Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Araablaste vallutused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Islam - Islam(tähendab alistumist 'Allahi' tahtele) on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse.
KEILA GÜMNAASIUM
10C Klass
ARAABLASTE VALLUTUSED
Referaat
Juhendaja : õp K. Ottis
Keila 2006

Sisukord


Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1.Islami usu sünd. – prohvet muhamed 4
2.Esimene kaliif Abu Bakr 5
3.Teine kaliif Omar 6
4.Kolmas kaliif Othman 7
5.Neiljas kaliif Ali, Muhamedi tütrepoeg 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus


Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt ja õitses kuni 1600 aastani, jättes endast maha suuri jälgi, mõjutades kogu meie maailma poliitiliselt, kultuuriliselt ja sõjaliselt. Sel ajal oli Araabia poolsaarel veel muidki üheusklikke uske, nagu judaism ja kristluse mitmed usulahud .
Araabia keeles islam tähendab ühendust jumalaga . Inimesed, kes on jumalaga ühenduses, kutsutakse moslemiks.
Kõige olulisemad ehitised Araabias ja vallutatud maades olid islamiusuliste pühakojad mošeed. Iga mošee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti. Palvusele kutsuja pidi olema pime, sest muidu ta näeks kõrgelt, mida naised oma hoovides teevad.
Maailmas on umbes 1,2 miljardit moslemit, s.o. 22% rahvastikust ja islam on teine suurim usk peale kristust.
Siiamaani on muhamedi usk kasvanud kiiremini kui ükski teine usk ja tema kasv pole peatunud tänaseni.
Araablaste pühamu ehk mošee.
  • Islami usu sünd. – prohvet muhamed


    Islami prohvet Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat" sündis 570 a. Mekas. Ta koondas tollal üheusklikud usud kokku ja ennast nimetas lihtsalt jumala prohvetiks ja sõnumisaatjaks, kes kuulutab õiget usku. Kui ta 632.a suri, võttis tema äi Abu Bekr endale kaliifitiitli ning temast sai islamiusu peamine kaitsja. Tema surmaajaks 634. a. oli Araabia täielikult vallutatud. Kuid alles järgmise kaliifi Omari ajal algasid tõelised vallutusretked, mis muutsid maailma. Loodi uued islami dünastiad, sealhulgas üks tähtsaim neist oli Omaijaadide dünastia Süürias, mis sai alguse 661. a. Selle pealinn Damaskus sai muhameedliku suurriigi keskuseks, mis ulatus peagi Marokost Indiani. Omaijaadid hoidsid võimu enda käes 750. aastani, kui nende asemele tulid Muhamedi onu järeltulijad, Abbasiidide dünastia, mis valitses üle 500 aasta.
    Peale esimese ja ainuõige prohveti surma 632 aastal, olid uue usu väljavaated veel ebakindlad. Usk oli küll tugev Muhamedi lähiringkonnas, kuid väljaspool teda ähvardasid mitmed hädaohud. Muhamedi sõbrad otsustasid välja valida endile liidri - kaliifi, kes siis peaks uut usku hakkama levitama. Peale Muhamedi oli kokku 4 valitud kaliifi, enne kui islami riik stabiliseerus Umaijaad-i dünastiaga.
    Damaskuses olev Omaijaad-i mošee.
  • Esimene kaliif Abu Bakr


    Abu Bakri valitsemisajal astus islamikogukond tähtsa sammu: vallutas lõplikult kogu Araabia poolsaare. Muhamedi eluajal oli enamik poolsaart asustavaid araabia hõime nõustunud islami õpetust tunnistama, kuid paraku murdsid paljud pärast prohveti surma sõna. Abu Bakr saatis relvajõud neid hõimusid islami rüppe tagasi tooma. Lühikese ajaga oli terve poolsaar moslemite kontrolli all. Sellega seoses tekkis islami mõiste jihad (dzihad), mis tähendab tõlkes "püha sõda" uskumatute vastu.
    Otsuse saata islamiväed väljapoole Araabia poolsaart oli teinud juba Muhamed. Kuna prohvet suri enne, kui jõudis oma plaanid ellu viia, jäid need Abu Bakri ja tema järglaste täita.
    Lähis-Ida valitsesid sel ajal kaks rivaalitsevat impeeriumi. Aladel, kus tänapäeval asuvad Süüria, Egiptus ja Türgi, võimutses Bütsantsi impeerium . Sellest ida pool, tänapäeva Iraagi ja Iraani territooriumil, paiknes Sassaniidide impeerium. Nendevaheline aastakümneid kestnud konflikt oli mõlemat poolt nii poliitiliselt kui ka majanduslikult nõrgestanud. Kumbki suurriik ei olnud valmis vastu seisma ootamatule ohule lõunast, Araabia poolsaarelt. Abu Bakr organiseeris esimesed rünnakud Süüria ja Iraagi aladele, kuid suri peagi pärast võitluste algust 624. aastal. Kaliifipositsioon läks seejärel Omar ibn al-Khattabi kätte.
  • Teine kaliif Omar


    Omar, kes valitses moslemeid kümmekond aastat, oli tõepoolest õnnestunud valik. Osav nii poliitikas kui sõjalises strateegias, sai temast islami vanema ajaloo üks väljapaistvamaid isiksusi. Tema juhtimisel islamiriik õitses ja laienes. Ta saatis oma väed sügavale Süüria sisemaale, kus need lõid Bütsantsi impeeriumi vägesid. Nad vallutasid Damaskuse ja Jeruusalemma. Nendel vallutatud aladel elasid kristalased ja juudid .
    Et kiirendada islami levikut siis Omar vabastas muhameedlasi osadest maksudest, kuid teistelt nõudis makse sisse täie rauaga. See andis erilise jõu islami levikule, millega astusid paljud vabatahtlikult islami usku. Samuti suhtus Omar sallivalt teistesse uskudesse, külastades näiteks kristlaste kirikuid. Seda oli siiski rohkem vaja poliitiliselt, et leida vallutustele liitlasi ning mitte sundida vastaseid viimse veretilgani sõdima.
    Sassanite impeerium pärsias oli sel ajal nõrgenustunud suurtest sõdadest Bütsantsi vastu ja Omaril õnnestus 636. aastal eduka Quadisiyya lahinguga osa sellest impeeriumist endale saada.
    Seejärel pöörduti Egiptuse peale, kus veel kord purustati Bütsantsi vägi ja kihutati selle riismed kaugele põhja poole. Muu hulgas võitlesid moslemiväed pärsia Sassaniidide dünastiaga Iraagi ja Iraani aladel. Mitmes lahingus põhjustasid moslemid pärsia väesalkadele raskeid kaotusi. Kuigi Omar ei elanud nii kaua, et Sassaniidide impeeriumi lõplik varing ära näha, oli tema valitsemisaja lõpuks kogu Iraagi territoorium ja suur osa Iraanist moslemite kätte langenud.
  • Kolmas kaliif Othman


    Omari surma järel 644. aastal valiti kasvavale suurriigile uus kaliif. Selleks sai Othman ibn Affan, Omaijaadide suguvõsast. See suguvõsa oli olnud Muhamedi vastane ajal, kui prohvet alustas oma jutlusi Mekas ja hiljem Mediinas. Kuigi suguvõsa hiljem liitus islamiga, oli Omaijaadide ja mitmete teiste islamikogukonna gruppide vahel ikka veel pingeid. Othmani valitsemisajal need pinged süvenesid, kuni osa moslemeid asus valitsejaga opositsiooni.
    Moslemiväed jätkasid Othmani valitsemisajal uute territooriumide vallutamist: Egiptusest suundusid nad edasi lääne poole Põhja-Aafrikasse ning Iraani aladel jätkasid Sassaniidide alistamist. Paraku olid nad peagi sunnitud pöörama kogu tähelepanu üha kasvavatele pingetele kogukonnas Othmani ja teiste grupeeringute vahel. Ta tegi palju järeleandmisi rahvale, kuid ikkagi ühe järjekordse mässu ajal piirati ta sisse oma majas ja tapeti esimese kaliifi poja poolt.
  • Neiljas kaliif Ali, Muhamedi tütrepoeg


    Othmani surmaga langes islami maailm kodusõtta, kus muhameedlased sõdisid esimest korda muhameedlaste vastu. Kohe peale Othmani surma deklareeris Ali ennast kaliifiks. Tal olid eelkõige siiitidest toetajad. Vastaspool , eelkõige Mu'awiya kuulutas Ali Othmani mõrvariks, kuna viimane polnud suutnud ega tahtnud mõrvareid kinni püüda. Puhkesid lahingud ja need tekitasid paljudes moslemites ebameeldivaid tundeid, sest siiani ei olnud muhameedlane sõdinud muhameedlase vastu. Selle tulemusena Ali järgijate väeleerist 657 aastal eraldusid haridziidid. Nad leidsid , et vaid jumal on ainuke, kes võib olla tähtis ja püha, ning nõudsid tagasitulemist varase islami demokraatia juurde. Nad kujutasid endast ortodokseid muhameedlasi. Nad vastandasid endid nii Ali-le kui ka Mu'awiya-le. Shiiidid ja haridziidid võitlesid 658 aastal lahingus, kus haridziidid sõjaliselt purustati, kuid ei suudetud murda nende vaimu. Alles 3 aasta pärast suudeti nende mõju muuta vähetähtsaks. Ka Mu'awiya hävitas haridziite niipalju kui kätte sai. Siiski suutsid haridziidid olla ühes edukad , nad tapsid Ali. Ka õnnestus neil luua mitmeid miniriike nagu Omaan ja mõnel pool Ida-Aafrikas ning Sansibari saarel, kus nad valitsesid pikka aega. Sellega algas Omaijaad-i dünastia ja vanim eraldunud usuvool oli tekkinud.

    Kokkuvõte


    Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt, mis õitses kuni 1600 aastani, jättes maha suuri jälgi ning mõjutades kogu maailma poliitiliselt, kultuuriliselt ja sõjaliselt. Seda usku hakkas leviatma Islami prohvet Muhamed, kes sündis 570a. Mekas, koondades kokku tollal olnud üheusklikud usud. Nimi Muhamed tähendab "väärikat kuulutajat". Peale tema surma, mis oli aasta 632 valiti ametisse neli kaliifi. Esimene neist oli tema äi Abu Bekr ning temast sai islamiusu peamine kaitsja. Abu Bakri valitsemisajal astus islamikogukond tähtsa sammu: vallutas lõplikult kogu Araabia poolsaar. Kui Abu Bekr suri valiti teine kaliif kes kandis nime Omar. Tema ajal algasid tõelised vallutusretked, mis muutsid maailma, sest loodi uusi islami dünastiad. Omari surma järel 644. aastal valiti kasvavale suurriigile komas kaliif. Selleks sai Othman ibn Affan, Omaijaadide suguvõsast. Tema ajal vallutati Egiptus, Põhja-Aafrika, Iraan ja Sassaniidid. Peale surma valiti neljas kaliif Ali, kes oli Muhamedi tütrepoeg. Ali tapeti haridziidide poolt. Haridziidid lõid palju miniriike ning selega algas Omaijaadide dünastia ja vanim eraldunud usuvool oli tekkinud.

    Kasutatud kirjandus


    1. http://www.saue.edu.ee/failid/islam.pdf
    2. http://my.tele2.ee/islamvp/islami_areng.ht m
    3. http://et.wikipedia.org/wiki/Isla m
    4. http://wiki.zzz.ee/index.php/Islami_ajalugu
    5. Dorling Kindersley ,, MAAILMA AJALUGU’’
    6. R. G. Grant ,, Lahingud’’
    10
  • Vasakule Paremale
    Araablaste vallutused #1 Araablaste vallutused #2 Araablaste vallutused #3 Araablaste vallutused #4 Araablaste vallutused #5 Araablaste vallutused #6 Araablaste vallutused #7 Araablaste vallutused #8 Araablaste vallutused #9 Araablaste vallutused #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor nils95 Õppematerjali autor
    islami susu sünd, kaliifid ja vallutused


    1. Islami usu sünd. – prohvet muhamed 4
    2. Esimene kaliif Abu Bakr 5
    3. Teine kaliif Omar 6
    4. Kolmas kaliif Othman 7
    5. Neiljas kaliif Ali, Muhamedi tütrepoeg 8


    Sarnased õppematerjalid

    Muhamedi elulugu
    18
    docx

    Muhamedi elulugu

    Jumal kattis seepeale Araabia kuldse kupliga kuid saatan kattis selle musta looriga. Jumal lasi inglitel oma piikidega loori sisse väikesed augud torgata. Araabia linnad, asulad saavad eksisteerida viljakamates Nedzdi, Jeemenis, Hidzaasis ning mägede nõlvadel. II ptk. Legend: Iisaku sündides kihutas Abrahama oma orjatari Haagari ja tema poja oma telgist välja. Mõlemad läksid kõrbesse. Iismael kohtas seal Lilithi tütreid ning nende järglastest põlvnebki araablaste rahvas. Rändrahavas. Iga 1200-1500 aasta tagant toimus suur väljaränne ülerahvastatud kõrbest Mesopotaamiasse, Süüriasse ja Palestiinasse. Neist tekkisi Assüüria ja Babüloonia maailmariigid (Kaldealased). · 6 saj. Algul kerkis antiikmaailma horisondile uus kõrberahvas: araablased. Need jagunesid nomaadideks ja paikseteks. Nende vahel oli suur vihavaen. · Seik ­ hõimujuht · Euroopa mõistes religiooni 6 saj. kõrberahvas ei tundnud.

    Ajalugu
    Kontrolltöö islami kohta
    2
    docx

    Kontrolltöö islami kohta

    Kontrolltöö islami kohta 1) Mida tähendab "islam": "islam" tähendab alistumist jumal Allahi tahtele, mis on ilmutatud inimestele prohvetite kaudu aegade algusest peale. Islam tähendab ka "rahu". kui palju on maailmas moslemeid: Kokku on maailmas u miljard moslemit ­ 30% Indias, 20% Põhja- Aafrikas, 18% Araabias, 17% Kagu-Aasias, 10% Kaug-Idas. islami olulisimad sümbolid: Täht ja noorkuu, Roheline värv üleüldiselt, Koraan, Sahada 2) Mis on sarnast ja mis erinevat islami ja kristluse/ islami ja juutluse vahel: Sarnasused: Tegemist on monoteistliku usundiga, nagu ka kristlus ja judaism. Islam järgib paljuski ka samu põhimõtteid, mida järgivad juudid ja kristlased. Kõigil on ainu jumal (Jumalad: Judaism: Jumal Jahve, Islam: Jumal Allah, Kristlus: Jumal). Kõigil on kirikud, kus palvetatakse. Erinevused: Suurimaks erinevuseks islami ja kristluse vahel ongi see, et kristlased peavad Jeesust Jumala pojaks, moslemite jaoks on ta aga samasugune prohvet nagu näiteks Aabraham v

    Usundiõpetus
    Islam
    17
    doc

    Islam

    Abu Talibi perekonnas. 20 aastane Muhamed hakkas tegelema kaubandusega. Sellel ajal abiellus ta endast vanema lesknaise Hadidzaga, kelle teenistuses ta oli olnud. Sellest abielust sündinud neli tütart ning kaks poega, kes oli surnud põlvkonnas. Tõik, et Hadidza surmani polnud ta olnud abielus ühegi teise naisega. Peaingel Gabrieli käest olevat ta saanud oma Prohvetvõimed 40- aastaselt. Sellest peale kuulutas Muhamed usku ainujumalasse ­ Allahisse. Ta pidas end eriomaselt araablaste Prohvetiks, nagu enne teda olid Prohvetid hoiatanud reisi rahvaid. Muhamed suri 632. astaal, pärast palverännakuriituse sooritamist, oma lemmiknaise, noore Aisa mahas. Naise isa Abu Bakr valiti Prohveti esimeseks järglaseks. (Schimmel 2001:16) 6 4. Prohveti abikaasad Pärast oma esimese naise Hadidza surma abiellus Prohvet kokku üheteistkümne

    Filosoofia
    Islam
    16
    txt

    Islam

    peab olema ks ja seesama isik. Olnud neljast kalliifist tunnistati vaid Alit vi siis kiki, kuid Ali oli neist olnud thtsaim. Ka leidsid iiidid, et imaam on jumala sna ehk kehastus. iiidid uskusid prohvetluse edasikestmise vimalikkust ja vastavate uuenduste vimalust. Sunniitidele piisas islami juhiks vaid riigi poliitilisest ja sjalisest juhist, monarhist. Verine Karbala lahing on thtis pev iiitide kalendris. Peale Yazidi surma toimus teine kodusda islamiusuliste riigis. Kui esimene sda toimus araablaste vahel, siis teine kodusda toimus araablaste ja mittearaablaste, nn mawalite vahel. Mawalid olid islamisse pratud prslased, kuid neisse suhtuti kui teisejrgulistesse moslemitesse. Siiski 692. aastal olid mawalid purustatud. Ka viidi Umayyadi dnastiga lpule araabia keele levik alistatud aladel, lks hingusele seni veel alles jnud kreeka ja prsia kultuur. Veti kasutusele htne araabia thestik, mille phialused on prit Prsia ja Btsantsi thestikkudest. Veti kasutusele islami

    Ajalugu
    Islam
    5
    doc

    Islam

    " Selleks ajaks oli Muhamedist saanud auväärne ja rikas kaupmees. Mekalaste seas kaasnesid pahameeled, kuna Muhamed käis ringi ja teatas, et mekalased peavad kõikide teiste jumalate austamise lõpetama. Muhamedi loobiti loomade sisikondadega. Muhamedi hakati linnas taga kiusama. Yatribist tulid 619 a. palverändurid, kes uskusid Muhamedi juttu. Aastal 622 põgenes Muhamed Mekast, kuna talle taheti teha atentaat. Põgenes Yatribi. Hidzra ­ Muhamedi põgenemisega Mekast sai alguse araablaste ajaarvamine. Selleks ajaks oli Yatribis kaks hõimu, kes tahtsid Muhamedi enda poolele. Muhamed ei tahtnud ise otsustada ja lasi kaamelil mööda linna ringi käia. Koht, kus kaamel sööma jäi, ehitas Muhamed oma maja. Tema elupaigast tehti mosee. Muhamedist sai poliitik, kogukonna- ja sõjaväejuht. Yatribis oli Muhamedil tõsine tegu juutidega. Algul püüdis ta olla juutidega ühtemoodi. Palvesuund muudeti ­ algul palvetati Jeruusalemma poole, pärast Meka

    Usundiõpetus
    Islami usk
    4
    rtf

    Islami usk

    Sõna koosneb määravast artiklist al ja sõnast ilah 'jumal'. Seega tähendab "Allah" umbes sama mis suure algustähega kirjutatud sõna "Jumal" eesti keeles. Seda sõna kasutavad nii kogu maailma muslimid kui ka araabia keelt kõnelevad kristlased ja teised. Islami-eelselt võis Allah tähendada ühte Meka paljudest paganlikest jumalatest või olla ka ühe suure naisjumaluse Al-Uzza meesvorm (Al-Lah). igal juhul peetakse ülimalt tõenäoliseks, et Allah ei tähendanud araablaste paganlikul perioodil jumala üldmõistet. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses. Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Koraani tegelaste järgi on tulnud paljud tänapäeva nimed. MUHAMMAD (MUHAMED)

    Usundiõpetus
    Islamiriigid maailmapoliitikas ja nende diplomaatia
    4
    docx

    Islamiriigid maailmapoliitikas ja nende diplomaatia

    Enne Muhammadi surma juhatas palvetusi aga tema lemmiknaise Aisa isa Abu Bakr. Valiti Abu Bakr. Ali ei nõustunud sellega, aga lootis tulevikus saada ise kaliifiks. Algasid alistatud hõimude mässud, aga kaliif Abu Bakr (632-634) lõi Mediina all puruks ülestõusnute väed ja ühendas kõik araabia hõimud ning alustas Pärsia vallutamist. Järgmine kaliif Umar ibn al Hattab ( 634-644) laiendas edukalt Araabia valdusi. 635 aastal vallutati Damaskus ja aastatel 661-750 oli ta araablaste pealinn. 637 aastal sisenes Umar valgel kaamelil Jeruusalemma ja valis välja koha mosee ehitamiseks. Ta ei puudutanud kristlaste ja juutide pühamuid. Umari ajal sai kalifaat oma lõpliku, teokraatliku struktuuri. Tema tapmine ja islami sisevastuolud ei takistanud impeeriumi laienemist. Kolmas kaliif Uthman ibn Affani ,prohveti väimees (644-656) jätkas ekspansiooni. Tema juhtimise all vallutasid araablased Küprose, Liibüa, allutasid

    Ajalugu
    Islam
    6
    odt

    Islam

    Seetõttu pole need andmed kuigi usaldusväärsed, eriti seetõttu, et varasemates teadetes pole prohveti elu kuigi täpselt fikseeritud, kuid mida aeg edasi, seda täpsemaks ja kanoonilisemaks tema elulookirjeldused muutusid. Tavaliselt on Muhammedi elulugu kujutades tehtud kompromiss, usaldades enamikku islamiajaloolaste poolt kirja pandud faktoloogiat, kuid püüdes seda tõlgendada võimalikult kriitiliselt. Muhammed Ibn Abd Allah sündis Mekas umbes 570. aastal ja kuulus Hasimi linna araablaste sugukonda. Muhammedi isa suri kohe peale poisi sündi, ema 10 aasta pärast. Muhammadi kasvatas üles tema onu Abu Talib. Muhammed harrastas vastavalt islami õpetuselelt polügaamtiat. Tema lemmiknaiste hulka kuulus `'ishah, kellega prohvet abiellus, kui too oli 6aastane ja kelle süütuse ta võttis, kui `'ishah oli 9aastane. Islami viis tugisammast Islami viis sammast (usul ad-dn) on islami viis alustala. Viit sammast peavad sunniidid obligatoorseks. Islami sammasteks on:

    Kultuur




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun