mõtete põhisuuna. Kire positiivsuse määrab selle objekt Ülevus, ahastus, viha hirm, põlgus, rõõm, lõbu, norg, (huumor, nali) Kujundavad tegurid: seisund (PS, füüs), inimesed, edu/ebaedu, objektid/taiesed, loomad, loodus, maastikud, loodusnähtused, muusika, seltskond jne. Kõrgemad tundmused: Armastus, empaatio, patriootilised elamused, katarsis, jm. Kõlbelised, intellektuaalsed, esteetilised. + Isiksuslikud väärtused ja normid. Alaväärsus(kompleks). PS muusika annab kustiliikidest kõige vahetumalt emotsioone edasi. Kui inimene on üksi, isegi söödetud ja puhanud, siis 9 juhul 10'st tekib tal ärevus ja norg. Emotsioonid: steenilised, asteenilised (efekt on küllaltki individuaalne) Emotsioone iseloomustab tsüklilisus, vaheldumine Vastandlike tundmuste üheaegse esinemise võimalus, ambivalentsed tundmused Kõrge emotsionaalne pinge vajab maandamist
subjekti ressursside ehk teatud omandatud psühhofüsioloogilised sisemiste omadused, mis saades isiksusliku kvaliteetide kasutamine. tähenduse, kujunevad isiksuslikeks Eristatakse mõisteid "indiviidi ressurssideks ressursid" ning "isiksuslikud ressursid" Isiksuslikud ressursid on eelduseks subjektsusele, kuid nendest ei piisa viimase kujunemiseks Enesejuhitavus Teadlikkus oma ressurssidest ja suutlikkus
Tagasisidena antav tasu/hinnang toetab seesmist motivatsiooni vaid sel juhul, kui see on positiivne. Negatiivne ebakompetentsust rõhutav tagasiside halvab seesmist motivatsiooni. Kuidas suunata lapsi jõupingutusele Andekad lapsed on pigem seesmiselt motiveeritud. Kiita tuleb neid jõupingutusi, mida laps on oskuste omandamiseks teinud. Edu keerulisemate ülesannete lahendamisel tõstab enesetõhususe tunnet suuremal määral kui kergete ülesannete lahendamine. Andekate isiksuslikud eripärad Ande realiseerimisel on suure tähendusega isiksuslikud tegurid, mis võivad andekate laste arengus sageli osutuda määravaiks. Meelekindluse ja vaimsete võimete seos on negatiivne. Andekate tüdrukute väsimuse alaskaala näitajad olid oluliselt kõrgemad kui võrdlusgrupi tüdrukutel. Ülitundlikkus on füüsilise, meelelise, intellektuaalse, loomingulise ja emotsionaalse energia küllus. Ülitundlikkus toidab, rikastab, võimendab ja avardab annet.
seal mugav, isegi üksjagu turvaline ja elu korraldub funktsionaalses mõttes õlitatult, ometi ei saa aga ju kuidagi öelda, et sellised mõisted nagu kodukoht ja üksindus väga hästi kokku sobiksid. Kuid just üksindus on see, mis ühendab Undi romaanis kõiki tegelasi. Undi romaanis Mustamäe mitte niivõrd ei peegeldu erinevate karakterite avanedes erinevalt, kuivõrd muutub aistitavaks ühtse ruumina. Tegelased lisavad linnale kirjelduslikult teda tajudes oma isiksuslikud tahud, kuid sealjuures on Mustamäe oma võõrandatuses, kontinuaalse ruumina harmoonias tegelaste isikliku üksildase eksistentsiga. Ning on selge, et sellisena on Mustamäe Undi romaanis tähenduslikus mõttes nagu maastik. Maastik kui pilt, suhtumist ja emotsioone genereeriv laotus inimese ümber, ehk tegelikult seesama emotsioonide, suhtumiste ja tähenduste laotus. Pigem taju ise kui tajumise objekt väljaspool inimest. 4. Tuleta meelde postmodernismi mõiste ja olemus
indiviidil olla sotsiaalselt efektiivne. Isiksus saab avalduda vaid teadliku ning ühiskondlikult vastutava subjektina toimimise läbi. Isiksuslik identsus - ühiskonna ootustele vastamise alusel loodud nägemus iseendast, mis teeb inimesest “mina ise”, mitte “ühe neist”. Isiksuslik identsus kujuneb kiiremini kui sotsiaalne identsus ning samuti on see ebastabiilsem, kuna indiviid pidevalt muutub igapäevaste kogemuste tulemusena. Isiksuslikud ressursid - eelduseks subjektsusele, kuid nendest ei piisa viimase kujunemiseks. M Mina - arusaamine endast kui isiksusest, iseenese tunnetamine, mõistmine, et ollakse just “mina ise“. Mina kui mõtlev, tunnetav ja tahtev olend. Mina kui isiksuse käitumist määrava olendi ülesandeks on indiviidi elu mõtestamine ning eesmärgiks selle mõtestatuna kogemine. Mina isiksuse mudelina moodustub omavahel kombineerunud mõtlemisharjumustest,
Mentori ülesanne on julgustada praktikanti, küsima abi ja rääkida asjadest, mis on ebaselged. 5.Üliõpilase hindamine -tagasisidestamine. Praktika lõpus mentor annab oma tagasiside praktikandile. See on detailne kirjeldus, milliseid kompetentse ja mis tasemel, mis ulatuses, mis tingimustel õppija omandas. Hindamiskriteeriumid kirjeldavad hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste, oskuste ja hoiakute oodatavat taset ning ulatust. Isiksuslikud aspektid Kognitiivsed aspektid Emotsionaalne ja sotsiaalne valmisolek Psühhomotoorne valmisolek Eetiline ja moraalne valmisolek Üliõpilase esteetiline välimus ja isiklik hügieen Üldiste ja isiklike õpiväljundite saavutamine ja hindamine Praktikandi tagasiside on meie jaoks on ka väga oluline, praktika korraldusprotsessi täiendamiseks ja parandamiseks, üliõpilane täidab praktika tagasiside vorm (vaata lisa 1).
Kuriteo retsidiivusriski hindamine Vägivallariski hindamist ja riski alandamist/juhtimist oodatakse vaimse tervise professionaalidelt, politseilt, juristidelt, korrektsioonisüsteemilt. Vägivaldse käitumise täpne eenustamine ei ole võimalik. Analüüsides isiku senist elukäiku, saab hinnata, millised sisemised ja välised faktorid on olnud olulised vägivaldse käitumise vallandumisel ja milline on olnud üksikute faktorite osakaal : kui ülekaalus on sotsiaalne õppimine ja isiksuslikud faktorid, võib vägivaldne käitum uuesti vallanduda väga erinevates tingimustes; kui ülekaalus on stressi- ja käitumishäirete faktorid, siis sõltub vägivaldne käitum nende tingimuste olemasolust. Rusikareeglid : vägivalla ennustamine on seda raskem, mida kitsamat ennustusala nõutakse; struktureeritud instrumendid on paremad kui statistilised; struktureeritud erialane hinnang on parem kui formaalne tunnuste loetelu
Õiglase ühiskonna metoodika toetub nii kõlbelste dilemmade lahendamisele kui ka klassielu korraldamisele demokraatia normide kohaselt. 8. Millised on põhilised erinevused poiste ja tüdrukute füüsilises arengus? Kuidas mõjutab õpilaste keskmisest aeglasem või kiirem areng nende sotsiaalset arengut? Tüdrukutel alagab murdeiga palju varem kui poistel (umbes kaks aastat varem). Sõltuvalt sellest, millal algab nooruki puberteet, võrreldes ea-ja sookaaslastega, kujunevad tal ka isiksuslikud erinvused, mis määravad tema suhtlemise eripära nii eakaaslastega kui ka täiskasvanutega. Keskmisest kiiremini arenevad noorukeid nim. Aktselerantideks ja aeglasemalt arenejaid retardantideks. Varaküpsenud poisid on tulevikus enesekindlamad, suurem tõenäosus olla ka klassiliider. Füüsiliselt varaküpsenud on tihti ja sotsiaalselt küpsemad. Varaküpsenud tüdrukutesse pole eakaaslaste ja täiskasvanute suhtumine nii selgepiiriline.
teevad seda suurepäraselt! Antud essee ülesandeks ongi tuua välja tähtsamad tähelepanekud ning juhised, kuidas olla edukas liider, kelle kätes on suunata juhitav organisatsioon püstitatud eesmärgi suunas ning edaspidiselt juba juhtida organisatsioon oma valdkonna tippude sekka. Juht peab olema ühe organisatsiooni nii vaime kui füüsiline liider. Tema kõrge positsioon seab sellega ühtlasi talle ka kriteeriumid. Millised peaksid aga olema 21. sajandi eduka liidri isiksuslikud omadused? Edukalt liidrilt ei oodata mitte niivõrd uudsust ning ideede rohkust, kui seda, kuidas ta suudab oma ideed alluvate abiga ellu viia. Liiderliku juhi olemust iseloomustavad nii eneseteadlikkus, mis väljendub adekvaatses enesehinnangus ning enesekindluses kui ka sotsiaalne teadlikkus ning heal tasemel suhtlemisoskused. Liidri käitumises peaksid väljenduma selge visiooni olemasolu, hool ja armastus oma töösse, moraalne küpsus, usaldus ning julgus. Kõik
pole teenustega rahul ega kavatse ka tulevikus neid kasutada tegevusviiside tundmine, muutuvate olukordade haldamine ja müügisoov e. teenindusvalmidus kutseala teoreetiliste aluste tundmine, seaduste tundmine, teeninduse ja kutseala hea tundmine paindlikkus, käitumise mõistmine ja tunnete valitsemine vanus, sugu, rahvus, haridus, elukutse, sissetulekute suurus, sotsiaalne positsioon ühiskonnas, pereko suurus ja arengufaas riik, regioon, asum, rahvastiku ja turu tihedus isiksuslikud omadused, elulaad, suhtumine, hoiakud töötajad tahavad teada ja peavad teadma, kuhu nende organisatsioon läheb, millised on organisatsioon tegevusnäitajad, mis on kõigile oluline ning peavad olema kursis ettevõtte igapäevaküsimustega. juhid peavad teadma, mis on alluvatele oluline, kas nende toetus altpoolt on stabiilne, samuti välja selgitama kõik altpoolt tulevad head ideed. kõik ettevõtte tasemed peavad suhtlema oma tasandi kolleegidega, et tugevdada vastastikust arusaam
Tarkus ning eriti selle väljanäitamine meile on ohtlik. On korduvalt tõestatud, et naiste kõrgem IQ tase vähendab tõenäosust püsisuhte partneri leidmisel. Samas meile meeldib, kui naine teab teatud asju meist paremini ning on mõningad valdkonnad, kus saame talt midagi õppida. Mehed ei muutu. Mehed muutuvad, kuid mitte selle pärast, et sina suudaksid meid muutuma panna. Muutume iseenda põhjustel ja siis, kui tunneme, et selleks on õige aeg. Sõltuvalt mehe tüübist võivad isiksuslikud muutused eeldada teatud vanust ning piisavat hulka läbitud suhteid. See pole lihtne, kuid oleme vahel võimelised muutuma küll. Kui mees armastab naist, siis ei vaata ta pornot. Loomulikult vaatame pornot ja erinevate uuringute kohaselt oluliselt sagedamini kui naised arvavad. Vaatame seda edasi ka siis, kui oleme lähedussuhtes. Samuti paneme pihku. See ei tähenda armastuse puudumist sinu vastu, pigem näitab see, et meie süsteemid toimivad.
Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine 3) sotsiaalne interaktsioon- suhtlejate vastastikune mõjutamine, partneri üle kontrolli kehtestamine ja initsiatiivi saavutamine, vastastikuse sõltuvuse ja koostöö probleemid 4) inimestevahelised sotsiaalsed suhted ja isiksuslikud seosed; suhtlemise individuaalsed iseärasused 5) suhtlemissituatsioonide analüüs Kõiki nimetatud probleeme käsitletakse seostatult suhtlemiskompetentsusega kui ühe olulise osaga inimese sotsiaalsest kompetentsusest. Suhtlemisvajadused ja nende rahuldamise põhiteed. Suhtlemisvajadus kui inimese üks põhivajadusi. Suhtlemine kui teiste vajaduste rahuldamise vahend. Suhtlemise funktsioonid Suhtlemise funktsioonid isiksuse tasandil: 1) informatsioonivahetus
Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine 3) sotsiaalne interaktsioon- suhtlejate vastastikune mõjutamine, partneri üle kontrolli kehtestamine ja initsiatiivi saavutamine, vastastikuse sõltuvuse ja koostöö probleemid 4) inimestevahelised sotsiaalsed suhted ja isiksuslikud seosed; suhtlemise individuaalsed iseärasused 5) suhtlemissituatsioonide analüüs Kõiki nimetatud probleeme käsitletakse seostatult suhtlemiskompetentsusega kui ühe olulise osaga inimese sotsiaalsest kompetentsusest. Suhtlemisvajadused ja nende rahuldamise põhiteed. Suhtlemisvajadus kui inimese üks põhivajadusi. Suhtlemine kui teiste vajaduste rahuldamise vahend. Suhtlemise funktsioonid Suhtlemise funktsioonid isiksuse tasandil: 1) informatsioonivahetus
(Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 296) Psühholoogilised tegurid Elukaare ajajaotuses kirjeldatuna, aitab eesmärgipärane mängimine lapsepõlves ja produktiivne töö täiskasvanueas kaasa indiviidi intellektuaalsele ja emotsionaalsele arengule ning loomulikult isiksuse kui terviku arengule. Erinevad psühholoogilised tegurid võivad mõjutada indiviidi töötamise ja mängimise harjumusi ja eelistusi. Nendeks on näiteks intelligentsi tase ja isiksuslikud omadused enesedistsipliin, stress, tööpuudumine, koondamine ja pensionileminek. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 297) 7 Sotsiokultuurilised tegurid Nendeks on ühiskonna struktuur, religioon, töö ja mäng, vägivald tööl, sotsiaalne klass ja amet. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 298) Keskkonnategurid Töötingimustele avaldab mõju lugematu hulk keskkonnatingimusi, kaasa arvatud kliimategurid. Töökohtade tervisesõbralikkuse tagamiseks kohustab seadusandlus
Järgmine tabel annab ülevaate sagedamini esinevatest kõrvalekallete põhjustest. Personalist tingitud põhjused Tehnilised põhjused Organisatoorsed põhjused Välditav demotivatsioon planeerimisvead kompetentsiprobleemid ebapiisav haridus ebatäiuslikud testandmed isiksuslikud kitsaskohad arusaamatused puudulik vahendite kasutamine probleemid tootmise alustamisel ülekoormus Tõenäoliselt probleemne töötaja ülekoormatud testtehnika tarnija vahetus välditav töötajate voolavus uued nõudmised prioriteetide muutused
ISIKSUSE ARENG POSTMODERNISTLIKUS ÜHISKONNAS Isiksuse suundus see on kogum moraalsetest omadustest ja sotsiaalselt tingitud suhtumistest (huvid, püüdlused, veendumused, ideaalid, maailmavaade, väärtushinnangud, hoiakud, mina- teadvus), mille peamine kujunemisviis on kasvatus/kasvatamine/kasvamine kõige mitmetähenduslikumalt. Normaalse arengu korral saavutab inimene oma elukaares sotsiaalse küpsuse ja tema isiksuslikud omadused väljenduvad maksimaalsel tasemel, pälvides ühiskondlikus olemises heakskiidu. Meie elame aga segadust tekitavas postmodernistlikus ajas, mil "normi" määratlemise suhtelisusega kaasneb erinevate tõdede paljusus ning illusioon tolerantsist kui kõikelubatavusest. See tähendab, et lõppkokkuvõttes hägustub arusaam inimeseks olemise ülevast kutsest ja väärikast kohustusest. Tegelikult ei ole kõikelubaval ükskõiksusel aga midagi ühist empaatia või
perekonna suurus ja arengufaas ,vanus. Geograafilised tunnused Riik, regioon, asum jne. Ettevõte võib piiritleda oma kliendirühma näiteks mingis asulas, linnas, linnarajoonis, piiritleda piirkonnas elavate/töötavate inimestega, seal asuvate ettevõtetega. Teisalt võib ettevõte suunata oma toode/teenus kogu riigi, regiooni või paljude riikide (näiteks Euroopa Liidu riikide) elanikele. Psühholoogilised tunnused Inimese isiksuslikud omadused, elulaad, suhtumine, hoiakud, juhused. http://eope.ehte.ee/klientide_ryhmitamine/?Ettev%F5tete_kliendir%FChmad Erineva kultuuritaustaga kliendid ja nende teenindamine Kultuuridevahelised erinevused Erinevate kultuuritaustaga klientide käitumine sõltub järgnevate asjaolude tõttu: - Vestluskäitumises ehk kommunikatsioon - Ajakäitumises - Ruumikäitumises - Väärtushinnangutes Vestluskäitumine Madala kontekstiga kultuurides info verbaliseeritakse e. asjast räägitakse otse.
.14 3.2 Eelarvamused..................................................................................................... 15 3.3 Rollikäitumine....................................................................................................16 3.4 Mulje juhtimine.................................................................................................. 17 3.5 Haavatud õiglustunne......................................................................................... 18 3.6 Isiksuslikud probleemid .................................................................................... 19 4. KONFLIKTI ARENG..........................................................................................21 4.1 Konflikti eskalatsioon.........................................................................................21 4.2 Eskalatsiooni põhjused.......................................................................................23 4.3 Eskalatsiooniastmed.......................
Loogiliselt pidi kujunev täius saama vastulöögi. Selle andis Juhan Sütiste artiklis "Meie uusromantika pärapoeesia" 1940. aastal. Sütiste oli debüteerinud realistliku kirjanduse domineerimisajal ja esindanud oma kogu loominguga realistlikku, elulähedast, reportaalikku loomelaadi, mida ilmestas isikupärane lürism. Tema esteetilised eelistused olid absoluutselt erinevad Ants Orase ideaalist ja noorte luule subtiilsest täiuslikkusetaotlusest. Väikese Eesti kohvikuseltskondlikud / isiksuslikud vastuolud mängisid oma rolli. Nii varjutas (aga võib-olla ka ajendas) Sütiste esinemist palju subjektiivset. Lisaks järgnes - seda küll Sütiste tahtest hoolimata - nõukogude okupatsioon, kus kirjanduses rünnati kõigepealt elitaristlikke demokraate ja kasutati kohe ära ka Sütiste argumendid. Kõik see on takistanud "pärapoeesia" tõelist sõnumit objektiivselt vastu võtmast, seda enam, et Sütiste tekst ise on üsna vägisõnaline. Tema sõnum aga on esteetiliselt selge: on aeg
Ta asendub hirmudega ebaõnnestumise ees. Totalitaarne ühiskond ei loogi inimesele ettekujutust, et nad võivad mõjutada sündmusi ühiskonnas. See aga viitab fataalsele seletusviisile ja õpitud abitusele. Ja kuna selline ühiskond kanoniseerib oma juhte, siis loodetakse oma probleemidele lahendusi leida mitte ise, vaid juhtide geniaalsel kaasabil. Nagu on kerge veenduda, keerleb kõik hinnangute ümber. Nii sotsiaalsed kui ka isiksuslikud haavatavuse tegurid saame taandada otsustustele ja hinnangutele, mida inimene annab iseenda ja sotsiaalsete sündmuste kohta. Siin peitubki võimalus vähendada haavatavust - tuleb muuta oma hinnanguid. Ja eelkõige enesehinnangut." Enesehinnangu juurtest Baasi elik raamistiku inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd
Need probleemid pole andekatele kaasasündinud, vaid tekivad nende arengutaseme ja tempo sobimatusest ja keskkonnast, kus nad elavad. Lahendus võib näida selgena: Parandada arusaamatused ja kokkusobimatused. Kuid see pole nii lihtne. Andekate probleeme saab leevendada erinevate kooliprogrammide abil ning kohandada keskkonda vastavalt andekate vajadustele, aga kõiki mittesobivusi ei saa paraku parandada. Andekate isiksuslikud muutujad ja sotsiaalsed probleemid · Mitmed uurijad on rõhutanud, et andekad inimesed on introverdid. Seda arvatakse sellepärast, et andekad lapsed on iseseisvad ja ei ole nii kinni sotsiaalses suhtluses nagu teised lapsed. · Tundlikkus. Andekatel lastel on juba varakult hästi arenenud metakognitsioon ja nad on mõtlemises küpsed. Nad on tundlikud valetamise ja maailmaprobleemide suhtes. · Perfektsionism
35. Inimese käitumist mõjutavad tegurid 16 36.Taju mõju käitumisele ja taju erinevuste põhjused 17 37. Kausaalne atributsioon ja atributsiooni vead juhtimises 38. Hoiaku olemus, komponendid ja mõju käitumisele 18 39. Väärtused kui käitumise kujundajad 40. Isiksusejoonte mõju tööle 41. Suhtlemist mõjutavad isiksuslikud tegurid 19 42. Suhtlemisoskust tagavad tegurid 43.Usalduse kujunemist ja ebaõnnestumist mõjutavad tegurid Organisatsioonis usalduse kujunemise aluseks on usaldust tekitavad juhtimisvõtted. Juhile vastandumist soodustavad: jäik hierarhia informatsiooni monopoliseerimine juhi poolt juhi positsiooni eeliste ära kasutamine ja rõhutamine ähvardamine ja hirmutamine 44. Sõnumi veenvust tagavad ja mõjutavad tegurid
isiksuslike faktorite, kroonilise ja situatsioonilise stressi ning indiviidil oma käitumise kontrolli nõrgendavate faktorite interaktsioonist. Vägivaldse käitumise täpne ennustamine ei ole võimalik. Analüüsides isiku senist elukäiku saab hinnata, millised sisemised ja välised faktorid on seni olnud olulised vägivaldse käitumise vallandumisel ja milline on olnud üksikute faktorite osakaal: - Kui ülekaalus on sotsiaalne õppimine ja isiksuslikud faktorid, ning stressifaktorid ei ole varasema vägivalla vallandumisel olnud olulise osakaaluga, siis võib vägivaldne käitumine uuesti vallanduda väga laias tingimuste diapasoonis; - Kui oluline osa on stressi- ja käitumishäirete faktoritel, siis sõltub vägivalla uuestivallandumine nende tingimuste olemasolust. Soovitused vägivallariski alandamiseks peaksid tulenema otseselt nende faktorite analüüsist, mis on
18. Vastupanuressursid stressile. Tunnetatud sidususe/koherentsuse mõiste. Vastupanuressursid stressile • Materiaalsed • Füüsilised – tugevus, füüsiline veetlus • Kultuurilised – traditsioonid, kombed, rituaalid. • Psühhosotsiaalsed: - sotsiaalne võrgustik ja toetus – toimib positiivselt kõigis stressi faasides - teadmised (elustiili mõju tervisele, stressi toimemehhanism) - haridus (töökoht, sissetulek), • Isiksuslikud - -enesehinnang, toimetulekustrateegiad ⇒ tunnetatud sidusus (sense of coherence). Seda võib vaadelda kui autonoomset sisemist ressurssi, mis on oluline tegur stressiga toimetulekul ning vaimse ja füüsilise tervise säilitamisel. Tunnetatud sidususel on oluline roll stressiolukordades, vahendades stressori seost tervisega ning soodustades edukat toimetulekut: tugeva
..................................................................................13 2.3. Rollikäitumine............................................................................................15 2.4. Muljejuhtimine...........................................................................................18 2.5. Haavatud õiglustunne ................................................................................20 2.6. Isiksuslikud probleemid.............................................................................22 3. Pingeolukordadest karjäärinõustamisel....................................................................26 Kokkuvõte.........................................................................................................................31 Kasutatud kirjandus............................................................................................................33
· Ei soovi töötada grupis. · Eesmärgid on liiga kõrged või liiga madalad. · Ei salli harjutamist ja praktilist tööd. · Ei suuda keskendada tähelepanu või taluda jõupingutusi. · On õppeasutuse suhtes ükskõikne või negatiivselt meelestatud. · Ei allu õpetaja või lapsevanema püüdlustele teda motiveerida või kuulekalt käituma sundida. Ande realiseerumisel on suure tähendusega isiksuslikud tegurid, mis tihti saavad peamisteks komistuskivideks andekate laste arengus. Kui me jätame rahuldamata laste tunnetuslikud vajadused, siis on kerged tekkima ka emotsionaalsed ja sotsiaalsed probleemid. Dweck (2002) on leidnud, et intellektuaalselt mittestimuleerivas koolikeskkonnas on andekate hulgas palju neid, kes püüavad kogu aeg näida "targad", kuid samas näha nii vähe vaeva kui võimalik. Nad on
ja enda ressursside vahel. Stressimudel: I Esmane hinnang stiimulile kas nähakse ohtu v mitte II Teine hinnang las omatakse toimetulekuks vajalikke ressursse III Ümberhindamine sõltub eelmistest hinnangutest, kas nähakse olukorda positiivsemas valguses v mitte. Stressi kogemisel on olulised individuaalsed iseärasused, hinnangud stiimulitele, hoiakud (maailmapilt) ja sotsiaalne keskkond (suhted). Võimalikud ressursid, mida saab rakendada stressiga toimetulekuks: isiksuslikud (nt. enesehinnang, usk enda efektiivsusesse, kontrollitunne), sotsiaalsed (suhete olemasolu ja kvaliteet; nt. perekond, sõbrad), materiaalsed (vahendite olemasolu). Tunnetatud kontroll uskumus, et tegevus viib ihaldatud tulemuseni. Enesehinnang suhtumine endasse, mis sõltub ka teiste suhtumisest inimesse. Kujuneb varasemate kogemuste mõjul ja mõjutab põhjuste leidmist (edu ja ebaedu selgitamine). Emotsioonide reguleerimine on võimalik erinevate võtete abil. Reaktsioonid pingete
Väärtuste süsteem määrab vahendite valiku oma vajaduste ja huvide rahuldamisel. Seega määrab ära püüdluste eelistused. Väärtuste konflikte tekib tavaliselt erisuunalistest väärtustraditsioonidest. Oluline on teadvustada väärtusi. Teravkonflikt võib tekkida individuaalsete väärtuste, ametialaste väärtuste ning töökollektiivis valitsevate arusaamade vahel Normaalse arengu korral saavutab inimene oma elukaares sotsiaalse küpsuse ja tema isiksuslikud omadused väljenduvad maksimaalsel tasemel, pälvides ühiskondlikus olemises heakskiidu. Meie elame aga segadust tekitavas postmodernistlikus ajas, mil "normi" määratlemise suhtelisusega kaasneb erinevate tõdede paljusus ning illusioon tolerantsist kui kõikelubatavusest. See tähendab, et lõppkokkuvõttes hägustub arusaam inimeseks olemise ülevast kutsest ja väärikast kohustusest. Tegelikult ei ole
ja enda ressursside vahel. Stressimudel: I Esmane hinnang stiimulile – kas nähakse ohtu v mitte II Teine hinnang – las omatakse toimetulekuks vajalikke ressursse III Ümberhindamine – sõltub eelmistest hinnangutest, kas nähakse olukorda positiivsemas valguses v mitte. Stressi kogemisel on olulised individuaalsed iseärasused, hinnangud stiimulitele, hoiakud (maailmapilt) ja sotsiaalne keskkond (suhted). Võimalikud ressursid, mida saab rakendada stressiga toimetulekuks: isiksuslikud (nt. enesehinnang, usk enda efektiivsusesse, kontrollitunne), sotsiaalsed (suhete olemasolu ja kvaliteet; nt. perekond, sõbrad), materiaalsed (vahendite olemasolu). Tunnetatud kontroll – uskumus, et tegevus viib ihaldatud tulemuseni. Enesehinnang – suhtumine endasse, mis sõltub ka teiste suhtumisest inimesse. Kujuneb varasemate kogemuste mõjul ja mõjutab põhjuste leidmist (edu ja ebaedu selgitamine). Emotsioonide reguleerimine on võimalik erinevate võtete abil. Reaktsioonid pingete
19.10.2017 • Normatiivsed ja mittenormatiivsed mõjutused. Sündmused, mis muudavad suuri inimhulki, sisaldavad nii normatiivsed kui ka Isiksuslikud faktorid on seotud inimese enda tegevusega. Ka mittenormatiivsed mõjutajad. sarnase potentsiaaliga inimesed arenevad erinevalt. Kõige enam • Normatiivsed ealised mõjutused on bioloogilised ja keskkonnast mõjutab isiksuse kujunemist: tulenevad mõjutused, mis on suures osas sarnased inimestele, kes • Aktiivsus • Õppimisvõime
Statistika ei pruugi kõigi puhul alati kehtida. Analüüs, mis toetub statistilistele andmetele, ei anna käitumisjuhist järgnevateks juhtumiteks. Põhjusena nähakse asjaolusid, mida ei saa muuta (sugu, rass, päritolu, varasemad teod). Analüüsides isiku senist elukäiku saab hinnata, millised sisemised ja välised faktorid on seni olnud olulised vägivaldse käitumise vallandumisel ja milline on olnud üksikute faktorite osakaal: - Kui ülekaalus on sotsiaalne õppimine ja isiksuslikud faktorid, ning stressifaktorid ei ole varasema vägivalla vallandumisel olnud olulise osakaaluga, siis võib vägivaldne käitumine uuesti vallanduda väga laias tingimuste diapasoonis; - Kui oluline osa on stressi- ja käitumishäirete faktoritel, siis sõltub vägivalla uuestivallandumine nende tingimuste olemasolust. 12. Õigusrikkuva käitumise kordumise riski alandmise võimalused Kuigi seniste uurimuste tulemused psühholoogiliste sekkumiste tulemuslikkusest kuriteo
reeglitega kaetud suhteid jms · IKT toetab tihti mitut infosüsteemi ning on seotud ka muude infoteenustega. · Infosüsteem keskendub infole, struktuurile, protsessidele. · IKT keskendub realiseerimisele 14. Selgita infosüsteemi kattega (ulatuse, suurusega) seonduvat. Inimesed ja IS (isiklikud teadmised, Human Capital, kontaktid) Infosüsteemi piir viiakse inimeseni teatud funktsioonide osas (sisestustegevus jms), Isiksuslikud omadused ei puutu asjasse samas on küll erinevad kasutajate tasemed ja õigused. Infosüsteem oli mingi ülesande tegemiseks, seega võime rääkida IS kattest organisatsiooni sees funktsioonide osas, teisalt aga selle alusel, kas IS ainult mõõdab reaalset süsteemi, või teostab seda (kommunikatsioon). Organisatsiooni piirides: funktsionaalsus, teostatavus, struktuur. Ülepiirilises koostöös: klientide sidumine, partnerite kliendid, riigisuhted,
Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile 45 Kuidas suunata lapsi jõupingutusele 52 Andekate isiksuslikud eripärad 55 Kuidas andekat last ära tunda 60 Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused 70 Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? 79 Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed 89 Võistlused andeka lapse elus 100 Kuidas aidata andekal lapsel saada õnnelikuks täiskasvanuks 108 Järelsõna 115
RESSURSSIDE VAHETAMISE MUDEL (FOA&FOA) TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS (EGO-TASANDID JA TRANSAKTSIOONID) TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS – EKSISTENTSIAALSED LÄHTEKOHAD (HARRISE TÜPOLOOGIA) KONFLIKTI KULGEMISE PROTSESS Konflikt areneb läbi 4 staadiumi 1) potentsiaalne vastandumine – tingimuste olemasolu selleks, et saaks tekkida konflikt. Siia alla võivad kuuluda nii kommunikatsioon, organisatsiooni struktuurist tulenevad põhjused kui ka isiksuslikud tegurid, ressursside vähesus, samuti selle konflikti ajalugu jne. 2)Konflikti tajumine ja personaliseerimine – Kui eelnevas punktis esitatud tingimused tekitasid frustratsiooni, siis konfliktne vastandumine kujuneb välja sellel staadiumil. Konflikt kujuneb välja alles siis kui mõlemad pooled tunnetavad vastuolu. 3)Käitumine – Alles sel staadiumil üritavad inimesed käituda viisil, mis raskendab teistel inimestel nende eesmärke saavutamast. Konflikt võib ka
Neli värvigruppi ja nende põhilisi omadusi võiks lühidalt kirjeldada alljärgnevalt: 5 1.1 Selged õrnad ja soojad värvid, mis ei sisalda musta. Sellesse gruppi kuuluvad sarlaki- ka korallpunane, virsikuvärv, nartsissikollane, smaragdroheline, taevasinine, lilla. Selle grupiga seotud isiksuslikud omadused on kergus, soojus, sõbralikkus, uudsus, noorus, elavus, värskus, puhtus ja optimism. Selle värvigrupi negatiivsed omadused on kerglus ja ebaküpsus. Seda tüüpi kuulsad inimesed on kadunud printsess Diana, Bill Clinton ja Tony Blair. Firmavärvidest esindavad seda gruppi British Petroleum, Virgin ja Norwich Union. Joonis 1. British Petroleum 1.2
kliendiga liigne samastumine kliendi süüdistamine eksperdi mängimine 36. Nõustaja stressi põhjused ja tunnused. keskkondlikud tegurid : Majanduslik ja/või poliitiline ebakindlus organisatsioonilised tegurid Kohustustest, rollidest tulenevad nõuded suhete kvaliteet kolleegidega organisatsiooni struktuur ja juhtkond teatud kliendi käitumine, nt suitsidaalsed tendentsid või depressioon, agressiivsus jms. individuaalsed põhjused: isiksuslikud omadused, mh A-tüüpi isiksus hoiakud ja väärtussüsteem, ideaalide kokku kukkumine messiakompleks - inimene tunneb, et tema saab asjadega kõige paremini hakkama, nii ei ole mõtet neid teiste hoolde jätta. soolokompleks - inimese tunnetus, et ta peab ise kõigega hakkama saama. töövälise toetuse puudumine, nn isiklikud probleemid kontrollikese: sisemine vs väline tänamatuse tunne - positiivse tagasiside puudus vastutuse probleem. Tunnused:
pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega (RT I 2010, 41, 240). Kuna HEV koordinaator peab juhendama ka õpetajaid, siis võiks ju eeldada, et tal oleks kindlasti eripedagoogiline kõrgem (magistrikraadiga) haridus. Väga olulised on sealjuures tema isiksuslikud omadused: hea ja meeldiv suhtleja ning koostöövõime, empaatilisus, organiseerimisoskus, täpsus, järjekindlus, tolerantsus ja vastutustunne. HEV koordinaatori ülesannetes on väga oluline, kuid samas väga aega nõudev erinevate dokumentatsioonide täitmine, kus tuleb olla väga tähelepanelik ja täpne. Seda eelkõige juhtumite korral, kus õpilane saadetakse nõustamiskomisjoni, samuti on minu arvates üsna töömahukaks muutunud
E. Liigsöömishood ei ole seotud ebakohaste kompensatoorsete käitumistega nagu BN puhul Toitumishäire imiku või lapseeas - Toidust keeldumine - Valikuline söömine - Funktsionaalne düsfaagia Teke Tekib bioloogiliste, psühholoogiliste, keskkondlike tegurite omavahelisest koostoitmisest Sünd - Soodustavad tegurid: prenataalsed, perinataalsed, geneetilised Häire algus - Vallandavad tegurid: keskkond ja geenid, puberteet, isiksuslikud Häire kulg - Säilitavad tegurid: bioloogilised, isiksuslikud, kognitiivsed, sotsiokultuurilised Geneetilised riskifaktorid - Söömiskäitumine võib tuleneda häirunud serotoniini ülekandest - Ei tea täpselt kui palju seotud kaasasündinud omadustega ja kui palju toidu piiramisega Bioloogilised seletused - Hormonaalsed ja neuroendokriinsed hälbed - Toiduainetööstus ehitatud üles dopamiini vallandumisele sõltuvusttekitav on
Grupi seisukohast liikmete taastootmisprotsess. Funktsionalistlik vaade: sotsialiseerumine on lõpptulemus täielik mugandumine valmis mudelitega. See toimub nn internaliseerumise käigus sotsiaalsete normide ja väärtuste täielik omastamine. Interaktsionalistlik vaade: sotsialiseerumine on interaktiivne, nn läbirääkimistele toetuv, protsess. Sotsialiseerumine on interaktiivne protsess, mille käigus inimene omandab isiksuslikud omadused ning oma ühiskonnale iseloomuliku elulaadi. Indiviidi seisukohast - "mina" teadvustamine ja isiksuse kujunemine Isiksuse kujunemise 3 põhilist elementi: kognitiivne emotsionaalne käitumuslik NB! Sotsialiseerumine toimub indiviidi ja sotsiaalse struktuuri vastasmõjus. 8 Sotsialiseerumise aspektid on: kontekst, sisu ja protsess ning resultaat Sotsialiseerumise eesmärgid: 1
- käitumishäiretega seotud faktoreid võib leevendada sõltuvushäire ravimisega, orgaanilise düsfunktsiooni korrigeerimisega. Suitsiidmõtetega depressiooni saab ravida psühhoteraapia ning medikamentoosse raviga. Ravisekkumiste efektiivsus sõltub suurel määral indiviidi muutumispotentsiaalist - motivatsioon, suhtumine ravisse, varasemad ravitulemused/kogemused, patsiendi suhtumine enesesse, sotsiaalsed väärtused ja eesmärgid, isiksuslikud ja sotsiaalsed ressursid. 15 13. Polügraaftest - üldine kirjeldus ja hinnang kasutusvõimalustele teadusliku psühholoogia aspektist. Klassikaline versioon: Registreeritakse füsioloogiliste reaktsioonide muutused, mis vallanduvad küsitlemise käigus: - hingamine (rinnakorvi liikumise järgi) - higistamine (naha galvaaniline refleksi järgi)
ee/enesevigastamine-ja-selle-pohjused/ Raid, L. (2021). Suitsidaalsuse kujunemine ja ennetamine suitsiidikatseid teinute põhjal. Veebileht külastatud 08.12.2021 https://dspace.tktk.ee/bitstream/handle/20.500.12863/3180/L%c3%95PUT %c3%96%c3%96_LorenaRaid.pdf?sequence=1&isAllowed=y Leuska, A. (2010). Arengupsühholoogia. Veebileht külastatud 01.01.2022 http://hope.tktk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/kohlbergi_klbelise_arengu_teooria.html Mänd, K. (2016). Laste moraalset käitumist mõjutavad isiksuslikud ja sotsiaalsed faktorid. Veebileht külastatud 01.01.2022 http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/56302/Mand_Kristi.pdf Artikkel “What is guilt complex?” Veebileht külastatud 05.01.2022 https://et.graphistik.com/what-is-guilt-complex Artikkel “Mis on häbi ja miks on sellest rääkimine ülimalt oluline?” Veebileht külastatud 05.01.2022 https://motivaator.ee/mis-on-habi-ja-miks-on-sellest-raakimine-ulimalt-oluline/ Artikkel “Praktika ja teooria seosed sotsiaaltöös
Ülevustunne. Ka lihtne füsioloogiline seisund loob mingi elamuse või tunde. Füüsilistega tuleneb konkreetne emotsioon. Juhul kui ilma mingi objektita on mingi seisund, siis see võib viidata häirele. Emotsioonid on ka hea indikaator normi ja tervise hindamiseks. Kõrgemad tundmused: armastus, empaatia, patriootilised elamused, katarsis(kunstilise hinnangu andmise võime), jm. Kõlbelised, intellektuaalsed (intellektuaalsus ja emotsioonid on tihedas seoses), esteetilised. + isiksuslikud väärtused ja normid. alaväärsustunne (kompleks). Eeldavad sotsialiseeritud isiksust, õppinud midagi eetikast, moraalist jne. Aju parempoolkera on emotsioonide poolkera. Seal on nt muusikataju ja ka emotsioonide mõjutamine. Aistingutel on tunnetega tihe seos- toob esile emotsiooni, tunde. Afektiivsed reaktsioonid- ühed tähtsaimad, meeleolud, kalduvus mingit laadi meeleolule, emotsioonid, hoiakud, kus on alati mingisugune objekt.
· Need võivad koosneda paralleelselt töötavatest üksikindiviididest, et saavutada ühine/üldine eesmärk. · Meeskonnal on tavaliselt ära tuntav liider ja üks või mitu järgnejat/kaaslast. · Meeskonnad tuleb üles ehitada ja meeskonna identiteedi eest tuleb ka hoolt kanda, et meeskond püsiks. Meeskonnatöö olulised elemendid · Meeskonnatöö ühtseks ja produktiivseks funktsioneerimiseks peavad meeskonna liikmetel olema teatud sotsiaalsed ja isiksuslikud oskused. · Need oskused on suhtlemine, koostöö, kooskõlastus ja vastastikune toetamine. Kommunikatsioon · Suhtlemine on oluline meeskonna siseseks tööga seotud info vahetamiseks. · Näiteks, meeskonnajuht peab veenduma selles, et meeskonna liige mitte ainult ei kuulnud instruktsioone, vaid sai ka aru, mida sellega mõeldi st. mõistis, mida on vaja teha. · Meeskonna liige peab teavitama oma kolleege ja/või meeskonnajuhti probleemidest.
Väga vaikne muusika väsitab, sest oleme sunnitud kõrvu pingutama, liialt vali muusika võib toimida otsese pahandava ärritajana või käivitada agressiivseid impulsse. Muusika toime inimesele sõltub paljudest samaaegselt mõjuvatest faktoritest. Eelkõige sõltub see muusika elementidest ning nende omadustest (rütm, harmoonia, meloodia, helikõrgus, helivaljus ja -intensiivsus, tämber, dünaamika). Tähtsad on ka inimesega seotud tegurid (vanus, sugu, vaimne tase, isiksuslikud omadused, hetke tervislik ning emotsionaalne seisund, eelnevad kogemused muusikast, ootused muusika suhtes, tekkivad assotsiatsioonid) ning keskkonnategurid (kultuuriline keskkond ja taust, antud hetkel ümbritsev keskkond ja samaaegsed ärritajad). (Pehk, A. 1999) Kuulmine on küll olulise tähtsusega, kuid kuulmispuue ei takista muusika nautimist. Muusikavibratsioonid ja rütm on tajutavad keha kaudu, eriti kui kasutatakse madalaid bassihelisid
Stressireaktsiooni kolm staadiumit · häire staadium oht indiviidile · vastupanu avaldamine ressursside mobiliseerimine (nt. vererõhk, kehatemperatuur tõusevad) · kurnatusstaadium stressitaluvuspiiri ületamine, pinge pikaajalisel kestmisel Stressi kogemisel on olulised individuaalsed iseärasused, hinnangud stiimulitele, hoiakud (maailmapilt) ja sotsiaalne keskkond (suhted). Võimalikud ressursid, mida saab rakendada stressiga toimetulekuks: isiksuslikud (nt. enesehinnang, usk enda efektiivsusesse, kontrollitunne), sotsiaalsed (suhete olemasolu ja kvaliteet; nt. perekond, sõbrad), materiaalsed (vahendite olemasolu). Tunnetatud kontroll uskumus, et tegevus viib ihaldatud tulemuseni. Enesehinnang suhtumine endasse, mis sõltub ka teiste suhtumisest inimesse. Kujuneb varasemate kogemuste mõjul ja mõjutab põhjuste leidmist (edu ja ebaedu selgitamine). Emotsioonide reguleerimine on võimalik erinevate võtete abil
rohkem tegelema vananemise psühholoogiaga, vanuritega? Vastuse leidmisele aitab kaasa kui uurid elanikkonna jaotumist vanuseliselt ja selle muutusi viimastel aastakümnetel. Sotsiaaltöö kontekstis on vajalik vaadelda inimese arengut kui tervikut, s.t. et iga eluetapp mõjutab järgnevaid etappe. Nii bioloogilised, sotsiaalsed kui ka isiksuslikud mõjurid omavad paljude uurijate arvates võrdset tähtsust inimese arengule. Inimese arengut on võimalik jaotada mitmeti. Üks viis on jagada muutused kvalitatiivseteks ja kvantitatiivseteks. Kvantitatiivsed muutused on muutused, mida saab mõõta mingites ühikutest või 8 kogustes (pikkust, raskust ja suurust väljendavate ühikutega kirjeldatavad)
Levinuim haridusringkondades kasutatav definitsioon andekuse kohta pärineb Francois Gagnélt: · Andekad lapsed on need, kellel on potentsiaal saavutada suurepäraseid tulemusi tervel real (enamasti kognitiivsetel) aladel. 4 · Võimekad lapsed on need, kellel on potentsiaal saavutada suurepäraseid tulemusi ühel kindlal (mitte ilmtingimata kognitiivsel) tegevusalal. Talendi arengut mõjutavad katalüsaarorid on isiksuslikud, keskkonnast tulenevad ja seotud juhustega (joonis 1) (Sepp 2010: 9) Seega hõlmab andekus terve hulga tugevaid külgi ning eeltoodud definitsioon haarab ka selliseid lapsi, kellel ei tarvitse ilmneda andekuse tunnuseid, mis on koolide või koguni perekondade ja kogukondade poolt ette kirjutatud (Pittelkow, Jacob 2004: 12). Intelligentsuse kohta käiv teooria on Howard Gardneri multiintelligentsuse teooria.
One guard at his trial in Nuremberg famously quoted he was not to blame as he was doing as he was told therefore he should not be held accountable. The role of buffers: If you were asked to press the button to release weapons of mass destruction onto another country .. this would be easier ... as you would not have to see the consequences of your actions.. the distance acts as a buffer. Asking you to pull the trigger of a gun may cause you more issues. Mõju isiksuslikud faktorid: kontrollikese Julian Rotter (sünd 1916 USA-s, juudi immigrantide perekonnas) kontrollikese/locus of control. Internaalid: usuvad, et nad ise kontrollivad oma elusündmusi ja määravad, mis nendega juhtub. "Individual believes that his/her behavior is guided by his/her personal decisions and efforts". Eksternaalid: määravad on välised mõjud teised inimesed, saatus, õnn. "Individual believes that his/her behavior is guided by fate, luck,
inimesi (ülespoole, väljapoole suunatud); Juht kui probleemilahendaja (välised, sisesed); Keskkonna kohandaja; Juht kui juhendaja. 6. Ebaedu juhtimises, juhtimisvead Ebaedu juhtimises: Amet sunnib töötama pidevas suhtlemises: · Puuduvad oskused luua võrdseid koostööle suunatud inimsuhteid · Puuduvad oskused kasutada grupikeskseid meetodeid · Ei suuda kasutada grupiliikmete loomingulisust Ebaõnnestumiste põhjused: · Isiksuslikud · Käitumuslikud · heast spetsialistist võib saada nõrk juht · otsustamine ja otsustamisvead nähtavad ja nähtamatud · mehhanismid · vead värbamisel ja tiimi käivitamisel Ebaõnnestumise põhjuseid on mitu gruppi: Võimetus luua positiivseid ja toetavaid suhteid; suutmatus omada samaaegselt häid suhteid erinevate oluliste gruppidega; võimetus / oskamatus luua meeskonda.
need oleks halvemad, kel suhteid pole). Archeri (2000) metaanalüüs sooliste erinevuste osas näitas, et tüdrukud vanuses 14- 22 kasutavad sageli füüsilist vägivalda ja poisid vanuses 23- 29 aastat kasutavad sageli füüsilist vägivalda. Ebavõrdsus võimupositsioonis. Otsese ja kaudse kiusamise aspektid. Riskitegurid: iga, sotsioökonoomilinetaust, haridus, mõnuainete tarvitamine, vanemate kasvatusstiil, üldine vägivaldsus, isiksuslikud/oskuslikud aspektid probleemide lahendamine, viha juhtimine, suhtlusoskus). Kiusamine töökohal: Sai alguse seksuaalse ahistamise uurimisest töökohal 1990 aastal. On kolleegi ahistamine, solvamine, tõrjumine või tema töötulemuste negatiivne mõjutamine töökohal. Tegevus peab aja jooksul (nt 6k) korduma (nt igal nädalal) ning ohver kogema süsteemseid negatiivse mõjuga akte. Levimuse osas väga erinevused tulemused (3,5- 53 %)- metoodilised küsimused.
annaabi.ee 
