SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE (2)

Tartu Ülikool - Psühholoogia - Psühholoogia

5 VÄGA HEA

SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE
1.loeng 9. sept 2011
Talis Bachmann
Materjalid ÕIS’is.
Põhiraamat “Psühholoogia alused”
Psühholoogia mõiste ja aine
Psyhe + logos = PSÜHHOLOOGIA
(hing) (õpetus)(hingeteadus)
Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist.
Mõiste esmakasutus:
Philippe Melanchton 1540
Rudolph Goclenius 1590
Psüügika determinatsioon:

Ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!)
Bioloogiliselt (aju!)

Psüühilised nähtused:

Psüühilised protsessid

Psüühilised seisundid

Psüühilised omadused
Teadvus
Psüühika
3 PSÜHHOLOOGIAT::

EELTEADUSLIK (COMMON SENSE) – käsikäes teaduslikud arusaamad psüühikast ja ka sellised, mis on inimeste mõtetes välja kujunenud ning tõele ei vasta.

FILOSOOFILINE -

TEADUSLIK (EKSPERIMENTAALNE)
MEETODID

Eksperiment – laboratoorne või loomulik
Vaatlus – ekstrospektsioon või introspektsioon
Test
Küsitlus/anketeerimine
modelleerimine

Tulemus võib muutuda keskkonnast, väsimusest .. jne.
Vaidlusteljed:
Bioloogiline – sotsiaalne
Spekulatiivne – empiiriline
Teoreetiline – rakenduslik
Uurimistsükkel
Teooria - > hüpotees - > andmed - > töötlus - > üldistus - > korrektiiv - > teooria
Teaduslik psühholoogia annab tõsikindla teadmise, mis võimaldab usaldusväärset prognoosi.
Psühholoogia:
Loogika
Küberneetika
Füüsika
Semiootika
Lingvistika
Pedagoogika
Sotsioloogia
Antropoloogia
Esteetika
Geneetika
Psühhiaatria
Bioloogia
Neuroteadused
Matemaatika
Filosoofia
( neuro )füsioloogia
TEINE LOENG
23. september 2011
Aju ja selle erinevate osade funktsioonid.
Otsmikusagar,
kiirusagar,
kuklasagar,
oimusagar,
väikeaju,
ajukoor
parem poolkera- loometegevus
Neuromediaatorid
Atsetüülkoliin + ( aktivatsioon , tähelepanu, lihaskontraktsioonid, viha, seks, agressiivsus)
Dopamiin – (liigutuste kontroll, asendid, meeleolu, positiivsed kinnitused , sõltuvussuhted)
GABA / gamma-amino-võihape/ - ( motoorika kontroll, nägemine, ärevuse regulatsioon , korteks!)
Glutamaat + (õppimine, mälu)
Norepinefriin (tähelepanelikkus, emotsioonid , uni, õppimine, meeleolu)
Serotoniin (uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur , valu, agressivsus, impulsiivsus, depressiivsus, suitsiid)
EKSPERIMENTAALSED ÜLESANDED ->VAIMNE INFOTÖÖTLUS
NEURONAALSED PROTSESSID ->
NEUROTEADUSLIKU psühholoogia strateegia: psüühika neurokorrelaadid
4. loeng 21.10.11
Teadusliku mälupsühholoogia algus
Hermann Ebbinghaus näitas, et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida.
Loeng, reede 2. märts.
Emotsioonid
Emotsioon annab energiat, jõudu, toimekust. Võimaldab selektiivset reageerimist.
Emotsioonidel on:
1. subjektiivne psühholoogiline sisu
2. objektiivne neurobioloogiline sisu
Emotsioonide liigid:
Emotsionaalsed seisundid: meeleolu (nt hüpohondria, raskemeelsus), ärevus, stress , frustratsioon , afekt , kirg ;
Kirg: tugev, püsiv tundmus , kiindumus , allutab endale isiku tegevuse ja mõtete põhisuuna. Kire positiivsuse määrab selle objekt
Ülevus, ahastus, viha hirm, põlgus, rõõm, lõbu, norg, (huumor, nali)
Kujundavad tegurid: seisund (PS, füüs), inimesed, edu/ ebaedu , objektid/taiesed, loomad, loodus, maastikud, loodusnähtused, muusika , seltskond jne.
Kõrgemad tundmused:
Armastus, empaatio, patriootilised elamused, katarsis , jm. Kõlbelised, intellektuaalsed, esteetilised. + Isiksuslikud väärtused ja normid. – Alaväärsus(kompleks).
PS muusika annab kustiliikidest kõige vahetumalt emotsioone edasi. Kui inimene on üksi, isegi söödetud ja puhanud, siis 9 juhul 10’st tekib tal ärevus ja norg.
Emotsioonid: steenilised, asteenilised (efekt on küllaltki individuaalne)
Emotsioone iseloomustab tsüklilisus, vaheldumine
Vastandlike tundmuste üheaegse esinemise võimalus, ambivalentsed tundmused
Kõrge emotsionaalne pinge vajab maandamist
Emotsioon on protsess: algus, kulg, lõpp
Emotsioonil on oma tekitaja : mingi sündmus, isik või teave, mis puudutab või võiks puudutada meie vajadusi või väärtusi
Emotsioon ratsionaalsus, emotsionaalses seisundis inimest iseloomustavad subjektiivsus ja erapoolikus
Emotsioonide kujundamisel on oluline roll biokeemilistel ainetel .
Eksamil: ära aja stressi ja frustratsiooni segamini .
Stress: pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul, järjepideval muutumisel.
Hans Selye: üldised, mitte haigusspetsiifilised, aga stressireaktsioonispetsiifilised muutused “adaptsioonisündroom”
Stress on normaalne, vajalik reaktsioon : kohanemine , mobiliseerimine (füüs & psüüh reservid )
- positiivne faas (mobilisatsioon, eustress ) – > taluvuspiir -> negatiivne faas e distress
- stressorid: raske kehaline pingutus , trauma, hapnikuvaegus , agressioon , pikaajaline magamatus, ületöötamine, psüühiline pinge ja kestev konflikt, isolatsioon, motiivide konfliktid, ajadefitsiit.
(1) häire- e shokistaadium (2) vastupanustaadium (adrenal., suhkur, kloriid ) (3) kurnatusstaadium (kaitsejõudude mahasurumine, immuun-, südame-, mao-, aju häired) (3a) taastumine.
Frustratsioon: psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katke(sta)misel enne eesmärgi saavutamist; perspektiivituse või ebaõnnestumise elamustekompleks.
Omadused: impulsiivsus; f.- taluvus ; isikupära(Rosenzweigi pilt-frustratsioonitest)
John Dollard: igs agressioon on frustratsiooni tagajärg. ( Eeldusel , et takistusi tajutakse sihilikena)
Frustratsioonitaluvus: kohanemisvõime, elamuste transformeerimisvõime, ratsionalisatsioon, sotsiaalne aktiivsus, kindlameelsus, eneseväärikus.)
Afekt (tugev hingelise erutuse seisund): lühiajaline, jõuline, normiliselt kulgev, plahvastuslik reaktsioon.
(1) patoloogiline efekt(haiguslikul pinnal) – teadvus häirunud, mälulüngad; oma tegude tähenduse mõistmine häiritud; kontroll puudub (süüdimatuseni kvalifitseeritav, psühhiaatria kompetents)
(2) “füsioloogiline” afekt (Serbski) (tegel. Psühhol.) (säilib võime mõista oma tegude tähendust ja neid juhtida, kuid see võime on piiratud):
afekt kutsub esile teadlikule ja tahtelisele kontrollile mittealluva pinge-mahalaadimise tegevuses: võimukus, tormilisus, ootamatus, lühiajalisus. (kahvatumine) parasümpaatiline > sümpaatiline.
Afekti diagnostilised tunnused:
(I) soodustingimused- (1) afektogeenne situatsioon (konflikt); (2) isiksuslikud iseärasused (labiilsus, madal enesekontroll, inpulsiivsus; mahasurutud emotsioonid – kumulatiivne afekt); (3) organismi hetkeseisund (väsimus, kurnatus , psüühiline pinge); (4) ealised iseärasused (puberteet ja postpuberteet; käimakteerium).
(II) käitumisiseärasused – (1) teadvuse ahenemine, (2) käitumise ootamatus ja tormilisus, spontaansus; (3) liigituslik erakordsus ja võimekus; (4) autonoomsed signaalid (jume, silmade suurenemine, värisemine, karjumine, hääle moondumine, sägav hindamine); (5) mäluhäired, amneesiavõimalus; (6) järelreaktsioonid (kurnatus, jõuetus, apaatia , uni, kergendus); (7) suhtumine toimepandusse – kahetsus, ülestunnistus, heastumispüüd, üleelamised; varjamine mittesihipärane.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 148 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

148 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

whalesindeed Õppematerjali autor

Mõiste esmakasutus:
Philippe Melanchton 1540
Rudolph Goclenius 1590

Psüügika determinatsioon:
• Ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!)
• Bioloogiliselt (aju!)

Psüühilised nähtused:
1. Psüühilised protsessid
2. Psüühilised seisundid
3. Psüühilised omadused

3 PSÜHHOLOOGIAT::
1. EELTEADUSLIK (COMMON SENSE) – käsikäes teaduslikud arusaamad psüühikast ja ka sellised, mis on inimeste mõtetes välja kujunenud ning tõele ei vasta.
2. FILOSOOFILINE -
3. TEADUSLIK (EKSPERIMENTAALNE)

MEETODID
• Eksperiment – laboratoorne või loomulik
• Vaatlus – ekstrospektsioon või introspektsioon
• Test
• Küsitlus/anketeerimine
• modelleerimine

Tulemus võib muutuda keskkonnast, väsimusest .. jne.

Vaidlusteljed:

Bioloogiline – sotsiaalne
Spekulatiivne – empiiriline
Teoreetiline – rakenduslik

Uurimistsükkel

Teooria - > hüpotees - > andmed - > töötlus - > üldistus - > korrektiiv - > teooria

Teaduslik psühholoogia annab tõsikindla teadmise, mis võimaldab usaldusväärset prognoosi.

psüühilised protsessid seisundid omadused psühholoogia psühholoogiaharud konspekt

Sarnased õppematerjalid

pdf

Emotsioonid

lahendamisel tahtmatult vahendiks. Ülitugev erutus ei saa kesta pikka aega, sest see kurnaks inimese ära eriti seetõttu, et inimene on selleks olukorraks ette valmistamata. Mida tugevam on olnud afektiaegne erutus, seda sügavamat üldist pidurdust on vaja afekti järgselt, et taastada kulutatud jõuvarud. (Bachmann ja Maruste, 2003: 228-229) 10 KASUTATUD KIRJANDUS Bachmann T., Maruste R. (2003). Psühholoogia alused, Tallinn, Ilo, lk 215 - 226 11

Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia

doc

Psühholoogia

Kolmas kihistus on super ego- kõrgeim tase, esindab kultuurinorme, lubab käituda mingis kindlas tsiviliseeritud vormis. Inimest iseloomustab teatud kompleksid. Freud terapeudina üritas ka hüpnoosi kasutada, üritas narkootiliste ainetega alateadvust uurida. Freudi psühhoanalüütiline kusett. Karl Gustav Jung- Sveitsist, Freudi õpilane- jõudis järeldusele, et Freudi teooria on liiga panseksuaalne. Freudi järgi- Inimene ripub suguelundite küljes!!! Arendas analüütilise psühholoogia suuna. Teine õpilane oli Adler- keskendus võimutundmisele ja alaväärsuskompleksile. Biheiviorism (Thorndike, Skinner, Watson) Psühholoogia taandumine objektiivselt mõõdetava välise käitumise uurimisele vastavalt stiimuli reaktsiooni meetodile. Palju loomkatseid ning keskendumine õppimise seaduspärasuste väljaselgitamisele. Inimeste ja loomade jälgitav ja mõõdetav käitumine on teadusliku psühholoogia lauseks. Liigutused, reaktsioonid R ja vastus ärritusele ehk stiimul S

Õigus

docx

Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia

Osad tundmused on inimestele ainuomased (osad loomadega sarnased) Kõrgemad tundmused: a) esteetilised b) kõlbelised c) intellektuaalsed Emotsioonide objektiivselt fikseeritud väljendumine on mõjutatud eelkõige sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi kui autonoomse närvisüsteemi talitlusest. See süsteem põhjustab nt pulsisageduse muutusi, veresoonte ahenemist/laienemist, hingamisrütmi muutust jne. 4. Isiksuse psühholoogia 4.1. Isiksuse mõiste ja teooriad Isiksus järjepidavat tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum Sangviinik aktiivne, seltsiv, tugeva närvikavaga Koleerik energiline, tasakaalutu, muutliku meelega Flegmaatik aeglane, tugev, tasakaalsutatud Melanhoolik nõrga närvikavaga, ärev, ebakindel Isiksuseomaduse kujunevad pärilike tegurite ja keskkonna tegurite koosmõjus. Tunnusjoonte teooria, isiksuse baasseadumused:

Psühholoogia

107

docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub))

Psühholoogia

docx

Psühholoogia raamatu konspekt-Maruste Bachmann

kiiremini kui sini-rohelises spektriosas. (Kollane-sinine kleit näide,lk15). Tee vahet 3 psühholoogial: 1. Eelteaduslik psühholoogia-vanim, levinuim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Nn elutarkus, elupsüholoogia, terve mõistus jne. Nõrkuseks on halb tõesuse kontroll ja piiritlemata usaldusväärsus. 2. Filosoofiline psühholoogia – tekkis koos filosoofiaga, süsteemne ja range ülesehitus võrreldes eelteaduslikuga. 1 3. Teaduslik psühholoogia-tekkis 19 saj keskel, eristavaks jooneks on teadmiste suur usaldusväärsus. Mõistete täpne defineerimine, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine. Psühholoogia (ühiskonnateadus, mis uurib peam, tervet, normaalset psüühikat ja käitumist) ja psühhiaatria (arstiteaduse haru, mis käsitleb psüühika haiguse v

Üldpsühholoogia

docx

Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt

Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton.

Sissejuhatus psühholoogiasse

doc

Psühholoogia alused

potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist , üht või teist reageerimisviisi. 1 Psüüh. nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest tekkelooliselt mõjutavad nad nii psüüh. omadusi kui seisundeid. Kuna psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt, siis uuriv psühholoogia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seadusi ja reegleid, seletamaks vaimuelu nähtusi. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga, nad on statistilised seadused ehk neil on teatav ilmnemise tõenäosus. Seaduspärasustes tuleks ühe eraldi nähtusena välja tuua psühholoogilised fenomenid ja efektid. Need on universaalse iseloomuga ja ilmnevad vaastavate tingimuste olemasolul peaaegu alati. (Broca ja Sulzeri efekt, Purkyne nihe) Psühholoogia jaguneb: 1

Psüholoogia

doc

Psuhholoogia alused

Nad on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist , üht või teist reageerimisviisi. Psüüh. nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest tekkelooliselt mõjutavad nad nii psüüh. omadusi kui seisundeid. Kuna psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt, siis uuriv psühholoogia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seadusi ja reegleid, seletamaks vaimuelu nähtusi. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga, nad on statistilised seadused ehk neil on teatav ilmnemise tõenäosus. 1 Seaduspärasustes tuleks ühe eraldi nähtusena välja tuua psühholoogilised fenomenid ja efektid. Need on universaalse iseloomuga ja ilmnevad vaastavate tingimuste olemasolul peaaegu alati.

Psühholoogia alused

Rohkem sarnaseid