Kontrolltöö islami kohta (0)

Kontrolltöö islami kohta
1) Mida tähendab " islam ": “islam” tähendab alistumist jumal Allahi tahtele, mis on ilmutatud inimestele prohvetite kaudu aegade algusest peale. Islam tähendab ka “rahu”.
kui palju on maailmas moslemeid: Kokku on maailmas u miljard moslemit – 30% Indias, 20% Põhja-Aafrikas, 18% Araabias, 17% Kagu-Aasias, 10% Kaug-Idas.
islami olulisimad sümbolid: Täht ja noorkuu, Roheline värv üleüldiselt, Koraan , Šahada
2) Mis on sarnast ja mis erinevat islami ja kristluse/ islami ja juutluse vahel:
Sarnasused: Tegemist on monoteistliku usundiga, nagu ka kristlus ja judaism . Islam järgib paljuski ka samu põhimõtteid, mida järgivad juudid ja kristlased . Kõigil on ainu jumal (Jumalad: Judaism: Jumal Jahve, Islam: Jumal Allah , Kristlus: Jumal). Kõigil on kirikud, kus palvetatakse.
Erinevused: Suurimaks erinevuseks islami ja kristluse vahel ongi see, et kristlased peavad Jeesust Jumala pojaks, moslemite jaoks on ta aga samasugune prohvet nagu näiteks Aabraham vôi Mooses. islami seaduste järgi on keelatud Jumalat ning prohveteid kujuna vôi pildina kujutada. Seega ei ole mošeedes kunagi selliseid kujusid, altarimaale vôi seinamaale nagu kirikutes näha on.
3) Muhamed - kes ta oli, elulugu.  Millal elas, miks on olulisem kui teised prohvetid. Sünd Meka linnas, elu kaupmehena, ilmutus Hira mäel aastal 610, Mekast mediinasse minek aastal 622.
Muhamedi eristab kõigist teistest usukuulutajatest see, et tema õpetus säilis kõige täiuslikumalt, tänu Koraanile. Islami rajaja oli ajalooline isik, prohvet Muhamed ( Muhammad ) (570-632) Muhamedi puhul tegemist viimase prohvetiga – viimse sõnumitoojaga. Muhamed sündis Meka linnas, Saudi Araabias u 570 pKr. Isa ja ema surid, kui Muhamed oli alles noor, poissi kasvatas algul vanaisa ja siis onu. Ta abiellus 40-aastase Khadidžaga 25-aastaselt. Muhamed oli sügavalt usklik inimene ning ta veetis palju aega Hira mäel, kus ta mõtiskles üksinduses ja rahus . Seal ilmus talle 610. aastal ingel Gabriel, kes ulatas talle ühe kirjutise ja käskis seda lugeda. Muhamed sai aru, et seal on kirjas jumal Allahi sõnad. Talle antud ilmutusi korrati ja kirjutati üles, neist sai muhameedlaste püha raamat – Koraan. Peatselt hakkas Muhamed oma õpetust igal pool Araabias kuulutama. Muhamedi kasvav populaarsus hirmutas Meka linna võimusid. Seetõttu lahkus Muhamed aastal 622 Mekast ning läks Medinasse. Muhamedi rännakut Mekast Medinasse nimetatakse hidžraks sellega algab moslemite ajaarvamine . 8 aastat pärast Mediinasse minekut (630) naasis Muhamed Mekasse ja vallutas selle. Sellest ajast peale tunnustati Muhamedi kui viimast Jumala prohvetit.
4) Meka linn - miks on oluline, Kaaba pühamu: Muhamed sündis Meka linnas, Saudi Araabias u 570 pKr. 8 aastat pärast Mediinasse minekut (630) naasis Muhamed Mekasse ja vallutas selle. Mekas asuv Kaaba pühamu määrati peamiseks usukeskuseks. Kaaba pühamu – musta kuubi kujuline pühamu, mille pärimuse järgi ehitas Aabraham, kus asub meteoriitse päritoluga püha must kivi.
5) Muhamedi õpetuse sisu - on ainult üks jumal, Allah, ning  inimene peab oma elu elama täielikult alistudes Allahi tahtele.
6) Kaliifid - kes olid. Esimest nelja kaliifi pärast Muhamedi kutsutakse “neljas õiget teed käinud kaliifiks”
Abu Bakr : Kui Muhamed aastal 632 suri, tabas islami maailma kriis, kuna kogukonna juht oli kadunud. Uueks usujuhiks sai Muhamedi lemmiknaise isa Abu Bakr – üks esimesi, kes pöördus islamiusku. Temast sai islamikoguduse uus juht – kaliif . Kaliifil oli nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Kaliif Abu Bakr juhatas mitmeid sõdasid. Abu Bakr oli kaliif 2 aastat, suri lahingus Süürlastega.
Omar: Abu Bakri määras järgmiseks kaliifiks Omari . Omar oli alguses islamivastane, ent kuuldes koraani lugemise ilu, pöördus ta koheselt. Omarist sai innukas islamit levitanud kaliif, tegev nii poliitikas kui ka sõjapidamises. Omari ajal hakati Muhamedi ütluste tunnistusi koguma üheks kogumiks e koraaniks. Omar mõrvati aastal 644.
Uthmani : Uthmani valiti kaliifiks 6-liikmelise komitee poolt. Tema ajal sai koraan oma lõpliku kuju, suurematesse islami linnadesse saadeti sellest koopiad. ei olnud väga heade juhiomadustega – tema ajal puhkes kodusõda. Uthmani vastased lasid ta mõrvata.
Ali: Ali, üks Muhamedi väimeestest. Talle oli tugev vastasseis – teda kahtlustati Uthmani mõrva tellimises. Ka tema tapeti 661. aastal. Kaliif Ali surma järel lõhenes islam kaheks suunaks – šiiitluseks ja sunniitluseks. Šiiidid (Ši’at Ali ehk Ali partei) ei tunnistanud Alile järgnenud kaliifi, vaid valisid oma kaliifi, keda kutsuti ka imaamiks, ning keda peeti Muhamedi ja Jumala asemikuks Maa peal. Sunniidid nimetavad imaami lihtsalt koguduse juhiks.
Muhameedluse levik:
7) Sunniidid ja šiiidid - kuidas tekkisid, kui palju on maailmas šiiite, kui palju sunniite : Kaliif Ali surma järel lõhenes islam kaheks suunaks – šiiitluseks ja sunniitluseks. Šiitide ja sunniitide teed läksid lahku – nad järgisid erinevaid usuliidreid, aastasadade jooksul ka nende õpetus kasvas lahku. Tänapäeval on šiiite u 10% kõigist moslemitest, sunniite 90% moslemitest.
8) Mõisted:
Allah: Moslemid kutsuvad oma jumalat nimega Allah
Šahada: islami usutunnistus: „Tunnistan, et ei ole teist jumalat pele Allahi ning et Muhamed on tema prohvet“
Koraan: moslemite pühakiri
Hidžra: Muhamedi rännakut Mekast Medinasse