4.5.2 Mõjuvõim ja vastutus 101 4.5.2.1 Võim ja autoriteet 101 4.5.2.2 Vastutus 102 4.5.3 Eestvedamise teooriad 103 4.5.3.1 Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad 103 4.5.3.2 Juhtimisstiili ja käitumise teooriad 104 4.5.3.3 Situatiivse lähenemise ja olukorra teooriad 105 4.5.3.4 Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused 106 4.5.4 Motivatsiooniteooriad 108 4.5.4.1 Maslow'i vajaduste hierarhia 108 4.5.4.2 F
Maailmas on palju vabatahtlikke, kes on nõus teisi ilma tasuta aitama. Huvitav artikkel : http://www.mindsweeper.ee/2008/11/20/maslow-kukkus-tagurpidi-maandudes-vette/ ja http://ressurss.blogspot.com/2010/07/raha-ei-ole-stiimul.html 9. X & Y ning Z teooriad inimtegurite mõjust tootmiskorraldusele X & Y teooria : Douglas McGregor Ta eristab kahte peamist tüüpi juhte, kellel on töötajatest erinevad tõekspidamised. Olenevalt alluvate nägemisest ja suhtumisest inimestesse, valivad juhid juhtimisstiilid ja võtted. Ühed juhid arvavad, et inimesed on X-tüüpi : ei taha töötada ning neid on vaja seetõttu pidevalt kontrollida, tööle sundida ja karistada. Niisugused inimesed väldivad tööd ja eelistavad turvalisi ning stabiilseid töökohti, nad väldivad vastutust ja eelistavad töötada alluvatena. Teised juhid arvavad, et inimesed on Y-tüüpi: juhid peavad oma töötajaid loomingulisteks, innovaatilisteks ja aktiivseteks organisatsiooni probleemide lahendamisel
Esmalt hinnati juhtide kompetentsust (juhid jagati kõrge ja madalatasemelisteks liidriteks) ja siis käitumist. Juhtide kompetentsuse hindamise kriteeriumid: Tunnetuslik-kognitiivne kompetentsus Isikule orienteerituse kompetentsus Esitluse kompetentsus Motivatsiooni kompetentsus Liidri käitumise hindamise viis peamist muutujat: Visioon Eristumine Väärtused Edastamine (kommunikatsioon) Puudused 11. Juhtimisteooriad: juhtimisstiili ja käitumise teooriad Juhtimisstiili ja käitumise teooriad levisid 1950-ndate aastate keskpaiku ning neis väideti, et eestvedamine ei olene niivõrd liidrist, kuivõrd juhtimise stiilist. Juhtimise stiili all mõistetakse juhi käitumisstiili püstitatud eesmärkide realiseerimisel, hõlmates liidri käitumisviise järgijate suhtes. Käitumisteooriad baseerusid kas liidri hindamisel läbi hoolivuse või läbi algatuse. Hoolivus avaldub liidri sõbralikkuses, usalduslikkuses,
Esmalt hinnati juhtide kompetentsust (juhid jagati kõrge ja madalatasemelisteks liidriteks) ja siis käitumist. Juhtide kompetentsuse hindamise kriteeriumid: · Tunnetuslik-kognitiivne kompetentsus · Isikule orienteerituse kompetentsus · Esitluse kompetentsus · Motivatsiooni kompetentsus Liidri käitumise hindamise viis peamist muutujat: Visioon Eristumine Väärtused Edastamine (kommunikatsioon) Puudused 11. Juhtimisteooriad: juhtimisstiili ja käitumise teooriad Juhtimisstiili ja käitumise teooriad levisid 1950-ndate aastate keskpaiku ning neis väideti, et eestvedamine ei olene niivõrd liidrist, kuivõrd juhtimise stiilist. Juhtimise stiili all mõistetakse juhi käitumisstiili püstitatud eesmärkide realiseerimisel, hõlmates liidri käitumisviise järgijate suhtes. Käitumisteooriad baseerusid kas liidri hindamisel läbi hoolivuse või läbi algatuse. Hoolivus
enesehinnangu skaala (Organization-Based Self-esteem Scale) 2) Price'i ja Mueller'i (1986) koostatud 12-väiteline protseduuride õigluse skaala 3) Price'i ja Mueller'i (1986) koostatud 6-väiteline jaotamise õigluse skaala 4) Scotti ja Bruce's (1995) poolt koostatud 25-väiteline otsustusstiilide skaala (GDMS General Decision-making Style test) 5) Ekvall ja Arvoneni (1991) väljatöötatud 36-väiteline skaala, mis kirjeldab valitsevat juhtimisstiili töökohas (Leadership Style Measure). UURINGU OLULISEMAD TULEMUSED JA JÄRELDUSED Küsitluse tulemustes on näha, et organisatsioonipõhine enesehinnang on madal, kui juht kasutab vältivat otsustusstiili. Hui ja Lee (2000) leiavad oma uurimuses, et tajutud kontroll mängib olulist rolli indiviidi tasandil ebakindluse tajumisel, mis omakorda avaldab mõju töötulemustele.
Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. nn. Hawthorne´i efekt. Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud suhted ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja –oskused, sotsiaalsed suhted. 13. Inimressursi koolkonna esindajad ja põhiseisukohad • Mayo uuringud viisid motivatsiooniteooriateni, mida omakorda loetakse inimressursi teooria aluseks. • Motivatsiooniteooriate rajajateks loetakse Abraham Maslow´d, Douglas McGregorit jt. A. Maslow – vajaduste hierarhia teooria D. McCregor - X ja Y teooria X teooria – juht kasutab piitsa ja präüänikut oma töötajatega suheldes. Ta ei usalda oma alluvaid
..............................................................................11 X ja Y teooria TEOORIA X JA Y AUTOR Douglas McGregor(1906-1964) on Maslow vajaduste teooria propageerija ja edasiarendaja ning X ja Y teooria autor. Ta eristab kahte peamist tüüpi juhte, kellel on töötajatest erinevad tõekspidamised. Olenevalt alluvate nägemisest ja suhtumisest inimestesse, valivad juhid juhtimisstiilid ja võtted. Ühed juhid arvavad, et inimesed on X-tüüpi ja teised Y-tüüpi. Vastavalt sellele kujunduvad juhid organisatsioonikultuuri ja juhtimisstiili. (Siimon, Türk; 2003: 43-44) Douglas McGregor õpetas mitmes kõrgkoolis nagu näiteks MIT Sloan School of Management, Antioch Collage, Indian Institute of Management Calcutta, Harvard University. Tema raamat ,,The Human Side of Enterprise" (Ettevõtte inimkülg") avaldati 1960. Selles raamatus avaldaski ta oma teooriad.
ja pühenduvad teise grupi tegevustele. Kuna uuenduste ja muudatuste tulemusi pole võimalik täpselt ette näha, nõuab otsustamine liidrilt suurt kompetentsust, ettenägemisvõimet ja julgust. Otsustusteoorias eristatakse kahte peamist lähenemist: kirjeldavat (deskriptiivset) ja normatiivset (preskriptiivset). Kirjeldav otsustusteooria on suunatud eelkõige inimeste käitumise uurimisele ning otsustajate vastastikusele koostoimele. Juhi isiksus ja juhtimisstiil on otsustamisel määrava tähtsusega. Normatiivne otsustusteooria tähelepanu keskmes on organisatsiooni puudutavate andmete analüüs, mis tagab majanduslikult põhjendatud otsuste vastuvõtmise. Otsustusprotsess koosneb mitmest etapist, millede sisu ja seoste analüüs eeldab otsustusmudeli koostamist, mis põhineb majandusprotsesside kvantitatiivsel analüüsil, kuid sisaldab ka intuitiivseid hinnanguid. Otsustusmudel lihtsustab otsustusprotsessi,
annaabi.ee 
50 punkti
~ 1 leht
4 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid