Islam (1)

ISLAM , MIS SEE ON?

SISUKORD

SISUKORD 2
Sissejuhatus 3
Islami viis tugisammast 4
3. Muhamed 6
4. Prohveti abikaasad 7
5. Perekond islamis 8
6. Kaliifid ja esimesed islamidünastiad 10
7. Sunniidid ja Šiiidid 12
8. Koraan 13
9. Mõisteid islamist 14
9. 1. Põrgu ja paradiis 14
9. 2. Keeld – Haram 14
15
9.3. Mošee 15
10. Islam Eestis 16
Kasutatud kirjandus 17

Sissejuhatus

Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles islam tähendab alamühendus, jumalaga ühendust. Inimesed, kes on Jumalaga ühenduses, kutsutakse moslemiks. Maailmas on 1,2 miljardit moslemit, s.o. 22 % rahvastikust ja islam on teine suurim usk peale kristust. Araabiakeelne sõna “ Allah ” tähendab Jumalat Moslemid usuvad ühte, ainulaadsesse, võrreldamatusse Jumalasse, kellel ie ole ei poega ega kaaslast . Kellelgi ei ole õigust teenida kedagi teist peale Tema. Ta on tõeline Jumal ja kõik muud jumalused on väärad.Talle kuuluvad kõige suursugusemad nimed ja ülevad, täiuslikud tunnused. Islam on religioon , mis kujutab endast Jumala pooolt Tema viimasele Prohvetile Mahammedile ilmutatud õpetuse omaks võtmest ja nende järgmist. Moslemid usuvad, et Jumal ilmutas oma Prohvetitele raamatud tõestuseks ja juhiks inimkonnale. Nende raamatute hulgas Koraan, mille jumal ilmutas Prohvet Muhamedile.Moslemid usuvad ka inglite olemasolusse ja seda, et nad on austatud olendid. Inglit teenivad üksnes Jumalat, kuuletuvad Talle ja tegutsevad vaid Tema käsul. Inglite hulgas on Gaabriel , kes tõi Koraani Muhamedile.
( Ibrahim 2002: 45-48 ) Islam on kõige kiiremini religioon tänapäeva maailmas.

Islami viis tugisammast

Islami viis tugisammast on moslemi elu aluseks.

Usutunnistus :
Usutunnustus tähendab “Ei ole teist jumalust peale Jumala (Allah), ja Muhamed on Jumala Sõnumitooja (Prohvet). ” Seda usutunnistust nimetatakse šahaada- lihtne vormel , mida peaks ütlema veendunult selleks, et islamisse pöörduda. Usutunnistus on islasmi tugisammastest kõige olulisem. ( Ibrahim 2002: 63 )

Palve :
Moslemid sooritavad viis palvet päevas. Iga palve sooritamine võtab aega vaid mõned minutit. Palve on islamis otsene ühendus uskliku ja Jumala vahel. Jumala ja Tema kummardaja vahel ei ole mingeid vahendajaid. Palves tunneb inimene sisemist rõõmu, rahu ja lohutust ning et Jumal on temaga rahul. Palveid sooritatakse koidikul, keskpäeval, pärastlõunal, päikesloojangul ja öösel. Moslem võib palvetada peaaegu igal pool, nagu näiteks põldudel, kontorites, tehastes või ülikoolides. ( Ibrahim 2002: 64 )

Zaakati andmine (toetus puudust kannatavatele):
Zakaati andmine tähendab “määratud protsendi andmist teatud varadelt teatud klassidesse kuuluvatele puudust kannatavatele inimestele”. Inimene võib anda ka vabatahtlikku almost või raha heategevuseks nii palju kui soovib. ( Ibrahim 2002: 64 )

Ramadanikuul paastumine :
Igal aastal ramadaanikuu paastub moslem koidikust päikeseloojjanguni, hoidudes söögist, joogist, suitsutamist ja seksuaalsuhetest. Kuigi past on tervisele kasulik, peetakse seda põhiliselt vasimse enesepuhastuse meetodiks . Lõigates end ära moistest mugavustest, isegi lühikeseks ajaks, saavutab paastuv inimene tõelise kaastunde nälgitave inimeste vastu ja ka juurdekasvu oma vaimses elus. ( Ibrahim 2002: 65 )

Palverännak Mekasse:
Iga-aastane palverännak (hadž) Kekasse on kohustuslik kord elus neile, kes on selle sooritamiseks füüsiliselt ja majanduslikult võimelised. Ligikaudu kaks miljonit inimest tulevad igal aastal kõigest maailma nurkadest Mekasse kokku. Kuigi Meka on alati külastajaid täis, sooritatakse iga-aastane hadž islamikalendri kaheteistkümnendal kuul. Meessoost palverändurid kannavad erilisi lihtsaid riideid , mis eemaldavad klassi- ja kultuurierinevused , nii et kõik seisavad Jumala ees võrdsetena.
Hadži riitused sisaldavad seitsmekordest Kaaba ümber kõndimist ja seitsmekordest kõndi Safa ja Marwa küngaste vahel. Seejärel seisavad palverändurid koos Arafati mäel ja paluvad Jumalalt, mida iganes soovivad ning eelkõige muidugi Tema andestust-seda peetakse Viimase Kohtupäeva eelvaateks. ( Ibrahim 2002: 65)

3. Muhamed

Muhamed sündis Mekas 570. aasta paiku Quraiši hõimu kõrvalharu Hašimi suguvõsa liikmena. Kahjuks, varakult kaotas ta vanemad ja kasvas üles oma onu Abu Talibi perekonnas. 20 aastane Muhamed hakkas tegelema kaubandusega. Sellel ajal abiellus ta endast vanema lesknaise Hadidžaga, kelle teenistuses ta oli olnud. Sellest abielust sündinud neli tütart ning kaks poega, kes oli surnud põlvkonnas. Tõik, et Hadidža surmani polnud ta olnud abielus ühegi teise naisega. Peaingel Gabrieli käest olevat ta saanud oma Prohvetvõimed 40-aastaselt. Sellest peale kuulutas Muhamed usku ainujumalasse – Allahisse. Ta pidas end eriomaselt araablaste Prohvetiks, nagu enne teda olid Prohvetid hoiatanud reisi rahvaid. Muhamed suri 632. astaal, pärast palverännakuriituse sooritamist, oma lemmiknaise, noore Aiša mahas. Naise isa Abu Bakr valiti Prohveti esimeseks järglaseks. (Schimmel 2001:16)

4. Prohveti abikaasad

Pärast oma esimese naise Hadidža surma abiellus Prohvet kokku üheteistkümne naisega, kes kõik olid lased väi lahutatud, välja arvatud Aiša. Prohvet abiellus nende naistega mitmetel pähjustel:
Sotsiaalsed põhjused:
Prohvet abiellus osade lahingutes või islami kuulutamisel surma saanud kaaslaste abikaasadega. Ta abiellus nendega, et neile ning nende surma saanud abikaasadele austust avaldada, kuigi nad olid temast vanemad.
Poliitilised põhjused ning islami levitamine, inimeste kutsumine islamisse ning araabia hõimude poolehoiu võtmine:
Jumala Sõnumitooja abiellus naistega suurimatest ning tugevaimatest araabia hõimudest. ( A. Al-sheha: lk. 52 )

5. Perekond islamis

Üks olulisemaid abielu funktsioon on tagada rahvuse püsimajäämise ja kaitsta inimest vaimset eksitusest .
5.1 Mehe kohustused

• Mees on kodu perekonna pea
  
• Islami traditsiooni kohaselt peab mees kindlustama naisele eluaseme, toidu ja rõivad. Mees peab naist hästi kohtlema. Kui mees ei ole vastu, võib naine töötada väljaspool kodu ning teenitud raha on tal õigus kulutada oma äranägemise järgi.
  
• Mees on kohustatud andma naisele mahri (kingitus naisele), et näidata oma austust ning oma kavatsuse tõsisust, et ta tõepoolest tahab abielluda temaga ja on valmis vätma enda peale kõike abieluga seotud kohustuse ja samas tõestada oma rahalist jõukust.
  

5.2 Naise kohustused

• Naine ei peaks kodust väljuma ilma mehe loata.
  
• Naine peaks kooskõlastama oma meeleolu mehe meeleoluga (viima oma meeleolu vastavusse mehe omaga)
  
• olema rahul sissetulekuga mille mees saab talle kindlustada
  

5.3 Polügaamia
Moslemitele on lubatud pidada kuni nelja naist, kuid mitte rohkem, ja seda rangetel tingimustel:

• Nõutav on esimese naise näusolek
  
• Hilisemad naised ei tohi olla eelnevate naiste kurvastuse meelekibeduse põhjuseks
  
• Kõikidele naistele tuleb võrdväärses koguses osutada tähelepanu ja hoolt ning võrdsalt jagada ka abikaasalikku õrnust ja hellust.
  
• Pakkuma kõigile võrdselt elupaika, toitlustumist ja riideid.
  

Kui aga mees kahtleb, kas ta on võimeline pidama kõiki naisi üleval ja osutada neile ja nende lastele võrdselt palju tähelepanu, siis ei ole tal õigust mitmenaisepidamiseks. Nüüd aga on mitmenaisepidamine üsna haruldane nähtus islami maades, kuna naiste ja meeste suhe ühiskonnas on tasakaalustatud.

6. Kaliifid ja esimesed islamidünastiad

Peale Prohveti surma, Muhamedi sõbrad otsustasid välja valida endile liidri – kaliifi , kes siis peaks uut usku hakkama levitama. Peale Muhamedi oli kokku 4 valitud kaliifi, enne kui islami riik stabiliseerus.
6.1 Abu Bakr, esimene kaliif ( 632-634 )
Abu Bakr esimeseks ülesandeks sai ühendada araablased ühe usu alla. Prohveti ajal Abu Bakr edukalt lämmatas beduiinide vastuhakud. Beduiinid olid paganausulised ja islami maksüstem oli neile vastumeelne. Tema juhtimesel jõudsid muslimite väed Lõuna-Iraagini ja Palestiinani. (Schimmel 2001:23-30)
6.2 Umar (634 – 644 )
Enne oma surma nimetas Abu Bakr oma uueks järglaseks Umari. Umar tõi kohe uue mõiste kaliifi tähendusele. Kaliif ei ole mitte ainult poliitiline liider vaid ka vaimne juht. Uus kaliif hakkas kohe energiliselt piire laiendama. Umari ajal olid sõjaretked silmapaistvat edukad: 635 vallutati Damaskus , 639 – 641 alistati Egiptus ja 640 – 644 Iraan . Sassanite impeerium vastu ja Umaril õnnestus 636 aastal eduka Quadisiyya lahinguga osa sest impeeriumist endale saada.
6.3 Uthman ( 644-656 )
644 aastal suri Umar pärslasest ametniku käe läbi ja tema järglaseks sai Uthman. Uthmani ajal vallutasid araablased lõplikult Pärsia, enamiku Põhja-Aafrikast ning tungisid Kaukaasiasse, samuti langes nende kätte Küprose saar. Uthmani ajal sai oma esialgse kuju Koraan. (Schimmel 200:23-30)
6.4 Ali, Muhamedi tütrepoeg ( 656-661 )
Uthmani surma deklareeris Ali ennast kaliifiks. Tal olid eelkõige šiiitidest toetajad. Šiiidid ja haridžiidid võitlesid 658 aastal lahingus, kus haridžiidid sõjaliselt purustati, kuid ei suudetud murda nende vaimu. Haridžiidid tapsid Ali. (Schimmel 2001:23-30)

7. Sunniidid ja Šiiidid

Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru. Sunniite on umbes 90% moslemitest. Nad järgivad Koraani ja sunnat . Sunniidid arvavad , et kõik 4 kaliifid on tõelised. Sunniidi moslemid usuvad, et kaliifid ehk usujuhid, kes võtsid ohjad enda kätte pärast Muhamedi surma on õiged. (www.islam.ru)
Šiiidid moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna. Neid on moslemitest 10–15 %. Šiiidid on Ali poolehoidjad. Nad arvavad, et ainult Ali on tõeline kaliif. Šiiidi moslemid usuvad, et kaliifid, kes võimu enda kätte haarasid, on usurpaatorid ega tunnista seetõttu sunniidide võimu.

8. Koraan

Koraan on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhamedile ajavahemikul 610 – 632. Koraan pandi kirja araabia keeles. Peale Muhamedi surma 632. aastal koguti ülestähendused paarikümne aasta vältel kokku. Hiljem täiendati neid punktuatsiooni ning täishäälikutega, mida algne araabia kiri ei sisaldanud. Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks. Kõik suurad algavad märkega ilmutuse saamise asukoha ( Meka või Mediina ). Suurade pikkus on väga erinev. Koraani struktuur ie ole kronoloogiline nagu näiteks Piiblil. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht )

9. Mõisteid islamist

9. 1. Põrgu ja paradiis

Põrgus patustajad igasuguseid nahtlusi, piinamist tule ja haisva keeva veega, mürgipuudega ning kehalise valuga. Aga vagad lähevad paradiisi , kus keset jahedat lõhnavat aeda voolavad mee ja piima ojad ning kus neid ootavad neitslikud lemmikud. Ka naised ja lapsed pälvivad paradiisiõndsuse. (Schimmel 200:18)

9. 2. Keeld – Haram

* Enesetapp
* Eutanaasia
* Abort
* Homoseksualism
* Alkohol
* Narkootikumid
* Jahipidamine ja loomade tapmine lõbuks ajaviiteks.
* Loomade tapmine valel viisil ( loom peab olema tapetud õigel viisil – rahulikes tingimustes tuleb loomal terava noaga kõri läbi lõigata nii, et loom ise seda protsessi ei näeks.)
* Sealiha ja kõik sealiha sisaldavad tooted.
* Toidujäägid tuleb anda kas vaestele või sööta kodu lähenduses elavaid linde ja loomi.

9.3. Mošee

Mošee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on mošeel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mošees ei tohi olla pilte ega skulptuure. Pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist . Mošees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal.

10. Islam Eestis

Ajalooliselt jõudis islam Eestisse tatarlaste kaudu. Esimene suurem islami kogukond tekkis Eestis pärast Eesti- ja Liivimaa liitmist Vene tsaariigi koosseisu 1721. aastal.
Esimene islami kogudus registreeriti 1939. aastal Tallinnas ( Tallinna Muhamedi Usuühing ).
1940. aastal keelustas Nõukogude võim islami koguduste tegevuse, jätkati mitteametlikult – viidi läbi palvusi, järgiti usukombeid ning tähistati usupühi. 1988. aastal registreeriti Tartu Kultuuri Selts ning aasta hiljrm alustati islami koguduse taasasutamisega, mis taasregistreeriti 1990. a. Eesti Islami Kogudusena. 1995. a. Eraldus Eesti Muhameedlaste Sunniitide Kogudus.
Käesoleval ajal on Eesti moslemid peamiselt tatarlased, aserbadžaanid, kasahhid ja usbekid, kuid üllatavalt jõudsalt kasvab ka „ isehakanud ” moslemite arv. ( Ibrahim 2002: 66 )

Kasutatud kirjandus

Annemartie Schimmel, Islam. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 2001
Abdurrahman Al-sheha, Tõlge inglise keelest: Kätlin Hommik-Mrabte Jumala Sõnumitooja Muhamed. Tallinn: 2007.
www.islam.ee
http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
17