Praktikajuhendaja lõputöö TTK (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
õenduse õppetool
JUHTIMISE ANALÜÜS
Anžela Kaminskas
Lõputöö
Õpetamine ja juhendamine õenduspraktikas
Tallinn 2017
SISUKORD
1. Õppikeskkonna kujundamine
2. Praktikaeesmärkide püstitamine
3. Üliõpilaste vastuvõtmine osakonda
4. Üliõpilase juhendamise protsess
5. Üliõpilase hindamine – tagasisidestamine
1. Õppikeskkonna kujundamine (füüsilised, vaimsed, sotsioemotsionaalsed ja psühholoogilised tegurid)
Lääne-Tallinna Keskhaigla, Nakkuskliinik on riigi suurim nakkushaigla ning ainuke pidevas valves olev nakkushaigla. Keskus tuleb toime epideemia puhkemise või bioterrorirünnaku ohuga. Levinumate haiguste seas on soolenakkused ning hingamisteede infektsioonide all kannatajad. 20 aastad tagasi hakati Nakkuskliinikus esimesena Eestis ravima HI-viirusega patsiente, seega on kliinikul pikaajaline kogemus nende haigetega. Nakkuskliinikus praktikandil olles on hea võimalus tutvuda antiretroviirusravi (ARV) kasutusele võtmisega.
Nakkuskliiniku on kolm osakonda, 2016. aastal oli kliinikus avatud 45 voodikohta, millest 18 on lastele. Esimesel korrusel on negatiivse rõhuga 14 isolatsioonipalatit, kus paiknevad kontaktnakkusega, piisknakkusega ja õhk-levinakkusega patsiendid . Teisel korrusel paiknevad sisehaiguste infektsiooniga patsiendid.
Osakonnas on lai valik praktikandite jaoks, sest saab rakendada oma teoreetilisi oskusi. Praktika jooksul saab tutvuda haigetega, kellel on erinevad haigused ja teha erinevaid protseduure.
2. Praktika eesmärkide püstitamine.
Oluline on, et küsimusest „Mida enne praktikat tegema pean?“ saaks laiem ja sügavam „Kuidas valmistuda, et praktikast võimalikult kasulik õpikogemus oleks?“ Igas protsessis peab olema eesmärk. Eesmärk on vajalik selleks, et vähendada koormust praktikandil kui ka juhendajal. Ühese eesmärgi püstitamine aitab kohaneda. Eesmärk on tutvuda meeskonnaga, struktuuriga, töökohaga. Teine etapp-mentoriga.
Mentor on vajalik selleks, et praktikant ei tunne ennast üksinda praktikakohal.
Ühine oluline eesmärk vestluse juures on: „ Meil on ühine eesmärk - ma olen sinu poolel“.
Vajadus rääkida koheselt olulistest asjadest ja leida lahendus. Jagatakse muresid ning analüüsitakse sügavamal tasemel.
Hiljem võib anda keerukamaid ülesandeid.
Põhilised eesmärgid:

• kinnistada olemasolevaid erialaoskusi (töövõtteid ja vilumusi) ning õpetada uusi;
  
• siduda töökogemuse kaudu teooriat ja praktikat;
  
• arendada üliõpilase vastutustunnet, korrektsust ja suhtlemisoskusi;
  
• kasvatada iseseisva ning meeskonna töö harjumusi;
  
• anda võimalus samastuda õe/hooldaja rolliga;
  
• arendada üliõpilase analüüsivõimet ning probleemide lahendamise oskusi
  

3. Üliõpilaste vastuvõtmine osakonda.
Praktikandi kaasaegne juhendamine, see on protsess, kus osaleb terve meeskond , mis tähendab järk järguline töötaja kaasamine uuel praktikakohal.
Esimene etapp: see on õendusjuht, meeskond ja töökoht. Samuti osakonna õendusjuht selgitab struktuuri ja tutvustab praktika ja töökeskkonda. Töökeskkonda kuulub: töökoht, tööriietuse vahetamise koht, puhkeruum jne.
Teine epapp: õendusjuht tutvustab praktikanti mentorile, kes instrueerib, juhendab praktikaprotsessi. On oluline selgitada ka, et mitte ainult töötada kiiresti ja täpselt vaid ka plaanerida oma tööprotsessi koostöös mentoriga.
Praktikale saabudes tutvub praktikant LTKH kohustuslike juhendite ja kordadega. Praktikant esitab kehtivat tervisetõendi ning õppepraktika päeviku praktika juhendajale. Tutvustab praktika algul õppepraktika juhendajale praktika üldväljundeid ja individuaalseid õppepraktika eesmärke. Järgib haiglas kehtivaid hügieeni-, ning infektsiooninõudeid. Alustab tööd graafikus ettenähtud ajal. Haigestumise korral või praktikale mitteilmumisel teavitab sellest oma juhendajat. Osakonnast väljudes teavitab sellest alati oma juhendajat.
4.Üliõpilase juhendamise protsess.
Praktikanti juhendamine on protsess, kus osaleb terve meeskond. Inimlik ja heasüdamlik vastuvõtmine,vähendab pinget praktikaajal. Mis soodustab kiiresti edukalt kohaneda ning alustada praktikat. Juhendamine ei pea olema keeruline. Mentor ja meeskond on praktikandi jaoks esimesest päevast koos partnerid.
Esimesel kohtumisel mentor räägib oma kogemustes, küsib mis kogemus praktikandil on, sest väga tihti juhtub, et praktikale asuvad juba meditsiini asutuses töötavad praktikandid. See on oluline selleks, et saada teada praktikandi reaalsetest oskustest, millest alustada. Pärast arutletakse omavahel ja püstitakse eesmärgid, et saada koostööst hea tulemus.
Üliõpilana, kes omab kogemusi valdkonnas kuhu tuli praktikale, võib ka kokku puutuda raskustega. Igal meeskonnal on oma reeglid. Esimene nädal võib olla raske mõlemale. Siin aitab samm sammuline plaan. Alustada tuleb sellest, et mentor annab infot kus saab leida vajalikku õppematerjali. Esimese nädala lõpuks praktikandil tekkib mulje praktikakohast, siis vaja rääkida, mis oli vale tegevus, millised hirmud tekkisid ja mida on vaja korrata . Hea tulemuse annab kui tänada ja rääkida kui tubli praktikant oli. Järgmisel nädalal mentor julgustab praktikanti tegema iseseisvalt tööd, aga annab oma olekuga tunda, et on ta kõrval. Tööajal peaks olema kindel tunne. Alati peab olema keegi kelle juurde saab pöörduda raske küsimuse või probleemi tekkimisel. Mentori ülesanne on julgustada praktikanti, küsima abi ja rääkida asjadest, mis on ebaselged.
5.Üliõpilase hindamine -tagasisidestamine.
Praktika lõpus mentor annab oma tagasiside praktikandile. See on detailne kirjeldus, milliseid
kompetentse ja mis tasemel, mis ulatuses, mis tingimustel õppija omandas. Hindamiskriteeriumid kirjeldavad hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste, oskuste ja hoiakute oodatavat taset ning ulatust.

• Isiksuslikud aspektid
  
• Kognitiivsed aspektid
  
• Emotsionaalne ja sotsiaalne  valmisolek
  
• Psühhomotoorne valmisolek
  
• Eetiline ja moraalne valmisolek
  
• Üliõpilase esteetiline välimus ja isiklik hügieen
  
• Üldiste ja isiklike õpiväljundite saavutamine ja hindamine
  

Praktikandi tagasiside on meie jaoks on ka väga oluline, praktika korraldusprotsessi täiendamiseks ja parandamiseks, üliõpilane täidab praktika tagasiside vorm (vaata lisa 1).