Avaliku sektori ja äriühingu juhtimise erinevused (0)

Q: Kuid kuidas toimub nendes sektorites juhtimine ning milliseid erinevusi saab esile tuua?

Vastus leiad õppematerjalist: Avaliku sektori ja äriühingu juhtimise erinevused

Q: Kuidas majandada avalikku sektorit?

Vastus leiad õppematerjalist: Avaliku sektori ja äriühingu juhtimise erinevused

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Majanduspoliitika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuid kuidas toimub nendes sektorites juhtimine ning milliseid erinevusi saab esile tuua?
Kuidas majandada avalikku sektorit?

SISUKORD

SISSEJUHATUS 2

1.AVALIKU SEKTORI JA ÄRIÜHINGU JUHTIMISE ERINEVUSED 2

1.1 Seaduslikud erinevused 4

2.AVALIKU SEKTORI JA ÄRIÜHINGU ORGANISATSIOONIDE KESKKOND 5

KOKKUVÕTE 9
SISSEJUHATUS
Era- ja avalik sektor täidavad ühiskonnas erinevaid funktsioone ja omavad seega erinevaid eesmärke. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Institutsionaalsest aspektist lähtudes kuuluvad avalikku sektorisse riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja –ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonideks on riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine, seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine ja riigi kodanikkonna määratlemine. ( Purju 1998 ) Äriühing on aga äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Äriühinguteks võivad olla aktsiaselts , tulundusühistu, täis-, usaldus- ja osaühing. Kuid kuidas toimub nendes sektorites juhtimine ning milliseid erinevusi saab esile tuua?

AVALIKU SEKTORI JA ÄRIÜHINGU JUHTIMISE ERINEVUSED
Uue avaliku halduse paradigma raames on avalikus sektoris püütud rakendada ärisektori juhtimisvõtteid – organisatsioonidevahelise konkurentsi soodustamist, omatulude teenimist , organisatsiooni põhieesmärkide hulka mittekuuluvate funktsioonide väljadelegeerimist jne. Organisatsiooni teoreetikud jagunevad avaliku ja ärisektori organisatsioonide võrdlemisel kahe pooluse vahel: ühed leiavad, et tegu on võrreldamatute objektidega, teiste arvates on need võrreldavad ning isiklikult nõustun viimastega. Avaliku ja ärisektori juhtimise peamiseks vaheks pean seda, et üks peab hoolima inimeste erinevatest vajadustest ja elukeskkonna arengust tervikuna , teise ideoloogia on orienteeritud kasumile . Avaliku sektori olemasolu eesmärk ei ole saada materiaalset kasu, vaid tagada maksimaalne heaolu. Kontserdimajad, teatrid ja muuseumid ei ole börsil ja riik ei nõua neilt vähemalt 20 protsendilist omakapitali tootlust – hoopis maksab peale. Normaalne ärimees paneks sellised asutused kohe kinni või müüks maha. Tihtipeale on äriinimestel kalduvus kiruda asju, mis takistavad nende segamatut äriajamist. Linnakodanikule ei meeldi, kui tema eramaja vaate rikub ära kolmekordne korrusmaja. Paraku on ärimeeste huvi ehitadagi kolmekorruseliste asemel koguni kümnekorruselisi maju. Seevastu avalik sektor püüabki tegutseda selle nimel, et suureneks linnakodanike üldine heaolu, mitte ei mõtle, kas ta ühe või teise otsusega kasu teenib. ( Jänes 2005 )
Avaliku sektori eesmärgiks on niisiis teenida ühiskonda ning osaleda halduspoliitika elluviimisel. Erinevalt erasektorist pole avalike organisatsioonide juhtidel reeglina õigust oma asutuse eesmärke ja funktsioone iseseisvalt muuta. Samas on neil tihti suur võim sõnastada üldsõnaline eesmärk ümber konkreetseks tegevusplaaniks. Ühiskonna teenimine on küllaltki ebaselge ja reaalsuses raskesti mõistetav eesmärk, mistõttu erinevad asutused ja erinevad töötajad ning juhid võivad seda tõlgendada ääretult erinevalt. Eesmärkide ebaselgust avalikes organisatsioonides suurendab ka nende rohkus ning erinev iseloom ja tähtsus. Täpselt paika pandud eesmärkide miinuseks on aga nende kalduvus aja möödudes vananeda ning samuti muutub olukordade muutudes eesmärkide järjestus. Organisatsiooni tegevuse tulemusi saab peaasjalikult mõõta eesmärkidele toetudes. Et erasektorile on enam iseloomulikud käegakatsutavad ning sageli rahas mõõdetavad eemärgid, siis on ka nende saavutamist kergem mõõta. Avalikel organisatsioonidel pole aga kunagi eesmärk omaette raha kokkuhoidmine - igal juhul ei saa nende eemärke väljendada ainult rahas. Avalike organisatsioonide puhul teeb efektiivsuse mõõtmise ja eesmärgini liikumise kiiruse hindamise raskeks lisaks eesmärkide ebaselgusele ka see, et avalikel organisatsioonidel pole sageli teist samalaadset organisatsiooni, millega oma tulemusi võrrelda. Eriti kehtib see valitsusasutuste, nagu ministeeriumid , ametid ja inspektsioonid, kohta. Need organisatsioonid on avaliku võimu otsesed esindajad. Seal töötavaid inimesi nimetatakse avalikeks teenistujateks. Erinevalt erasektori töötajatest on avalikud teenistujad oma töös avaliku võimu esindajad ja peavad seepärast ka vastavalt käituma. Avalikku teenistust reguleerib Eesti Vabariigis avaliku teenistuse seadus, mis seab avalikele teenistujatele teiste töötajatega võrreldes rangemad nõudmised ning samas pakub neile ka täiendavaid sotsiaalseid garantiisid. Et täpsemalt määratleda ametniku kui avaliku võimu esindaja tegevus, on välja töötamisel ka ametniku eetikakoodeks . Mitmetes erafirmades on sellelaadsed reeglid või koodeksid juba välja töötatud. Ebaselged tegevuse eesmärgid ja raskesti mõõdetavad töötulemused on üheks põhjuseks, miks Eesti avaliku sektori töötajate tööga rahulolu on tihti väiksem kui erasektori töötajatel. Lähtuvalt mitmetest uuringutest hindavad tüüpilised ametnikud materiaalse heaolu kõrval enam tunnustuse olemasolu ning eneseteostuse võimalusi. Tihti on neil ka kõrgem saavutusvajadus . Tänapäeva juhid avalikus sektoris sellega pahatihti ei arvesta. Endiselt ollakse arvamusel, et iga tegevuse puhul on ülimaks motivatsiooniks materiaalsed väärtused nagu raha, ametisõiduk, rahalised soodustused jne. ( Tõnnisson 1998 )
Era- ja riikliku asutuse juhtimine erineb ka vastutuse määrast. Eraasutus ei saa eksisteerida ega funktsioneerida, kui tema toodang ei leia tarbijat. Riigiasutus põhimõtteliselt saab, sest asutuse tegevuse maksab kinni maksumaksja. Avaliku sektori tegevust rahastatakse riigieelarvest, mitte klientidelt saadavatest teenustasudest. Kuid loomulikult pole loodud ühtegi riiklikku ettevõtted, mida ükski inimene ei vaja. See eest on aga avaliku sektori organisatsioonidel väga erinevad sihtgrupid , mis raskendab nende tegevust. Demokraatlik valitsemine peab arvestama kõigi ühiskonna gruppide huve, looma võimalused, et kõigile inimestele oleks tagatud võrdsed õigused ning võimalused korraldada oma elu neile sobival viisil. Ärisektoris põhineb edu kindlalt piiritletud sihtgrupi huvidele suunatud tegevusega . ( Ulst 1997 ) Teisest küljest on aga avaliku sektori eeliseks see, et nad ei pea turul teiste ettevõtetega konkureerima ja seetõttu pole ka mehhanismi, mis sunniks kulusid alandama ja säästlikult tegutsema. Turg on pidevalt muutuv ning kui ettevõte tahab turul püsida, peab ta olema innovaatiline . Seetõttu võib väita, et erasektoris tekivad uuemad lahendused ja eesrindlikumad juhtimisvõtted.

1.1 Seaduslikud erinevused

Osa avaliku sektori organisatsioonidest on avalik-õiguslikud juriidilised isikud, st nad on loodud seadusega avalikes huvides. Näiteks Tartu Ülikool, Eesti Rahvusraamatukogu jt. Nii nende kui ka valitsusasutuste (ministeeriumide ja nende allasutuste) ülesanded on paika pandud seaduses ja madalamal seisvates õigusaktides. Nende toimimine põhineb enamasti minevikus võetud kohustustele, mistõttu organisatsiooni tingimusteta likvideerimine pole võimalik. Avalik võim ei saa endale võetud kohustustest lihtsalt organisatsiooni likvideerimise teel loobuda . Samas kuigi riigiametniku töö on suhteliselt täpselt formaliseeritud, jääb talle ikkagi ka natukene mänguruumi. On selge, et iga üksiku situatsiooni jaoks seadust ei ole, mistõttu otsustamine jäetakse riigiametnikele. Ametnike ülesandeks on seaduste tõlgendamine ning rakendamine vastavalt olukorrale. Printsiibis peaks iga ametnik lähtuma objektiivsuse kriteeriumidest ning üldisest hüvest. Samas on vastupidiseid näiteid palju – lähtutakse isiklikest või teatud ringkonna huvidest, püüdes maksimeerida saadavat tulu. Ametniku mänguruumi suurus sõltub peamiselt kolmest asjaolust: esiteks kuivõrd ta valdab informatsiooni, mis tema käsutuses on, kui põhjalikud on tema professionaalsed teadmised. Kui ametniku teadmised on poliitilise juhi omadest sügavamad ja põhjalikumad, siis laieneb tema otsustuse sfäär tänu oma kompetentsusele. Samuti valdkonna aktuaalsusest ja poliitikute huvist antud temaatika vastu. ( Tõnnisson 1998 ) Loomulikult peavad ka äriühingud juhtima organisatsioone vastavalt seadusele, kuid kindlasti pole pandud neile nii palju piiranguid kui seda on avalikes organisatsioonides.
Erinevalt erasektorist on avaliku sektori asutustes tegevus avalik. Seetõttu peavad avalikud olema ka organisatsioonilised protseduurid ning kodanikele peab olema tagatud vaba juurdepääs asutuse tegevust puudutavatele dokumentidele. Protseduuride avalikkus peab tagama asutuse võimaliku efektiivse tegutsemise. Erasektoris pööratakse protseduuridele vähem tähelepanu. Eraettevõtted juhinduvad eeskätt lõppeesmärgist ehk kasumi teenimisest ning selle saavutamise viis on neil suuremal või vähemal määral enda otsustada. ( Koch 2005 ) Kuna avalikus sektoris on kõik avalik, tuleb otsuseid vastu võttes arvestada kodanike huvidega . Ettevõtted on ajakirjanduse teravdatud tähelepanu all: riigi rahaga toimetamine tõmbab lugeja kui selle raha omaniku tähelepanu rohkem kui erasektoris toimuv. Seega tuleb iga sammu kaaluda ka sellest vaatenurgast, mis saab siis, kui laiem avalikkus sellest otsusest kuuleb . ( Alas 2006, lk. 21 ) Kaaluda tuleb põhjalikult, sest avaliku sektori organisatsioonidel on väga erinevad sihtgrupid. Nad peavad arvestama kõigi ühiskonna gruppide huve ning looma võimalused, et kõigile inimestele oleks tagatud võrdsed õigused.

AVALIKU SEKTORI JA ÄRIÜHINGU ORGANISATSIOONIDE KESKKOND
Viimasel ajal on järjest suuremat tähelepanu hakatud pöörama organisatsiooni keskkonnale. Kui varasematel aegadel tegelesid teoreetikud peamiselt organisatsioonisiseste teguritega, siis nüüd pööratakse võrdselt tähelepanu ka organisatsioonivälistele mõjuritele. Kuna keskkond on pidevas muutumises, peab ka olemasolevat positsiooni säilitada sooviv organisatsioon uuenevate oludega pidevalt kohanema. Mõnedes asutustes on loodud spetsiaalsed arenguosakonnad, mille ülesandeks on olla kursis keskkonna olukordade ja muutustega . Avalikel organisatsioonidel on tähtis eeskätt poliitiline, õiguslik ja majanduslik keskkond. Ka tehnoloogiline keskkond omab suurt mõju, eeskätt tänu informatsiooniajastule, milles me elame. Kultuuriline keskkond mõjutab peamiselt organisatsioonikultuuri. Kui erasektoris tegeldakse vahetu keskkonna analüüsiga ja informatsiooni vahetamisega sise- ja väliskeskkonna vahel üpris järjepidevalt, siis avalikus sektoris ei jätku selle jaoks pahatihti aega. Seetõttu võidakse avalikku sektorit pidada suletud süsteemiks, millest tavakodanik teab väga vähe. Puudub vajalikul määral ja pidev infovahetus avaliku sektori sise- ja väliskeskkonna vahel. Üheks võimaluseks olukorra parandamiseks on anda ületöötanud juhtidele tasulist puhkust, et nad elaksid mõnda aega väliskeskkonnas ja saaksid uue pildi ümbritsevast elust. Tänapäeva avaliku sektori keskkonda iseloomustavad komplekssus, vaenulikkus ja eesmärkide süstemaatiline mitmemõõtmelisus. Rõhk on suunatud eeskätt detsentraliseerimisele, koordineerimise suurenemisele ning otsese juhtimise vähenemisele ja strateegilise planeerimise tähtsusele. Äriühingus saab juht suurel määral oma keskkonda ise kujundada, valides organisatsiooni suuruse, kultuuri, töötajad jms isiklikult. Samuti on ettevõtjal võimalus valida kuhu ta oma firma rajab. Avalikus sektoris on teoreetikud pakkunud välja viis põhilist keskkonda iseloomustavat mõõdet. Esiteks stabiilsus- rahutus : Eesti avalike organisatsioonide keskkond on üldjuhul rahutu ja pidevalt muutuv. Ebastabiilset keskkonda saab enda jaoks sõbralikumaks muuta läbi hästi korraldatud avalike suhete. Homogeensus- heterogeensus , juhuslikkus, kus tarbijad on väga hajutatud, neil puuduvad püsivad omavahelised sidemed ja seosed. Nappus-heldus: näiteks on Tallinna avalikel organisatsioonidel kergem palgata tööle head juristi kui Kagu-Eestis asuvatel avalikel organisatsioonidel, kes on pahatihti sunnitud alandama tööle värbamise standardeid. Vaenulikkus- toetavus, mis on mõjutatud nii võistlemisest (konkurentsist), organisatsiooni suhetest väliste gruppidega kui juurdepääsetavusest ressurssidele. Heterogeenses keskkonnas on vaenulikkust väga raske vähendada, homogeenses keskkonnas saab teda vähendada aga lepitamise teel, sest tarbijaid või kodanikke saab käsitleda suhteliselt ühtse grupina, kellega on võimalik leida ühine seisukoht. ( Tõnnisson 1998 )
Avaliku sektori organisatsioone peetakse üldiselt vanadeks organisatsioonideks. Läbi sajandite on neil säilinud suhteliselt muutumatu hierarhia, struktuur ning ranged reeglid, mis teeb raskeks kiirete muutuste läbiviimise avalikes organisatsioonides. Oma alguse said avalikud organisatsioonid asjaolust, et poliitikud pidid hoolitsema hääleõiguslike elanike huvide efektiivse rahuldamise eest. Seega tekkisid avalikud organisatsioonid järgnevalt: poliitikud rahva esindajatena otsustasid, mida tuleb teha, ning et vastuvõetud otsuseid paremini ellu viia, selleks loodi teatud struktuurid . Nendeks saidki avalikud poliitikute otsuseid elluviivad asutused ehk valitsusasutused. Samas eeldab tänapäeva maailmas efektiivne toimimine ajaga kaasaskäimist ja muutustega kohanemist. Sageli on avalikud organisatsioonid sunnitud kiiresti reageerima väliskeskkonnas toimuvale või võtma omaks uusi tööpõhimõtteid. Sellisel juhul hakkaksid liiga jäigad protseduurireeglid muutusi takistama . Hoolimata reeglite vajadusest ja kasulikkusest ei tohiks neid avalikus sektoris üle tähtsustada ega seada neid tähtsamaks kui üldist eesmärki. Tuleb meeles pidada, et reeglid on seatud sisse siiski ülesande paremaks täitmiseks, mitte aga nende muutumiseks või muutmiseks omaette eesmärgiks. ( Tõnnisson 1998 ) Samuti on tänapäeval järjest olulisemaks muutunud avaliku sektori ja ettevõtteid esindavate organisatsioonide koostöö. Erinevalt aga näiteks Skandinaaviamaadest on Eestis veel vähe kogemusi erasektori ja eriti väike- ja kesksuurusega ettevõtjaid esindavate organisatsioonide kaasamisel poliitikakujundamise protsessi. Kuid nii mõneski Eesti kohalikus omavalitsuses on teostatud edukaid avaliku ja erasektori partnerlussuhteid, mis võimaldab omavalitsustel viia ellu oma arengukava märgatavalt efektiivsemalt ja kiiremini, samas pakkudes erainvestoritele võimaluse jätta oma kapital Eestisse, investeerides selle avaliku sektori projektidesse. ( Murula )
2.1 Eesti era- ja avaliku sektori keskkonnas toimunud muudatused
Tabelis 1 ja joonisel 2 on võrreldud Eesti avaliku sektori ettevõtetes toimunud muudatusi eraettevõtetes toimunutega, tuues välja, mitu protsenti uuritud ettevõtetest oli mingit faktorit muutnud. ( Alas 2006, lk. 16)
Kui vaadelda nüüd neid tabeleid, võib väita, et ärisektori ettevõtetes on sagedamini muudetud strateegiat, organisatsioonikultuuri ja juhtimisstiili. Samal ajal on avalikus sektoris pööratud rohkem tähelepanu ümberstruktureerimisele ning uute süsteemide ja juhtimisvahendite kasutuselevõtule. Eestis intervjueeriti 155 ettevõtete juhti ning nende vastustest selgub , et kõige suuremaks takistuseks osutus muudatuste elluviimisel avaliku sektori ettevõtetes töötajate kartus uue ja tundmatu olukorra ees, mida nimetas tervelt 32% vastanutest. See oli tunduvalt kõrgem kui ärisektoris. Võimalik, et sellest tulenevalt esines ka töötajate sabotaaži avaliku sektori ettevõtetes märgatavalt rohkem. Ärisektoris mainisid juhid kõige enam, 27% juhtudest, töötajate mõtteviisi inertsust. Enam levinud raskusena mainiti töötajate sisseharjunud arusaamade väljatõrjumist: avalikus sektoris 38% ja ärisektoris 23%. Samuti selgus uuringust, et konkurentsitult eelistatuim strateegia muudatustele vastuseisu ületamiseks on suhtlemine ja koolitamine: mõlemas sektoris ligi 60% juhtudest. Oluline erinevus oli läbirääkimiste kasutamises, mida ASEdes esines rohkem. Sunduse ja manipuleerimise kasutamist mainisid ainult äriettevõtete juhid.
KOKKUVÕTE
Seotus riigivõimu teostamisega ja tegelemine kogukonda kuuluvate inimeste asjadega on põhilised pidepunktid, mille kaudu eristatakse avaliku sektori organisatsioone erasektori organisatsioonidest. Nagu juba eespool öeldud, lähtub avalik sektor üldisest huvist, erasektori tegevuse aluseks on seevastu erahuvi ja nende ideoloogia on orienteeritud kasumile. Erinevalt erasektorist on avaliku sektori asutustes tegevus avalik. Kuna toimetatakse riigi rahaga, on ettevõtted ajakirjanduse teravdatud tähelepanu all. Lisaks sellele erinevad nad ka vastutuse määrast ning keskkonnast. Kuna need sektorid erinevad üksteisest küllaltki suurel määral, on vajalik juhinduda vastavalt organisatsioonile. Kuigi viimasel ajal on avalikus sektoris püütud hakata rakendama ärisektori juhtimisvõtteid, mistõttu üha enam hakkavad nende juhtimisstiilid sarnanema. Samuti on teostatud mitmeid partnerlussuhteid, mis on olnud majanduslikult kasulikud mõlemale sektorile.
VIIDATUD ALLIKAD
Alas, R. ( 2006 ) Juhtida avalikus või erasektoris? Tallinn: Äripäeva Kirjastus
Jänes, L. Avalikku sektorit ei saa juhtida äriinimeste soovitud võtetega [WWW] http://www2.reform.ee/UserFiles/File/Janes_avalikku_sektorit_ei_saa_juhtida_ariinimeste_soovitatud_votetega_141105_AP.pdf ( 14.11.2009 )
Koch, P. The difference between the public and private sectors [WWW] http://www.step.no/publin/publinpost/publinpost7.pdf ( 11.11.2009 )
Murula, I. Avaliku- ja erasektori koostööst võidavad mõlemad pooled [WWW] http://www.tgplegal.ee/upload/doc/ee/Inga&Marko%20artikkel.pdf ( 15.11.2009 )
Private and Public Sector CRM Solution Differences | How Different Are They? - Government CRM kodulehekülg. [WWW] http://www.government-crm.com/governmentcrm.ht m ( 11.11.2009 )
Purju, A. Avaliku sektori ökonoomika [WWW] http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/Koolitus/oppematerjal/aseoko.ht m ( 09.11.2009)
Tõnnisson, K. Avalike organisatsioonide juhtimine [WWW] http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/Koolitus/oppematerjal/pdfid/AOjuhtimine.pdf ( 13.11.2009)
Ulst, E. Kuidas majandada avalikku sektorit? [WWW] http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/97/11/18/majandus.ht m ( 14.11.2009 )

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 89 allalaadimist

Avaliku sektori ja äriühingu juhtimise erinevused #1

Avaliku sektori ja äriühingu juhtimise erinevused #2

Avaliku sektori ja äriühingu juhtimise erinevused #3

Avaliku sektori ja äriühingu juhtimise erinevused #4

Avaliku sektori ja äriühingu juhtimise erinevused #5

Avaliku sektori ja äriühingu juhtimise erinevused #6

Avaliku sektori ja äriühingu juhtimise erinevused #7

Avaliku sektori ja äriühingu juhtimise erinevused #8

Avaliku sektori ja äriühingu juhtimise erinevused #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

89 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

janelle89u Õppematerjali autor

Konspekt

avalik sektor äriühing juhtimine

Sarnased õppematerjalid

docx

Avalik juhtimine ja avalik teenus

Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus 1. Mis on avalik haldus, avalik valitsemine ja avalik juhtimine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. *Avalik haldus - on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Ametnike ja poliitikute omavaheline seos; avalike teenuste üle otsustamine/osutamine; avalik haldus on koostöögrupp, mis hõlmab kõiki kolme võimuharu; on avaliku poliitika protsessi osa.*Ülesanded - Avaliku korra ja julgeoleku kaitse; Üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine; Ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine; Avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine; Haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid. *Avalik valitsemine ( Public governance) – tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel suhtlevad, et mõjutada avaliku poliitika väljundit

Avalik haldus

odt

Avalik juhtimine - kordamisküsimused

Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus 1. Mis on avalik haldus, avalik valitsemine ja avalik juhtimine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. Võrdluse puhul on vajalik leida ühine võrdlusalus. Tooge näide, mis võrdlust iseloomustab. Avalik haldus Avalik valitsemine Avalik juhtimine * Ametnike ja poliitikute * Viisid, kuidas sidusrühmad * Juhtimistehnikad, et omavaheline seos (asjast huvitatud osapool avaliku suurendada raha väärtust, mis on * Avalike teenuste üle organisatsiooni/avaliku teenuse antud avalike teenuste otsustamine osutamisel) omavahel suhtlevad, osutamiseks * Avalike teenuste osutamine et mõjutada avaliku poliitika * Lisaks nö tavalisele * Koostöögrupp väljundit funktsionaalsele juhtimisele, kus

Politoloogia

docx

Avalik juhtimine kokkuvõte

Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus 1.Mis on avalik haldus, avalik juhtimine ja avalik valitsemine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. Tooge näide, mis võrdlust iseloomustab.  Avalik haldus (public administration)- riigi igapäeva toimingud. Avaliku sektori töötajad ja nende toimingud. o Eristub erasektorist o Avaliku sektori koostöögrupp, mis hõlmab kõiki kolme võimuharu. Nii ametnikke kui poliitikuid o On avaliku poliitika protsessi osa o Avalike poliitikate/programmide/teenuste üle otsustamine/ reguleerimine/ elluviimine (kov ja keskvõim tasandil elluviimine) o Pärast NPM-i juurutamist ühtne definitsioon  Avalik juhtimine (public management)- juhtimistegevus, -tehnikad eesmärkideks o Juhtimistehnikad, et suurendada raha väärtust, mis on antud avalike teenuste osutamiseks

Riik ja valitsemine

docx

Avaliku juhtimise konspekt

1. Mis on avalik haldus, avalik valitsemine ja avalik juhtimine? Avalikku haldust võib määratleda kui ametnike ja poliitikute omavahelist seost. Samuti avalike teenuste üle otsustamist ja nende osutamist. Avalikku haldust samastatakse bürokraatiaga. Avalik juhtimine tähendab tulemuste saavutamist ja vastutuse võtmist. Avalik valitsemine tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel suhtlevad, et mõjutada avaliku poliitika väljundit. Näiteks avaliku juhtimise ja avaliku valitsemise puhul võib see olla tähelepanu pööramine - avalik juhtimine pöörab tähelepanu protsessile ja valik valitsemine sisule, avalik haldus pigem normatiividele. Samuti võib välja tuua, et avaliku juhtimise ja avaliku valitsemise puhul on peatähelepanu tulemusel, kuid esimesel juhul seatakse pigem kvantitatiivne mõõdik. Samas kui valitsemine väärtustab pehmet tulemust - kvalitatiivse mõõdiku näol. Avalik haldus pöörab tähelepanu ainsana vaid sisendile. 2

Sotsiaalteadused

docx

Administratiivne juhtimine

Oktoober 2015 Administratiivse juhtimise koolkond. Juhtimisteooria on organisatsiooni juhtimise seisukohtade ja seaduspärasuste kogum, mille põhjal otsustatakse, kuidas on tarvis juhtida, organisatsioon täidaks oma eesmärgid. Senini pole õnnestunud luua terviklikku ja kõikehõlmavat juhtimisteooriat. Aja möödudes on juhtimisolukorrad muutunud väga keerukaks, teooriad toimivad aga vaid piiratud juhtudel. Administratiivne koolkond hakkas uurima 20. sajandi algul organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust. Nimetatud koolkond lõi aluse hilisema organisatsiooniteooria arenguks

Õigus

docx

AVALIKU HALDUSE REFORM

HAJB AVALIKU HALDUSE REFORM Referaat Õppeaine: Teadustöö alused Juhendaja: teadur Veiko Lember Tallinn 2012 1 Sisukord Sisukord....................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................. 3 Avaliku sektori hindamine läbi käibelolevate probleemide...............4 Sektori kujunemine läbi majandus – ja organisatsioonitegurite........5 Vajalike reformide rakendamine....................................................6 Kokkuvõte.................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus......................................................................8 Sissejuhatus

Sotsioloogia

doc

AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE

.......................................................................9 1.2.4. Liberalism............................................................................................................................. 10 1.2.5. Marksism, sotsialism.............................................................................................................11 1.2.6. 20. sajandi majandusteooriad ja globaliseerumine................................................................11 2. AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA AINE.................................................................................16 2.1. Avaliku sektori mõiste ja koosseis...............................................................................................16 2.2. Avaliku sektori uurimine..............................................................................................................18 2.2.1. Uurimismudel.................................................................................

Juhtimise alused

docx

AVALIKUD POLIITIKAD EKSAMIKS 2014

Mõned märksõnad eksamiks valmistumisel ehk loetelu teemadest, millele võiks õppimisel keskenduda Avaliku poliitika olemus (peamised komponendid ja nn Eastoni box), miks on seda vaja (riigi sekkumise õigustused) ning millised on võimalused selle elluviimiseks, st avaliku poliitika peamised vahendid ja nendega seotud otsustused. Millest tuleneb avaliku poliitika küsimuste keerukus? Poliitika? Poliitika (nähtus) ja poliitikateadus (selle nähtusega tegelev teadusharu) Poliitikat teha lahendada poliitikat ja riigivalitsemist puudutavaid küsimusi Poliitikat uurida, st mõtestada ja seletada poliitika tegemist Tavakodanikule tähistab poliitika eelkõige poliitikute omavahelist võitlust võimu pärast Poliitika kui ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja põhimõtteliste otsuste langetamise protsess

Politoloogia

Rohkem sarnaseid