.....................................................7 Nelja suure kuninga aeg (559-465 eKr).................................................8 Kyros II (550 529)...................................................................................8 Kambyses II (530522)................................................................ 8 Darius (Dareios) I (521486).......................................................... 9 Kreeka-Pärsia sõjad................................................................9 Xerxes I (486465)..................................................................... 9 Ahhemeniidide kultuur ja religioon..............................................10 Zoroastrism...........................................................................11 Zarathustra...........................................................................12 Avesta...............
TALLINNA KURISTIKU GÜMNAASIUM Referaat PÄRSIA Elis Käsper Tallinn 2009 1 SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................3 1. Ühiskond...................................................................................................................................4 1.1 Riik ja ühiskond.............
Mitu perekonda moodustasid eraldi kogukonna. Mitu kogukonda moodustasid hõimu. Abielluti inimestega samast kogukonnast. Kogukond oli peamine identifitseerimise allikas. Isadel oli türannlik autoriteet. Nad kohtlesid oma lapsi kui orje. Polügaamia oli Pärsias populaarne. Lapsed pidid alluma isadele ja neid võis müüa. Peale abikaasa surma oli pikk leinaaeg. Lahutus oli peaaegu kuuldamatu toiming. Kunigad: 1. Kyros II (6sajand) (u 559 530), Tema ajal oli neli riiki: Uus-Pärsia, Egiptus, Lüüdia ja Babüloonia. Kyros II teeb Lüüdiaga algust, kelle vallutab ta ajal, mil oli tava mitte sõdida.550529 eKr Kyros hukkub sõjakäigul Kesk-Aasiasse Tema haud on siiani säilinud. 2. Kambyses II (530522) Tema ajal riik laieneb ja võim suureneb. Jätkab igas mõttes oma isa head poliitikat ning vallutas Egiptuse. Tema käitus põhimõtte järgi, et kui piirkondade maksud on makstud, siis valitseja piirkonna haldamisse ei sekku. 3. Xerxes I (486465)
..........................................6 Persepolis................................................7 Usundid...................................................8 Pildid.......................................................9 Kasutatud allikad...................................10 2 Sissejuhatus Põhitõed Pärsiast Pärsia (ajaloos nimetatakse ka Pärsia impeeriumiks) asus tänapäevase Iraani aladel, mis tekkis 8. saj eKr. Pärsia oli Iraani ametlik nimi 1935. aastani. Pärsia on kultuuriliselt laiem kui ta territoorium oli või kui Iraani territoorium praegu on. Pärsia keel on Iraanis ametlik keel. Poliitilised ja kultuurilised hiilgemomendid 1. aastatuhandeni Ahhemeniidide riik (648-330 eKr). Pärsia rahva absoluutne tipphetk, kunagi varem pole pärslaste riik nii tugev ja võimas olnud
Pärsia Riik. Keel. Pärsia keel kuulub iraani keelte edelarühma ja on Iraani riigikeel. Seda keelt räägivad umbes 50 miljonit inimest. Arenes kirja keeleks 9.-10. sajandil Horasanis ja Kesk- Aasias, kus teda nimetati dari, ehk farsi-dari keeleks. Keel... Pärsia keel on indoeuroopa keel, mis on Iraanis ametlik keel. Pärsia keelt kirjutatakse mugandatud araabia kirjas. Pärsia keele lähedased sugulaskeeled on dari ja tadziki keel, mida sageli loetakse pärsia keele variantideks. DareiosI Dareios pärines Ahhemeniidide suguvõsast ning oli Kambyses II sugulane. Ta alistas usurpaatori Gaumata, kes väitis end olevat Kyros II poeg ning oli 522 eKr enda kätte haaranud enamiku Pärsia suurriigist.
Mitu perekonda moodustasid eraldi kogukonna. Mitu kogukonda moodustasid hõimu. Abielluti inimestega samast kogukonnast. Kogukond oli peamine identifitseerimise allikas. Isadel oli türannlik autoriteet. Nad kohtlesid oma lapsi kui orje. Polügaamia oli Pärsias populaarne. Lapsed pidid alluma isadele ja neid võis müüa. Peale abikaasa surma oli pikk leinaaeg. Lahutus oli peaaegu kuuldamatu toiming. Kunigad: 1. Kyros II (6sajand) (u 559 530), Tema ajal oli neli riiki: Uus-Pärsia, Egiptus, Lüüdia ja Babüloonia. Kyros II teeb Lüüdiaga algust, kelle vallutab ta ajal, mil oli tava mitte sõdida.550529 eKr Kyros hukkub sõjakäigul Kesk-Aasiasse Tema haud on siiani säilinud. 2. Kambyses II (530522) Tema ajal riik laieneb ja võim suureneb. Jätkab igas mõttes oma isa head poliitikat ning vallutas Egiptuse. Tema käitus põhimõtte järgi, et kui piirkondade maksud on makstud, siis valitseja piirkonna haldamisse ei sekku. 3. Xerxes I (486465)
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Annabel Klein Pärsia laht Referaat Juhendaja: Heli Stroom Tallinn 2014 Sissejuhatus Pärsia laht on oluline oma nafta- ja gaasivarude poolest. Olles üheks tähtsaimaks energia vajaduste ammendajaks maailmas.Lahest voolavad läbi Kesk-Ida maade gaasi- ja naftatrossid. Läbi sajandite on Pärsia lahel toimunud riikidevahelisi tülisid. 1990. aastal peale seda, kui Iraak vallutas Kuveiti , moodustati Ühendriikide eesjuhtimisel koalitsioon, mille mõjul Iraak Kuwaiilt tagasi tõrjuti. Välja ajamise käigus avas Iraagi sõjavägi Kuveiti naftamaardlate pihta tule
Üldiselt on nende kultuuris vähe originaalset, kuid hetiitide teeneks loetakse 1300 eKr raua kasutuselevõttu esimesena maailma ajaloos. Leitud valitsejakroon oli rauast, mis tähendab, et sellele omistati suuremat väärtust kui kullale ja hõbedale. 1200 eKr tungisid Euroopast Aasiasse rahvad, kes hävitasid ühtse hetiitide riigi. Vallutajad sulasid hetiitidega ühte. 8. saj, Assüüria sissetungiga hävib hetiidi kultuur täielikult. PÄRSIA (559-330. eKr) Pärslased on indoeuroopa rahvas. 559. eKr tekib Kyros II juhtimisel suurriik. Kõigepealt ühendas ta kogu Iraani oma võimu alla ja seejärel asus ründama naabermaid. 539. a. eKr alistati Mesopotaamia. Tungiti ka Kreekasse, kuid saadi neilt lüüa. Kuna alistatud rahvastest oldi kultuuriliselt madalamad, võeti neilt palju üle. Avaldati austust kohalikele tavadele ja ei surutud peale oma kombeid.Sellega tagati kohaliku ülikkonna lojaalsus ja riigi püsimine
Sparta oli seevastu militaristlikult väga tugev. Seal kasvatati ideaalseid sõdureid, ebanormaalsed lapsed visati juba pärast sündi kaljult alla. Poisslapsed olid riigi omand, ainsana kreeka polistest pidas Sparta alalist sõjaväge. Nende sõjaline tugevus peitus maaväes. Aastal 500 eKr kehtestas viimane Ateena türann Kleisthenes esimese demokraatia maailmas. Kogu arhailist ajastut on nimetatud ka klassikaliseks Kreeka tsivilisatsiooniks. Pärsia esimene invasioon Kreekasse (492490 eKr) 6. sajandil eKr kujunes Lähis-Idas uus maailmariik Pärsia. See laienes igas suunas kuni jõudis Väike-Aasiasse. Kuni jõudis Väike Aasia kreekapoolsele rannikule, kus asusid Kreeka linnad. Pärast seda, kui see vallutati, tegid kreeklased Balkanilt vasturünnaku ja vabastasid need linnad. Pärsia allutas need linnad uuesti ja asus 490. aastal karistusrünnakule Balkani poolsaarele
Kreeka-Pärsia sõjad Lähis-Idas kujunes 6. sajandil eKr enneolematult suur PÄRSIA riik. 6. sajandi II poolel eKr allutas Pärsia kuningas KYROS oma võimule Väike- Aasia rannikul asuvad Kreeka linnad. Kreekakeelse maailma liidrikoht läks Mandri-Kreekale. Pärsia hakkas kontrollima ka Hellespontost (väina Musta ja Egeuse mere vahel) ja takistama Kreeka poliste kaubandust. Pärsia soosis kaubanduse ja laevanduse alal hellenite konkurente foiniiklasi, kes olid Pärsia sõltlased ja toetasid Pärsiat oma laevastikuga. Pärsia poolne oht ühendas erinevaid poliseid ja nende vahel kujunes teatav ühtekuuluvustunne. Pärsia kuningas Dareios I vallandas 5. sajandi algul eKr umbes 50-aastase Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgu. 5. sajand eKr aga oli ühtlasi Kreeka poliste õitsenguaeg. Esimesed 20 aastat olid pärslased ründavaks pooleks. Dareiose sõjaretk Musta
Selle moodustavad Aasia,Aafrika,Okeaania ja Ladina-Ameerika riigid.Tänapäeval ühaenam proovivad mõned riigid kolmandast maailmast rohkem sõnaõigust saada .Kolmanda maailma suurimad probleemid on raske majanduslik olukord ,sõltuvus endistest emamaadest,sagedased riigipöörded,kodusõjad ja monokultuurid.Paljud kolmanda maailma rahvad virelevad vaesuses kuigi nende riikides leidub küllaldaselt kõrgelt hinnatud maavarasid(kuld,teemandid,hõbe,vask jm).Pärsia lahe piirkond on rikas oma nafta leiu kohtade tõttu ja samas üks maailma kuumemaid kriisikoldeid,sõjakas rahvas ja palju usundeid koos . 2.1960a. Iraanis toimunud valge revolutsioon Iraan asub Pärsia lahe idarannikul.Iraanis on kehvalt arenenud põllumajandus ja vähe arenenud tööstus,kuid selle riigi peamine rikkus on nafta.Iraani riiki valitsesid islami usujuhid aga 20.saj alguses hakkas riigipoliitikat määrama majanduslikud huvid sahh Resa Pahlavi alustas 1960
Vastus:Kümme tuhat ateenlast ja tuhat Plataia linna jalaväelast. 25 000 sõjaväelast ja 1000 ratsaväelast Pärsial. ● Lahingu tulemus? Vastus: Ateenlased võitsid pärslasi ● Mis aastal toimus Termopüülide lahing? Vastus: 480 eKr ● Kus lahing toimus (leia koht ka all olevalt kaardilt)? Vastus: Termopüülid, Kreeka ● Osapooled? Vastus: Vana-Kreeka linnriigid ● Kreeklaste väejuht ja pärslaste kuningas? Vastus: Kreeklaste väejuht Leonidas ja Pärsia kuningas Xerxes ● Sõjameeste arv mõlemas sõjaväes? Vastus: 7000-meheline kreeklaste vägi, 120 000 – 300 000 meest pärslastel ● Lahingu tulemus? Vastus: Pärsia võitis
Iraak on riik lähis Idas. Ta piirneb idas Saudi Araabiaga ja kuveidiga, põhjast Türgiga , loodest Süüriaga , läänest Jordaaniaga ja idast Iraaniga. Iraak iseseisvus 1932. aastal kui see oli vabanenud Briti võimu alt. 1958. aastast sai riigi nimeks Iraagi Vabariik ja seal tuli võimule sotsialistlik Ba'athi partei. 1979. tuli Võimule Saddam Hussein. Saddam Hussein oli Iraagi president aastail 1979 2003. Tema valitsemisajal sattus Iraak sõtta Iraani, Kuveidi ja USAga. Ta kukutati koos Ba'athi parteiga aastal 2003 USA ja nende liitlaste poolt. Saddam Hussein mõisteti surma poomise läbi inimsusevastaste kuritegude eest 5. novembril 2006 ja hukati 30. detsembril 2006. Iraan on riik LähisIdas. See piirneb Aserbaidzaani, Armeenia, Türgi, Afganistani, Pakistani ja Iraagiga. Tähtsaim sündmus Iraagi ajaloos oli Iraani revolutsioon, mis on tuntud ka Islamirevolutsioo nina. Revolutsioon algataja o...
koos teiste Indo-Euroopa hõimudega, kes rändasid Kesk-Aasiast ning allutasid kohalikud ja ajapikku sulandusid rahvad. Pärslased ise olid impeeriumi tekkimise ajal oma kultuuri ja ühiskonna arengu poolest madalamal tasemel kui alistatud rahvad. Suhtuti kohalike rahvaste uskumustesse ja kogemustesse lugupidavusega. Allutatud rahvaste ühiskonnakorraldust ja valitsusviise ei hakatud vägivaldselt muutma, vaid hoopis neile toetuda ja tagada sel teel kohaliku ülikkonna lojaalsus. Pärsia riik oli erakordselt stabiilne. Alistatud rahvad enamasti leppisid Pärsia ülemvõimuga ja kuningatel polnud üldjuhul tarvidust võtta ette karme karistusretki mässuliste alamate vastu. Riik oli väga paljurahvuseline , tähtsaim rahvas olid pärslased (mis arvatavasti vanas iraanikeeles tähendas piiri või piirimaas), seejärel meedialased (kreeklased kes, end selliselt nimetasid ja babüloonlased, kes moodustasid riigi majandusliku selgroo. Ülejäänud rahvaste
Pärsia 9. sajandil leiutati valge kattev tinaglasuur, mis võimaldas värvilisest madalkuumussavist valmistatud esemeid valge pealispinnaga katta. Valgele pealispinnale maaliti glasuuripealsete värvidega. Selles tehnikas valmistatud keraamikat nimetatakse minai-keraamikaks ja see tehnika saavutas kõrgtaseme 11.12. sajandil Pärsias Seldzukkide valitsusajal. 9. sajandil arendati Samarras
9. 1200 eKr. Hetiidi riik lagunes KRISTLASED 10. 6. Saj. eKr. Tugevnes tähtsus, kerkis esile uus kuningas KYROS II JUUDID 11. Kreekat prooviti vallutada 5. Saj. eKr. Messias (Jeesus Kristus) on tulnud Messias alles 12. A.Suur vallutas lõpuks Hetiitide riigi. tuleb PÄRSIA 11. Vana-Testament põhineb Surnumere käsikirjadel (kirjutati paarsada aastat 1. Pärsia Suurriik, riigid ja rahvad kelle nad vallutasid, neile ei surunud peale eKr.) oma usku. 12. Ainus Jeruusalemma templist säilinud osa on NUTUMÜÜR. 2. Vallutamine oli tavarahvale tavaline. 13
· Aastal 1275 eKr toimus egiptlaste ja hetiitide vahel suur Kadesi lahing, mille tulemusel sõlmiti kuningas Hattusili III ja Ramses II vahel rahuleping. Süüria põhjaosa jäi hetiitidele, Palestiina egiptlastele. · Hetiitide kultuur austasid taevajumalat, hakkasid kasutama kiilkirja ja aastal 1300 eKr õppisid rauda töötlema. Aastal 1200 eKr tabas hetiidi riiki tundmatute rändhõimude rünnak. Hetiidi riik 1700 eKr-1200 eKr Pärsia riik · Pärsia riik asus Ees-Aasias, Iraani kiltmaal. Nendel aladel oli maa viljakas ning põldu hakati harima juba muistsel ajal. · Kui indoeurooplased hakkasid välja rändama oma algsetest elupaikadest, siis aastal 900 eKr said nad kogu Iraani kiltmaa valitsejateks. · Kyros II alistas suure osa Aasia riike ja aastal 550 eKr tekkiski Pärsia suurriik. · Aastal 539 eKr alistus Pärsiale isegi Babüloonia ja seegi liideti suurriigiga.
Mesopotaamia Kujunemisest Pärsia suurriigini Kujunemine • Mesopotaamia tähendus • Kahe jõe vaheline ala • Tigris ja Eufrat • Viljaka poolkuu ala • Kultuur kujunes välja umbes 5000 e.Kr • Sumerid • Vanim Mesopotaamias elanud rahvas • Ei teata, kuskohast tulid • Sumeri keelt lugeda ei osata • Vallutati nähtavasti semiitide poolt • Leiutasid ratta • Sumeri linnriigid • Esimesed riiklikud moodustised ajaloos • Tähtsamad olid Uruk, Ur ja Kiš • Olid väga sarnased tänastele linnadele • Tähtsamad ehitised keskel • Tänavad • Linnamüür Babüloonia suurriik • Nimetus Babüloni linna järgi • Tekkis umbes 1800 e. Kr • Kuulsaim valitseja Hammurapi • Oli Babüloonia riigi rajaja • Koostas seadustekogu • Antiikaja esimene ja tähtsaim • Sisaldas mitmeid olulisi seadusi • On aluseks tänaste seadustekogude ülesehitusele • Assüüria esilekerkimine • Oli väga sõjakas riik • Pe...
Aleksandri noorus Aleksander sündis aastal 356 eKr. Samal ööl süütas Herostratos Artemise templi Ephesoses. Aleksander on peamiselt tuntud Pärsia Ahhemeniidide impeeriumi purustajana. Troonile sai ta isa tapmise tõttu noorelt, vaid 20-aastaselt. Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid. Pärsia sõjaretk Kuningaks saanuna jätkas Aleksander oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Aastal 334 eKr ületas ta 48 000 jalamehe ja 6000 ratsamehega Dardanellid ning tungis seega Pärsia valdustesse. Esimene tõsine kokkupõrge pärslastega toimus Granikose lahingus, kus Aleksander purustas Pärsia Väike-Aasia provintside väed
Vihmaga niisutatavate alade tsivilisatsioonid HETIIDID PÄRSIA FOINIIKIA JUUDID SARNASUS Loodusolud Väike-Aasia t asandikel Egeuse merest kuni Indiani ja Kitsas maariba Vahemere ja Kaananimaa Vihmaga niisutatavad stepid(karjakasvatus), Pärsia laheni, st vastandite maa. Araabia kõrbe vahel, lõunaosa=Palestiina alad maagirikkad mäed(raud, tina, Vaja nii niisutus-põllundust, Kaananimaa kesk ja Vahelduv maastik ja vask, kuld),Lõunas aiandus, karjandus, linnades põhjaosa..Meresõit, kliima:Viljakad orud, kuivad
tänapäeva Iraan · Seoses sõjavankri kasutusele võtuga tuleb uus ajajärk · Zoratrustra oli preester · Ühiskond koosnes preestritest, sõjaväelastest ja karjakasvatajatest · Preestrid viisid läbi riitusi loomade ohverdamine · Zaratustra kaotas ära looma ohverdamise, lubas ohverdada ainult taimi, piima jms · Zaratustra polnud väga edukas algselt · Vistaspa, keda õnnestus veenda Zaratustra visioonis ning zoloatrismist sai Pärsia riigi usund · Avesta pandi kirja 3 sajandil e.m.a , teine osa pandi kirja 9-12 sajandil m.a.j o Yasna kõige väiksem avesta osa o Yast kiiduhümnid, jumalikele olenditele o Vendidad - puhtuse kood deemonite vastu o Väike avesta katkendite kogu igapäevasteks palveteks o Zand seletus avesta tekstide kohta o Bundahisn loomisraamat
· Linna ümber oli maapiirkond, keset linna tsikuraat-astmiktempel · Templitel ja preesterkonnal oli juhtiv osa, tsiilvõim oli kuningate käes · Semiidid-juudid tänapäeval, võtsid üle kõik sumerite nipid, tavad ja kombed. Riiklus ja ühiskond Mesopotaamias Uus-Babüloonia- Nebukadnetsar II, vallutas Jeruusalemma, tema käsul küüditati juudid Babülooni. Sellega algas umbes 50.a. juutide Paabeli vangipõlv. Juudid päästis sellest Pärsia kuningas Kyros. Uus-Babüloonia riik vallutati pärsialaste poolt. Sumerid · Lõid kiilkirja · Rajasid linnad · Leiutasid ratta · Templitele kuulusid ka suurmaavaldused Ühiskonnakihid Mesopotaamias: 1) Kuningas · Juhtis sõjaväge · Mõistis kohut · Talle kuulusid suured maavaldused · Osales usuürituste korraldamisel 2) Preester · Kõige targemad, lahendasid inimeste ja jumalate vaheliseid suhteid 3) Kodanikud · Talupojad
Kreeka polised ja Kreeka-Pärsia sõjad [Õpik ptk 29; 31-33] KORDAMISKÜSIMÜSED Mis on „polis“ – kreeka keeles linn, selle sõnaga tähistasid kreeklased linnriiki 1. Mida tähendab mõiste „poliitika“? – poliitikaks nimetasid kreeklased „polise“ valitsemist. Tänapäeval nimetatakse nii riigi ja ühiskonna juhtimist 2. 2. Milliseid erinevaid valitsemisviise rakendati Kreeka polistes? Iseloomusta 1) demokraatiat; 2) aristokraatiat; 3) türanniat. a) Demokraatlik valitsemisviis „rahva võim“ võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. (Eesti) b) Aristokraatlik valitsemisviis- „parimate valitsemine „võim oli polise rikkaimate ja mõjukamate inimeste käes. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lih...
Inimese kujunemine, Egiptus, Mesopotaamia, Hetiidi riik, Pärsia riik, Foiniikia, Iisrael 1. Kuidas kujunes inimene? Iseloomusta erinevaid inimeste etappe. 1. Inimahvid 2. Australopiteekus e lõunaahvlane (väike aju, suur nägu, väikest kasvu ~1.50m) 3. Homo habilis e osavinimene (toitus surnud loomadest) 4. Homo erectus e sirginimene (sirga kehahoiak, pikk, sale, pole tihedat karvkatet, suur nina, küttis pihukirvega, elas koopas või okstest onnis) 5. Neandertallased (esimesed, kes matsid surnuid, nende jäänuseid on leitud Saksamaalt) 6
Ajaloo KT Kreeka-Pärsia sõjad, Ateena õitseaeg 1.Mitmendal saj. toimusid K-P-sõjad? V: 5.sajand. 2.Järjesta K-P-sõja tähtsamad lahingud, alusta varasemast. 1) Maraton 2)Termopüülid 3)Salamise 4)Plataia 3.Töö kaardiga (kaart tv lk 35). Milline lahing oli kõige olulisem? Miks? 4.Kirjelda ühte lahingut. (Kus, mis, lahingu käik) V:Selle pead sa küll ise välja mõtlema. 5.Leia kaks põhjust, miks pärslased ei suutnud Kreekat alistada. V:
Kyros II Kyros II umbes 600 eKr või 576 eKr 530 eKr oli ahhemeniidide dünastiast Pärsia kuningas, Pärsia impeeriumi rajaja.Kyros II oli Kambyses I poeg.Ta vallutas 546 eKr Väike-Aasias asunud Kreeka ja Lüüdia linnad Paabeli vangipõlv algas juutide küüditamisega Babülooniasse 597. aastal eKr Nebukadnetsar II ajal. Ta alistas Mesopotaamia, Süüria, Palestiina. Taastas Babüloni linna, rajas Paabeli torni ja kuulsad rippuvad aiad. Võitluses Juuda kuningriigi vastu hävitas 586 a eKr Jeruusalemma, küüditas juudid .539 eKr vallutas ta Babüloni ja lubas
Uus tsivilisatsioon erines vanast mitmes mõttes. Ühiskonna- ja riigikorraldus olid vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud. Linnriikides oli juhtroll küll aristokraatide käes, kuid lihtkogukondlased said poliitiliste otsuste langetamises kaasa rääkida. Kirja ei kasutatud nii ulatuslikult riigiasjade korraldamises kui varem. Seega polnud tegu Kreeta-Mükeene kultuuri otsese jätkuga. Kreeka ühiskonna uut arengujärku nimetatakse klassikaliseks Kreeka tsivilisatsiooniks. Kreeka-Pärsia sõjad 6.saj eKr kujunes Lähis-Idas enneolematult suur Pärsia riik, mis alistas oma võimu alla ka V-Aasia läänerannikul asuvad kreeka linnad. Tungiti edasi ka Balkani poolsaarel asuvate linnae kallale. 490.a eKr saatis Pärsia kunn Dareios laevastiku koos sõjaväega üle Egeuse mere Ateena kallale. See väekoondis sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. Kunni järglane Xerxes tungis Kreekasse 480 eKr. Tema vägi vallutas Põhja- ja Kesk-Kreeka
*alistatud rahvad orjastati vi asustati v givaldselt ümber. 9.7. saj. eKr ASS RIA RIIK *Nebukadnetsar II ajal ehitati Babüloni linna mitmeid uhkeid ehitisi (n iteks Paabeli torn, Babüloni rippuvad aiad). Aastal 539 eKr langes UusBabüloonia P rsia vimu alla. 7. saj. eKr (612 eKr 539 eKr) UUSBAB LOONIA Usk lk 5962 Mesopotaamia religioonile oli iseloomulik: preestrid juhtival kohal palju vastandlikke müüte ja petusi seotus riigivimuga phjendas ja kinnitas valitseja positsioone kuningaid ei jumalikustatud, nad olid vahetalitajateks ilmaliku ja jumaliku maailma vahel rahvap rased jooned
Mesopotaamias olnud suurriigid. Akadi riik, Vana- Babüloni riik, Assüüria riik, Uus Babüloonia riik. Mesopotaamia eluolu. Mehel peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle, tal võis olla armukesi, kuid naisel mitte, lahutamine lubatud, täideti valitsejate korraldusi, maksude sissenõudmine, linnades sõltumatud käsitöölise, kaupmehed, maal harisid põlde vabad talupojad. Hetiidi ja pärsia riikide iseloomustus. Hetiidide impeerium(1700-1200eKr)- Türgi aladel, kasutusel kiired hobukaarikud, sõjaliselt tugevad, võtsid üle Mes. kiilkirja, kohandasid sobivaks, esimesed raua sulatajad, kergekaarikuväe leiutajad, riiki juhtis kuningas- teistega võrdne, lihtrahvas vaba, majanduslikult sõltumatu. Pärsia riik- Iraani kiltmaal, areneb käsitöö, kujunevad linnad, 4 pealinna, riik
· Praktiline teadus:Arstiteadus, geomeetria, · Niisutus ja kuivenduskanalid astroloogia, astronoomia (päikesekalender) · Tihedad sidemed naabermaadega geograafiliselt avatud, tooraine vähesus. Savi oli külluses, peamine ehitus ja kirjutusmaterjal. Hetiidid ja Pärsia · Kiilkiri, Hieroglüüfid · Tsivilisatsiooni rajajad, tundmatu päritolu · Hetiidid-võtsid kasutusele raua rahvas sumerid nende järel aga semiidirahvad · Pärsia vallutas 6 saj. e kr Egiptuse, Uus- Babüloonia (Mesopotaamia), Vahemere
eemal ja tegelesid f��silise treeninguga. Kahek�mneselt loeti spartiaate t�isv��rtuslikeks s�jameesteks ja kolmek�mneselt kodanikeks. Peloponnesose liit Spartalastel oli s�jaline �leolek. Kujunes Peloponnesose liit, mis �hendas enamiku L�una-Kreeka riikidest. Ateena Ateena riik Kesk-Kreekas Atika maakonnas. Algul valitses seal aristokraatia. Soloni reformid panid aluse demokraatiale. M�neks ajaks haarasid v�imu t�rannid. P�rsia s�dade ajal ehitasid ateenlased tugeva merev�e. Kujunes esimene Ateena mereliit. Kui Perikles oli v�imul, kujunes Ateenast kindel demokraatlik riik. Kodanikkonna moodustasid k�ik vabad meessoost p�liselanikud. Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud. K�igil kodanikel oli �igus osaleda rahvakoosolekul, mis kogunes iga 10 p�eva tagant. Riigiasju korraldas 500-liikmeline n�ukogu, liikmed m��rati liisku heites. Igal aastal seati ametisse 6000 kohtunikku, nende seast
o varanduslik korraldus o kiri o riiklik korraldus o vaimne tegevus · loodusolude mõju: o Egiptus - põlluharimine võimalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele; maa geograafiline eraldatus ja ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. o Mesopotaamia põhjapoolsetel aladel sadas rohkem vihma, seega seal sai põldu harida; Pärsia lahe soisel rannikul tuli maad kuivendada; loodusvaradest savi, pilliroog. o Kreeka mägine (killustatus; põlluharimine raskendatud), peamine ühendustee meri (saadi naabritega suhelda) o Rooma tasane maa (hea põlluharimiseks), Apenniini poolsaar merega ümbritsetud (parem võimalus iseseisvaks/ühtseks riigiks) · Spengler tsivilisatsiooni areng on nagu aastaring; igal tsivilisatsioonil on oma
Vihmaga niisutatavate alade tsivilisatsioonid HETIIDID PÄRSIA FOINIIKIA JUUDID SARNASUS Väike-Aasia tasandikel Egeuse merest kuni Indiani ja Kitsas maariba Vahemere ja Kaananimaa lõunaosa ehk Stepid(karjakasvatus) Pärsia laheni, st vastandite maa Araabia kõrbe vahel Palestiina Vihmaga niisutatavad Maagirikkad mäed(raud, Vaja niisutuspõllundust Kaananimaa kesk ja põhjaosa Vahelduv maastik ja alad LOODUSOLUD tina, vask, kuld) Aiandus Meresõit kliima
demokraatlikule arengule. Vaeste inimeste tähtus hakkas üha enam kasvama, laevastiku tugevnedes loodi neile ka töökohti. 5. saj keskpaigaks eKr kujunes Ateenas demokraatlik riik, kui riigi eesotsas oli Perikles. Demokraatliku korra kehtestamisega ei tõrjutud aristokraate poliitilisest elust, nende tähtsus jäi samaks, sest olid haritud ja hea kõneoskusega. Pärsia sõjad, Peloponnesose liit ja Ateena mereliit 6. saj eKr tõusis esile Pärsia impeerium, mis üritas haarata võimu ka Kreekas. Paljud Kreeka polised moodustasid seepeale spartalaste juhtimisel liidu ning suutsid mitmes lahingus pärslasi võita, nii tekkis nt 6. saj eKr Peloponnesose liit. Laevastikus moodustasid tuumiku Ateena laevad ning tekkis Ateena mereliit. Algsete liitlaste Sparta ja Ateena vahel puhkes 431-404 eKr Peloponnesose sõda,
kasvavaid maailmareligioone. Üle viie miljoni järgijaga, kes elavad sõna otseses mõttes igas maailma riigis, on see iseseisev maailmareligioon oma geograafilise leviala poolest kristluse järel teisel kohal. Baha'id elavad rohkem kui 100 000 paigas üle kogu maakera. Selline usu laiaulatuslik levik näitab baha'ide pühendumist maailmakodaniku ideaalile. (Mis on baha'i usk ?) Baha'i usu rajaja on Bahá'u'lláh, Teheranis sündinud pärsia aadlik, kes 19. sajandi keskpaigas loobus kuningliku elu mugavusest ja turvalisusest ning vaatamata rängale tagakiusamisele ja puudusele tõi inimkonnale uue sütitava sõnumi rahust ja ühtsusest (Ibid). Bahá'u'lláh väitis end olevat ei keegi muu kui uus ja iseseisev Jumala sõnumitooja. Tema elu, töö ja mõjuvõim on võrreldavad Aabrahami, Krisna, Moosese, Zarathustra, Buddha, Kristuse ja
kõike muud tarvilikku. Igatahes oli jumalatel inimeste igapäevaelus tähtis roll . Nii Egiptuses, Mesopotaamias kui ka Kreekas olid armastuse ja viljakuse jumalad. Olid veel ka päikese ja surnute jumalad, aga ka jumalad, kes hoolitsesid näiteks põllutööde eest. Kõike ja kõiki valitsesid jumalad, tuli neile vaid meelepärane olla. Iisraellaste ja pärslaste usk erines Egiptuse, Mesopotaamia ja Kreeka religioonist selle poolest, et kummardati vaid ühte Jumalat. Kuigi pärsia usundist on vähe teada, sarnaneb see siiski kõige enam iisraellaste usule. Mõlemas usundis käis võitlus hea ja kurja vahel, õigeid ootas paradiis, halbu aga põrgupiin ning mõlemas usundis oli ette määratus headuse võit kurjuse üle. Kuid sarnasusi võib leida ka Egiptuse, Mesopotaamia ja Kreeka raligioonidega. Iisraellaste Jumalat kujutati samuti inimese sarnasena ning inimeste elu sõltus kõigevägevamast. Tema tahtmist tehes, võis elada head elu
Pealinn Ar-Riyāḑ(elanike arv..) Rahvaarv 27 137 000 (2010) Keel Araabia Rahaühik Saudi Araabia riaal (SAR) Riigikord absoluutne monarhia Geograafiline asend: Saudi Araabia asub Lõuna – Aasias Lähis – Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Maismaapiiri pikkus on 4431 km, merepiiri on 2640 km. Oma asendilt asub Saudi Araabia strateegiliselt väga tähtsas kohas Pärsia lahe ja Punase mere ääres, kus liigub enamus maailma toornaftast. Saudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks. Ülevaade looduslikest tingimustest: Pinnamood: Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Mägisem on lääneosas. Kliima: Kliima on karm kõrbekliima: kuum ja kuiv. Temperatuuri kõikumised on suured. Tihti
· Lõhenes 7.saj (islami usk) 3 vooluks-haridziidi,sunniitideks,siiitideks. · Araablaste vallutused panid aluse islami levikule laiuti-hispaaniast kuni filipiinideni,volga aladelt roopilise aafrikani. · Islami kultuuri tuli kohendada mitmesuguste etnilise ja keelelise keskonnaga,erineva ajaloolise tagapõhja, ning erisuguste rahvuslike traditsioonidega. Märgatavad oli bütsantsi ja pärsia,kagu-aasia malai kultuuri mõjud. Õitseng kestis 8-12.saj. ISLAMI KUNST · Tähtsal kohal oli arhitektuur. Kõikjal, kus muamedlus oli kerkisid moseed(pühakojad),medresed(islamiusuliste noormeeste koolid),hauakambrid,rajati kaubatänavaid,karavandide peatuspaiku. · Kuppelkatused olid,võlvitud sissekäigud,galriid,rikkalik ornamentika. Püstitati losse,paviljone. · Esimesed moseed Mekas ja Mediinas olid tagasihoidlikumad,hakkas kerkima
peaaegu kogu Väike-Aasia ning alustasid vallutusretki Süüria ja Mesopotaamia suunas. Riiki juhtis kuningas kelle kõrval seisis mõjus suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Ülikud ja kaaskondlased moodustasid kiire ja võimsa kaarikuväe.Austasid teiste jumalate kõrval ka mesopotaamia jumalaid Anut, Ead ja Istarit1200 ekr purustasid teadmata sissetungijad pealinna ning riik hävines kiiresti. hetiidid võtsid kasutusele raua ning olid esimesed kes kasutasid hobukaarikuid. 2)Pärsia: valitsejad kes 6 saj allutasid kõik maad Iraanist Egiptuseni, püüdisd alistatud rahvaste trad. Ja kogemust oma riigi ülesehitamisel ära kasutada.Oma traditsioone alistatud rahvaste kogemusega ühildades rajasid pärslased hästi toimiva riigi, mille eesotsas seisis suurkuningas. Alamatelt nõuti peamiselt, et nad tunnistaks Pärsia kuningat ja maksaks makse. Avaldati austust kohalikele jumalatele.Kindlat pealinna polnud.
Leiutati hobukaarikud ja sõjas kasutati kaarikuvägesid. 17. Pärslaste suurriiki juhtis suurkuningas. Riigil puudus kindel pealinn, oli jagatud suurteks asehaldurkondadeks ehk satraapiateks, mis langesid üldjoontes kokku alistatud piirkondadega. Satraabid (kuningas määras ülikute seast) pidid juhtima kohalikku sõjaväge ja koguma makse. Pöörati tähelepanu ühendusteedele, millest olulisem oli Suur Kuningatee. Pärsia riik oli erakordselt stabiilne, rahvas leppis ülemvõimuga. 18. Foiniikia tähestik levis kiirelt, sest oli lihtsalt ja hõlpsalt omandatav. Võimaldas hariduse teatavat ilmalikustamist: kirjaoskus polnud enam kitsa elukutselise preesterkonna eesõigus.
võimed ja otseühendus saatanaga. 17. sajandil hakati kasse taaskord vastutahtsi tunnustama, peamiselt nende võime tõttu närilistest jagu saada. Laevadel olid kassid eluliselt vajalikud, et kaitsta toiduvarusid rottide eest ning loomulikult ka lõbustada madruseid pikkadel merereisidel. 4 2.VÄLIMUS JA ELU Kassid on väga erinevad sõltuvalt tõust, seda eriti kasuka värvuse ja mustri poolest, varieerudes populaarsetest Pärsia ja Siiami kassidest sabatu Manulini ja karvutu Kanada sfinksini. Lisaks välistele erinevustele on nad erinevad ka personaalsuselt ja temperamendilt. Siiami kass on tuntud kui väga häälekas ja seltskondlik, samal ajal Pärsia kass on üldiselt rahulikum ja harjub paremini eluga toas. On olemas palju raamatuid, mis kirjeldavad erinevaid kassitõuge, aga arvatavasti parim viis erinevate kassidega tutvumiseks on külastada kassinäitust. Seal avaneb võimalus rääkida
3. Vaarao Ramses II pidas sõda hetiididega Uue riigi perioodil. 4. Esimese aastatuhande teisel poolel, kui Egiptus ja Babüloonia langesid Pärslaste võimu alla. Lk 73 1. Nad hakkasid kasutama tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Osaksid rauasulatustehnikat. 3. Alistatud rahvastelt võeti üle kombeid ja tavasid suure lugupidamisega, vallutatud maades jäi kehtima nende tavapärane õiguskord ning nad pidid tasuma Pärsia kuningatele vaid makse. Riigi eesotsas seisis suurkuningas. Kindlat pealinna riigil polnud. Riik oli jagatud suurteks asehalduskondadeks ehk satraapiateks. Lk 81 2. Lihtsus ja kerge omandatavus tagas foiniikia tähestiku leviku. See tõi kaasa kiilkirja kadumise käibelt. Lk 83 3. Sest foiniiklased olid tuttavad nii kiilkirja kui ka Egiptuse hieroglüüfidega. Kauplemine nõudis lihtsamat ja kergemini õpitavat
Võitlus kulmineerus 1827 Kreeka taasiseseisvumisega. Kreeka ajalooallikad ja ajaloolased. · Herodotos kuulsaim. Peateos ,,Historia". ,,Ajalugu on elu õpetaja ning ajalugu tuleb kirja panna ilma viha ja eelistuseta". ,,Historia" on 9- kõiteline. Seal oli kirjas, mida ta ise oli näinud ja tema enda kindlad teadmised. Teos käsitles Kreekat ja selle ümbruskonda (nt. Kreeka-Pärsia sõjad). On kirjeldatud ka Egiptuse ajalugu ja Lüüdiat. Herodotos soovitas kasutada allikkriitikat (suhtuda igasse allikasse kriitiliselt). · Thukydides pärit Ateenast, 8-köiteline ,,Peloponnesose sõja", lühike ülevaade Ateenast enne sõda. Soovitas allikkriitika kõrval ka analüüsi, võrdlust. Arvas, et midagi ei tule seletada jumalast lähtudes.
Osaleda said ainult hellenid. Naistele oli pääs olümpiale keelatud. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks. Olümpiamänge peeti enamasti Zeusi auks. Võisteldi ka pillimängus, luules. Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust nii võitjale, perele kui ka kodulinnale. Klassikaline periood Klassikalike Kreeka tsivilisatsiooni ajajärk oli 500-338 e.Kr. Seda iseloomustasid Kreeka-Pärsia sõjad, Sparta ja Ateena esiletõus, Ateena teatri areng, filosoofia areng, Ateena demokraatia, Peloponnesose sõda Makedoonia esiletõus. Kreeka-Pärsia sõjad. Sõdadel oli Antiik-Kreekas suur osatähtsus. Sealsed alad vahetasid võimu väga tihedalt, sõditi maade ja kaubandusteede pärast jne. o Ateenas pöörati tähelepanu haridusele ning sõjaliselt oli nende trump merevägi. Sparta oli seevastu militaristlikult väga tugev. Seal kasvatati
U. 1200ekr mooses vii soma rahva egiptusest välja. Siinai mäel andis 10 käsku. 1211 sai. Kohtumõistjate aeg, võitlused paletiina pärast, elati 12 hõimuna. 10saj. Kun taavet rajas iisraeli riigi ühendades palstiina oma võimule. Lõhenes iisraeliks ja juudaks. 8 saj. Assüürlased vallutasid iisraeli, rahvas küüditati. 6 saj. Paabeli vangipõlv. Uusbabüloonia vallutas juuda riigi. 539 ekr pärsia vallutusega saavad juudalased koju. Monoteismi kujunemine Ainujumalakultus, prohvetidusukuulutajad preestrite ja kohalike jumalate vastu. Pärsia võimu ajal juutide hulgas ainujumalakultus. Indoeurooplaste riigid Algkodu ja laialiränneMusta ja Kaspia mere põhjapiirkonna steppides. Rändkarjakasvatus, põlluharmine Laialiränne2000ekr lahkusid, indiasse, iraani, v.aasiasse, euroopasse Hetiidi impeerium
KLASSIKALINE PERIOOD 1. Üldiseloomustus: Pärast Pärsia impeeriumi rünnakuid, mille vastu kreeklased kaitsesid ennast edukalt , järgnes klassikaline periood, 5-4 sajand tähistab kreeka tsivilisatsiooni hiigelaega. Kujunes välja orjanduslik ühiskond ja Ateenas võttis ilmet demokraatlik riik. Kuigi linnriikide omavahelistes suhetes saavutati rahu ja tasakaal vaid lühikeseks ajaks, ei pärssinud pidevad konfliktid kultuuri arengut. Orjanduse osatähtsus: Pärsia sõjad suurendasid orjade
Riigi ülempreester ehk valitseja. Impeerium – koosnes vallutaja enda riigist ja seda ümbritsevatest sõltlasriikidest. Hammurapi seadused ehk Mesopotaamia seadused. Mõisted 70-72 Hetiitide impeerium – väiksemad sõltlasriigid, mis allusid hetiitide kuningale. Sõjaline aristokraatia – ülikud ja nende kaaskondlased. Hattuša – kuninglik arhiivraamatukogu. Suurkuningas – Pärsia valitseja Satraapiad – ehk asehaldurkonnad. Satraabid – kuninga poolt ülikute seast ametisse määratud, pidid juhtima kohalikku sõjaväge ja koguma makse. Mõisted 75-76 Foiniikia tähestik – hiljemalt aastaks 1000 ekr kujunenud välja 22. tähest koosnev tähestik.
Enlil – Anu poeg, jumalate kuningas ja inimliku kuningavõimu kaitsja Ea – maaaluste vete ja sügavuste valitseja. Istar – taeva kuninganna, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse kehastaja Marduk – Babüloni jumal Tsikuraat – astmiktempel Gilgameš – sumeri kangelas eepos Mõisted lk 71, 73 Maagid – Pärsia riitusi sooritavad inimesed Zarathustra – pärimuse järgi kuulus õpetaja ja usu-uuendaja Avesta – Iraani pühade tekstide kogumik Mazdaism – Zarathustra õpetustel põhinev usk Dualistlik õpetus – õpetus mis õpetab head ja kurja Eshatoloogiline – kuulutus ette hea lõplikku võitu tulevikus ja saabuvat igavest õnneajastut Mõisted lk 75, 77-81 Piibel – ristiusu pühakiri
Käis ümber maailma kolm tiiru ning leidis Austraalia. 3. Fernão de Magalhães (1519-1522) Üritas leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Kuid ta hukkus maailmareisil. 4. Vasco da Gama (1497-1499) On tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. 5. Marco Polo (1271-1295) Reisis onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ja tuli Pärsia kaudu kodumaale. 6. Adam Johann von Krusenstern (1803-1806) Tema eesmärgiks oli uurida Vaikset Ookeani. Mis tal ka õnnestus. (Ta oli eestlane). 7. Fabian Gottlieb von Bellingshausen (1819-1821) Ta juhtis 18191821 Antarktika-ekspeditsiooni ja on üks kolmest esimestena Antarktikat näinud mehest. 8. Alexander Theodor von Middendorff (1842-1845) Middendorff osales 1840. aastal Karl Ernst von Baeri ekspeditsioonis Koola poolsaarel.
ATEENA *Ateena riik Kesk-Kreekas Atika maakonnas oli polise kohta tavatult suur. *Erinevalt Moodustasid siin kodanikkonna kõik vabad meessoost põliselanikud. *594. Kr. kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Salon rikaste ja suursuguste eesõigusi ning suurendas vaeste võimalusi riigiasjades osaleda. See pani aluse demokraatlikule arengule. *Mõneks ajaks haarasid võimu türannid. *Türannia kukutades kehtestati kõigile kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. *Pärsia sõdade ajal ehitasid ateenlased endale võimsaima laevastiku Kreekas ja asusid Egeuse rannariikide Pärsia-vastase liidu etteotsa. *Esimene Ateena mereliit kujunes 478/477 e.Kr. See tekkis vabatahtliku ühendusena. *Riigid maksid ühisesse liidukassasse andamit ja ateenlased tugevndasid selle eest oma laevastikku. *Vaesed teenisid madruste ja sõudjatena laevadel ja tagasid seega sõjalise ning poliitilise võimsuse. *Ateenas kujunes 5.saj
annaabi.ee 
