Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Juhan Sütiste (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Juhan Sütiste #1 Juhan Sütiste #2 Juhan Sütiste #3 Juhan Sütiste #4 Juhan Sütiste #5 Juhan Sütiste #6 Juhan Sütiste #7 Juhan Sütiste #8 Juhan Sütiste #9 Juhan Sütiste #10 Juhan Sütiste #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kington Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Juhan Sütiste

Juhan Sütiste Juhan Sütiste 28. detsember 1899 Tähtvere vald ­ 10. veebruar 1945 Tallinn oli eesti kirjanik. Õppis aastatel 1923­1931 Tartu Ülikoolis filosoofia- ja õigusteaduskonnas. Oli Tartus vabakutseline kirjanik ning aastatel 1938­1941 Tallinnas Eesti Draamateatri dramaturg. Saksa okupatsiooni ajal 1941­1942 oli vangis Patarei vanglas. Alustas luuletajana aastal 1921, osales koguteostes "Sang" ja "Bumerang" (mõlemad 1925) ning kirjanduse elulähedust nõudvas liikumises

Kirjandus
thumbnail
1
doc

Juhan Sütiste

1899. aasta 16. detsembril sündis Tartumaal Tähtvere vallas Kure metsavahi talus ehitustöölise pojana Juhan Sütiste 1936. aastani kandis ta nime Johannes Schütz Luuletaja, näitekirjanik ja teatrikriitik 1909-1912 õppis Tartu Peetri koguduse kirikus 1913-1919 töötas kellassepa õpipoisi ja sellina, jätkas haridusteed õhtustel joonistamiskursustel 1918-1922 õppis Tartu õhtugümnaasiumis 1919-1920 kuulus Tartu kooliõpilaste reservpataljoni ja võttis Vabadussõjas osa lahingutegevusest Pihkva all, pärast seda töötas kellassepa juures

Kirjandus
thumbnail
1
doc

Juhan Sütiste elulugu

Juhan Sütiste Juhan Sütiste (a-ni 1936 Johannes Scütz 28. /16. XII 1899-10. II 1945), luuletaja, näitekirjanik ja teatrikriitik. (Kruus 1995 : 561)Sündis Tartumaal Tähtvere v. Kure metsavahitalus ehitustöölise pojana, õppis 1909-12 Tartu Peetri kog. Kirikuk-s, töötas 1913-19 kellassepa õpipoisi ja sellina, jätkas haridusteed õhtustel joonistamiskursustel ja 1918-22 Tartu õhtugümnaasiumis. (Kruus 1995 : 561)Kuulus 1919-20 Tartu kooliõpilaste reservpataljoni ja võittis mõne päeva osa lahingutegevusest Pihkva all Punaarmee vastu. (Kruus 1995 : 561)Pärast Vabadussõda töötas kellaseppa juures ning õppis 1923-31 Tartu ülikoolis filosoofia-ja õigusteadskonnas, stuudiumi lõpetamata, kuulas peamiselt kirj., rahvaluule ja ajaloo loenguid. Oli Tartus vabakutseline kirjanik. Noorpõlves harrastas Sütiste sporti, võitis 1927 Roomas üliõpilasolümpiaadil odaviskes esikoha, viibis 1936 vaatlejana Berliini olümpiamängudel. (Kruus 1995 : 561) Käis PEN-klubide kongress

Kirjandus
thumbnail
8
pptx

Juhan Sütiste „Kaks leeri“

Juhan Sütiste ,,Kaks leeri" Cris-Steven Tamberg Kanepi Gümnaasium 10. Klass 2018 Juhan Sütiste · Sünninimi: Johannes Schütz · Elas: 1899 ­ 1945 · Pärit vaesest perekonnast · Õppis filosoofiat ja õigusteadust · Kogus esialgu kuulsust spordiga Teos ,,Kaks leeri" · Teose kirjutas 1928 aastal · Kirjutab loodusest, sõjaolustikust,... · Ei erinenud palju teistest kogudest Stiil · Kirjeldav · Kasutab epiteete, metafoore -"kuumale kivile", ,,esteetne loba" · Mõnel pool ka allegooriat, võrdlusi

Kirjandus
thumbnail
14
ppt

Juhan Sütiste

 1934, töötas Tartu teatrikoolis  1938, Eesti Draamateater, dramaturg  1941, mobiliseeriti Tallinna Töölispolku, kus haigestus  Haiglast saatis Saksa okupatsioonivõim Sütiste nõukogude võimu pooldaja vanglasse, kust vabanes 1942.  1945, suri ülekuulamisel Looming luule  Sütiste on eeskätt linnapoeet, ta luule on realistlik.  1920. aastatel luulesse tulnud Juhan Sütiste realistlikus luules etendab olulist osa autobiograafiline aine.  Esikkogu „Rahutus“(1928) on omamoodi värsipäevik või memuaar.  Lühipoeem „Avang“ esitab meenutusi lapsepõlvest ja noorusest.  Poeemis „Enese eest“ kirjutab endast ja oma kaaslastest, kes läksid võitlema Vabadussõtta.  Autobiograafiline teos „Tartu ja Tallinn“ jäi tal lõpetamata. Looming, näidendid 

Ajalugu
thumbnail
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus
thumbnail
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus
thumbnail
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

ühiskonnakriitikat ei tahetud kirjutada. ) Võiks olla juhtautor, kuid pole, sest proosateosed mängivad draama üle. Aino Kallas Soome päritolu. Kirjutab enamjaolt soome keele. (,,Mare ja tema poeg") Hella Wuolijoki Eesti päritolu. Kirjutab enamjaolt soome keeles. Saab tuntuks nii Soomes kui ka Eestis oma ,,Niskamäe" sarjaga. Nii Kallasel kui ka Wuolijokil on tektinäiteid, kus tuleb välja Eesti aines. · August Adson · Juhan Sütiste (ebatavalised ponnistused värssdraama vormis) · Karl August Hindrey · Evald Tammlaan (kõige tõsisem kandidaat juhtautori positsioonile, aga ta ei jõua end piisavalt kirjanduses näidata ­ sureb liiga noorelt. 30ndate aastate näited on tõsiseltvõetavad. Kasutab pseudonüümi ,,Jänkimees".) · Andres Särev (ehk kõige olulisem autor ­ ,,Mahtra sõda", ,,Mäeküla piimamees", ,,Kõrboja peremees" - dramatiseerib Eesti autorite proosatekste

Kirjandus



Lisainfo

Koostatud ajal, mil ei olnud nii popp internetist maha kirjutada kõike, seega peaks olema natuke asjalikum.

Kommentaarid (2)

Anni123 profiilipilt
Anni123: hea töö
23:20 14-04-2011
netike09 profiilipilt
netike09: tänan
07:40 16-12-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun