slaavlased, baltlased. Leviala Idast Euroopani. Hetiidid ehk hetid (ka: hitiidid ehk hitid) olid esimene indoeuroopa rahvas, kesjõudis oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele. Nad hõivasid Väike-Aasia keskosa karjakasvatuseks sobivad tasandikud, ja ümbritsenud oma pealinna Hattusa võimsate kindlustustega, asusid sealt lähtudes laiendama oma võimu ümberkaudsetele mägialadele. Pärslased asusid Lõuna-Iraanis. Pärsia pealinnad Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. 14. Hetiitidele on omistatud ühte kõige olulisemat leiutist inimkonna ajaloos. Nende riigi ajal, umbes 1300 aastat eKr, hakati Väike-Aasias töörisstade valmistamiseks kasutama rauda. Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse. Algas rauaaeg. 15. Kaananimaa moodustab Süüria, Liibanon ja Palestiina. Kaananimaaks
559-330 e.Kr. - Pärsia suurriik Lühiülevaade Pärslased asusid Lõuna-Iraanis. Olid kreeka pärimuse järgi VII VI sajandil Meedia võimu all. Pealinn neil puudus. Ühiskond Impeerium jaguneb 20 halduspiirkonnaks ehk satraapiadeks. Kuningas määrab ametisse satraapid, kelle ül. on alalise sõjaväe formeerimine, elanikkonna rakendamine avalikel töödel ja maksude kogumine. Riigi eesotsas seisis suurkuningas. Seejärel tuli preesterkond. Neile järgnesid sõdurid ja neile talupojad ja orjad. Mitu perekonda moodustasid eraldi kogukonna
TAI Riigi nimi Tai. Tai pealinn on Bangkok. Tais on umbes 61,8 milonit inimest. Tais Elavad inimesed on väga erinevat rahvuslikku päritolu. Enamuse rahvastikust moodustavad etnilised taid, peale kelle on suurimateks rahvusgruppideks hiinlased, indialased, mongolid, khmeerid, malaid, pärslased ja hindud. Pindala on 513 115 km2. Tai on jagatud naljaks piirkonnaks – mägine põhjaosa, viljakas keskosa, kaunite randade ja arvukate saartega ääristatud poolsaar lõunas ning kuivema kliimaga platoo põhjaks. See on Tai lipp. See on Tai vapp. Kehtiv rahaühik on tai baht, mis jaguneb 100 satangiks. Tai baht on seotud USA dollariga. 1 EUR = ca 38 THB; ! USD = ca 30 THB. Kehtivad kõik rahvusvahelised
· HETIIDID, NENDE RIIK JA ÜHISKOND Riiki juhtis kuningas. Üksnes tugev ja sõjaliselt edukas valitseja suutis tagada riigi sisemise stabiilsuse ja koospüsimise. Kuninga kõrval seisis mõjuvõimas suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Sõjalise edu tagas ülikutest je nende kaaskondlastest moodustatud kaarikuvägi. Lihtkodanikud olis isiklikult vabad ja majanduslikult riigist sõltumatud. Indoeurooplased- rahvad, kes olid levinud Indiast Euroopani. (aarialased, slaavlased ehk pärslased, hetiidid) · PÄRSLASED, NENDE RIIK JA ÜHISKOND, RELIGIOON Alistatud rahvaste kommetesse ja uskumustesse suhtuti suure lugupidamisega. Pärslased ei surunud neile enda tavasid peale. Ainus mida nõuti oli see, et kõik pidid austama kuningat ja maksma makse. Riigil puudus kindel pealinn, kuid kuningas peatus neljas suuremas linnas: Susas, Persepolises, Ekbatanes, Babülonis. Riik oli jagatud suurteks asehaldurkondadeks ehk satraapiateks.
ja takistama Kreeka poliste kaubandust. Pärsia soosis kaubanduse ja laevanduse alal hellenite konkurente foiniiklasi, kes olid Pärsia sõltlased ja toetasid Pärsiat oma laevastikuga. Pärsia poolne oht ühendas erinevaid poliseid ja nende vahel kujunes teatav ühtekuuluvustunne. Pärsia kuningas Dareios I vallandas 5. sajandi algul eKr umbes 50-aastase Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgu. 5. sajand eKr aga oli ühtlasi Kreeka poliste õitsenguaeg. Esimesed 20 aastat olid pärslased ründavaks pooleks. Dareiose sõjaretk Musta mere põhjaranniku steppides elavate sküütide vastu ebaõnnestus ja seda ära kasutada püüdes alustas Mileetos 500. a eKr ülestõusu Pärsia ülemvõimu vastu. Mileetoslaste abipalvele vastasid ainult Ateena ja Eretria. Pärslased vallutasid Mileetose rünnakuga ja põletasid maatasa. Juba ammu olid pärslased tahtnud alistada ka Kreeka mandriosa rikkaid kaubalinnu. Mileetose toetamist pärslastevastase ülestõusu ajal otsustas Dareios
aastatuhande keskel eKr. Impeeriumi loojaks oli Kyros II. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas, kes resideerus neljas pealinnas (Persepolis, Babülon, Susa, Ekbatana). Kuningas määras riigi eri piirkondade (e satraapiate) etteotsa tavaliselt pärslastest asevalitsejad – satraabid, kes vastutasid maksude laekumise ja kaitseküsimuste eest. Kohalike allutatud rahvaste traditsioonilist eluolu ja religiooni ei üritanud pärslased muuta, vaid võtsid ise neilt üle kultuurisaavutusi (n kiilkirja). Mittepärslastelt eeldati korrapärast maksude tasumist ja lojaalsust Pärsia kuningatele ning toetati kohalikke ülikuid ning jumalaid. Vaatamata hiiglaslikule territooriumile oli Pärsia impeerium kahe sajandi jooksul suhteliselt stabiilne ühiskond ja allutatud rahvaste ülestõuse tuli harva ette. Pärsia suurriigile sai saatuslikuks Makedoonia Aleksandri sõjakäik (334
ajalukku? a) Maratoni lahing. Aastal 490 eKr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku koos sõjaväega üle Egeuse mere Ateena vastu. Kreeklasi juhtis Ateena väepealik Militiades. See väekoondis sai aga ateenlastelt Maratoni lahingus rängalt lüüa ja oli sunnitud Kreekast lahkuma. b) Termopüülide lahing Kuningas Xerxes läks 480. a eKr Kreekat uuesti vallutama. Termopüülide lahingus ta sai aga surma ja pärslased võitsid (300 spartalast ja 50000 pärslast). Salamise merelahing. Pärslased läksid edasi Ateena poole, kuigi seal neid ootas kaotus ning Ateena laevastik võitis. Järgmisel astal purustas spartalaste juhitud Kreeka jalavägi pärslasi ja kihutas need minema. 6. Kreeka teadus ja teadlased a) Arstiteadus Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas teos, mille autor on Hippokrates
kombetalitlused olid seotud ennustamisega Indoeuroopa rahvad : Hetiidid ja P rsia suurriik Indoeurooplaste algkodu paiknes ilmselt IdaEuroopa vi Kasahstani stepivndis.III / II aastatuhandel eKr algas nende r nne uutele aladele: umbes 2000 a. eKr r ndasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemad ja V ikeAasia hetiidid umbes 1700 a. eKr juavad Iraani ja Indiasse aarjalased Iraani p rslased Kesk ja L neEuroopasse keldid, germaanlased ja italid (itaalikud) Ida Euroopasse slaavlased ja latlased Hetiidid (17001200 a. eKr) Hetiidid judsid esimesena riikluse tasemele umbes aastal 1700 eKr rajati vimas riik peallinaga Hattusa, millele allutati Mesopotaamia phjaosa ja Süüria. Hetiidi riik h vis umbes 1200 a. eKr. Hetiidi riigile oli iseloomulik:
Meditsiin Hippokratese �petustes polnud haigused mitte jumalikud, vaid looduslikud. Hippokratese vanne - arstide ametit�otus kaitsta alati oma patsiendi elu ja tervist. Sofistid Sofistid juurdlesid inimeste k�itumise ja moraalik�simuste �le. *********************************************************************************** KLASSIKALINE PERIOOD 500-338 a. eKr Kreeka-P�rsia s�jad - Kreeka polised V.-Aasia idarannikul langesid P�rsia k�tte; p�rslased said kreeklastel Maratoni lahingus l��a; Kreekasse tungis p�rslaste hiigelv�gi; Kreeka poliste v�ed purustasid P�rsia laevastiku ja hiljem ka maav�e Kreeka hiilgeaeg - Sparta ja Ateena omavahelised suhted olid pingelised; Ateenas kujunes demokraatlik riigikord, eesotsas seisis poliitik Perikles, Ateena oli t�htsaim majandus- ja kultuurikeskus Peloponnesose s�da - Ateena ja Sparta vahel puhkes s�da, mis oli tasakaalus; s�da l�ppes Sparta v�iduga
· Usukuulutaja Jeesuse tegevuse tulemusena kujunes 1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk. · Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeisrit 235 284 pKr · Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. e ajajärk · Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 476 pKr · Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) taastati keisririik keisririigi sisekord ja piiride julgeolek. · Keiser Constantinus legaliseeris ristiusu (313.a Milano edikt) ja viis pealinna üle Konstantinoopolisse. · Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku
annaabi.ee 
