Islami usk (1)

Islam ( araabia k.alistumine Allahi tahtele, sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse.
Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Eestis umbes 10 000. Islamiusulised moodustavad maailma rahvastikust 21%. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas.
JAGUNEMINE
Umbes 90% moslemistest on sunna sekti kuuluvad sunniidid ; 10% šiia sekti kuuluvad šiiidid. Sunniitide ja šiiitide vahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks - prohveti lähedase sõbra Abū Bakri. Teine, väiksem rühm aga arvas , et Muhamedi järglaseks peaks saama tema väimees ‘Alī ibn Abī Tālib. Abū Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest šiiidid.
LEVIK
Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust.
Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis.
ISLAM JA TEISED RELIGIOONID
Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid — Aadam, Noa, Aabraham , Iisak, Joosep , Mooses , Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja islam on omavahel tihedalt seotud ja kõigi pärimustes on oluline esiisa Aabraham, siis nimetatakse neid kolme usundit aabrahamlikeks religioonideks.
ALLAH
Allah on araabiakeelne sõna, mis tähendab 'Jumal'. Sõna koosneb määravast artiklist al ja sõnast ilah 'jumal'. Seega tähendab "Allah" umbes sama mis suure algustähega kirjutatud sõna "Jumal" eesti keeles. Seda sõna kasutavad nii kogu maailma muslimid kui ka araabia keelt kõnelevad kristlased ja teised.
Islami-eelselt võis Allah tähendada ühte Meka paljudest paganlikest jumalatest või olla ka ühe suure naisjumaluse Al-Uzza meesvorm (Al-Lah). igal juhul peetakse ülimalt tõenäoliseks, et Allah ei tähendanud araablaste paganlikul perioodil jumala üldmõistet.
Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses.
Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob , Taavet ja Ristija Johannes. Koraani tegelaste järgi on tulnud paljud tänapäeva nimed.
MUHAMMAD (MUHAMED)
Muhammad (täisnimi Abu al- Qasim Muhammad Ibn Abd Allah Ibn Abd al-Muttalib Ibn Hashim; umbes 570 Meka – 8. juuni 632 Mediina ) oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja.
Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal, kui ta Meka ümbruse mägedes ringi uitas, olles 40-aastane. Talle ilmus nägemus - hirmuäratav kuju, kelles Muhammed tundis ära peaingel Gabrieli. Järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan (Qur'an). Esimesed 86 suurat sai Muhamed Mekas - need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid".
Muhammedi õpetuste peamine iva oli vaeste ja väetite kaitsmine - eesmärk, mis põhineb Allahi hoiatusel, et kui saabub viimne kohtupäev, siis mõistetakse teiste ekspluateerijad igaveseks ajaks hukka. Muhammedist sai Mediina valitseja, kes rakendas oma vastaste vastu ka relvajõudu. 624-630 peetud võitlusega alistas Muhammed Meka ning muutis selle islami usukeskuseks; seejärel allutas ta enamiku beduiini hõime pannes aluse Kalifaadile.
Muhammedi järglaseks sai tema ustav järgija, endine kaupmees Abū Bakr , kellest sai esimene kaliif .
//// Kalifaat on araabia riik, mida valitsevad kaliifid
//// Kaliifi all mõeldakse tavaliselt sunniitide ülemaailmse usujuhi tiitlit. See on olnud aga ka ühe šiiitide sekti valitseja- ja usujuhi tiitel ning Córdobas valitses samuti oma kaliif. Tänapäeval tiitel enam kasutuses pole. Pärast Muhamedi surma oli islamiHYPERLINK "/wiki/ Umma "kogukonnal vaja uut juhti, kes oleks nii usuline kui poliitiline valitseja. Nii tekkiski kaliifi (Muhamedi järglase) ametikoht . Esimeseks kaliifiks sai Abu Bakr.
Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks.
Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith.
ISLAMI VIIS SAMMAST
Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on:

• Usutunnistus (Shahādah ehk šahada)
  
• Palvus (Şalāh ehk salat )
  
• Annetamine (Zakāh ehk zakat )
  
• Paast (Şawm ehk saum )
  
• Palverännak (Hajj ehk hadž)
  

Muslimid peavad ustavust Allahile auväärseks. Ustavus tähendab Allahi eesmärkide teenimist kõrgematena omaenda isiklikest eesmärkidest.
PALVETAMINE
Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg. Palvuse kellaajad üle maailma on sellised ,et 24 tundi ööpäevas on koguaeg palvused. Võib palvetada ka väljaspool antud aega ,aga on uskumus ,et õigel ajal loetud palved täituvad suurema tõenäosusega. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. On paika pandud kumba kätt pestakse esimesena (käed tehakse märjaks kuni küünarnukkideni) ja mitu korda peab oma kaelale, näole ja juustele vett peale panema. Enamikul juhtudel pestakse ka jalad. Pärast sugulist vahekorda peab peale näo ja käte pesema kindlasti ära ka ülejäänud keha. Palvus peab toimuma puhtas paigas, mis peab olema pühakoda või võib ka piirduda palvevaibaga. Palvuse ajal ei kanta jalatseid. Naiste puhul on kindel reegel ,et palvuse ajal peavad nende juuksed olema kaetud.Palvus seisneb erinevas hulgas palve kummardustes mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele .
PALVEKOHAD
Mošee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on mošeel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett , kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mošees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist . Mošeesse peab sisenema paljajalu .Mošees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mošee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett.
OLULISIMAD PALVEESEMED

• Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate.
  
• A'baia - moslemimeeste riietusese.
  
• Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks.
  

ISLAMIRIIKIDE ÜHENDUSED
Islamiusulised riigid on moodustanud Aasia ja Aafrika riike ühendavaid ühendusi, mille abil nad arendavad nende usutunnistust jagavate riikide: majandust - kasutades selleks Islami Arengupanka, haridust ja teadust - kasutades selleks UNESCO laadset islamiusuliste riikide Islami hariduse-, teaduse- ja kultuuriorganisatsioone. Arendatakse ka ideed vastukaaluks Ameerika ja Euroopakeskse G7-le - Türgit, Iraani , Pakistani, Egiptust, Bangladeshi, Malaisiat, Indoneesiat ja Nigerit ühendavat majandusühendust G8.
ALLIKAD
http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=w i
http://www.islam.com/
http://www.religioustolerance.org/islam.ht m
http://et.wikipedia.org/