II samba pensionifondid (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Turismiosakond
Grete Jakobson
Katriin Mats
Annaliisa Orro
TH2
II SAMBA PENSIONIFONDID
Uurimistöö
Pärnu 2011

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. II SAMBA PENSIONIFONDID JA NENDE PAKKUJAD 5
1.1 II samba pensionifond 5
1.2 AS LHV Varahalduse, AS SEB Varahalduse ja Swedbank Investeerimisfondide AS pensionifondid 6
2. AS LHV VARAHALDUSE, SWEDBANK INVESTEERIMISFONDIDE AS JA AS SEB VARAHALDUSE FONDIDE VÕRDLEVANALÜÜS 9
2.1 Pensionifondide turuosad, teenustasud ja tootlus 9
2.2 Pensionifondide turuosad liitujate ja liitujate vanuse lõikes 15
KOKKUVÕTE 18
VIIDATUD ALLIKAD 20

SISSEJUHATUS

Kohustuslik kogumispension ehk II pensionisammas kuulub Eestis kehtivasse rahvusvaheliselt tunnustatud kolmesambalisesse pensionisüsteemi. Kõigile kohustuslik teine pensionisammas põhineb asjaolul, et inimene kogub ise raha ajaks, mil ta on pensioniealine. Kohustuslik pensionisammas koosneb kahest osast: kogumisfaasist, mille vältel tehakse sissemakseid pensionifondi ja väljamaksefaas, mil sõlmitakse pensionileping ning makstakse selle alusel pensioni.
Teise samba pensionifond, selle pakkujatega seonduvad tasud ja probleemid on aktuaalsed , kuna pensionifondiga liitmine on kohustuslik kõigile, kes on sündinud aastal 1983 ja hiljem ning see puudutab kõiki eelpool nimetatud ühiskonnaliikmeid.
Antud töö eesmärk on analüüsida II samba pensionifondide hetkeseisu Eestis, sh anda ülevaade pensionifondide pakkujatest, kirjeldada pensionifondiga liitunute arvu statistiliselt, võrrelda AS LHV Varahalduse, AS SEB Varahalduse ja Swedbank Investeerimisfondide AS pensionifonde ja teostada võrdlevanalüüs antud teenuspakkujate turuosadest, tasudest ja tootlusest. Töö eesmärgi saavutamiseks on seatud järgnevad ülesanded:

• anda ülevaade pensionifondide pakkujatest Eestis;
  
• kirjeldada pensionifondidega liitunute arvu statistiliselt;
  
• võrrelda AS LHV Varahalduse, AS SEB Varahalduse ja Swedbank Investeerimisfondide AS pensionifonde;
  
• teostada võrdlevanalüüs antud teenuspakkujate turuosadest, tasudest ja tootlusest;
  
• anda omapoolne hinnang pensionifondidele.
  

Töö autorid tuginesid töö kirjutamisel pensionikeskuse statistikale, antud teenuspakkujate prospektidele ja internetilehekülgedel olevale informatsioonile
Töö on jagatud kaheks peatükiks. Esimeses peatükis selgitatakse II pensionisamba olemust ja võrreldakse AS LHV Varahalduse, AS SEB Varahalduse ja Swedbank Investeerimisfondide AS pensionifonde. Teises peatükis tehakse võrdlevanalüüs antud teenuspakkujate turuosade, pensionifondide valitsemistasude ja tootluse ning liitujate vanuselise jaotuse kohta.

1. II SAMBA PENSIONIFONDID JA NENDE PAKKUJAD

1.1 II samba pensionifond

II sammas ehk kogumispensioni kohustuslik sammas on peamine tugi riiklikule pensionile. II sammast nimetatakse kohustuslikuks, kuna sellega liitumine on 1983. aastal ja hiljem sündinutele kohustuslik. Makse tasumise õigus ja kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Kui isik, kellele on II sambaga liitumine kohustuslik, ei ole ise endale pensionifondi valinud, loositakse talle fond konservatiivse strateegiaga pensionifondide seast. (Prospekt 2011)
Eestis tegutsevad kohustusliku kogumispensioni fonde haldavad ettevõtted on:

• Danske Capital AS
  
• ERGO Funds AS
  
• AS LHV Varahaldus
  
• Nordea Pensions Estonia AS
  
• AS SEB Varahaldus
  
• Swedbank Investeerimisfondid AS
  

Kogumispensioni statistikaülevaate 2011. aasta III kvartali kohaselt on kogumispensioniga liitunute arv 620 034. Nendest 75% on liitunud progressiivsete fondidega, 11,2% tasakaalustatud fondidega, 7,2% konservatiivsete fondidega ning 6,6% on valinud uue agressiivse fondi. Konservatiivsed ja tasakaalustatud fondid kaotavad pidevalt oma turuosa suurema aktsiaosakaaluga fondidele. Loositud liitujaid oli septembri lõpuks kokku 18 981, nendest ligikaudu 80% olid esitanud hiljem pensionifondi vahetamisavalduse ning 96%-l juhtudest oli uueks fondiks valitud progressiivne pensionifond. Pensionifondide vahetamise tulemusena on oma turuosa jätkuvalt kasvatanud AS LHV Varahaldus, kes on saavutanud Danske Capital AS ettevõttega võrdse 12,1 protsendilise turuosa. AS SEB Varahaldus ja Swedbanki Investeerimisfondide AS turuosad on jätkuvalt langenud ning on olnud madalaimal tasemel alates 2003. aastast – kokku 69%. (Kohustusliku kogumispensioni statistika 2011)
Valitsemistasu suurusel ja tootlusel ei ole omavahel olulist seost. Konservatiivsetest fondidest võtab Swedbank K1 keskmisest kõrgemat tasu, kuigi tootlus on viimasel kõige madalam. Uutest fondidest on efektiivseimad Nordea A ja B pensionifondid. Vanadest fondidest on aga LHV L, LHV S ja LHV XL. Kõik uued energilised fondid on tänu tootlikkuse langusele viimases kvartalis kõige kehvema tootluse ja tasu suhtega. Valitsemistasu suuruse ja fondide suurusel ei ole samuti olulist seost. Pigem on väiksemad tasud just väiksemate mahtudega fondivalitsejatel, näiteks ERGO Funds AS’l. ( Ibid .)
Antud töös keskenduvad autorid kolmele kogumispensionifonde haldavale ettevõtetele: AS LHV Varahaldus, Swedbank Investeerimisfondid AS ning AS SEB Varahaldus. AS LHV Varahalduses on viis fondi: LHV XS, LHV S, LHV M, LHV L ja LHV XL. Swedbank Investeerimisfondid AS’ile kuulub neli fondi: K1 ehk konservatiivse strateegiaga pensionifond, K2 ehk tasakaalustatud strateegiaga pensionifond, K3 ehk kasvustrateegiaga pensionifond ja K4 ehk aktsiastrateegiaga pensionifond. AS SEB Varahalduse neli fondi on: Konservatiivne Pensionifond, Optimaalne Pensionifond, Progressiivne Pensionifond ning Energiline Pensionifond.

1.2 AS LHV Varahalduse, AS SEB Varahalduse ja Swedbank Investeerimisfondide AS pensionifondid

AS LHV Varahalduse, AS SEB Varahalduse ja Swedbank Investeerimisfondide AS pensionifondide võrdlemisel on kasutatud viimaste prospektidest saadud informatsiooni ning antud peatükis analüüsivad töö autorid neid andmeid, tehes omapoolseid soovitusi .
Kõige madalama riskitasemega pensionifondid on Swedbank Investeerimisfondi AS’l konservatiivse strateegiaga fond ehk Pensionifond K1, AS SEB Varahaldusel Konservatiivne Pensionifond ning AS LHV Varahaldusel Pensionifond LHV XS ja LHV S. Kõik need pensionifondid on moodustatud 2002.aastal. Nimetatud pensionifondid on mõeldud väikese riskitaluvusega pensionikogujale, vanemaealistele ning konservatiivsetele inimestele. Fondide eesmärk nendes pankades on kogutud vara säilitamine ja selle võimalikult väike kõikumine kogumisperioodi vältel. Nii Swedbank’i, SEB panga ja LHV panga konservatiivsed fondid investeerivad võlakirjadesse ja krediidiasutuste hoiustesse. LHV XS ja Konservatiivne Pensionifond eeldavad, et investeeringu pikkuseks on kuni 3 aastat, Pensionfondil K1 pole seda tähtajaliselt välja toodud, kuid võib arvestada samuti lühikese investeerimistähtajaga. LHV S fondil on samad kriteeriumid, mis LHV XS fondil, kuid viimased erinevad teineteisest sellepoolest, et LHV S on tootlikum, kuna sinna investeeritakse rohkem kapitali.
Riskiskaalal asuvad järgmisel astmel madal-keskmise riskiga Pensionifond K2, Optimaalne Pensionifond ja LHV M, millest Pensionifond K2 ja LHV M on loodud 2002. aastal ning Optimaalne Pensionifond 2008. aastal. Madal-keskmise riskiga fondid on mõeldud investorile, kes soovib kapitali kasvu eelkõige pikemas perspektiivis. Nii LHV M, Optimaalne Pensionifond kui ka Pensionifond K2 investeerivad kuni 25% varadest aktsiaturgudele. Erinevus seisneb selles, et Pensionifond K2 investor ootab stabiilset tootlust ilma vara väärtuse lühiajalise olulise kõikumiseta, aga LHV M fondis peaks investor sellega arvestama. Kõikides fondides tuleks arvestada keskmise või pikema investeerimistähtajaga. Optimaalse Pensionifondi soovituslik kogumisperiood on vähemalt 3 aastat ning LHV M fondil 3-10 aastat.
Keskmise riskitasemega fondid on Pensionifond K3, Progressiivne Pensionifond ning LHV L. Kõik need fondid on moodustatud 2002.aastal. Nimetatud fondid on mõeldud investorile, kes tahab suuremat pikaajalist kapitalikasvu ning on valmis taluma keskmist pensionivara väärtuse kõikumist. Kõik fondid investeerivad 50% aktsiatesse ja võlakirjadesse. Investor peab olema valmis võtma keskmisest kõrgemat riski ning arvestada tuleks pikema investeerimistähtajaga. Progressiivse Pensionifondi soovituslik kogumisperiood on rohkem kui 3 aastat ning LHV L fondis on mõistlik investeerimispikkus enam kui 10 aastat, Pensionifondis K3 pole ajaliselt seda välja toodud. Hetkel on LHV XL samade tingimustega, kuid tootlikum kui LHV L. Alates 2012. aastast muutub LHV XL kõrge riskiga pensionifondiks.
Kõrge riskitasemega on Swedbank’i Pensionifond K4 ning SEB Energiline Fond. Mõlemad on loodud 2009. aastal. Need fondid on loodud kõrge riskitaluvusega investorile, kes on suurima oodatava pikaajalise kapitalikasvu nimel valmis taluma osaku väärtuse ulatuslikke lühiajalisi kõikumisi. Pensionifondid investeerivad kuni 75% varast aktsiaturgudel. Lisaks tuleks arvestada võimalikult pika investeerimistähtajaga. Energilise Fondi soovituslik kogumisperiood on rohkem kui 5 aastat ning Pensionifond K4 perioodi pole ajaliselt määratud.
Sobiva fondi valik sõltub oodatavast tulust ning isiku riskitaluvusest – mida suuremat pikaajalist tulu investor oma investeeringult soovib, seda riskantsemat pensionifondi tuleks eelistada. Nii Swedbank Investeerimisfondid AS, AS SEB Varahaldus kui ka AS LHV Varahaldus on nooremaealistele suunatud suurema aktsiaosalusega fondid ning vanuse kasvades aktsiaosakaal väheneb.

2. AS LHV VARAHALDUSE, SWEDBANK INVESTEERIMISFONDIDE AS JA AS SEB VARAHALDUSE FONDIDE VÕRDLEVANALÜÜS

2.1 Pensionifondide turuosad, teenustasud ja tootlus

Antud uurimistöös võrdlevad töö autorid kolme Eesti panga – AS LHV Varahalduse, Swedbank Investeerimisfondide ja AS SEB Varahalduse - kogumispensioni fonde. Neil pankadel on Eestis suurim turuosa. Kahel viimasel on suurim turuosa, mis on tingitud pankade mastaapsusest ja pikaajalisest Eesti turul eksisteerimisest. Väga paljud inimesed omavad arvelduskontosid, hoiuseid ja muid investeerimisfonde Swedbank’is ja SEB pangas ja seetõttu on viimaste kogumispension samuti antud pankades.
AS LHV Varahalduse pank asutati 1999. aastal, kuid alles alates 2009. aastast tegutseb ta pangana (AS LHV Varahaldus 2011). Kuna eelnevalt oli pangas võimalik avada vaid investeerimisfonde ja puudusid hoiuste ning arveldusteenuste võimalused, olid enamik Eesti inimestest valinud Swedbank’i ja ja SEB panga. Joonisel 1 on välja toodud kohustusliku pensionisamba valitsejate turuosad protsentides 31.10.2010 seisuga.
Joonis 1. Kohustusliku pensionisambaga liitunute arv protsentides. Allikas: EVK Pensionikeskus 2011.
Enim on liitunuid Swedbanki pensionifondidega, kes moodustavad 48,19% kõigist liitujatest, arvuliselt on neid 292 208. Teisel kohal on SEB pensionifondid 168 351 liitujaga, mis on 27,76%. LHV pensionifondidega on liitunud 8,8% ehk 53 335 inimest.
Kõigis kolmes pangas on võimalik liituda konservatiivse, tasakaalustatud, progressiivse ja agressiivse strateegiaga (välja arvatud LHV pangas) pensionifondiga. Pankade konservatiivsed fondid on LHV puhul Pensionifond S ja XS, Swedbank’il Pensionifond K1 ja SEB pangal Konservatiivne Pensionifond. Alljärgnev tabel 1 iseloomustab konservatiivsete pensionifondide väljalasketasu, tagasivõtmistasu ja valitsemistasu.
Tabel 1. Konservatiivsete fondide väljalasketasud, tagasivõtmistasud ja valitsemistasud.
Väljalasketasu
Tagasivõtmistasu
Valitsemistasu
LHV Pensionifond S
0%
1%
1,2%
LHV Pensionifond XS
0%
1%
0,9%
Swedbank Pensionifond K1
0%
1%
1,19%
SEB Konservatiivne Pf.
0%
1%
0,95%
Allikas: Pensionikeskus, fonditasude võrdlused 2011. (Autori koostatud)
Tabelist selgub , et kõigi konservatiivsete kogumispensionide fondide väljalasketasu ehk osakute väljalaskmisel fondivalitseja poolt võetav teenustasu on 0%. Tagasivõtmistasu ehk osakute lunastamisel fondivalitseja poolt võetav teenustasu on 1%. Antud fondivalitsejad erinevad üksteisest valitsemistasu poolest. Kõige suurem on see Swedbank Pensionifond K1 puhul, mis on 1,19%. Väikseim valitsemistasu on LHV Pensionifond XS’l 0,9%.
Fondid sobivad eelkõige madala riskitaluvusega investorile, kellel on pensionieani jäänud vaid mõned aastad. Samuti sobivad fondid neile, kelle jaoks on oluline kogunenud pensionivara väärtuse väike kõikumine kogumisperioodi vältel. Kuna valitsemistasu on kõige väiksem SEB Konservatiivse Pensionifondi puhul soovitavad autorid valida antud fondi.
Suurim valitsemistasu on LHV Pensionifondil S, kuid viimase tootlus on samuti suurim: jooksval kuul 0,10%, jooksval aastal 1,78% ja fondi loomise alguses 71,18% (LHV Pensionifondid 2011).
Joonisel 2 on välja toodud konservatiivsete fondide (LHV S, LHV XS, SEB Konservatiivne ja Swedbank K1) tootlused süsteemi loomisest alates.
Joonis 2. Konservatiivsete fondide tootlused süsteemi loomisest. (LHV Pensionifondid 2011)
Konservatiivsetest fondidest on suurim tootlus LHV S pensionifondil 71,18% ja LHV XS pensionifondil 57,85%. Väikseim tootlus on Swedbank K1 pensionifondil 18,09%.
LHV, Swedbanki ja SEB panga tasakaalustatud fondid on järgnevad: Swedbank Pensionifond K2, LHV Pensionifond M ja SEB Optimaalne Pf. Fondide väljalasketasud, tagasivõtmistasud ja valitsemistasud on toodud välja tabelis 2.
Tabel 2. Tasakaalustatud fondide väljalasketasud, tagasivõtmistasud ja valitsemistasud.
Väljalasketasu
Tagasivõtmistasu
Valitsemistasu
LHV Pf M
0%
1%
1,6%
Swedbank Pensionifond K2
0%
1%
1,46%
SEB Optimaalne Pf
0%
1%
1,3%
Allikas: Pensionikeskus, fonditasude võrdlused 2011. (Autori koostatud)
Tasakaalustatud fondide väljalasketasud on kõikide pankade puhul 0% ja tagasivõtmistasud 1%. Erinevad valitsemistasud, mis SEB Optimaalse Pensionifondi puhul on 1,3%, Swedbank Pensionifond K2 1,46% ja LHV Pensionifond M 1,6%.
Tasakaalustatud pensionifondid sobivad eelkõige neile, kes on valmis võtma mõõdukat aktsiariski, kuid kellele ei sobi konservatiivse fondi tasakaalukus. Kuna fondide valitsemistasud on erinevad, soovitavad autorid valida LHV Pensionifondi M, kuna kuigi viimase valitsemistasu on küll suurim on ka tema tootlus kõrgeim. Joonisel 3 on välja toodud pensionifondide LHV M ja Swedbank K2 tootlused, kuna viimaste tootlikkused on võrreldes SEB Optimaalse pensionifondiga suuremad.
Joonis 3. Tasakaalustatud fondide tootlused süsteemi loomisest. (LHV Pensionifondid 2011)
Tasakaalustatud fondidest on tootlus suurem LHV M Pensionifondil 57,7% ja madalam Swedbank K2 Pensionifondil 26,27%. Seetõttu on töö autorite arvates kõige mõistlikum investeerida LHV M Pensionifondi.
Progressiivsed fondid, mis investeerivad vähemalt 50% varadest võlakirjadesse ja hoiustesse ning kuni 50% aktsiatesse on antud pankade puhul LHV Pensionifond L ja XL, Swedbank Pensionifond K3 ja SEB Progressiivne Pf. Tabelis 3 on välja toodud viimaste fondide väljalasketasud, tagasivõtmistasud ja valitsemistasud.
Tabel 3. Progressiivsete fondide väljalasketasud, tagasivõtmistasud ja valitsemistasud.
Väljalasketasu
Tagasivõtmistasu
Valitsemistasu
LHV Pensionifond L
0%
1%
2%
LHV Pensionifond XL
0%
1%
1,88%
Swedbank Pensionifond K3
0%
1%
1,42%
SEB Progressiivne Pf.
0%
1%
1,4%
Allikas: Pensionikeskus, fonditasude võrdlused 2011. (Autori koostatud)
Eelnevatele fondidele sarnaselt puuduvad ka progressiivsetel fondidel väljalasketasud ja tagasivõtmistasud on kõigi nelja fondi puhul 1%. Valitsemistasu on kõrgeim LHV Pensionifond L puhul – 2% ja madalaim SEB Progressiivsel Pensionifondil 1,4%.
Valitsemistasude järgi on töö autorid arvamusel, et mõistlik oleks valida SEB Progressiivne Pensionifond. Tootlus on aga progressiivsete fondide loomisest alates olnud suurim LHV L ja LHV XL Pensionifondidel. Need, kes soovivad oma pensionifondist saada suurimat kasu, peaksid investeerima LHV pensionifondidesse, milledel on ühtlasi ka suurim valitsemistasu. Joonisel 4 on toodud progressiivsete fondide tootlused.
Joonis 4. Progressiivsete fondide tootlused süsteemi loomisest (LHV Pensionifondid 2011)
Suurim tootlikkus on LHV Pensionifondidel L ja XL, vastavalt – 94,76% ja 64,55%. Neile järgneb Swedbank K3 Pensionifond 43,28% ja SEB Progressiivne Pensionifond 40,56%.
Agressiivse strateegiaga fondid on eelpool mainitud kolmest pangast vaid Swedbank’il Pensionifond K4 ja SEB pangal Energiline Pensionifond. Mõlemad pangad investeerivad vähemalt 75% varadest aktsiatesse. Antud fondid sobivad neile, kes on keskmisest kõrgema riskitaluvusega ja kellel on pensioniealiseks saamiseni aega enam kui viis aastat. Tabelis 4 on toodud välja antud pankade fonditasude võrdlus.
Tabel 4. Agressiivsete fondide väljalaske-, tagasivõtmis-ja valitsemistasu võrdlus.
Väljalasketasu
Tagasivõtmistasu
Valitsemistasu
Swedbank Pensionifond K4
0%
1%
1,59%
SEB Energiline Pensionifond
0%
1%
1,7%
Allikas: Pensionikeskus, fonditasude võrdlused 2011. (Autori koostatud)
SEB Energilise Pensionifondi valitsemistasu on suurem, kui Swedbanki Pensionifondil K4. Esimese valitsemistasu on 1,59% ja teisel 1,7%.
Joonisel 5 on välja toodud SEB ja Swedbanki agressiivsete fondide tootlus fondi loomisest alates.
Joonis 5. Agressiivsete pensionifondide tootlikkus aasta algusest. (Autori koostatud)
Mõlemate fondide tootlus aasta algusest on negatiivne, kuid kuna Swedbanki Pensionifondi tootlus on olnud fondi loomisest -5,13% ja SEB Pensionifondi tootlus 2,57% soovitavad töö autorid valida SEB pensionifondi. Swedbank’i Pensionifond K4 loodi alles 2011. aastal, SEB Energiline Pensionifond on olnud tegev aastast 2009.

2.2 Pensionifondide turuosad liitujate ja liitujate vanuse lõikes

Pensionifondidega liitujad eelistavad eelkõige tasakaalustatud ja kasvustrateegiaga pensionifonde. Valitakse enamasti SEB või Swedbank’i II samba pensionifondid, kuna viimased sobivad kõige paremini keskealistele, keda on Eesti rahva vanuselises koosseisus enim. Tabelis 5 on välja toodud SEB, Swedbank’I ja LHV panga 5 suurima pensionifondi turuosad liitujate lõikes 2010. aasta seisuga.
Tabel 5. Pensionifondide turuosad liitujate lõikes (31.10.2010)
Pensionifond
Mehed
Naised
Kokku 2010
% liitujatest
Swedbank K3
98 523
108 137
206 660
34,08 %
SEB Progressiivne
64 843
71 869
136 712
22,55 %
Swedbank K2
24 434
36 649
61 083
10,07 %
LHV L
17 579
19 326
36 905
6,09 %
SEB Konservatiivne
7034
10 669
17 703
2,92 %
Allikas: EVK Pensionikeskus 2011. (Autori koostatud)
Enim on liitujaid Swedbank K3 pensionifondiga, mis on kasvustrateegiaga fond. Kokku on 2010 aasta seisuga liitunud 206 660 inimest, mis on 34,08% kõigist liitujatest. Swedbank K3 pensionifondile järgneb SEB progressiivne pensionifond, mis on samuti kasvustrateegiaga fond. Fondiga on liitunud 136 712 inimest, kellest 64 843 on mehed ja 71 869 naised.
Kolmandal kohal on Swedbank K2 pensionifond, mis on tasakaalustatud strateegiaga fond. Liitunuid on 61 083. LHV panga pensionifondidest on enim liitutud LHV Pensionifond L’iga, mis on samuti kasvustrateegiaga fond. Liitunuid on 36 905. Tabelist järeldub, et enim liitutakse progressiivsete fondidega, mis on mõeldud eelkõige keskmise riskitaluvusega inimestele. Kõige vähem liitutakse agressiivsete pensionifondidega, kus risk on suurim.
II pensionisambaga liitujate vanus mängib pensionifondi valimisel väga olulist rolli. Nooremad eelistavad pigem agressiivse ja progressiivse strateegiaga pensionifonde, samal ajal kui eakamad valivad konservatiivse või tasakaalustatud strateegiaga pensionifondi. Tabelis 6 on välja toodud liitujate vanuseline jaotus 31.10.2010 aasta seisuga.
Tabel 6. Liitujate vanuseline jaotus 31.10.2010 seisuga
Sünniaasta
Konservatiivne
Tasakaalustatud
Agressiivne
Progressiivne
Kokku
% liitujatest
1942-1946
3 607
1 192
1 105
5
5 909
0,97
1947-1951
8 975
5 851
4 998
28
19 852
3,27
1952-1956
6 396
10 381
12 049
86
28 912
4,77
1957-1961
6 308
18 541
31 344
204
56 397
9,30
1962-1966
3 372
14 748
44 974
373
63 467
10,47
1967-1970
1 833
7 522
45 000
487
54 842
9,04
1971 -1973
1 099
3 774
39 572
580
45 025
7,43
1974-1976
1 072
3 137
40 334
697
45 240
7,46
1977-1979
836
2 330
41 610
811
45 587
7,52
1980-1982
799
1 841
46 285
1 388
50 313
8,30
1983-1985
1 873
1 856
58 850
1 977
64 556
10,65
1986-1988
1 282
1 179
59 322
2 952
64 735
10,68
1989-1991
870
1 635
41 829
8 429
52 763
8,70
1992 ja hiljem
84
201
4 737
3 740
8 762
1,45
Allikas: EKV Pensionikeskus 2011 (Autori koostatud).
Tabelist selgub, et 1942-1946 aastatel sündinud on liitunud enamasti konservatiivse strateegiaga pensionifondidega. Konservatiivse strateegiaga pensionifondidega on liitunud 3607 inimest. Antud ajavahemikul sündinud inimesed on vanuses 65-69, mis tähendab, et viimased on juba pensionile jäänud. Aastatel 1947-1951 sündinud on vanuses 60-64 aastased ja nende pensioniikka jõudmiseks on jäänud 2-3 aastat või nad on juba pensionile jäänud. Seetõttu ongi neil kõige mõistlikum valida konservatiivne pensionifond, mis on mõeldud eelkõige neile, kellel on jäänud pensioni kogumiseks kuni 3 aastat.
Inimesed vanuses 19 (ja nooremad) – 59 eelistavad kõikidest pensionifondidest enim agressiivse strateegiaga pensionifonde. Seda seetõttu, et viimaste pensionieani on jäänud enam kui 5 aastat. Antud pensionifondi riskitase on küll suurim, kuid samamoodi on suurim ka tootlikkus ning pensioniikka jõudes on antud ajavahemikus sündinutel võimalus saada suurim tulu.
Töö autorid eelistavad oma vanuse tõttu kohustusliku pensionisamba valimisel samuti agressiivse strateegiaga pensionifondi, sest viimasest on võimalik pensioniikka jõudmisel saada suurimat tulu ning pensionieani on aega rohkem kui 10 aastat. Antud teenusepakkujatest valiksid töö autorid AS LHV Varahalduse eelkõige sellepärast, et panga tootlus on suurim.
Teine põhjus, miks töö autorid eelistavad AS LHV Varahalduse panka, on see, et tegemist on Eesti pangaga, mis tähendab, et kui koguda raha Eesti pangas, toetatakse ühtlasi ka Eesti riiki. Seda seetõttu, et pangad maksavad riigile suuri makse. Kogudes raha näiteks Swedbank’is toetaksid töö autorid hoopis Rootsi riiki.
LHV pangas tehakse otsused koha peal, mis tähendab, et otsustamine toimub kiiresti. Teistes pankades tehakse otsused selles riigis, kus asub emapank ja see on aeganõudev. Kuna osta/müüa tuleb väga kiiresti, siis on hea, kui otsuseid saab võtta kiiresti ja koheselt. LHV pank investeerib palju üksikaktsiatesse, mis tähendab, et läbipaistvus on suurem ja tasud on väiksemad ning neid on vähem. Teised pangad investeerivad läbi aktsiafondide.
Ka meeskonna ja personalitöö on LHV panga puhul töö autoritele meelepärasem. LHV fondijuht on ühtlasi panga üks omanikest ning kuna tema maine ja sissetulek sõltuvad otseselt tema tööst, pingutab ta rohkem paremate tulemuste nimel. Teistes pankades on fondijuhid lihtsalt niiöelda töötajad.

KOKKUVÕTE

Teise pensionisambaga liitumine on kohustuslik kõigile inimestele, kes on sündinud 1983.aastal ja hiljem. Isikule, kes pole valinud pensioni fondi, valitakse viimane riigi poolt loosi teel konservatiivse strateegiaga pensionifondide seast. Mõlemast aspektist lähtuvalt on oluline, et inimesed tutvuksid erinevate teenuspakkujate pensionifondidega, nende tingimuste, riskide ja tootlusega.
Eestis tegutsevaid pensionifonde haldavad ettevõtted on: Danske Capital AS, ERGO Funds AS, AS LHV Varahaldus, Nordea Pensions Estonia AS, AS SEB Varahaldus ja Swedbank Investeerimisfondid AS. Erinevate kogumispensionitega on liitunud tänaseks pooled Eesti Vabariigi kodanikud. Kõige rohkem on liitutud tasakaalustatud strateegiaga ja kasvustrateegiaga fondidega ning kõige vähem on eelistatud agressiivset fondi.
Antud töös võrreldi panga - AS LHV Varahaldus, AS SEB Varahaldus ja Swedbank Investeerimisfondid AS - teise samba pensionifonde. AS LHV Varahaldusel on viis pensionifondi, teistel aga neli. Fondid jaotuvad riskitaseme järgi nelja gruppi: madal, madal-keskmine, keskmine ja kõrge. Swedbank’is ja SEB pangas on kõik riskitasemed esindatud , AS LHV Varahaldusel puudub kõrge riskitasemega pensionifond. Kõige rohkem on liitutud antud kolmest pangast Swedbank Investeerimisfondid AS-ga ning kõige vähem AS LHV Varahaldusega. Uurimistöös selgus, et kõige tootlikumad fondid on AS LHV Varahaldusel.
Töö autorid eelistavad pensionisamba valimisel AS LHV Varahaldust, sest panga tootlikkus on suurim. Teiseks põhjuseks on panga päritolu, kuna AS LHV Varahaldus on Eesti pank, tähendab see seda, et kui koguda raha Eesti pangas, toetatakse ühtlasi ka Eesti riiki.
Antud töö eesmärk oli analüüsida II samba pensionifondide hetkeseisu Eestis, võrrelda erinevaid teenuspakkujaid, nende tootlust ja tasusid, anda ülevaade pensionifondidega liitujatest ning anda omapoolne hinnang. Töö eesmärgi saavutamiseks seatud ülesanded täideti.

VIIDATUD ALLIKAD

AS LHV Varahaldus 2011 kodulehekülg. [ http://www.lhv.ee/pension/fondid/ ] 10.11.2011.

EVK Pensionikeskus 2011. Statistika. [ http://www.nasdaqomxbaltic.com/files/tallinn/bors/press/stat/pension/pension_2010_est.pdf ] 08.11.2011.

Kohustusliku kogumispensioni statistika. 2011. Rahandusministeerium. [ http://files.ee.omxgroup.com/pensionikeskus/dokumendid/kogumispensioni_statistika_102011.pdf ] 11.11.2011.

Pensionikeskus. Fonditasude võrdlused. 2011. [ http://pensionikeskus.ee/?id=2797 ] 08.11.2011.

Prospekt 2011. AS LHV. [ http://www.lhv.ee/images/files/docs/LHV_pensionifondide_prospekt_06.09.11.pdf ] 14.11.2011.

Prospekt. 2011. SEB Pank. [ https://www.seb.ee/ip/ipank?act=SENDFILE&fname=p2_prospekt.pdf ] 12.11.2011.

Prospekt. 2011. Swedbank. [ https://www.swedbank.ee/static/investor/funds/K1_K4_prospekt_17_10_2011.pdf ] 12.11.2011.
20