Islami kujunemine meie usundiks (0)

ISLAMI KUJUNEMINE MAAILMAUSUNDIKS
Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles tähendab islam alamühendust, ühendust jumalaga . Inimest, kes on jumalaga ühenduses, kutsutakse moslemiks. Lääne kirjanikud refereerivad islamit mõnikord kui muhamedlust, mis kõigile moslemitele ei meeldi -olevat solvang . Islami ajastu õitses 1600. aastani, mõjutades kogu maailma poliitiliselt, kultuuriliselt, sõjaliselt. Maailmas on 1,2 miljardit moslemit ehk 22% rahvastikust ja islam on teine suurim usk peale Kristust/kristlust. Siiamaani on muhamedi usk levinud kiiremini kui ükski teine usk, kasv pole tänaseni peatunud. Islam tekkis nomaadidest üheusklike beduiinide keskel, kelle rändav eluviis tagas selle, et inimesed käisid üksteisega palju läbi ning vahetasid teadmisi. Araablased olid tollal humanistid ja kuna kreeklastest kristlaste palju väiksem humanism neile ei meeldinud, siis nad põlgasid kristlust. Beduiinid ei uskunud hauatagusesse ellu, nad uskusid vaid reaalsesse, inimlikku ellu ja selle elu üle valvavasse jumalasse, kes kuulutab oma ütlemisi preestrite kaudu. Sel ajal oli Araabia poolsaarel veel teisigi üht jumalat tähtsaks pidavaid uske, näiteks judaism ning kristluse mitmed usulahud. Muhamed , kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat", sündis 570. a Mekas. Ta koondas üheusklikud usud ja nimetas ennast lihtsalt jumala prohvetiks, sõnumisaatjaks, kes kuulutab õiget usku. Koraani saigi kirja pandud, et peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Muhamedi kuulutused sobisid araablastele ja seega võtsid paljud selle omaks. Saanud suurema sõjalise toetuse oma uutelt usklikelt, alistas ta ka need, kes ei tahtnud vabatahtlikult islamit vastu võtta.
14. ja 15. sajandil. Tähtsamad olid Ottomani, Safavidi ja Mughali impeeriumid . Kui mongolite administratiivne korraldus kokku varises, siis vastava impeeriumi alad ei allunud enam mongolitele. Mongolid leidsid , et nende alade pärast ei tasu sõdida ja suured islami impeeriumid olid taas loodud. Nad olid üldiselt absoluutsed monarhiad, kus usuga tegelemine oli nüüd teisejärguline asi. Safavide impeerium oli selles suhtes erand , usule pöörati ikka küllalt palju tähelepanu: šiiitlus oli siin ametlik usk. Algul olid valitsejateks sunniidid, kuid peagi nad kas hakkasid ise šiiitideks või nad tapeti . Safavidi impeerium ei püüdnud ennast sõjaliselt arendada, rohkem rõhuti usule. Seepärast oli see kõige lühiajalisem, püsis siiski 300 aastat. Pidevalt tuli sõdida usbekkidega põhjas ja ottomanidega läänes, neile kaotati tasapisi territooriume. Ka kujunes Safavidi impeeriumi ajal välja järjekordne islami suund - sufism . Sufistliku õpetuse alused ise olid tekkinud 8. sajandil, kuid selle viljelemisega tegelesid üksikud. Nimelt Muhamed ise püüdis hoiduda müstitsismist,
mungaseisundist, kuid koraani said ikkagi pandud ka mõned tema sellealased ütlemised. Seepärast paljud kartsid levitustööd avalikult teha. Populaarseks sai sufism eelkõige siis, kui Sufi -Al-Muhasabi 857. aastal rajas Safavidi aladel vastava kooli. Sufistidel oli küllalt järgijaid ja on tänapäevanigi sellesse uskujaid.
Mošee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on mošeel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mošees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist . Mošees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mošee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemiseks vett.
Minu arvates on tõesti islami usk üha elavdunud. Ka Eesti tänavatel näeb juba ringi liikumas moslemeid, mis on tegelikult üsna uus nähtus meil siin Eestis. Soomes ja mujal Euroopas on see väga tavaline juba, et moslemeid on palju. Mina usun, et ühel päeval tuleb ka see aeg, kus tõesti islami usk saab valitsevaks, kuna moslemid on lihtsalt niivõrd pealetükkivad, kuid samas väga edukad oma usu laiendamises.