11.A 3/19/18 1 Investeerimisfond · parim viis investeerimiseks. · investorite vara kogum · juhib fondivalitseja · vara investeeritakse väärtpaberitesse · osalust fondis tõendab väärtpaber ehk fondi osak · mõeldud nii algajale kui ka kogenud investorile 3/19/18 2 Investeerimisfondide eelised 1. Professionaalselt juhitud 2. Hajutatus ja kättesaadavus 3. Mahuefekt 4. Likviidsus 5. Tulumaks 6. Mugavus ja suur valik 7. Järelevalve 3/19/18 3 Kuidas alustada? · Otsi välja fondide nimekiri · Tutvu fondide hinna, tootluse ja riskitasemega · Külasta finantsinspektsiooni kodulehekülge · võta ühendust fondivalitsejate esindajatega
......................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. II SAMBA PENSIONIFONDID JA NENDE PAKKUJAD....................................5 1.1 II samba pensionifond......................................................................................................5 1.2 AS LHV Varahalduse, AS SEB Varahalduse ja Swedbank Investeerimisfondide AS pensionifondid........................................................................................................................6 2. AS LHV VARAHALDUSE, SWEDBANK INVESTEERIMISFONDIDE AS JA AS SEB VARAHALDUSE FONDIDE VÕRDLEVANALÜÜS..................................9 2.1 Pensionifondide turuosad, teenustasud ja tootlus..........................................................9 2.2 Pensionifondide turuosad liitujate ja liitujate vanuse lõikes..................................
aasta keskmisest üle nelja korra väiksem. Eesti aktsiaturg on väga väike. Tallinna börs jääb nii kapitalisatsiooni kui ka käibe poolest tunduvalt alla teiste riikide börsidele. Aktsiahinnad Tallinna börsil on viimastel aastatel olnud väga volatiilsed. Võrreldes maailma aktsiaturgudega on OMXT 12 kuu muutused olnud viimasel neljal aastal oluliselt suuremad. Börsi kapitalisatsioon kasvas kuue kuuga aktsiahindade kasvu toel 22%, moodustades märtsi lõpus 12% SKPst. Investeerimisfondide tootluse positiivne trend jätkus, kuid senisest aeglasemas tempos. Investeerimisfondide osakute hinnad on jõudsalt kasvanud, ent jäävad majanduskriisieelsele tasemele siiski alla. Investeerimisfondide varad kasvasid viimase 12 kuuga 30 miljoni euro võrra 592 miljonini. Varade kasvu on mõjutanud positiivne tootlus ning netosissemaksete muutused. Investorite riskikartlikkuse vähenemine on avaldanud mõju investeerimisfondide sissemaksete
võõrandatud vara eest, samuti talle välja antud, kuid kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite eest makstud hüvitist; 9) tulu osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) vahetamisest äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus; 10) tulu äriühingus osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel; 11) tulu investeerimisfondi osakute vahetamisest investeerimisfondide seaduse §-des 153 ja 154 sätestatud korras ning tulu investeerimisfondi osakute või muu osaluse vahetamisest investeerimisfondide ühinemise käigus. 17. Kuidas maksustatakse füüsilise isiku renditulu? §16 18. Kuidas maksustatakse füüsilise isiku intressitulu? § 17 Tulumaksuga maksustatakse laenult, liisingult ja muult võlakohustuselt, samuti väärtpaberilt ja hoiuselt saadud intress, sealhulgas selline võlakohustuselt
aga oluline ka fondivarade mõistliku kasutamise ja investeerimise tagamine. Vähendamaks pensioni II samba fondi osakute omaniku riske selles vallas on käesoleva regulatsiooni kohaselt võetakse pensionifondivalitsejale kuuluvad pensionifondi osakud tagasi ja kahju kannatanud osakuomanikule lastakse välja uued osakud olukorras kus Finantsinspektsioon on tuvastanud õigusaktides või pensionifondi tingimustes sätestatud nõuete rikkumise ning on 23 Investeerimisfondide seadus - RT I 2010, 9, 41 - § 72 24 Investeerimisfondide seadus - RT I 2010, 9, 41 - § 68 25 Kogumispensionide seadus - RT I 2010, 38, 231 - § 37 alust arvata, et see rikkumine on põhjustanud kahju pensionifondi osakuomanikele. 26 Selliste juhtumite jaoks on fondivalitsejal kohustus omada vähemalt 2% oma pensionifondi osakutest.27 Juhtudeks kus kahju hüvitamiseks eelpoolmainitud varadest ei piisa ning
hoiustamise ajast, valuutast ning intressimäärast. Pangahoiusele paigutatud raha säilimine on tagatud ka panga pankroti või tegevusloa tühistamise korral. laenamine ja investeerimine- Investeerimine on pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärgiks on teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse varaklassidesse, näiteks väärtpaberitesse (aktsiad, investeerimisfondide osakud, võlakirjad jne) kui ka muusse varasse – näiteks kinnisvarasse, toorainetesse, väärismetallidesse, kunsti või hoopis oma ettevõtte arendamisse, lapse haridusse jne. Investeerimisel tahetakse üldjuhul oma raha väärtust kasvatada nii, et see kasvaks inflatsioonist kiiremini ehk teisisõnu: investeeritud raha ei peaks oma ostujõus kaotama.
- tulu osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) vahetamisest äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus; (TuMS § 15 lg 4 p 9) - tulu äriühingus osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel; (TuMS § 15 lg 4 p 10) - tulu lepinguriigi investeerimisfondi osakute või aktsiate vahetamisest investeerimisfondide seaduse § 14 lg 3 p-s 2 või § 18 lg 5 p-s 2 sätestatud tingimustel ja tulu investeerimisfondi osakute või muu osaluse vahetamisest investeerimisfondide ühinemise käigus. (TuMS § 15 lg 4 p 11) 17. Kuidas maksustatakse füüsilise isiku renditulu? Tulumaksuga maksustatakse üür, rent, tasu hoonestusõiguse seadmise ja reaalkoormatise talumise eest ning seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise 7
2003 Alustab kauplemiskeskkond "Traderkonto" 2004 LHV peakontor kolib City Plaza büroohoonesse aadressil Tartu mnt 2, Tallinn. LHV ärinime muutmine: LHV Directist saab AS Lõhmus, Haavel & Viisemann 2005 Seesami pensionifondide ülevõtmine, "Börsihai" laieneb Lätti ja Leetu. Alustab investeerimistoode "Lapsekonto" 2006 LHV ja GILD Bankers'i jagunemine kaheks eraldiseivaks äriühinguks 2007 Personaalse nõustamise teenuse ja Balti Pro algus LHV investeerimisfondide LHV Maailma Aktsiad Fond ja LHV Tõusva Euroopa Alfa Fond loomine. Logo muutmine: ASist Lõhmus, Haavel & Viisemann saab LHV Pakuvad oma klientidele professionaalset väärtpaberivahendust, personaalset nõustamist ja portfellihaldusteenust, aidates klienti parimate investeerimisalaste lahenduste leidmisel. 1. väärtpaberiga seotud korralduse vastuvõtmine ja edastamine; 2. väärtpaberiga seotud korralduse täitmine kliendi nimel
Rahanduse arenedes tekkisid ka väärtpaberibörsid. 6 Arenenud maade väärtpaberiturule on iseloomulik mõjukate i n v e s t e e r i m i s f o n d i d e olemasolu. Tavaline inimene ei suuda ju piisavalt kompetentselt otsustada, milliste ettevõtete väärtpabereid tasuks osta ja millistest tuleks vabaneda. Seetõttu ei pruugi tavaline rahapaigutaja mitte iseseisvalt väärtpaberiturule minna, vaid kasutab investeerimisfondide vahendust, paigutades oma säästud investeerimisfondide osatähtedesse. 8.11. RAAMATUPIDAMINE Raamatupidamine seisneb kõigi majandustehingute üle arvestuse pidamises ja nende põhjal koonddokumentide koostamises. Raamatupidamine võimaldab ettevõtjal endal omada ülevaadet oma ettevõtte seisundist, samuti on sellel oluline tähtsus maksustamise seisukohalt. Raamatupidamiskohuslased on kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud ning ettevõtlusega tegelevad üksikisikud.
summa. (kohustusted krediidiasutuste ees) Rahaagregaat M1 – sularaha majanduses + residentide nõudmiseni hoiused rahaloomeasutustes Rahaagregaat M2 – M1 + residentide alla 2a tähtajaga hoiused, kuni koolme kuulise ettetähtamistähtaiaga hoiused rahaloomeasutustega, säästuhoiused Rahaagregaat M3 – M2 + residentsete rahaturufondide osakud, repo-tehingud ning alla 2a tähtajaga emiteeritud võlakirjad, investeerimisfondide summad. 15. Inflatsioon ja selle mõõtmine. Inflatsioon – üldise hinnataseme tõus, mis viib raha ostujõu vähenemisele 16. Käibekapitali ja arvelduste tooted pankades. Impordiakreditiiv Ostja faktooring Pangagarantii Impordiakreditiivilaen Laen dokumentaalsete inkassode vastu Ekspordiakreditiiv Pangagarantii (garantiiaja) Faktooring (siseriiklik, välis-ja krediidikindlustusega) Akreditiiv: maksekäsund mille alusel kohustub ostja ehk akreditiivi avaja pank maksma
kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite eest makstud hüvitist; 9) tulu osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) vahetamisest äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus; 10) tulu äriühingus osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel; 11) tulu investeerimisfondi osakute vahetamisest investeerimisfondide seaduse §-des 153 ja 154 sätestatud korras ning tulu investeerimisfondi osakute või muu osaluse vahetamisest investeerimisfondide ühinemise käigus. 17. Kuidas maksustatakse füüsilise isiku renditulu? Tulumaksuga maksustatakse üür, rent, tasu hoonestusõiguse seadmise ja reaalkoormatise talumise eest ning seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise eest saadud muu tasu (edaspidi renditulu).
ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa; • rahaagregaat M1 – hõlmab ainult kõige likviidsema vara, s.o osa M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused; • rahaagregaat M2 – rahaagregaat M1 + säästuhoiused, tähtajalised tavahoiused ja väga likviidsed arveldustehingutes kasutatavad väärtpaberid (nt vekslid, laenusertifikaadid jne); • rahaagregaat M3 – rahaagregaat M2 + suured tähtajalised hoiused, investeerimisfondide summad jms Eesti panga ülesanded – Viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid Koostab majandusanalüüsi ja prognoose Haldab välisvaluutareserve Jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid Finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine Hinnastabiilsuse kasulikkus –Hinnastabiilsus on EKP nõukogu määratluse järgi euroala
Fondijuht (pank) on sul mõistlik valida selle järgi, et milliseid tulemusi on üks või teine fondijuht (pank) siiani saavutanud. Kas pensionifond saab pankrotti minna? Ei. Kui pensionifond teeb investeeringuid, millega kaotatakse raha, siis see mõjutab negatiivselt fondiosaku hinda (osaku hind kukub), kuid fondi pankrot on tehniliselt välistatud. Millised seadused reguleerivad pensionifondide tegevust? Pensionifond on üks investeerimisfondi liik ning investeerimisfondide tegevust reguleerib Investeerimisfondide seadus. Kogumispensioni süsteemi toimimine on paika pandud Kogumispensionide seadusega. Kas pensionifondi osakud on pärandatavad? Jah. Pensionifondi osakud on väärtpaberid, mis on pärandatavad. Pärija võib saadud osakud lisada enda II sambale või võtta summa rahas välja tasudes sellelt tulumaksu. Kui isik on pensionieas ja juba sõlminud lepingu kindlustusseltsiga, siis talle enam väärtpabereid ei kuulu
Ärikeskkonnas on läbi aegade olnud probleemiks – kas tegutsetakse õigusaktidega sätestatud piirides ning esineb olukordi, kus kehtestatakse sisemisi regulatsioone, mis ei ole täielikult kooskõlas seadusandlusega. Sisemisi kordasid kehtestatakse mõnikord ka selleks, et väliskeskkonnale näidata, et ettevõte toimib vastavalt normistikele. Esimesed seadusandlikud aktid, mis Eestis sätestavad siseauditi ja sisekontrolli funktsioone on nt krediidiasutuste seadus, investeerimisfondide seadus, kindlustustegevuse s , kogumispensionide s. Krediidiasutuste seaduses on käsitletud siseauditi tegevuse võimalusi ning selle efektiivsemaks muutmist, sisekontrollisüsteemi hindamisel käsitletakse ka monitooringut ja tulemustest raporteerimist. Kuigi dokument on suunatud krediidiasutuste tegevuse korraldamiseks, saavad seda edukalt kasutada ka teised erasektori ettevõtted. Seadus annab head alused sisekontrollisüsteemi edukaks toimimiseks ettevõtte eesmärkide
finantskohustus (kohustus anda teisele isikule raha või finantsvara, kohustus teostada teatud tehing, mis on potentsiaalselt kahjulik-optsiooni täitmine). Nendega kaubeldakse finantsturul (raha-ja kapitaliturud). Tinglikult võib siin all mainida ka sularaha, mis on nõue keskpanga vastu. 2. Omandiinstrument leping, mis tunnistab omandiõigust ettevõtte varadele, mis jäävad järele peale kõikide kohustuste mahaarvamist (aktsiad, investeerimisfondide osakud) Väärtpaber on hulgi välja lastud ja vabalt võõrandatav (avalikult ringlev) finantsinstrument. Väärtpaberid ehk väärtpaberid jagunevad: 1) omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia,investeerimisfondi osatäht jmt.); 2) võlakohustust tõendavad väärtpaberid (võlakiri,obligatsioon, hoiuse sertifikaat jmt.); 3) ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid, forwardid). Finantsinstrumentide majanduslikud funktsioonid 1
võidakse kehtestada sanktsioone. Euroala liikmesriikide puhul võib see toimuda hoiatuste ning lõpuks ka rahaliste sanktsioonide vormis, hõlmates trahve, mis moodustavad kuni · 0,2% SKPst, kui riik ei järgi kas ennetavaid või korrigeerivaid eeskirju või · 0,5% SKPst, kui riik ei järgi korduvalt korrigeerivaid eeskirju. · Lisaks sellele võidakse kõigi liikmesriikide (v.a Ühendkuningriigi) puhul peatada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (nt Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfond) kulukohustused või maksed. Kui riik ei korrigeeri oma eelarvet ja vii teda lubatud defitsiidi piiridesse, siis rakendatakse sanktsioone mille suurus on 0.2% SKPst ja see suureneb 0,1% iga 1% ülemäärase defitsiidi kohta. Samas aga tehti sellele nõudele 22 23. märtsis 2005 toimunud EL Ülemkogul hulk
Investeerimine- ärikapitali paigutamine kasumi eesmärgi saamisel ..spetsialiseerunud rahaasutused, mis on ellu kutsutud investeerimisalase tegevuse hõlbustamiseks. Eesmärgiks tulu teenimine, võimaldab luua hajutatud investeerimisportfelli ja spetsialisti abiga ühiselt investeerida. See tähendab et osta väärtpabereid, paigutada raha muudesse finantsinstrumentidesse, rahaturufondidesse. 1997a võeti vastu esimene investeerimisseadus. Parem riskide hajutamise võimalus on läbi investeerimisfondide. Fondivalitsejal peab olema tegevusluba ja fondijuhid kes siis vastutavad omakorda fondi valitseja eest. Tegevusloa taotlemisel nõutakse fondi valitsejalt asutamislepingut ja teatud kindlaks määratud miinimum summa ulatuses kapitali olemasolu 125 000 eurot ja pensionifondide puhul 730 000 eurot, vabatahtlike fondide ja kohustuslike fondide puhul 3 000 000 eurot. 6
äriühingutele. Intressi suurus sõltub seejuures erinevate valitsuskultuuride jõusuhetest: kui ühiskonnas valitseb individualismi domineerimisest johtuv tugev konkurents, siis võib intress olla suuruses, mis katab vaid panga tegevuskulud; kui aga domineerivaks muutub elitarism, siis suureneb intress määrani, mis tagab rikkuse kiire ülekandumise valitud finantsoligarhia kätte. Eelöeldu kehtib ka investeerimisfondide suhtes. Avalik-õiguslik juriidiline isik (edaspidi: AÕ JI) tähendab riiki ning detsentraliseeritud valitsuskorralduse puhul ka madalamaid organisatsioone (Eestis: vald ja linn, ülikoolid, Rahvusraamatukogu jms), mis täidavad riiklikke ülesandeid. Nendele organisatsioonidele on eraldatud tegevuseks vajalik vara ja tulubaas ning neil on põhiseaduslik õigus tegutseda oma valdkonnas riigi keskvalitsusest sõltumatult. 9
majandust ja valuutat. · Brasiilia valitsus usub, et majandustõus jätkub sama kiirusega järgmised 15-20 aastat, kuid majandusanalüütikud kahtlevad selles. Analüütikud väidavad, et majanduskasv on saavutanud oma lae ja jahtub märgatavalt. · Suurenenud kaubandusaktiivsus Hiinaga ja ülejäänud maailmaga näitab, et Brasiilia ei ole enam nii sõltuv USA-st kui varem. Turg · Ajalugu näitab, et kui USA dollari hind tõuseb ,siis Brasiilia reaali hind langeb ja ka vastupidi. · Avatud investeerimisfondide sektor on ka kasvanud märgatavalt vahemikus 2001- 2007. Kui aastal 2001 oli kogumaht umbkaudu $148 miljardit ,siis aastal 2007 oli see juba üle $530 miljardit. · Brasiilia börs Sao Paolos (BOVESPA) on Ladina-Ameerika suurim,umbes 70% kogu regiooni kauplemisest käib läbi BOVESPA. KULTUUR Brasiilia on suur ja väga erinev geograafia, ajaloo ja inimeste suhtes. Väga olulist rolli Brasiilia identiteedis mängib muusika.
hoiuste peatamise päevast. Erilistel asjaoludel ja mõjuval põhjusel võib Fondi nõukogu hüvitiste väljamaksmise tähtaega pikendada. Korraga võib tähtaega pikendada kuni kolme kuu võrra, kuid kokku mitte rohkem kui üheksa kuud. (Tagatisfond) 3.8. Hüvitamisele mittekuuluvad hoiused Hüvitamisele mittekuuluvad hoiused on: - riigi ja kohaliku omavalitsuse hoiused; - finantsvahendajate hoiused (krediidi- ja finantseerimisasutuste, kindlustusandjate, investeerimisfondide ja ühingute ning fondivalitsejate hoiused); - sama krediidiasutusega ühte konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu hoiused; - sama krediidiasutusega seotud isikute (juhatuse või nõukogu liige, audiitor ja nende lähisugulased) hoiused; - isikute, kellele kuulub sama krediidiasutuse aktsia- või osakapitalist 5% või enam, ja nende lähisugulaste hoiused; - hoiused, mille omanikul on krediidiasutuse ees täitmata kohustusi, nende
Kui eraisikute raha kommertspankades pole, ei finantseerita sealt üldjuhul ka ettevõtteid. Kuna vähemusaktsionäride kaitse on Mandri-Euroopa süsteemis üsna halb, on tagajärg see, et finantsturud ei ole nii hästi arenenud kui anglosaksi süsteemis. Selles süsteemis on eriti probleemne väikeinvestorite kaitse. Anglosaksi süsteem. Selles süsteemis on olulisel kohal pensionifond, omades suurt osa riigi aktsiaturust. Pensionifondide, investeerimisfondide ja elukindlustusseltside juhid kontrollivad aktiivselt oma portfelliettevõtteid. Ettevõtte juhtide tegevuse eesmärgiks peab olema peamiselt aktsia hinna tõus. Üks vähem räägitud põhjus, miks niisugust survet avaldatakse, on see, et tihti omavad fondid suurt hulka mingite ettevõtete aktsiatest, millest on raske korraga börsi kaudu vabaneda (tekiks ka suur hinnalangus) ja seetõttu ei jää muud üle, kui ise ettevõtte majandustegevusse aktiivselt sekkuda
Õigust või kohustust osta ja müüa tulevikus mingit finantsvara. Tegemist tähtaja tehingutega. Siin sellised mõisted nagu: forward (kohustus osta või müüa mingit finantsvara), futuur (kohustus osta või müüa. On standardiseeritud väärtpaber nii summaliselt kui ka tähtaegade suhtes), optsioon ( õigus osta või müüa mingit finantsvara kokkulepitud tähtajal), swap ( on vahetus tehing, võlakirjad vahetatakse aktsiate vastu jne..) Fondi osakute turg investeerimisfondide osakutega annab õiguse saada tulu, tegu on ostu või müügiõigust tõendava väärtpaberiga. Võivad olla garanteeritud tulususega, garanteerimata tulususega. Fondid võivad olla kinnised ja avatud fondid. Näitab osalust kinnisvaras. Kinnine aktsiaseltsi tüüpi. Osakute arv kindlaks määratud, nendega toimub tehing ja turule ostetakse ja müüakse nagu aktsia puhul. Avatud - fondi õigus osta tagasi oma osakuid kui ka juurde emiteerida ( olenevalt kui palju investoreid on)
Liigitus: · Rahaturufond · Võlakirjafond · Segafond · Fondifond · Aktsiafond · riskikapitalifond 21. Optsiooni tähtaeg - viimane kuupäev, millal optsiooniomanik saab otsustada, kas optsioon kasutada või mitte. Tehinguhind - hind, millise hinnaga saab optsiooni omanik aktsiaid osta või müüa. Preemia - hind, mida optsioonikirjutajale makstakse optsiooni ostmisel. 22. Investeerimisfondide jaotus strateegia ja eesmärgi järgi: o Kinnised - fondid, mis müüvad oma osakuid üksnes kindlatele investoritele. o Avatud - Fond, mis müüb oma osakuid kõikidele huvilistele. 23. Aktsiaturu indikaatorid. Milliseid kasutatakse? Investorid saavad indeksi abil ülevaate selle kohta, kuidas aktsiaturu arengud mõjutavad nende investeeringuid, indeks annab võimaluse analüüsida aktsiaturu käitumist minevikus, samuti on
Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 12. Rahaagregaadid - M0 (rahabaas) = sularaha ja pankade vahendid Keskpangas (reservid) M1 = M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised/säästuhoiused M3 = M2 + suured tähtajalised hoiused "Raha asendajad" säästuhoiused, investeerimisfondide osakud jm 13. Eesti Panga ülesanded Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises Osalemine finantsstabiilsuse tagamises finantssektori poliitika kujundamise ja finantssektori turvavõrgu arendamise kaudu Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse korraldamises 14. Hinnastabiilsuse kasulikkus
*rahaagregaat M0 ehk rahabaas ehk baasraha sularaharingluses olev sularaha ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa; *rahaagregaat M1 hõlmab ainult kõige likviidsema vara, s.o. osa M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused; *rahaagregaat M2 rahaagregaat M1 + säästuhoiused, tähtajalised tavahoiused ja väga likviidsed arveldustehingutes kasutatavad väärtpaberid (nt vekslid, laenusertifikaadid jne); *rahaagregaat M3 rahaagregaat M2 + suured tähtajalised hoiused, investeerimisfondide summad jms 13.Eesti pangaülesanded Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises Osalemine finantsstabiilsuse tagamises Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse korraldamises Finantssektori statistika ja eesti maksebilansi koostamine Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine 14
Väärtpaberituru seadus § 2. Väärtpaber on järgmine varaline õigus või kohustus või leping: 1) aktsia või muu samaväärne kaubeldav õigus; 2) võlakiri, vahetusväärtpaber või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus; 3) märkimisõigus, mis annab õiguse omandada punktis 1 või 2 nimetatud väärtpabereid; 4) investeerimisfondi osak; 5) rahaturuinstrument; 6) tuletisväärtpaber; 7) kaubeldav väärtpaberi hoidmistunnistus. 12.Investeerimisfondid: tüübid, NAV Investeerimisfondide tüübid: a) Kasvufond (growth fund) – paigutab investorite raha kasvuaktsiatesse; kõrge riskitasemega fond. b) Tulufond (income fund) – paigutab investorite raha võlakirjadesse või stabiilsete dividendiga kvaliteetaktsiatesse; väiksema riskitasemega fond. c) Väärtusfond (value fund) – paigutab investorite raha fundamentaalselt allahinnatud väärtpaberitesse. (Aktsiafond - keskmisest kõrgema riskitasemega fond; Võlakirjafond
01.2005. a. Viimati muudetud 10.12.2008 (RT I 2008, 59, 330) 1.01.2009 10. Kindlustusandja järelevalvelise raamatupidamisaruandluse kehtestamine ning vahearuannete koostamise ja avalikustamise nõuded. 8 Vastu võetud rahandusministri 13. aprilli 2005. a määrus nr 33 (RTL 2005, 43, 608) jõust 24.04.2005. Viimati muudetud 20.03.2007 nr 18 (RTL 2007, 27, 487) 6.04.2007. 11. Investeerimisfondide seadus. Vastu võetud 14.04.2004. a seadusega (RT I 2004, 36, 251), jõustunud 1.05.2004. Viimati muudetud 23.10.2008 (RT I 2008, 48, 269) 1.01.2009 12. Nõuete kinnitamine investeerimisfondide aasta- ja poolaastaaruannetele. Vastu võetud rahandusministri 2. 07. 1998. a määrusega nr 50 (RTL 1998, 220/221, 874), jõustunud 12.07.1998, rakendatakse alates 01.01.1998. Viimati muudetud 24.04.2003 nr 63 (RTL 2003, 55, 801) 11.05.2003 (rakendatakse alates 01.01.2003). 13
Teiseks vähendab suur pikaajaline projekt riski, riski et ressursse võidaks kasutada mittevajalikele lisatöödele, mis oli probleem paljude varem teostatud projektide puhul. 25 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Rootsi innovaatiline fiskaalpoliitika Rootsi investeerimisfondide süsteem Rootsi on alates 1955. aastast fiskaalseks stabiliseerimiseks kasutanud meetodit, k kus fi firmadd võivad õi d kuni k i viiendiku ii dik oma kasumeist k i k d spetsiaalsesse kanda i l investeerimisfondi. Esialgu
Ettevõtted hakkavad kasutama sellist laenu võtmist, mida vahendatakse väärtpaberitega millest kõige olulisemaks kujuneb aktsia ja võlakiri. Aktsia on seotud omavahenditega, omanike panus ettevõtlusesse, st tegemist oma vahenditega finantseerimine. Vastavalt väärtpaberiga seotud õigustele ja kohustele võib nad jaotada nelja suuremasse rühma: Aktsiad Fiktseeritud tulususega väärtpaberid- võlakirjad Erinevate investeerimisfondide osakud Tuletisväärtpaberid kõige viimased mis tulid turule ja kõige keerulisemad (swarpid?) AKTSIAD- aktsia kujutab endast mõttelist osa fima aktsiakapitalist ja aktsia omamine annab omanikule kaasomandiõiguse ning õiguse osaleda firma juhtimises. Tähtajatud väärtpberid, st.neid ei tule AS-il kunagi tagasi osta v.a. AS-i likvideerimisel või pankroti korral. Aktsia on kõige riskantsem väärtpaber. Riskikapital ehk aktsiakapital. Samas võib aktsia anda kõige suurema
Laenu puhul piirduks huvi vaid laenu andva pangaga. · Võlakirjainvestorite rahapakkumine on kõikuvam kui pankade poolne rahapakkumine. Seega võlakirjade refinantseerimise risk (erinevalt pangalaenust) on suurem. Kuid siiski on võlakirjade nõudluse reeglina suurem kui pakkumine. · Võlakirjade avaliku emiteerimise kallidus ja pikk protseduur võrreldes laenudega. Kuna enamus sääste on konsentreerunud kommertspankade või investeerimisfondide kätte, siis ei oma avalik võlakirjaemissioon ka olulist tähtsust, kuna peamiste rahapakkujatena on investorid. Võlakirjade avalikke emissioone pärsib ka erainvestorite vähene teadlikkus ja usalduse puudumine võlakirjade vastu. Eelistatakse paigutada raha avatud intressi- ja rahaturu fondidesse, mis tagavad investeeringule likviidsuse ja hajutatuse. Seni kuni peamisteks rahapakkujateks võlakirjaturul jäävad institutsionaalsed investorid toimib
arvatud teatud küsimustes, kus on selleks põhjendatud vajadus. Kursus keskendub eelkõige otseselt ühinguõigust reguleerivatele seadustele. Siiski tuleb ära märkida ka selliseid õigusakte ja õigusvaldkondi, millel on käsitletava valdkonnaga otsene kokkupuude. Eelkõige kuuluvad siia raamatupidamise seadus39, audiitortegevuse seadus40, pankrotiseadus41, väärtpaberituru seadus42, kindlustustegevuse seadus43, investeerimisfondide seadus44, krediidiasutuste seadus45, võlaõigusseadus46, majandustegevuse seadustiku üldosa seadus47. Tihedas seoses otseselt ühinguõigust reguleerivate seadustega on ka maksuõigust reguleerivad seadused (nt tulumaksuseadus48). Riigi ja kohaliku omavalitsuse osalemist juriidilistes isikutes reguleerivad riigivaraseadus49, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus50 ja kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus51. Lisaks tuleb
Statistiliste andmete igapäevase kogumise ja töötlemisega ning statistikaväljundite koostamisega tegelevad aga keskpangad. (Eesti Pank ...2011) Euroalaga liitudes kaasnes palju muudatusi pangandus- ja muu finantsstatistika valdkonnas. Peale seni edastatud andmete koosseisu muudatuste lisandus mitmeid uute valdkondade andmeedastusi, suurenes andmeedastuste sagedus ja lühenesid tähtajad. Muudatused hõlmasid rahaloomeasutuste ja investeerimisfondide statistikat, uute valdkondadena lisandusid väärtpaberistatistika ning kindlustusandjate ja pensionifondide statistika. (Samas:8) Maksebilansistatistika valdkonnas kaasnesid euroalaga ühinemisele detailsemal tasemel täiendavad andmeedastusnõuded nii kirjete kui ka geograafilise jaotuse osas. Märksa detailsemaks muutus kuu maksebilanss, eriti portfelliinvesteeringute osas. Lisaks väärtpaberipõhisele arvestusele peavad euroala riigid oma portfelliinvesteeringute
Infrastruktuuri- ja järelvalveasutused 7. Finantsinstrument ja väärtpaber Finantsinstrument leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. Väärtpaber finantsinstrument, mis võib kirjeldada omandisuhet, võlasuhet või õigust omandisuhtele. On dokument, mis tõendab nõude-, omandi- või osalemisõigust 8. Investeerimisfondid: tüübid, NAV Investeerimisfondide tüübid: Kasvufond paigutab investorite raha kasvuaktsiatesse, kõrge riskitasemega fond. Tulufond paigutab investorite raha võlakirjadesse või stabiilsete dividendidega kvaliteetaktsiatesse, väiksema riskitasemega fond. Väärtusfond paigutab investorite raha fundamentaalselt allahinnatud väärtpaberitesse Aktsiafond - keskmisest kõrgema riskitasemega fond
säilitamist pikema aja vältel, lootuses neilt varadelt tulevikus suuremat tulu teenida. Investeerimispangad (mitteemiteerivad finantsvahendajad)- see tähendab seda, et hoiuseid ei kaasa ja arveldusi ei teosta, tegelevad investeerimispangale iseloomulike teenuste pakkumisega (VP emissioonide korraldamine, väärtpaberite maaklerlus ja diilerlus, konsultatsioonid ja klientide väärtpaberipositsioonide haldamine ja investeerimisfondide haldamine, ühinemised ja ülevõtmised). 16. Hüpoteekpank (mortgage bank)( Hypothekenbank )( )- hüpoteeklaenudega tegelev pank. Pank, mis annab pikaajalisi krediite kinnisvara (hüpoteegi) tagatisel. 17. Ühistupank (cooperative bank)( )( Co-operative Bank )- Ühistupangad (Laenu- ja hoiuühistud) - Võtavad vastu deposiite vaid oma ühistu liikmetelt ja annavad ka neile laenu. Hoiu-laenuühistud on omaalgatulikud ühistulised rahaasutused.
ressursse, mida oleks saanud efektiivselt kasutada mujal, ümberhindluseks (repricing). Esitatud tunnuseid nimetatakse inflatsiooni menüükuludeks (menu costs). Inflatsioon moonutab ka relatiivseid hindasid ja raskendab majanduslike otsuste tegemist, samuti surub maha säästmise ajendeid. Inflatsiooni tõttu võib olla takistatud kapitali akumulatsioon, olenevalt ootustest ja investeerimisfondide võimalustest. Nimetatud tunnusjooni käsitletakse ka kui inflatsiooni moonutuskulusid (distortion costs of inflation). Inflatsiooni sotsiaalsed kulud avalduvad ka inflatsiooniperioodide üldises kindlusetuses. Tüüpilised kaotajad ootamatult ilmnenud inflatsiooni korral on kreeditorid (võlausaldajad), tarbijad, fikseeritud sissetulekutega inimesed, hoiustajad, ja teised,
anda) Optsioon on tuletisväärtpaber, mis annab optsiooni omanikule õiguse osta või müüa kokkulepitud hinnaga kokkulepitud ajal tulevikus optsiooni alusvara (aktsia, kaup, valuuta). Annab õiguse osta või müüa, ei ole kohustuslik. Kasutatakse riskide maandamiseks. Forward on kohustus osta kokkulepitud hinnaga ja kokkulepitud ajal tehingu alusvara. Futuur on standardiseritud forwardleping, millega kaubeldakse börsil. 9.Investeerimisfondid. Investeerimisfondide liigitus ---- 10.Krediteerimine. Krediidi liigid.Krediteerimise strateegia. Liisingfinantseerimine. Faktooring. Investeerimisfond On ühisteks investeeringutes moodustatud vara kogum (lepinguline fond) või asutatud AS, vastavalt mida või mille vara valitseb riski hajutamise põhimõtetest lähtudes fondivalitseja. Koosneb: Fond ise vara kogum ise, lepinguline või spetsiallselt asutatud AS.
7. Finantsinstrument ja väärtpaber Finantsinstrument on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. (SME IFRS terminite sõnastik, RTJ 3 „Finantsinstrumendid“) Väärtpaber on finantsinstrument, mis võib kirjeldada omandisuhet (aktsia, fond), võlasuhet (võlakiri) või õigust omandisuhtele (tuletisväärtpaber). 8. Investeerimisfondid: tüübid, NAV Investeerimisfondide tüübid Kasvufond (growth fund) – paigutab investorite raha kasvuaktsiatesse; kõrge riskitasemega fond Tulufond (income fund) – paigutab investorite raha võlakirjadesse või stabiilsete dividendiga kvaliteetaktsiatesse; väiksema riskitasemega fond Väärtusfond (value fund) – paigutab investorite raha fundamentaalselt allahinnatud väärtpaberitesse. Aktsiafond - keskmisest kõrgema riskitasemega fond Võlakirjafond (intressifond, fixed income fund) -madala riskitasemega fond
11. Finantsinstrument ja väärtpaber Finantsinstrument on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. (SME IFRS terminite sõnastik, RTJ 3 ,,Finantsinstrumendid") Väärtpaber on finantsinstrument, mis võib kirjeldada omandisuhet (aktsia, fond), võlasuhet (võlakiri) või õigust omandisuhtele (tuletisväärtpaber). 3 12. Investeerimisfondid: tüübid, NAV Investeerimisfondide tüübid Kasvufond (growth fund) paigutab investorite raha kasvuaktsiatesse; kõrge riskitasemega fond Tulufond (income fund) paigutab investorite raha võlakirjadesse või stabiilsete dividendiga kvaliteetaktsiatesse; väiksema riskitasemega fond Väärtusfond (value fund) paigutab investorite raha fundamentaalselt allahinnatud väärtpaberitesse. Aktsiafond - keskmisest kõrgema riskitasemega fond Võlakirjafond (intressifond, fixed income fund) -madala riskitasemega fond
Tavaliselt on tegemist lahtist tüüpi fondidega. See tähendab, et nende osakuid võib vabalt iga päev osta ja müüa. Tegemist on kõrglikviidsete instrumentidega. Lisaks võimaldavad fondid tulusalt paigutada vaba rahalist ressurssi. Eraisikutele võib takistuseks olla rahaturu fondide investeerimise miinimum suuruse nõue. Investeerimisfondid pakuvad oluliselt paremaid teenumisvõimalusi, kui pankade rahainstrumendid. Investeerimisfondide olulisus on selleski, et nad võimaldavad osaleda investeerimisel suurtes projektides kuhu üksik investeerija reeglina ei pääse. Suurematel turgudel on intressimäärad oluliselt kõrgemad. Fondidesse investeerimisel on võimalikuks ohuks see, et fondiosak sisaldab tegelikult mingit komplekti fondi poolt valitud investeeringuid. Turgu mitte tundval investeerijal võib tekkida probleeme fondi või tema instrumendi valikul.
· depoopank (depositoorium) hoiab fondi vara ning täidab muid talle seadusega pandud ülesandeid. Peab väärtpaberikontosid ja teeb vastavaid tehinguid kontodel. Investeerimisfondi eelised: · diversifitseerimine riskid on hajutatud mitme aktsia vahel, sobilik algajale investorile · madalad operatsioonikulud · likviidsus osakud on likviidsemad kui aktsiad professionaalne juhtimine fonde juhivad väljaõppinud ja kogemustega professionaalid. 21. Investeerimisfondide liigitus Investeerimisfondid jagatakse kaheks: · avatud investeerimisfond. Avatud ehk lepingulist tüüpi investeerimisfond on kohustatud igal ajamomendil kui investor seda soovib ostma tagasi fondiosaku puhasväärtuse alusel. Enamik Eestis tegutsevaid investeerimisfonde on lepingulised. Eestis moodustab lepingulise investeerimisfondi eriliigi pensionifond, millel on omakorda kaks alaliiki: kohustuslik
eeskirju, võidakse kehtestada sanktsioone. Euroala liikmesriikide puhul võib see toimuda hoiatuste ning lõpuks ka rahaliste sanktsioonide vormis, hõlmates trahve, mis moodustavad kuni 0,2% SKPst, kui nad ei järgi kas ennetavaid või korrigeerivaid eeskirju või 0,5% SKPst, kui nad ei järgi korduvalt korrigeerivaid eeskirju. Lisaks sellele võidakse kõigi liikmesriikide (v.a Ühendkuningriigi) puhul peatada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (nt Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfond) kulukohustused või maksed. Stabiilsuse ja kasvu pakt (Stability and Growth Pact) on ELi majanduspoliitika koordineerimise instrument, millest tulenevad eelarveküsimusi käsitlevad protseduurid: (i) stabiilsus- ja konvergentsiprogrammid vastavalt europiirkonna ja
Kui investorid mõistusele tulevad, läheb "mull" katki ning hinnad langevad järsult normaalsele tasemele. Krahhi ennetamiseks tuleb jälgida märke, mis näitavad, kas aktsiaturg on jõudnud seisundi lähedale, kus paanilise kasumivõtmise vallandamiseks piisab n.-ö liblika tiivalöögist. Ettevaatlikuks tuleb muutuda siis, kui buum on jõudnud massidesse - teile tundub, et igaüks spekuleerib aktsiaturul, tuttavad hakkavad teiega tänaval või kõrtsis kohtudes rääkima aktsiatest, investeerimisfondide portfellid kasvavad tormiliselt, ajalehed kirjutavad üleöö rikkaks saanud inimestest ning tohututest võimalustest, mis avanevad aktsiaturul. Aktsiate müümisele tasub hakata mõtlema hetkel, kui aktsiaindeksid ja aktsiate hinnad jäävad vahepeal kõikuma oma kõigi aegade kõrgeima taseme lähedale ega suuda jätkata rekordite löömist. See näitab, et ettevaatlikud investorid on hakanud oma positsioone likvideerima, müües aktsiad hilja ärganud kodanikele
regulatsioonid, mis peavad tagama suurima tulemuslikkuse. Erinevatest regulatsioonidest tekivad ka siseauditi funktsioonile erinevad kontrolliobjektid: 1) kas tegevus on kooskõlas kehtiva seadusandlusega; 2) kas sisemised regulatsioonid on kooskõlas seadustega; 3) kas organisatsioon järgib kehtestatud regulatsiooni. Siseauditi funktsioon rakendati seadusandlikult Eestis mitmetes erinevates seadustes, näiteks krediidiasutuste seaduses, investeerimisfondide seaduses, kindlustustegevuse seaduses, kogumispensionide seaduses. Krediidiasutuste seaduses on üpris põhjalikult fikseeritud korporatiivsete finantsasutuste siseaudit, käsitletakse sõltumatuse küsimust, efektiivse tegutsemise probleeme, raporteerimise valdkonda jne. Seaduse põhimõtted on rakendatavad ka erasektori muudes valdkondades. Avalikus sektoris kehtestati siseauditi kohustus Vabariigi Valitsuse määrusega 2002. aastal.
mis peavad tagama suurima tulemuslikkuse ehk efektiivsuse. Erinevatest regulatsioonidest tekivad ka siseauditi funktsioonile erinevad kontrolliobjektid: 1. Kas tegevus on kooskõlas kehtiva seadusandlusega; 2. Kas sisemised regulatsioonid on kooskõlas seadustega; 3. Kas organisatsioon järgib kehtestatud regulatsiooni. Siseauditi funktsioon rakendati seadusandlikult Eestis mitmetes erinevates seadustes. Seda on kasutatud krediidiasutuste, investeerimisfondide, kindlustustegevuse ja kogumispensionite seadustes. Krediidiasutuste seaduses on üpris põhjalikult fikseeritud korporatiivsete finantsasutuste siseaudit. Käsitletakse sõltumatuse küsimust, efektiivse tegutsemise probleeme, raporteerimise valdkonda jne. Seaduse põhimõtted on rakendatavad ka erasektori muudes valdkondades (Eestis AS-id). Siseaudiitor vastutab selle eest, et näha ettevõtet ohustavaid riske. Selleks tuleb siseaudiitori
Intress sõltub raha pakkumisest. Fikseeritud; suurendame v vähendame raha massi-intress muutub (alaneb) – püstised M- id Inflatsiooni pole, kui nõudlust ei ole. Majanduskasv on madal. Raha instrumendid M0 (rahabaas)=sularaha (C) ja pankade vahendid Eesti Pangas (reservid) M1=sularaha+ nõudmiseni hoiused M2= M1 + tähtajalised hoiused M3= M2 + muud likviidsed vahendid „Raha asendajad“- CD, säästuhoiused, investeerimisfondide osakud jm. Näeme raha paljunemist, raha on likviidsem, raha tegemine sularahaks on keerulisem, kuidas keskpanga poolt kontrollime? Rahamass Mõjutab majandusaktiivsust Makromajandustegurite mõju Rahamassi kujundamine keskpanga poolt (monetaarpoliitika): Reservmäära muutmine Vabaturu operatsioonid o Väärpaberite ost-müük o Intressimäärade juhtimine o Likviidsus Püsivõimalused o Laenamine
sealhulgas tehingud tšekkide, vekslite, hoiusesertifikaatide ja muude selletaoliste instrumentidega; (KMS § 16 lg 21 p 7) - väärtpaberite emiteerimise, müügi ja ostmisega seotud tehingud ja toimingud; (KMS § 16 lg 21 p 8) - rahamaakleri tegevus; (KMS § 16 lg 21 p 9) - KMS § 16 lg 21 p-des 1–9 nimetatud teenustega seotud läbirääkimisteenus; (KMS § 16 lg 21 p 10) - investeerimisfondide seaduses sätestatud investeerimisfondi ja muu finantsjärelevalve alla kuuluva Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi investeerimisfondi valitsemine, sealhulgas fondivalitseja ülesannete edasiandmise korral fondi valitsemisega seonduvate teenuste osutamine fondile. (KMS § 16 lg 21 p 11) 19. Milliseid kaupu ja millistes määrades võib Eestisse maksuvabalt importida? Käibemaksuga ei maksustata järgmiste kaupade importi: (KMS § 17 lg 1)
ei mõjuta tavaliselt investori omandi väärtust ning selle tulusust. Aktsiate tühistamine on üks aktsiakapitali vähendamise meetod. Aktsiakapitali vähendamine võib osutuda hädavajalikuks kahjumi katmiseks (nn aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine) aga mõnedel juhtudel ka näiteks võimaldamaks ettevõttel teostada uut aktsiaemissiooni. Aktsiate tühistamise puhul muutub mingi osa aktsionärile kuuluvatest aktsiatest tühisteks. Kaasneb ühe aktsia turuhinna tõus. Investeerimisfondide liigid: indeksfondid, aktsifondid, segafondid, võlakirjafondid, rahaturufondid. Indeksfondid enamik aktsiafonde on aktiivselt juhitavad, siis eksisteerib ka fonde, mis üritavad imiteerida teatud aktsiaindeksit. Aktsiafondid investeerivad peamiselt aktsiatesse. Segafondid investeerivad nii võlakirjadesse kui ka aktsiatesse. Võlakirjafondid investeerivad peamiselt võlakirjadesse. Rahaturufondid paigutavad vahendeid rahaturuinstrumentidesse.
paremini ja tegevusega kaasnevad väiksemad kulud. Vaatamata sellele ei ole näiteks Eestis ühistupangad eriti levinud, kuigi mõnes maapiirkonnas on nendel oluline roll. Spetsiifilisteks pankadeks on investeerimispangad. Need ei tegele klientide raha hoiustamise ega arvelduste teostamisega, vaid peamiseks tegevusvaldkonnaks on väärtpaberiemissioonide korraldamine, väärtpaberite maaklerlus ja diilerlus, konsultatsioonid ja klientide väärtpaberipositsioonide ja investeerimisfondide haldamine, ühinemiste ja ülevõtmiste korraldamine. Panga kui ettevõtte eesmärgiks on samuti maksimeerida oma aktsionäride rikkust. Seejuures tuleb arvestada konkurentsiga, sotsiaalsete teguritega ja tugeva seadusandliku regulatsiooniga. Panga puhul tuleb kindlasti käsitleda mitmesuguseid riske (vt joonis 9.1). Krediidirisk on risk, et klient jätab krediidi tagastamata. Selle põhjuseks võib olla kliendi maksejõuetus vms
Viimasel kümnendil on hakatud ka selles süsteemis kasutusele võtma mõningaid anglosaksi mudeli põhimõtteid. Osaliselt on seda tinginud asjaolu, et mitmed Euroopa edukad korporatsioonid on noteerinud end USA börsidel, kus tuleb arvestada ameerikaliku majandusmudeliga. Teiseks põhjuseks on mõjukaks saanud pensionifondid, mis taotlevad finantsturgude efektiivsust. Anglosaksi süsteem. Selles süsteemis on olulisel kohal pensionifondid, omades suurt osa riigi aktsiaturust. Pensionifondide, investeerimisfondide ja elukindlustusseltside juhid kontrollivad aktiivselt oma portfelliettevõtteid. Ettevõtte juhtide tegevuse eesmärgiks peab olema peamiselt aktsia hinna tõus. Vastasel juhul võidakse juhid vallandada. Seetõttu on levinud ka ülevõtmised suuremate ja edukamate korporatsioonide poolt äritegevuse efektiivsemaks muutmiseks. Üks vähem räägitud põhjus, miks niisugust survet avaldatakse, on see, et tihti omavad fondid suurt hulka mingite ettevõtete aktsiatest, millest on raske
tasaarvestada kuni 50% riiklikust pensionist. Pensionärile säilitatakse vähemalt 50% rahvapensioni määrast. 11.18. Pensioni ümberarvutamine 12. Kogumispension Kogumispension moodustab Eestis pensionireformi teise ja kolmanda samba. Kogumispension jaguneb kaheks: 1) kohustuslik kogumispension ning 2) vabatahtlik kogumispension. Kogumispensione haldavad eraõiguslikud pensionifondid, kes reeglina asuvad erinevate pankade juures. Pensionifondide tegevust reguleeritakse nii investeerimisfondide kui ka kogumispensionide seaduse (edaspidi KPS) (RT I 2004, 37, 252... I 23.12.2013,43) alusel. 12.1. Kohustuslik kogumispension Kohustuslik kogumispension on isikule tagatud perioodiline hüvitis, mille saamiseks omandatakse kohustusliku kogumispensioni maksete, isiku eest makstud sotsiaalmaksust sotsiaalmaksu seadusega määratud osa ja vanemahüvitiselt makstud täiendavate sissemaksete eest kohustusliku pensionifondi osakuid ning mis makstakse välja pensionifondist või mille maksab
annaabi.ee 
