Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-03-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kooliaeg1
Õppematerjali autor
Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad Kindlustusseltsid: Kindlustusselts on äriühing, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel kahju hüvitamine. Kindlustuse põhiliigid: a) Kahjukindlustus - lepingud riskide maandamiseks; b) Elukindlustus - lepingud nii riskide maandamiseks, kui ka säästude kogumiseks. Kindlustusvahendaja - Kindlustusmaakler - esindab kindlustusvõtja huve; Kindlustusagent - esindab konkreetse kindlustusseltsi huve 6. Fondivalitsejad ja fondid Fondivalitsejad - Fondivalitseja on aktsiaselts, mille põhiliseks tegevusalaks on fondide või väärtpaberiportfellide valitsemine. Fondi valitsemine:• fondi aktsiate või osakute väljalaske korraldamine; • fondi vara investeerimine; • fondi vara üle arvestuse pidamine jm. Investeerimis- ja pensionifondid: Lepingulised investeerimisfondid on ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogumid, mille vara valitseb fondivalitseja.
Kindlustusseltsid Kindlustusselts on äriühing, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel kahju hüvitamine. Kindlustuse põhiliigid: a. Kahjukindlustus(9) - lepingud riskide maandamiseks b. Elukindlustus(4) - lepingud nii riskide maandamiseks kui ka säästude kogumiseks Kindlustusvahendaja Kindlustusmaakler(36) - esindab kindlustusvõtja huve Kindlustusagent - esindab konkreetse kindlustusseltsi huve 6. Fondivalitsejad ja fondid Fondivalitsejad(19) Fondivalitseja on aktsiaselts, mille põhiliseks tegevusalaks on fondide või väärtpaberiportfellide valitsemine. Fondi valitsemine: · fondi aktsiate või osakute väljalaske korraldamine · fondi vara investeerimine · fondi vara üle arvestuse pidamine jm. Investeerimis-ja pensionifondid Lepingulised investeerimisfondid on ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogumid, mille vara valitseb fondivalitseja. Aktsiaseltsina asutatud fondid (1 fond)
2004 LHV peakontor kolib City Plaza büroohoonesse aadressil Tartu mnt 2, Tallinn. LHV ärinime muutmine: LHV Directist saab AS Lõhmus, Haavel & Viisemann 2005 Seesami pensionifondide ülevõtmine, "Börsihai" laieneb Lätti ja Leetu. Alustab investeerimistoode "Lapsekonto" 2006 LHV ja GILD Bankers'i jagunemine kaheks eraldiseivaks äriühinguks 2007 Personaalse nõustamise teenuse ja Balti Pro algus LHV investeerimisfondide LHV Maailma Aktsiad Fond ja LHV Tõusva Euroopa Alfa Fond loomine. Logo muutmine: ASist Lõhmus, Haavel & Viisemann saab LHV Pakuvad oma klientidele professionaalset väärtpaberivahendust, personaalset nõustamist ja portfellihaldusteenust, aidates klienti parimate investeerimisalaste lahenduste leidmisel. 1. väärtpaberiga seotud korralduse vastuvõtmine ja edastamine; 2. väärtpaberiga seotud korralduse täitmine kliendi nimel
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Kaie Kamm VÄÄRTPABERID Referaat õppeaines rahvusvahelised investeeringud Õppejõud: Kristo Krumm Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Tänapäevased väärtpaberiturud võimaldavad isikul, kes soovib paigutada oma raha väärtpaberitesse, ehk investoril, valida paljude investeerimisvõimaluste vahel. Väärtpaberitesse investeeritakse erinevatel eesmärkidel kas dividendide, intresside või väärtpaberi turuhinna
79. Nimetage rahanduse erikursusi. Rahandus kui õppeaine on väga mitmetahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahndus jms. 80. Millega tegeletakse finantsjuhtimises? Finantsjuhtimises on omavahel põimunud finantsarvestus, mikro- ja makroökonoomika, statistika ning matemaatika. Järjest rohkem on hakatud rõhutama ka õiguslikke aspekte. Seetõttu võib finantsjuhtimist nimetada ka interdisplinaarseks õppeaineks, mis eeldab häid eelteadmisi teistest majandusainetest ja loogilist mõtlemist. 81. Mis on investeerimisotsused ja mis finantseerimisotsused
2007. a kohustuslik kõikidele liikmesriikidele. lk. 241-252 (lisaks: Väärtpaberite teejuht lk. 67-82) 16. Investeerimisfondide eelised ja puudused 17. Fondide tüübid: avatud, kinnised, kasvufondid, väärtusfondid, tulufondid AVATUD: •tegemist pole iseseisva juriidilise isikuga; •fond on kohustatud igal ajahetkel, kui investor seda soovib, oma osakuid tagasi ostma; •osaku tagasiostmisel peab fond maksma investorile osaku puhas-väärtuse (net asset value – NAV), millest võib olla maha lahutatud fondi tingimustes välja toodud osaku tagasivõtu tasu; •potentsiaalsetel investoritel on alati võimalik fondiga liituda, ostes fondilt uusi osakuid. KINNISED: •tegemist on juriidiliselt iseseisva isikuga; •fond ei ole kohustatud investoritelt aktsiaid tagasi ostma; •fond ei ole peale asutamist avatud uutele investeeringutele, st ta ei ole kohustatud uusi
omakapitaliinstrument. (SME IFRS terminite sõnastik, RTJ 3 „Finantsinstrumendid“) Väärtpaber on finantsinstrument, mis võib kirjeldada omandisuhet (aktsia, fond), võlasuhet (võlakiri) või õigust omandisuhtele (tuletisväärtpaber). 8. Investeerimisfondid: tüübid, NAV Investeerimisfondide tüübid Kasvufond (growth fund) – paigutab investorite raha kasvuaktsiatesse; kõrge riskitasemega fond Tulufond (income fund) – paigutab investorite raha võlakirjadesse või stabiilsete dividendiga kvaliteetaktsiatesse; väiksema riskitasemega fond Väärtusfond (value fund) – paigutab investorite raha fundamentaalselt allahinnatud väärtpaberitesse. Aktsiafond - keskmisest kõrgema riskitasemega fond Võlakirjafond (intressifond, fixed income fund) -madala riskitasemega fond Segafond - paigutab raha nii aktsiatesse, võlakirjadesse kui deposiitidesse
Investor ei saa mõjutada fondivalitseja investeerimisotsuseid Investor ei saa oma vara turuväärtuse muutumist reaalajas jälgida, kuna fondiosaku puhasväärtus arvutatakse vaid kord päevas Osaku puhasväärtus pole ennustatav Algne hoiusumma ja tootlus pole garanteeritud LIIGITUS Aktsiafondid Võlakirjafondid Rahaturufondid Segafond Fondifond Riskikapitalifond Sektori fond Hedge-fund 43. Aktsiate liigitus ja olemus Kasvuaktsiad – iseloomustab konkurentidest suurem müügitulu ja kasumi kasv, dividende ei maksta Dividendiaktsiad – makstakse turu keskmisest paremaid dividende, investeeritakse dividendi saamise eesmärgil 44. P/E suhtarv = Hind ühe aktsia kohta / Puhaskasum ühe aktsia kohta 15 P – hind ühe aktsia kohta E – puhaskasum ühe aktsia kohta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid