Õpilaste sotsiaalne, kõlbeline ja füüsiline areng (0)

Õpilaste kõlbeline areng. Strateegiad ja meetodid väärtuskasvatuseks koolis, nende nõrgad ja tugevad küljed.
1. Millist rolli mängib kõlbeline areng inimese sotsialiseerimises?
Kõlblus ja kõlbeline käitumine on inimese kui sotiaalse olendi olulisemaid tunnuseid. Inimese kõlbeline teadvus on üks tema sotsiaalse arengu olulisemaid indikaatoreid. Moraal hõlmab inimõiguste ja ühiskondliku kokkuleppe ning eetiliste printsiipide astmeid.
2.Miks on nii palju erinevaid teooriaid inimese kõlbelise arengu seletamiseks ja millised on tuntumad teooriad?
Levinud on terve rida inimese kõlbelist arengut avavaid teooriaid. Psühholoogias on kõlbelist arengut ja käitumist püütud avada biheivioristlikelt, psühhoanalüütilistelt, emotsionaal -füsioloogilistelt, kognitiivsetelt ja teistelt positsioonidelt ( Hoffmann , 1980)
Filosoofias püütakse samu probleeme sagelilahendada aksioloogia ehk väärtusteoreetilistelt positsioonidelt (hartman, 1967).
Pedagoogilises psühholoogias on levinumaks kõlbelist arengut kirjeldavaks teooriaks saanud kõlbelise arutlusvõime vaatlemine sarnaselt intellekti arenguastmega.
J.Piaget oli üks esimesi psühholooge, kes uuris laste kõlbelise arutluse arengut sõltuvalt nende vanusest. Oma uuringute tulemusena selgitas ta välja, et väiksed lapsed ajavad kokkuleppelistest reeglitest kinnipidamise segi kõlblusega ja hindavad oma käitumise moraalsust selle tagajärgede, mitte tegevust ajendanud kavatsuste põhjal.
3.Mis on Kohlbergi kõlbelise arengu astmete teooria lähtealuseks, kuidas need kindlaks tehti ja milline on nende põhiolemus ?
Piaget traditsiooni laste kõlbelist arengut uurida jätkas Lawrance Kohlberg. Tõi välja inimese kõlbelise arengu kolm taset, mis omakorda jaotuvad kuueks astmeks . Astmed määrati katse isikute intervjueerimisega.. Küstletavatele esitati mitmeid kõlbelisi dilemmasid ja neil paluti öelda, kuidas nad käituksid ühel või teisel viisil. Lugu Heintzist, kellel oli surmale määratud vähihaige naine. Töötati välja ravim , mille jaoks tal oli ainult pool vajalikust summast. Talle ei müüdud ravimit, kuigi küsitud hind oli viis korda kõrgem kui tootmiskulud . Heintz otsustas viimases hädas ravimi varastada. Kohlberg esitasarengu astmed poolt-ja vastu argumentidega ravimi vargusele. Need on tuletatud 10.-13-ja 16 aastaste meessoost isikute 2-5 aastase intervalliga anketeerimise teel 30 aasta jooksul (Hunt 1994, lk 379-380)
4.Kui usalduväärselt võimaldab Kohlbergi teooria prognoosida inimese käitumist erinevates situatsioonides ? Miks inimeste kõlbeline arutlus ja reaalne käitumine pole alati kooskõlas?
Kohlbergi teooria kehtivust on uuritud kõlbelise arengu konkreetsete ilmingute, nagu õiglustaju ja rollivõtt, positsioonidelt. Need uurimused näivad kinnitavat Kohlbergi seisukohti. Seevastu teised uurimused, mis käsitlevad kõlblusnormide ja ühiskondlike kokkulepete eristamist ning teiste inimeste käitumise tagapõhja ja pürgimuste mõistmist, näitavad et lapsed saavad nimetatud probleemidest palju varem aru kui Piaget või Kohlbergi uurimustest, kus kasutati abstraktseid mõisteid ning nende kogemuste piiridest väljajäävaid situatsioonide mõistmist.
Veel on heifetud Kohlbergi teooriale ette, et kehtib vaid Euroopa kultuuri kontekstis ja et kõrgema kõlbelise arutluse taseme saavutab vaid 5% inimestest, mis on liiga väike osa üldkehtivusele pretendeeriva mudeli jaoks.
Kohlbergi teooria kõige suuremateks puudusteks kõlbelise arengu kirjeldamisel on selle keskendumine abstraktsele moraalsele arutlusele ja otsustamisele, mis ei pruugi reaalses olukorras olla sugugi kõlbelisekäitumise ainumääravaks teguriks . Peaaegu kunagi pole arutluses tajutu samaväärne reaalses, näiteks hädasituatsioonis tajutuga. Teiseks ei saa praktilises situatsioonis jätta arvestamata inimlikke emotsioone ja empaatia tunnet teiste vastu.
5.Mil määral võimaldavad E. Eriksoni isiksuse arenguastmed avada kõlbelisuse kujunemist?
E. Eriksoni astmed võimaldavad avada isiksue kõlbelisuse kujunemist sotsiaalse kogemuse ja selle peegeldusega tema eneseteadvuses. Eriksoni teooria kohaselt on inimese elutsüklis kaheksa astet, millest kuus jääb kooliikka. Iga aste väljendub spetsiifilise arengukriisina, mille lahendamise edu või ebaedu mõjutab edasist üldist arengut nii sellel astmel kui ka kogu edaspidises elus.
Eriksoni astmeid käsitledes räägitakse isiksuslikust ja sotsiaalsest arengust põhiliselt üldises tähenduses, puudutades vaid riivamisi arengukeskkonna eripära. (perekond, kaaslased, elukeskkond, kool, massikommunikatsioon , televisioon, internet ).
Esimese kriisi äärmusväljunditena kujuneb lapsel, kas globaalne usaldus või usaldamatus teiste inimeste vastu. Järgmisel kahel arenguastmel tehakse valik autonoomia ja häbi ning kahtluse ja seejärel initsiatiivi ning süütunde vahel. Kooliikka jõudmisel vastanduvad positiivse lahendina töökus -efektiivsus ja negatiivse lahendina alaväärsustunne. Viimase vastuolu edukas lahendamine on eelduseks identiteedi kujunemisele noorukieas. Järgnevad intiimsuse ja isolatsiooni , generatiivsuse ja stagnatsiooni ning integratiivsuse ja meeleheite vastuolude lahendamine.
6. Mis erinevus on väärtuskasvatuse ja kõlbelise kasvatuse vahel?
Kõlbelisus seotud moraaliga. Milline on õige käitumine- miks, analüüsimine, erinevate tahkude kaalumine, võrdlemine. Kohlbergi teooria.
Väärtuskasvatus seotud edastada õpilastele ühiskonna poolt tunnustatud põhiväärtusi. (kuulekus, ausus, austus, vastutulelikkus, rahvuslik identiteet , käitumine erinevates olukordades nt. Lipuheiskamisel jne.
7. Millised on tuntumad lähenemised õpilaste väärtuskasvatuseks. Mis põhimõtetel need rajanevad?. Tuntumkas väärtuskasvatuse meetoditeks on väärtuste otsene õpetamine , selgitamine , analüüs ja Kohlbergi teooriale toetuv ühiskondliku õiglusteadvuse arendamine.
Väärtuste otsene õpetamine- eesmärgiks on ühiskonna enamuse tunnustatud põhiväärtuste edastamine õpilastele.
Väärtuste selgitamine-kasvataja ülesaaneteks on aidata lapsel teadvustada tal olemasolevaid väärtusi ja seejärel teda ergutada nendega vastavuses käituma. Palju ühist vabakoolide kasvatuspõhimõtetega.
Väärtuste analüüs- eesmärgiks on kujundada lastel kõlbluskonfliktide arukas käsitlemisvõime. Sobib mitmesuguste teemade käsitlemiseks nii ühiskonnaõpetuses kui ka kasvatustöös.
Kohlbergi kõlbelise kasvatuse teooria- pluss üks meetodika kohaselt korraldatakse kõlbelisi arutlusi astme võrra kõrgemal laste kõlbelise arutluse tasemest. Õiglase ühiskonna metoodika toetub nii kõlbelste dilemmade lahendamisele kui ka klassielu korraldamisele demokraatia normide kohaselt.
8. Millised on põhilised erinevused poiste ja tüdrukute füüsilises arengus? Kuidas mõjutab õpilaste keskmisest aeglasem või kiirem areng nende sotsiaalset arengut?
Tüdrukutel alagab murdeiga palju varem kui poistel (umbes kaks aastat varem).
Sõltuvalt sellest, millal algab nooruki puberteet , võrreldes ea-ja sookaaslastega, kujunevad tal ka isiksuslikud erinvused, mis määravad tema suhtlemise eripära nii eakaaslastega kui ka täiskasvanutega. Keskmisest kiiremini arenevad noorukeid nim. Aktselerantideks ja aeglasemalt arenejaid retardantideks.
Varaküpsenud poisid on tulevikus enesekindlamad, suurem tõenäosus olla ka klassiliider. Füüsiliselt varaküpsenud on tihti ja sotsiaalselt küpsemad. Varaküpsenud tüdrukutesse pole eakaaslaste ja täiskasvanute suhtumine nii selgepiiriline.