Araablaste vallutused (0)

Sarnased õppematerjalid

18

docx

Muhamedi elulugu

Jumal kattis seepeale Araabia kuldse kupliga kuid saatan kattis selle musta looriga. Jumal lasi inglitel oma piikidega loori sisse väikesed augud torgata. Araabia linnad, asulad saavad eksisteerida viljakamates Nedzdi, Jeemenis, Hidzaasis ning mägede nõlvadel. II ptk. Legend: Iisaku sündides kihutas Abrahama oma orjatari Haagari ja tema poja oma telgist välja. Mõlemad läksid kõrbesse. Iismael kohtas seal Lilithi tütreid ning nende järglastest põlvnebki araablaste rahvas. Rändrahavas. Iga 1200-1500 aasta tagant toimus suur väljaränne ülerahvastatud kõrbest Mesopotaamiasse, Süüriasse ja Palestiinasse. Neist tekkisi Assüüria ja Babüloonia maailmariigid (Kaldealased). · 6 saj. Algul kerkis antiikmaailma horisondile uus kõrberahvas: araablased. Need jagunesid nomaadideks ja paikseteks. Nende vahel oli suur vihavaen. · Seik ­ hõimujuht · Euroopa mõistes religiooni 6 saj. kõrberahvas ei tundnud.

Ajalugu

2

docx

Kontrolltöö islami kohta

Kontrolltöö islami kohta 1) Mida tähendab "islam": "islam" tähendab alistumist jumal Allahi tahtele, mis on ilmutatud inimestele prohvetite kaudu aegade algusest peale. Islam tähendab ka "rahu". kui palju on maailmas moslemeid: Kokku on maailmas u miljard moslemit ­ 30% Indias, 20% Põhja- Aafrikas, 18% Araabias, 17% Kagu-Aasias, 10% Kaug-Idas. islami olulisimad sümbolid: Täht ja noorkuu, Roheline värv üleüldiselt, Koraan, Sahada 2) Mis on sarnast ja mis erinevat islami ja kristluse/ islami ja juutluse vahel: Sarnasused: Tegemist on monoteistliku usundiga, nagu ka kristlus ja judaism. Islam järgib paljuski ka samu põhimõtteid, mida järgivad juudid ja kristlased. Kõigil on ainu jumal (Jumalad: Judaism: Jumal Jahve, Islam: Jumal Allah, Kristlus: Jumal). Kõigil on kirikud, kus palvetatakse. Erinevused: Suurimaks erinevuseks islami ja kristluse vahel ongi see, et kristlased peavad Jeesust Jumala pojaks, moslemite jaoks on ta aga samasugune prohvet nagu näiteks Aabraham v

Usundiõpetus

17

doc

Islam

Abu Talibi perekonnas. 20 aastane Muhamed hakkas tegelema kaubandusega. Sellel ajal abiellus ta endast vanema lesknaise Hadidzaga, kelle teenistuses ta oli olnud. Sellest abielust sündinud neli tütart ning kaks poega, kes oli surnud põlvkonnas. Tõik, et Hadidza surmani polnud ta olnud abielus ühegi teise naisega. Peaingel Gabrieli käest olevat ta saanud oma Prohvetvõimed 40- aastaselt. Sellest peale kuulutas Muhamed usku ainujumalasse ­ Allahisse. Ta pidas end eriomaselt araablaste Prohvetiks, nagu enne teda olid Prohvetid hoiatanud reisi rahvaid. Muhamed suri 632. astaal, pärast palverännakuriituse sooritamist, oma lemmiknaise, noore Aisa mahas. Naise isa Abu Bakr valiti Prohveti esimeseks järglaseks. (Schimmel 2001:16) 6 4. Prohveti abikaasad Pärast oma esimese naise Hadidza surma abiellus Prohvet kokku üheteistkümne

Filosoofia

16

txt

Islam

peab olema ks ja seesama isik. Olnud neljast kalliifist tunnistati vaid Alit vi siis kiki, kuid Ali oli neist olnud thtsaim. Ka leidsid iiidid, et imaam on jumala sna ehk kehastus. iiidid uskusid prohvetluse edasikestmise vimalikkust ja vastavate uuenduste vimalust. Sunniitidele piisas islami juhiks vaid riigi poliitilisest ja sjalisest juhist, monarhist. Verine Karbala lahing on thtis pev iiitide kalendris. Peale Yazidi surma toimus teine kodusda islamiusuliste riigis. Kui esimene sda toimus araablaste vahel, siis teine kodusda toimus araablaste ja mittearaablaste, nn mawalite vahel. Mawalid olid islamisse pratud prslased, kuid neisse suhtuti kui teisejrgulistesse moslemitesse. Siiski 692. aastal olid mawalid purustatud. Ka viidi Umayyadi dnastiga lpule araabia keele levik alistatud aladel, lks hingusele seni veel alles jnud kreeka ja prsia kultuur. Veti kasutusele htne araabia thestik, mille phialused on prit Prsia ja Btsantsi thestikkudest. Veti kasutusele islami

Ajalugu

5

doc

Islam

" Selleks ajaks oli Muhamedist saanud auväärne ja rikas kaupmees. Mekalaste seas kaasnesid pahameeled, kuna Muhamed käis ringi ja teatas, et mekalased peavad kõikide teiste jumalate austamise lõpetama. Muhamedi loobiti loomade sisikondadega. Muhamedi hakati linnas taga kiusama. Yatribist tulid 619 a. palverändurid, kes uskusid Muhamedi juttu. Aastal 622 põgenes Muhamed Mekast, kuna talle taheti teha atentaat. Põgenes Yatribi. Hidzra ­ Muhamedi põgenemisega Mekast sai alguse araablaste ajaarvamine. Selleks ajaks oli Yatribis kaks hõimu, kes tahtsid Muhamedi enda poolele. Muhamed ei tahtnud ise otsustada ja lasi kaamelil mööda linna ringi käia. Koht, kus kaamel sööma jäi, ehitas Muhamed oma maja. Tema elupaigast tehti mosee. Muhamedist sai poliitik, kogukonna- ja sõjaväejuht. Yatribis oli Muhamedil tõsine tegu juutidega. Algul püüdis ta olla juutidega ühtemoodi. Palvesuund muudeti ­ algul palvetati Jeruusalemma poole, pärast Meka

Usundiõpetus

4

rtf

Islami usk

Sõna koosneb määravast artiklist al ja sõnast ilah 'jumal'. Seega tähendab "Allah" umbes sama mis suure algustähega kirjutatud sõna "Jumal" eesti keeles. Seda sõna kasutavad nii kogu maailma muslimid kui ka araabia keelt kõnelevad kristlased ja teised. Islami-eelselt võis Allah tähendada ühte Meka paljudest paganlikest jumalatest või olla ka ühe suure naisjumaluse Al-Uzza meesvorm (Al-Lah). igal juhul peetakse ülimalt tõenäoliseks, et Allah ei tähendanud araablaste paganlikul perioodil jumala üldmõistet. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses. Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Koraani tegelaste järgi on tulnud paljud tänapäeva nimed. MUHAMMAD (MUHAMED)

Usundiõpetus

4

docx

Islamiriigid maailmapoliitikas ja nende diplomaatia

Enne Muhammadi surma juhatas palvetusi aga tema lemmiknaise Aisa isa Abu Bakr. Valiti Abu Bakr. Ali ei nõustunud sellega, aga lootis tulevikus saada ise kaliifiks. Algasid alistatud hõimude mässud, aga kaliif Abu Bakr (632-634) lõi Mediina all puruks ülestõusnute väed ja ühendas kõik araabia hõimud ning alustas Pärsia vallutamist. Järgmine kaliif Umar ibn al Hattab ( 634-644) laiendas edukalt Araabia valdusi. 635 aastal vallutati Damaskus ja aastatel 661-750 oli ta araablaste pealinn. 637 aastal sisenes Umar valgel kaamelil Jeruusalemma ja valis välja koha mosee ehitamiseks. Ta ei puudutanud kristlaste ja juutide pühamuid. Umari ajal sai kalifaat oma lõpliku, teokraatliku struktuuri. Tema tapmine ja islami sisevastuolud ei takistanud impeeriumi laienemist. Kolmas kaliif Uthman ibn Affani ,prohveti väimees (644-656) jätkas ekspansiooni. Tema juhtimise all vallutasid araablased Küprose, Liibüa, allutasid

Ajalugu

6

odt

Islam

Seetõttu pole need andmed kuigi usaldusväärsed, eriti seetõttu, et varasemates teadetes pole prohveti elu kuigi täpselt fikseeritud, kuid mida aeg edasi, seda täpsemaks ja kanoonilisemaks tema elulookirjeldused muutusid. Tavaliselt on Muhammedi elulugu kujutades tehtud kompromiss, usaldades enamikku islamiajaloolaste poolt kirja pandud faktoloogiat, kuid püüdes seda tõlgendada võimalikult kriitiliselt. Muhammed Ibn Abd Allah sündis Mekas umbes 570. aastal ja kuulus Hasimi linna araablaste sugukonda. Muhammedi isa suri kohe peale poisi sündi, ema 10 aasta pärast. Muhammadi kasvatas üles tema onu Abu Talib. Muhammed harrastas vastavalt islami õpetuselelt polügaamtiat. Tema lemmiknaiste hulka kuulus `'ishah, kellega prohvet abiellus, kui too oli 6aastane ja kelle süütuse ta võttis, kui `'ishah oli 9aastane. Islami viis tugisammast Islami viis sammast (usul ad-dn) on islami viis alustala. Viit sammast peavad sunniidid obligatoorseks. Islami sammasteks on:

Kultuur

Meedia

Kommentaarid (0)