Brasiilia referaat (3)

Kool
Klass/Eriala
Eesnimi Perekonnanimi
BRASIILIA
Referaat
Linn 2009
Sisukord
Brasiilia riik..........................................................................................3
Majandus.........................................................................................4
Kultuur.............................................................................................6
Inimesed..........................................................................................7
Keel ja kehakeel ..............................................................................8
Raha................................................................................................9
Söök................................................................................................10
Jook .................................................................................................11
Elekter .............................................................................................12
Kasutatud materjal..........................................................................12
BRASIILIA RIIK
Keel
portugali
Pealinn
Brasília
President
Luís Inácio Lula da Silva
Asepresident
José Alencar Gomes da Silva
Pindala
8 511 965 km²
Rahvaarv (2007)
Rahvastiku tihedus
190 011 000
22 in./km²
Iseseisvus
7. september 1822
Rahaühik
riaal (BRL)
Ajavöönd
maailmaaeg –2 kuni –5
Riigihümn
Hino Nacional Brasileiro
Üladomeen
.br
Maakood
55
Brasiilia on Lõuna-Ameerika suurim riik. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti viiendal kohal. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiiliga.Kuulus oma jalgpalli ja Rio De Janeiro karnevalide poolest. Ta on väga suurte kontrastide maa – Sao Paulo linnamosaiigist, kultuurilise Pernambuco ja Bahia ja puutumatute Amazoni vihmametsadeni välja. Ta on jagatud viieks regiooniks, Brasiilias on 26 osariiki.
Brasiilia osariigid
MAJANDUS
Brasiilia majandus areneb hetkel väga kiiresti. Hoolimata majanduse tõusu kiiruse aeglustumisest on tegemist siiski väga suure potentsiaaliga riigiga. Kuigi majandustõus ei ole enam nii kiire kui varasematel aastatel, on ikkagi tegemist tõusuga ja valitsus väidab, et tõus jätkub samal kiirusel järgmised 15-20 aastat.
Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 10. kohal maailmas. Riigil on suured nafta- ja maagaasivarud. Brasiilia on naftatoodangult 15. riik maailmas. Samas on Brasiilia suurim etanoolitootja. Etanooli toodetakse suhkruroost ja kasutatakse autokütusena.
Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia. Itaipu HEJ on maailma suurim toimiv hüdroelektrijaam (14 GW). Brasiilia ainuke tuumaelektrijaam on kahe reaktoriga Angra TEJ, mis toodab 4% riigi elektrienergiast.
Brasiilia on Eesti järel maailmas teine põlevkivitoodangult.
Import / Eksport
· Nr.1 suhkru, kohvi, loomaliha ja apelsinimahla eksportija.
· Teised suured eksporttooted : lennukid, mootorsõidukid, raud, metallid, tekstiil , jalanõud.
· Probleem: Brasiiliast importimine /eksportimine võtab kolm korda rohkem aega kui mujalt.
· Eksport ja import USAga on mõlemad tasapisi tõusnud aga probleemiks on, et import on ületanud ekspordi. Bilanss on muutunud negatiivseks, samas ei enam nii hull, kui oli 2006.a. (-7135,7) ja bilanss liigub taaskord positiivse poole.
· Brasiilia ranniku läheduses avastati väidetavalt 33 miljoni barreli suurune naftamaardla. Kui see  tõele vastab, tõstab see Brasiilia maailma kaheksandaks naftariigiks. Kui 2010. aastal hakatakse naftat pumpama , tugevdab see kogu majandust ja valuutat. 
· Brasiilia valitsus usub, et majandustõus jätkub sama kiirusega järgmised 15-20 aastat, kuid majandusanalüütikud kahtlevad selles. Analüütikud väidavad, et majanduskasv on saavutanud oma lae ja  jahtub märgatavalt.
· Suurenenud kaubandusaktiivsus Hiinaga ja ülejäänud maailmaga näitab, et Brasiilia ei ole enam nii sõltuv USA-st kui varem.
Turg
· Ajalugu näitab, et kui USA dollari hind tõuseb ,siis Brasiilia reaali hind langeb ja ka vastupidi.
· Avatud investeerimisfondide sektor on ka kasvanud märgatavalt vahemikus 2001-2007. Kui aastal 2001 oli kogumaht umbkaudu $148 miljardit ,siis aastal 2007 oli see juba üle $530 miljardit.
· Brasiilia börs Sao Paolos (BOVESPA) on Ladina-Ameerika suurim,umbes 70% kogu regiooni kauplemisest käib läbi BOVESPA.
KULTUUR
Brasiilia on suur ja väga erinev geograafia, ajaloo ja inimeste suhtes. Väga olulist rolli Brasiilia identiteedis mängib muusika . 
Sellised stiilid nagu choro, samba ja bossa nova loetakse Brasiilia päritolu stiilideks.  Segu tantsust, võitluskunstidest, muusikast ja mängust capoeira tõid Brasiiliasse Aafrika orjad.
Põliselanike jälgi võib leida kõikjal Brasiilia kultuuris, köögist sõnastikuni. Kõigis Brasiilia osades elab veel põliselanikke, kuigi neist paljud on mõjutatud lääne kultuurist ja nende keel on väljasuremise ohus.
Rahvusliku identiteedi loomisel mängib olulist rolli veel ka Globo – suurim riiklik televisioonikanal. Televisioon on tähtsaim infoallikas brasiillastele.
Brasiilia põliselanik
INIMESED
Läbi oma ajaloo on brasiilia näinud palju erinevaid inimesi ja praktikaid .
Brasiilia on paljude erinevate etniliste gruppide kokkusulamis punkt. Ebaõiglust on tihti näha pigem erinevate sotsiaalsete klasside kui eri rasside vahel.
Siiski on nahavärv brasiilia ühiskonnas üks märk, mille järgi saab ka sotsiaalset klassi paika panna:
– tumedama nahavärviga inimesed on tavaliselt madalamast klassist.
Üldiselt on brasiillased lõbujanulised inimesed. Lõuna Brasiilias võib suhtumine olla veidi jahedam, kuid Riost põhja poole minnes elavad inimesed on rohkem elunautivamad.
Sõprus ja külalislahkus on iseloomujooned, mida brasiillased kõrgelt au sees hoiavad. Perekonna väärtused ja ühiskondlikud seotused on kõrges hinnas ja mängivad suurt rolli igapäevases suhtluses. Inimeste suhtes, kellega nad on kohtunud, või kelle nime nad teavad, on brasiillased alati avatud ja sõbralikud. Suhtumine turistidesse võib olla piirkonniti erinev.
Santa Catarina osariik tervitab hispaania keelseid turiste kahekeelsete siltidega. Selle eest Salvadoris saavad kõik, kes räägivad või käituvad kui turistid, kogeda kõrgemaid hindu.
KEEL
Ametlik keel on portugali keel, mida räägib terve rahvas (välja arvatud mõned eraldatud indiaani hõimud). Brasiiliasse on immigrante tulnud tervest maailmast sajandeid , kelle järglased räägivad nüüdseks portugali keelt emakeelena. Brasiilia portugali keelel on mõned häälduserinevused portugalis räägitava keelega ning samuti on piirkonniti veidi erinev släng, kuid omavahel mõistetakse teineteist siiski suurepäraselt. Euroopa portugali keelt on brasiillastel raskem mõista, kui vastupidi, kuna Portugalis näidatakse mitmeid brasiilia telekanaleid.
Et mitte segadusse sattuda, siis brasiilias kasutatavad inglise keelele sarnased sõnad võivad vahel hoopis midagi muud tähendada. „ legal ” (leh GAL), on pool slängi sõna, mis ei tähenda seaduslikku, vaid pigem „hea”, „lahe” vms. Samuti „no” ei tähenda „ei”, nagu inglise või hispaania keeles, pigem „sees”. „Não falo Inglês no Brasil ” – „ma ei räägi Brasiilias inglise keelt”
Inglise keelt ei räägita eriti, välja arvatud väga turistlikel aladel. Bussi- ja taksojuhid reeglina ei saa inglise keelest aru , hea on paberi peale soovitav aadress kirjutada.
Hispaania keele oskajad saavad reeglina Brasiilias hakkama, eriti Lõuna-Brasiilias.
KEHAKEEL
Brasiillased kasutavad suhtlemises palju kehakeelt. Näiteks mõned enam kasutatavad märgid:
OK märk, pöidla ja nimetissõrme vahel moodustatud ring, võib põhjustada naeru , parem kasutada ülespoole suunatud pöialt.
Sõrme keerutamine kõrva juures ei tähenda helistamist, nagu sakslastel , vaid: „sa oled hull!”
Keskmise sõrme ja pöidla kokku nipsutamine tähendab,et miski võtab kaua aega.
„ssss” liigutust peetakse väga ebaviisakaks, see on sama, kui öelda „jää vait!”.
Ebaformaalne viis kellegi tähelepanu püüda on vilistav heli: „pssiu”.
RAHA
Brasiilia rahaühik on reaal , BRL või ka R$. Üks riaal jaguneb sajaks centavoseks.  Hindu märgitakse R$1.50, see tähendab 1 riaal ja 50 senti.
Sularahaautomaadid, millel on Cirruse või VisaPlusi logo, aksepteerivad VISA, Amex , MasterCard jt. Tavaliselt on bensiinijaamades ATM olemas. Münte on olemas kaks „perekonda”, esimeses on kõik hõbemündid, teises on järgnevalt 1 sendine (vask), 5 sendine (vask), 10 sendine (pronks), 25 sendine (pronks), 50 sendine (hõbe) ja 1 riaaline (kullast äärega hõbe).  Paberraha on järgnevates väärtustes: 1 (roheline), 2 (sinine), 5 (lilla), 10 (punane), 20 (kollane), 50 ( oranz ) ja 100 (sinine).
10 riaaliseid on veel ka sinisele polümeer paberile prinditud rahatähti, mis tehti 2000 aastal, et tähistada 500 aasta möödumist portugali maadeuuria Pedro Alvares Cabrali saabumisest.  
 1 USD = 1,70 BRL
1 BRL = 5,95 EEK
Rahavahetus punkti nimetatakse casa de câmbino. Raha vahetavad ka mõned pangad . Parema kursiga saab vahetada enam kasutatud valuutat, ehk USD vahetatakse parema kursiga, kui näiteks Kanada dollarit. Peale Lõuna- Ameerikast lahkumist võib riaali tagasi vahetamine osutuda keeruliseks, seega soovitatakse raha enne lahkumist ära vahetada.
Brasiilia on suhteliselt odav maa, sealt ostetakse nii riideid kui ka tehnikat . Elektriasjade ostmisel peab aga tähelepanu pöörama,et nende elektripinge oleks sama, mis Euroopas. Brasiilias on kasutusel hübriid video süsteem PAL-M, see ei ole sobilik PAL süsteemiga Euroopas ja Austraalias. Televisioon alustas must-valgena kasutades USA ja Kanada süsteemi NTSC ning hiljem võeti värvilise pildi jaoks kasutusele PAL.  DVD mängijad aga sobivad NTSC süsteemiga (digitaalne värv on üle maailma sama).
Paberraha 1
SÖÖK
Brasiilia köök on sama varieeruv kui tema geograafia ja kultuur. Kuigi siin on palju kohalikku päritoluga sööke, on palju toodud kaasa ka immigrantide poolt. Brasiilia rahvustoit on feijoada , suur ports pajarooga, mis on tehtud mustades ubadest ja sealiha lõikudest (kõrvadest, nukkidest), vorstist ja kuivatatud loomalihast. Seda serveeritakse riisiga, garneeringuks on veidi rohelist ning lõigutud apelsinid . Seda restoranides tavaliselt ei pakuta, kuid nendes mõnedes , mis seda teevad, pakutakse seda tavaliselt kolmapäeviti ja laupäeviti. Selle söömisel peab olema alguses veidi ettevaatlik, et kõht selle „raske” toiduga harjuks. Isegi brasiillased ise söövad seda säästlikult. Sellega koos soovitatakse proovida brasiilia firmajooki caipirinhat.
Rannikualadel saab suurepäraseid sööke mereandidest.
Brasiilia snäkid, mida kutsutakse lanches’iteks on väga erinevad; õlis praetud kanapallid – coxinha, täistopitud pirukad empadinha ja pastel . Teine tavaline snäkk on misto quente , pressitud ja röstitud juustu- singi võisai. Pão-de- quejo – jahust ja juustust tehtud rull on samuti populaarne ning seda nauditakse tavaliselt koos tassi värske brasiilia kohviga.
Restoranides söömine on Brasiilias suhteliselt odav, tavalise lõuna koos söökidega peaks saama kuni 10 USD eest.  Tavaliselt oodatakse jootraha 10%.
Iseteenendusega restoranid pakuvad kahte sorti buffeesid: söö-kui-palju-jaksad või siis kilo hinnaga pakutavad söögid.
Paljudes restoranides pakutakse portsjonit kahele, see ei pruugi olla küll menüüsse märgitud, nii et soovitav on ettekandjalt suuruse kohta üle pärida. Kiirsöök on ka kohalike seas väga populaarne, kohalikud hamburgerid ja hot-dogid (cachorro-quente) on väärt proovimist.
JOOK
Brasiiliat tuntakse terves maailmas kange kõrgekvaliteedilise kohvi tõttu. Kohvi on Brasiilias nii olulisel kohal, et selle järgi nimetatakse söögiaegu (nagu riis Hiinas, Jaapanis ja Koreas ), hommikusööki nimetatakse café da manhã (hommikukohvi),  café com pão (kohvi saiaga) või café da tarde (pealelõuna kohvi) tähendab kerget pealelõunast einet. Cafezinho (väike kohv) on väike tass kanget kohvi, mida pakutakse restoranides tavaliselt peale sööki (see on tavaliselt tasuta, kui viisakalt küsida) Chá,  ehk tee portugali keeles, on tavaliselt assami tee (oranz, heledavärviline). Mõnedes teepoodides ka kohvikutes on ka Earl Gray’d ja rohelist teed. Mate on jook, mis sarnaneb teele, suure kofeiini sisaldusega. Seda serveeritakse tihti jahutatult, chimarrão, tema kuum, kibe sugulane, on populaarne lõunas. Tererê , on selle joogi veel üks külm versioon .
Kuulsaim alkohoolne jook Brasiilias on cachaca , väga võimekas magus liköör, mis ettevaatamatu jooja võib jalust võtta.   Sellest tehakse mitmeid kokteile, näiteks capeta (kurat), mida tehakse koos kondentspiima, kaneeli, quarana pulbri (õrn stimulant ) ja veel mõnede koostisosadega, mis varieeruvad piirkonniti.
Cachaca koos suhkru ja laimimahlaga on caiprinha, sama segu viinaga on caipiroska v caipivodka, valge rummiga aga caipririssima.
Õlul on saksa immigrantide tõttu Brasiilias austusväärne ajalugu. Enamus brasiilia õlusid on lahjemad ja kibedamad kui saksa, taani või inglise õlud. Tuntumad margid on Brahma , Antartica, Bavaria ja Skol. Sissetoodud õludest on saada Carlsberg, Stella Artois, Guiness , Miller, Budweiser jm.
Õlut võib tellida nii vaadi - kui ka pudeliõlut. Vaadiõlu puhul täidetakse laual tühjaks jäänud klaasid uuesti ja uuesti, kuni ettekandjat peatada.
Kuumal päeval rannas olles, on sobilik jook kookosevesi, ehk agua de coco. Kui soovite osta coca -colat, siis küsige cocat, kuna cola tähenadb liimi. Guarana on karboniseeritud jook, mis on tehtud guarana marjadest .  Suuremad margid on Antartica, Kuat ja Brahma.
Väga populaarsed Brasiilias on ka mahlad . Mahlabaare on pea igal nurgal. Açai – mis on valmistatud Amazonase puuviljast, on maitsev ja toitev , on neist kõige kuulsam.  Tavaliselt segatakse teda veel guarana pulbri  ja toore vutimunaga, mõnikord banaaniga. Tavaliselt serveeritakse teda külmalt, pehme jääga.
ELEKTER
Brasiilia on üks vähestest maadest, kus kasutatakse nii 120 kui ka 240volti tavaelektroonika jaoks. Voldid erinevad piirkonniti, isegi vahest samas majas. Füüsiliselt ei näe elektripistikud erinevad välja, 240voldistel peaks olema punane ja valge silt, mis viitaks kõrgemale pingele, kuid see ei pruugi  nii olla.  Pistikupesad on sarnased USAle ja Kanadale, Eesti pistikud ei sobi, neile on kindlasti vaja adapterit ja muundurit, mida leiab supermarketis ja ehituspoodides.
KASUTATUD MATERJAL
http://maavald.ee/failid/indiaanlane.jpg
http://www.condoroptions.com/wp-content/uploads/2008/03/brazil-real.jpg
http://www.portalchapeco.com.br/~jackson/classifieds/images/110634_2009031547.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Brasiiliahaldus2.gif
http://www.germalo.ee/index.php?frm_app_page=6&frm_app_action=1&frm_app_id=142&id=438&submenuid=200
https://www.lhv.ee/news/index.cfm?id=1112795