50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mari1111
Õppematerjali autor
PROJEKTIJUHTIMINE I SISSEJUHATUS PROJEKTIJUHTIMISSE Projekt- selle all mõistetakse ajaliselt piiratud ettevõtmist, mis on suunatud ainulaadse toote, teenuse või tulemi loomisele. Huvigrupid- inimesed või organisatsioonid, kes on aktiivselt haaratud projekti või kelle huvid võivad olla positiivselt või negatiivselt mõjutatud projekti poolt. Projektijuhtimine- teadmiste, oskuste, vahendite ja tehnikate rakendamine projekti tegevuste läbiviimisel, saavutamaks projekti nõuete täitmine. Funktsionaalne juht- inimene kes vastutab teatud allüksuse tegevuse eest. Juhib gruppi, mis tegelikult valmistab toodet või teostab teenust. Projekti elutsükkel- on projekti üldjuhul lineaarsete faaside kogum, kusjuures faaside nimed ja arv on määratletud projekti hõivatud organisatsiooni või organisatsioonide kontrollivajadusega.
PROJEKTITÖÖ Loengukonspekt SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED.....................................................................................4 1.1 Projekt ja projekti etapid............................................................................................4 1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis.......................................... 7 1.3 Projektide liigid..........................................................................................................8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE......................................................................................9 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE).......
I Defineeri oma sõnadega, mis on projekti sihtgrupp ja huvigrupid. Millised näitajad on sihtgrupi kirjeldamisel olulised? Projekti sihtgrupp on teatud inimesed kellele on projekt suunatud ehk kellele antud projekt korraldatakse. Projekti sihtrühm on need inimesed, kes projekti tulemust hakkavad kasutama. Projekti huvigrupid on organisatsioonid ja üksikisikud, kes on aktiivselt projektiga seotud. Seotus võib olla tingitud sellest, et projekti lõpptulemus või käik mõjutavad nende huve (positiivselt või negatiivselt). Huvigruppidel endil võib olla mõju projekti käigule või lõpptulemusele. Projekti meeskonna ülesandeks on selgitada välja kõik huvigrupid ja nende huvid, vähendada negatiivset ja suurendama positiivset mõju projektile. Huvigruppide väljaselgitamine on tegelikult keeruline ülesanne. Huvigrupp üldsuse osa, kellele kavandatav tegevus avaldab otseselt või kaudset mõju ja kes
................................... 8 Vastuolu kaebusest, et muudatusi tuleb liiga palju ette ................................................................................ 9 Vastuolu kaebusest, et tihti tuleb töid ümber teha ........................................................................................ 9 Projektijuhtimise vastuollu ............................................................................................................................. 9 Projekti kolm vastastikku seotud kohustust .................................................................................................... 10 Projekti planeerimine .......................................................................................................................................... 12 Eduka projekti eeldused.................................................................................................................................. 12 Probleem on õige .............
Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond Hiir, Talimaa EP3 E-POE LOOMISE PROJEKT ETTEVÕTTELE BODYBALT OÜ Projektikava Juhendaja: assistent Taavi Tamberg Pärnu 2017 1 SISUKORD Kokkuvõte ......................................................................................................................... 4 1. Projekti määratlus.......................................................................................................... 5 1.1. Projekti kirjeldus ja probleemi sõnastamine .......................................................... 5 1.2. Probleemide ja eesmärkide analüüs ....................................................................... 6 1.3. Keskkonna analüüs................................................................................................. 9 1.4. Määratlus
infotehnologilised, uurimuslikud projektid, teaduslikud uurimisprojektid. võrratustena. Toetusprojektid: on vähem unikaalsed kui arendusprojektid, eesmärgid on selgemad ja 7.2.Lahendusvõtted. 1)piirangute graafiline esitus; 2)samakasumijoone meetod(graafiline konkreetsemad, projekti ülesandeid teatakse hästi ja ülesannete kestuse määramine on m.); 3)ekstreempunkti meetod(graafiline); 4)simpleksmeetod; 5)transpordikulu meetod; suhteliselt lihtne. Need on ehitusprojektid, firma investeerimisprojektid laiendamise 7.3.Optimeerimismudelite kasutamise tüüpülesanded. *ressursside parem kasutamine mõttes, järelvalve projektid. Tellimusprojektid :firma tellib projekti projekteerimisbüroost
juhtimisvõtteid ja-protsesse. Keegi peab võtma muudatuste elluviimise eest vastutuse ja muutused ellu viima tegeledes ette tulevate praktiliste probleemidega. Juhid kaasavad selleks tavaliselt alluvaid ja kaastöötajaid moodustades projektimeeskonna. Projekt on kooslus tegevusi millegi muutmiseks või millegi uue loomiseks. See on ühekordne tegevuste tsükkel ja erinev jätkuvatest, rutiinsetest tegevustest igal projekti puhul on määratletav selle algus ja lõpp. Ehk kokkuvõttes on projekti tunnused uudsus, kordumatus ja lõplikkus. Projektijuhi ametinimetuses ja projekti korraldamises esineb variatiivsust. Mõnes organisatsioonis täidab projektijuhi ülesandeid keskastmejuht oma tavapärase töö kõrvalt. Teises organisatsioonis võib projektijuhi ülesannetes leida mõne inseneri, IT spetsialisti või personalitöötaja. Projektijuhi sisulist tööd tegijat võidakse kutsuda ametinimetuse poolest projekti planeerijaks, organisatsiooni sisekonsultandiks,
Magistritöö autor on tegelenud projektijuhtimise õpetamisega alates aastast 2000. Juba esimese kursuse raames sai loodud projektijuhtimise elektrooniline konspekt. Järgmiste kursuste jaoks sama konspekt nii hästi ei sobinud. Konspekt sisaldas teemasid, mida antud kursuste käigus ei käsitletud. Samas kogunes uut materjali, kuid õppematerjali täiendamine osutus keeruliseks konspekti jäiga ülesehituse tõttu. Näiteks tekkis vajadus võtta projekti majanduslike aspektide peatükist projekti tasuvuse hindamise meetodid ja kombineerida eelarve koostamise harjutusega. Kuna hindamismeetodid oli osa ühest suuremast HTML-failist, siis oli selle eraldamine tülikas. Lisaks õppematerjalidele sisaldab keskkond ka andmeid õppetöö kohta. Seetõttu on raske konspekti kohandada erinevate kursuste vajadustega või soovitada iseõppijatele. Tekkinud olukorra lahendamiseks kaaluti erinevaid võimalusi: 1. Luua iga kursuse jaoks uus konspekt
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid