3 1. SISSEJUHATUS Juhtimisstiiliks võib nimetada liidri käitumise viisi alluvate suhtes eesmärgiga saavutada püstitatud eesmärke. Juhtimisstiile võib eristada mitmesuguste tunnuste alusel ning erinevate
1. Juhtimise koht inimkäitumises Planeerimine, organiseerimine, mehitamine, kontrollimine. Millegi (eesmärkide) saavutamine. 2. Muutunud juhtimise paradigma. Vana vertikaalne, uus horisontaalne, juhtimisstiil autoritaarne- kollektiivne, orienteeritus kasumile- kliendile, motivatsioon enesetähtsustamine- altruism, e/v struktuur iseseisvad üksused- omavahel seotud, turg kohalik- globaalne, peamine ressurss kapital- uus informatsioon , konkurentsieelis hind- aeg, töötajaskond homogeenne- mitmekesine, töötajate ootused, kindlustunne- isiklik areng, töö individuaalne- meeskondlik, kvaliteet kohustuslik- isiklik 3
6. Mida nimetatakse töö laiendamiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Töö laiendamine - suurendatakse töötajatele antud ülesannete arvu. 7. Mida nimetatakse töö rikastamiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Töö rikastamine suurendatakse nii ülesannete arvu kui ka kontrolli oma töö üle. Töökohale lisatakse vastutust näiteks planeerimises ja arendamises. 8. Millised on levinumad organisatsioonistruktuuri tüübid. Millised on nende põhilised tunnused? · Struktuur põhitegevuste järgi (Funktsionaalne struktuur) - tuleneb sarnaseid tegevusi sisaldavate tööde grupeerimisest. · Struktuur asukoha järgi - grupeeritud arvestades geograafilist asukohta. · Struktuur toodete järgi - grupeeritud toodete tüübi järgi, kerge hinnata tooterühmade töötulemusi. · Struktuur tootmisprotsesside järgi - grupeeritud tootmisprotsessi alusel. · Struktuur tarbijate järgi - on rakendatav arvestades tarbijate erinevaid huve.
kuid võtab arvesse ka alluvate arvamusi. Peab oluliseks teada saada alluvate arvamust. Juht peab ennast rohkem nagu kohtunikuks alluvate vahel, kellel on otsustamisõigus. Õigused on laiali jagatud. Juht usaldab oma alluvaid. 12. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage ‘näide. Töötajatel on lubatud lasta oma ideid ja loovust rakendada oma konkreetses valdkonnas. Juht on rohkem mentori kui juhi rollis. 13. Selgitage meeskonda loovat juhtimisstiil? 14. Selgitage Blake ja Moutoni Juhtimise võrkmudeli rakendamise põhimõtet. Mudel, mille x teljestikul on töö prioriteet ( 1 kuni 9 punkti ) ja y teljestikul on inimsuhted 1 kuni 9. Vastavalt liidrite juhtimise analüüsile on võimalik antud teooria põhjal välja tuua 5 põhilist juhtimisstiili: 1/1 – juht ei tunne huvi, hoiab tegelikust juhtimisest kõrvale: parandamist vajav juhtimine 9/1 – juht orienteeritud tööle, inimesi ei arvesta: tulemustele suunatud juhtimine
Sõnastage eluline/praktiline näide. Töö spetsialiseerumine näitab, mil määral on suurem ülesanne osadeks jaotatud ja inimeste vahel ära jagatud. Töö spetsialiseerimise mõte on selles, et kogu tööd ei tee üks inimene, vaid see on jaotatud etappideks ja iga etappi teostab eri inimene. NT: Selline olukord tekib kõige tihedamine konveierliinil, nt autotööstuses kus kõik teevad oma väikest spetsiifilist osa(korduv tööülesanne), nende oskused on piiratud kuna oskavad vaid oma ülesannet 5. Mida nimetatakse tööde rotatsiooniks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Tööde rotatsiooni korral liiguvad töötajad süstemaatiliselt ühelt töökohalt teisele. Töö vaheldumine e rotatsioon- töötaja ajutine töötamine erinevates allüksustes ja ametikohtadel, mille käigus saab ta vajalikke töökogemusi tööspetsiifika kohta antud kohtadel. Selliselt arendamist kasutatakse enam juhtide puhul NT. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid