Referaat teemal TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Õenduse õppetool
Õ12
Ita Kuusik
Debora Kuusik
Merilin Lokk
Janno Kuldkepp
TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING
Referaat
Õppejõud: L. Parm
Tallinn 2016
Sisukord

TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE

Elamistoimingu kirjeldus
Ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa „töötamiseks“ ning ülejäänud aja kasutamise viisi võib tinglikult nimetada „mängimiseks“. Töö ja mäng täiendavad teineteist ning on mõlemad elamise põhiaspektid. ( Roper , Logan , & Tierney, 1999, lk 293)
Töötamine
Töötatakse selleks, et saada sissetulekut. Kuna töö on vältimatu, kiputakse sellest sageli mõtlema pigem negatiivselt kui positiivselt. Tasuks siiski meeles pidada, et töö ei anna üksnes sissetulekut, vaid moodustab ka olulise osa indiviidi identiteedist ning tekitab eesmärgipärasuse ja eneseteostuse tunde. See liigendab iga püeva ja iga aastat, annab võimaluse koosolemiseks (See on praegugi paljude inimeste jaoks väga oluline, kuigi töötamine kodus arvutivõrgu abil muutub üha tavalisemaks) ning annab teatud kindla seisundi perekonnas ja ühiskonnas. Tuleb tunnistada, et tänapäeval, suure tööpuuduse tingimustes,on paljud inimesed ilma jäetud töölkäimise eelistest ja neilt on ära võetud õigus endale oma tööga elatist teenida. Siiski võivad ka nemad- samuti koolilapsed , üliõpilased, väikeste lastega kodus olevad emad, koduperenaised, vabatahtlike inimühenduste liikmed ja pensionärid - kirjeldada oma paljusid igapäevaseid tegevusi tööna. Seega, kuigi töö olemuse käsitlus on fokuseeritud tööle kui tasustatud tegevusele, ei tohi unustada ka selle mõiste laiemat definitsiooni. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 294)
Mängimine
Mängimise termini abil kirjeldatakse inimese „mittetöist“ tegevust. Mängimine on mahukas mõiste, mis hõlmab paljusi teisi sõnu nagu näiteks vaba aeg, lõdvestumine, taastumine, harrastused , füüsilised harjutused, sport , puhkus. Viimastel aastatel on seoses tööpuuduse kasvuga hakatud inimesi varem pensionile suunama ning töötundide arvu on vähendatud, seega on kasvanud ka huvi vaba aja kasutamise vastu. Kõigi mängimisvormidega tegelemise esmasteks eesmärkideks on nauding ja ajaviide . Laaste jaoks on mängimine ka oluline õppimise ja arengu vahend. Näiteks: last ja täiskasvanute hulgas mängimine: (mänguasjad, arvutimängud, youtube, jooga) kõik, kus nad saavad loovalt mõelda või siis joosta ja tunda end vabalt. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 293-294)

ELAMISTOIMINGU SEOS ELUKAAREL

Elukaare mudelisse lülitamine aitab meeles pidada, et elu jooksul iga elamistoimingu sooritamise viis muutub. See käib ka antud elamistoimingu kohta ning lisaks toimuvad elukaare erinevatel astmetel muutused mängimise ja töötamise toimingute omavahelises tasakaalus. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 294)
Mängimine lapseeas
Mängimine on lapseeas esmane. Mängimine arendab lapse ja nooruki füüsilist, intellektuaaset ja suhtlemisvõimet. Ollakse üksmeelsel seisukohal, et mängimisel on arendav mõju ainult siis, kui last ergutatakse ning varustatakse mänguasjadega. Mängimiseks on vaja mängukaaslasi, õiget keskkonda ning piisavalt aega. Mänge on palju erinevaid ning mängimisviis muutub aja jooksul. Erinevad mängud ilmuvad ellu lapse meelte ning kehaliigutuste aredamiseks. Hiljem sõltub nende kasutamisest palju- lapse suutlikus suhtlemisel, teistega koos tegutsemisel ning loovuse ja ettekujutlusvõime arendamisel. Mänguasjad on mängimise tööriistad . Tänu neile õpib laps ära värvid, kujundid ja koostise. Fantaasiamängud arendavad mõtlemist, kuid liigne unistamine ja fantaseerimine võivad tekitada lapsele psühholoogilisi haigusi ning. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 294-295)
Töötamine lapseeas
Mängul ja töötamisel hakatakse vahet tegema koolis. Algkoolis pole mänguja töö vahe kuigi suur, isegi mõned kodutööd on mänguga tihedalt läbi põimunud. Keskkoolis on töö ja mängu erinevs juba selgemalt välja kujunenud. Koolid on loonud niinimetatud töösuuna klassid , kus õpilased saavad tööorientatsiooni kursusi ja saavad käia tööstusettevõtetes ning teistel töökohtadel. Lapsed valmistuvad nii ette täiskasvanueluks. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 295)
Mängimine täiskasvanu eas
Mängimine on täiskasvanutele rahustav tegevus ning väljapääs tööelust. Paljud teevad sporti, suhtlevad erinevates ringides ning veedavad aega enda hobideaga tegeldes. Täiskasvanute puhul on mängimise eesmärgiks nauding, meelelahutus ja igavuse vältimine. Vähestel on töö ühendatud mängimisega, näiteks sportlased ja mängurid teenivad elatist teenida oma hobiga. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 295)
Töötmine täiskasvanu eas
Täiskasvanutel on töö eeliskohal. Juba koolides õpetatakse õpilastele vajalikud teadmised tööle asumiseks . Mõisted töö ja mängimine on suhtelised, sest mõned inimesed näevad töös mängu ja vastupidi. Tänu tööle teenivad nad elatist ja hoiavad üleval oma kodu. Lapseeas saadud oskused leiavad kasutuse töös. Inimesed töötavad kuni pensionieani või nii kaua kuni nende tervis seda enam ei võimalda. Mida vanemaks inimene muutub, seda raskem on tal ka tööd teha. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 295)

SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMINGUD

Lapsepõlv ja noorukiiga
Inimese elus on teatud sõltuvuse ja sõltumatuse perioodid ning see kehtib samuti töötamise ja mängimise kohta. Vanemad kujundavad laste mängimisoskust nii, et ostavad lapsele mänguasju. Tööks vajalike oskusi omandatakse läbi haridussüsteemi. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 295)
Suuremat tähelepanu ja hoolt vajavad õppimispuudega või kroonilist haigust põdevad lapsed. Nad võivad käia küll üldhariduskoolides, kuid nende elutoimingutes on vaja tugiõpetust, mis omakorda teeb nad sõltuvaks õpetajatest ja vanematest . (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 295-296)
Täiskasvanu- ja pensioniiga
Täiskasvanu saavutab enda iseseisvuse ja majandusliku sõltumatuse tänu sissetulekule, mida ta teenib tööl käies. Sõltuv indiviid on see isik, kes pole suuteline end üleval pidama. Täiskasvanud saab töötuna olles riigilt abiraha ja laps on sõltuv vanematest. Sõltumatus mängimise elamistoimingus võimaldab inimesel teha valikuid . (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 296)
Elukaare ülejäänud osas säilib töötamise ja mängimise iseseisvus ja kontroll nende üle. Osad väidavad, et pensionile jäädes kaotavad pensionärid iseseisvuse, teised aga väidavad, et saavad rohkem iseseisvaks. Aga olukorda muudab see, kui vanaduses jäädakse põduraks või jäädakse voodihaigeks. Siis on nad sõltuvad teistest inimestest ja abivahenditest. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 296)
Paljudel teistel põhjustel pole inimesed elukaare erinevatel astmetel suutelised töötamise ja mängimise osas sõltumatust saavutama. Põhilised põhjused on: füüsiline puue , õppimispuue, vaimuhaigus, aistingute kadumine või kahjustamine . (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 296)

TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID

Töötamise ja mängimise elamistoimg on oma olemuselt mitmepalgeline ning nagu juba eespool märkisime, toimuvad selles inimese elukaare jooksul suured muutused. Kuid isegi samaealiste inimeste töötamise ja mängimise toimingutes on väga suuri erinevusi, kuna seda elamistoimingut mõjutavad mitmed tegurid. Meie mudeli olulistest komponentidest kinni pidades oleme jaganud need tegurid bioloogilisteks, psühholoogilisteks, keskkonna-, sotsiokultuurilisteks ja poliitilismajanduslikeks. Viimatimainitud tegurite mõju antud elamistoimingule on suurim. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 296)
Bioloogilised tegurid
Imikueas ja lapsepõlves on mängude üha mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine seotud lapse kasvuga ning närvi-ja lihassüsteemi väljakujunemisega. Bioloogilisteks teguriteks on kehaehitus ja tervis, füüsilised talitlushäired. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 296)
Psühholoogilised tegurid
Elukaare ajajaotuses kirjeldatuna, aitab eesmärgipärane mängimine lapsepõlves ja produktiivne töö täiskasvanueas kaasa indiviidi intellektuaalsele ja emotsionaalsele arengule ning loomulikult isiksuse kui terviku arengule. Erinevad psühholoogilised tegurid võivad mõjutada indiviidi töötamise ja mängimise harjumusi ja eelistusi. Nendeks on näiteks intelligentsi tase ja isiksuslikud omadused enesedistsipliin , stress, tööpuudumine, koondamine ja pensionileminek. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 297)
Sotsiokultuurilised tegurid
Nendeks on ühiskonna struktuur, religioon , töö ja mäng, vägivald tööl, sotsiaalne klass ja amet. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 298)
Keskkonnategurid
Töötingimustele avaldab mõju lugematu hulk keskkonnatingimusi, kaasa arvatud kliimategurid . Töökohtade tervisesõbralikkuse tagamiseks kohustab seadusandlus tööandjaid kaitsma oma töökõu tervist ning ohutust ja nõuab töötegijatelt tööohutusreeglite täitmist. Keskkonnateguriteks on näiteks tervis ja ohutus tööl, müra kontrollimine, temperatuuri kontrollimine, “haige hoone” sündroom , töökeskkonda käsitlev seadusandlus, naised töökeskkond, vaba aeg ja keskkond. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 300)
Poliitilis-majanduslikud tegurid
Nendeks on töö industriaalühiskonnas ning selles osutatate teenuste finantseerimine , töötervishoiuteenused, puue ja tööga kohandamine, muutunud suhtumine töösse, vaba aja harrastuste finantseerimine. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 301-302)

Kasutatud kirjandus

Roper, N., Logan, W., & Tierney, A. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar.