Referaat - Finantsstabiilsus (0)

xxx
xxx
Finantsstabiilsuse ülevaade
Referaat
xxx
Tallinn 2011

Sisukord

Hinnang finantsstabiilsusele 3
Finantsturud 4
Eesti finantsturud 5
Pangaruppide turupõhine rahastamine 5
Reaalmajandus ja laenukvaliteet 6
Varade kvaliteet 7
Finantsinstitutsioonide tugevus 8
Kindlustusettevõtted 9
Kasutatud materjal 11

Hinnang finantsstabiilsusele

Majanduskasvu kiirenemine 2010. aasta lõpus enamikus Euroopa riikides on lisanud kindlust finantsturgudele ning pankade rahastamisvõimalused on paranenud . Mõndades euroala riikides aga võlakriisi probleemid püsivad ning nende riikide pankadel on endiselt võimatu oma kapitali- ja likviidsusvajadusi finantsturgudel katta, mistõttu nad on olnud sunnitud kasutama keskpankade ja valitsuste tuge. Finantsturge on negatiivselt mõjutanud ka suured geopoliitilised pinged Euroopa naaberaladel ning inflatsiooni kiirenemine.
Eesti aktsia - ja võlakirjaturgude riskisus on globaalsete turgude väärtpaberi hinna kõikumise tõttu lühikese perioodi jooksul endiselt kõrge. Seni on aga Eesti majanduse ja finantssüsteemi jaoks olulised välistingimused pigem paranenud. Eesti majandust on toetanud ka emapankade tugev finantsseis , kuid siinkohal tuleb arvestada Rootsi kinnisvarahindadega seotud riski, mis realiseerudes avaldab emapankade rahastamise kaudu suurt negatiivset mõju kogu Eesti finantssüsteemile.
Tänu majanduskasvu kiirenemisele ja selle positiivsele mõjule laenukvaliteedile on hakanud viivislaenude maht vähenema ning lisaks võib eeldada, et osa laene muutub taas toimivaks. Laenuvõtjate reaaltulu mõjutab aga kiireneva inflatsiooni oht.
Kuigi baasintressimäärade tõus tõenäoliselt jätkub, ei avalda see pankade laenukvaliteedile väga suurt negatiivset mõju. Uued laenumaksevõime riskid on seotud eelkõige välisnõudluse võimaliku halvenemisega.
Eestis tegutsevate pankade krediidirisk on vähenenud. Eesti ettevõtete ja eraisikute finantskäitumine on jäänud konservatiivseks ning uusi laene on võetud väga ettevaatlikult. Lisaks on hoiuste maht stabiilselt kasvanud. Selline olukord loob head eeltingimused selleks, et pangad saaksid oma laenuriske uues kasvutsüklis paremini juhtida.
Laenukvaliteedi paranemine on võimaldanud pankadel hakata vähendama võimalike laenukahjumite katteks eelnevatel aastatel moodustatud reserve . Lisaks sellele loovad baasintressimäärade oodatav tõus ning intressikulu kokkuhoid piisavad tingimused puhta intressitulu mõõdukaks kasvuks.
Pankade kasumlikkus ja kapitaliseeritus tõenäoliselt suurenevad. Eesti kindlustussektori kapitaliseeritus püsis viimase aasta jooksul tugev ning võib väita, et kindlustussektori riskid on hästi juhitud ja kasumlikkus suur. Lisaks ei ole Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk suurenenud pankade kohustusliku reservi nõude alanedes 2010. aastal.

Finantsturud

Rahvusvaheliste finantsturgude arengut mõjutas 2010. aasta IV kvartalis ja 2011. aasta I kvartalis jätkuvalt ekspansiivne rahapoliitiline keskkond. Peamiste majanduspiirkondade majandusnäitajate paranemine suurendas pikemat aega madalate intressimäärade taustal turuosaliste riskihuvi. Aktsia- ja võlakirjaturgudel vähehaaval tärganud valmidus rohkem riske võtta sai aga tagasilöögi 2011. aasta veebruari lõpus, kui vallandusid geopoliitilised pinged mitmes Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riigis. Euroala rahapoliitika püsis 2011. aasta esimesel kolmel kuul muutumatu. Euroopa Keskpank jätkas likviidsuse pakkumist piiramatus mahus 1% intressimääraga. Juba varakevadel aga avaldasid Saksamaa tugevad majandusnäitajad ja inflatsioonitaseme tõus üle 2% mõningast tõususurvet rahaturu intressimääradele ning turgudel süvenes veendumus , et rahapoliitika hakkab muutuma . Euroalal tervikuna paranes likviidsus 2011. aasta esimestel kuudel, mida peegeldab keskpanga vahendite väiksem pakkumine. Riigiti on likviidsus siiski väga erinev. Kuivõrd võlakriisis rohkem kannatanud riikide pankadel oli turgudelt ressurssi kaasata jätkuvalt raske, oli keskpank nende jaoks endiselt väga oluline likviidsuse allikas.
Kolmes suurema võlakoormusega riigis – Kreeka, Iirimaa ja Portugal – oli kümneaastaste riigivõlakirjade intressimäärade vahe Saksamaa omadega märtsi lõpus poole aasta tagusest tasemest märkimisväärselt kõrgem. Aprilli alguses teatas ka Portugali valitsus, et soovib riigi võla rahastamiseks ja panganduse toetamiseks Euroopa Liidu abi.
Peamine rahvusvahelistelt finantsturgudelt lähtuv risk lähitulevikus on euroala suure võlakoormusega riikide võlakriis. Võlakriisi edukas lahendamine sõltub paljudest teguritest, nagu näiteks majanduskasvu soodustavad reformid, avaliku sektori kulude kärpimine, kollektiivse kriisiabi ulatuse ja tõhususe suurendamine ning ühtse eelarvepoliitika tugevdamine euroalal. Globaalse majanduse väljavaateid muudavad ebakindlamaks ühelt poolt finantssektori tugimeetmete lõpetamise võimalik mõju ning teisalt otsesed makromajanduse sündmused, nagu naftahinna ülikiire tõus ja Jaapanis toimunud looduskatastroof.

Eesti finantsturud

Eesti võlakirjaturg on viimastel aastatel olnud majanduslangusest tingituna väga passiivne. Viimasel kuuel kuul oli kuu keskmine emissioonimaht 4,2 miljonit eurot, mis on kolme viimase aasta keskmisest üle nelja korra väiksem. Eesti aktsiaturg on väga väike. Tallinna börs jääb nii kapitalisatsiooni kui ka käibe poolest tunduvalt alla teiste riikide börsidele. Aktsiahinnad Tallinna börsil on viimastel aastatel olnud väga volatiilsed. Võrreldes maailma aktsiaturgudega on OMXT 12 kuu muutused olnud viimasel neljal aastal oluliselt suuremad. Börsi kapitalisatsioon kasvas kuue kuuga aktsiahindade kasvu toel 22%, moodustades märtsi lõpus 12% SKPst.
Investeerimisfondide tootluse positiivne trend jätkus, kuid senisest aeglasemas tempos. Investeerimisfondide osakute hinnad on jõudsalt kasvanud, ent jäävad majanduskriisieelsele tasemele siiski alla. Investeerimisfondide varad kasvasid viimase 12 kuuga 30 miljoni euro võrra 592 miljonini. Varade kasvu on mõjutanud positiivne tootlus ning netosissemaksete muutused. Investorite riskikartlikkuse vähenemine on avaldanud mõju investeerimisfondide sissemaksete struktuurile, mille tulemusel on aktsiafondidesse tehtud kuiste sissemaksete osakaal kasvanud. Suur tootlus kasvatas teise samba pensionifondide varade mahtu 2010. aastal riigi sissemaksete peatumisest hoolimata ligi 119 miljoni euro võrra 1071 miljonini. 2011. augustis kehtima hakkav kogumispensioniseaduse muudatus, mis võimaldab pensionifondiosakute omanikel tihemini osakuid vahetada, ning raha sagedasem liikumine pensionifondide vahel võib suurendada pensionifondivalitsejate likviidsusriski.

Pangaruppide turupõhine rahastamine

Intressimäärade tõusu tagajärjel on Eestis tegutsevate pankade emapangagruppide tulu kahe viimase kvartaliga kasvanud. Hallatavate varade mahu suurenemine kasvatas pangagruppide teenustasutulu. Kasumlikkus tulude kasvu ja laenuprovisjonide vähenemise toel on kahe viimase kvartaliga paranenud. Gruppide kapitaliseeritus on viimastes kvartalites püsinud stabiilne.
Kui laenuprovisjonid vähenevad veelgi ja kõrgemate intressimäärade toel suureneb puhas intressitulu, võib pankade kasumlikkus veelgi paraneda.
Kuna Rootsi nelja suurema panga koguvarad ületavad SKP-d ligi neljakordselt, siis riskide ennetamiseks otsustas Rootsi finantsjärelvalve kehtestada suurematele pankadele kõrgemad kapitalinõuded. Pangad on nende nõuete täitmisele juba praegu väga lähedal.
Põhjamaade pangagruppide rahastamine sõltub turupõhisest finantseerimisest. Samas on osade pangagruppide hoiuste maht kasvanud. Rahastamisvajadust on vähendanud varem väljastatud laenude kiirem amortisatsioon.
Investorite riskihinnangud Põhjamaade pankade suhtes on jätkuvalt madalad. Põhjamaade pankade krediidiriski vastu kindlustamise riskipreemiad (CDS) on olnud teiste Euroopa pankadega võrreldes ligi 40 baaspunkti võrra väiksemad. Soodsad turutingimused võimaldasid Põhjamaade pankadel 2010. aastal pikendadakohustuste kestust.
Pankade võlakirjade riskipreemiad püsisid 2010. aatsa IV kvartalis peaaegu muutumatud, mis peegeldab turuosaliste hinnangut ning valmisolekut pankade rahavajadusi finantseerida.
Keskpanga suhteliselt kõrgema intressimääraga laenude asemel on pangad hakanud üha rohkem eelistama turupõhist finantseerimist, peamiselt tagatud võlakirju. Pankade finantseerimisele võib avaldada negatiivset mõju finantsturgude volatiilsuse ja ebakindluse kasv. Samas hoiuste mahu kasvu tõenäoline jätkumine võimaldab pankadel tururiskist tingitud ebamäärasust mõnevõrra vähendada. Emapankade rahastamise struktuur lähiajal tõenäoliselt oluliselt ei muutu.

Reaalmajandus ja laenukvaliteet

Pankade laenuportfell ulatus 2011. aasta veebruari lõpus 16,3 miljardi euroni, millest 90% moodustasid laenud ja 10% liisingud ja faktooringud. Laenuportfell on alates 2008. aastast kahanenud 10%. Portfelli struktuuri on muutnud laenusegmentide erinev amortisatsioon. Näiteks pikaajaliste eluasemelaenude osakaal on kasvanud just aeglase amortiseerumise tõttu, samal ajal on ettevõtete laenujääk laenude lühikese tähtaja tõttu kahanenud. Erandiks on kaubandus ja põllumajandus, kus laenuaktiivsus on kasvanud. Pankade laenuportfellis hõlmavad 57% laenujäägist kinnisvaraga seotud laenud, selle põhjuseks on nende laenude pikk tähtaeg ja aeglasem amortisatsioon. Kaudselt on pankade laenuportfell kinnisvaraga veelgi rohkem seotud hüpoteekide tõttu, seega on pangandussektori riskid tugevalt seotud kohaliku kinnisvara turuga.
Ettevõtete laenumaksevõime on alates 2010. aastast paranenud majanduse elavnemise tõttu, mida on põhjustanud suurenenud välisnõudlus. Müük kasvas nii sisenõudlusele orienteeritud kaubandussektoris kui ka mõnes teenindussektori harus. Ettevõtete tasapisi paranenud majandustulemused toetavad nende laenumaksevõimet. Pankrottide arv oli 2010. aasta lõpus küll endiselt kõrge, kuid jäi allapoole kahe viimase aasta keskmist taset. Ettevõtete väiksemad laenukulud on seotud intressi kandvate kohustuste vähendamisega, mille tagajärjel on finantsriskid vähenenud ning ka võlakoormus on väiksem.
Majapidamiste kindlustunne ja ootused on tänu majanduse elavnemisele paranenud ning 2011. aasta alguses oli tarbijate kindlustunde indikaator taas positiivne. Kindlustunnet on soodustanud mitmed makromajanduse näitajad. Tööpuuduse vähenemise, tööhõive kasvu ning keskmise palga positiivse aastakasvu tõttu on majapidamiste sissetulekutega seotud riskid langenud. Kuid tarbijahinna kiire tõusu tõttu majapidamiste reaaltulu kahanes jätkuvalt. Reaalsissetulekute vähenemisest olenemata usuvad majapidamised oma pere majandusolukorra jätkuvasse paranemisse ning aastaga on eraklientide hoiused krediidiasutustes suurenenud ligi 7%.
Elamispindade turu mõningane elavnemine on vähendanud majapidamiste laenude tagatisvaradega seotud riske ning kinnisvaraturg on muutunud tasapisi likviidsemaks, mis on kaasa toonud kinnisvarahindade kasvu, jäädes siiski vaid 2005. aasta tasemele. Siiski kasvas sundmüükide arv 2010. aastal üle kahe korra (võrreldes 2009. aastaga) ning laenuvõlgade katteks müüdi üle 700 kinnisvaraobjekti.
Ehkki languse ajal suurenes fikseeritud intressimääraga laenude väljastamine, on üle 90% majapidamiste laenulepingutest ujuva intressimääraga. Seega ohustab majapidamiste laenumaksevõimet kõige enam baasintressimäära tõus, mis suurendab majapidamiste laenu tagasimakse kulu. Hinnanguliselt on majapidamiste aastane intressikulu 2011. aasta lõpus kõrgemat baasintressimäära ja väiksemat laenumahtu arvestades ligi 32 miljoni euro võrra suurem ning intressikoormus ulatub 4,3%ni.

Varade kvaliteet

Varade kvaliteedi situatsioon on viimasel ajal muutunud paremaks. See tähendab, et suurim pangalaenude osa, mis moodustab üle 90% kogu laenuportfellist, on nüüd paremal majandusolukorras kui paar aastat tagasi. Selles osas on pangalaenud ilma liisingute ja faktooringuteta.  Pankade varade kvaliteedi paranemine sõltub paljudest faktoridest, kuid kõige olulisem on see, et viimasel ajal on taas osa laenukliente maksejõuliseks muutunud.
Oluline roll pankade laenuportfelli seisukorras on kinnisvara sektoril. Majanduslanguse alguses oli kinnisvaraga seotud sektorite laenukvaliteet halvem kui teistes sektorites, kuid 2011. aasta veebruari lõpuks oli olukord vastupidine. Kõige rohkem, üle 80 miljoni euro võrra, vähenes üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht kinnisvara- ja ehitussektoris viimase viie kuuga.
Ka enamikus teistes sektorites kahanes viivislaenude maht septembrist veebruarini, mis on varade kvaliteeti parandanud, kuigi ka laenujääk on alanenud. Erandiks on olnud kaubandus ja logistika, kus viivislaenude maht on mõnevõrra kasvanud.

Finantsinstitutsioonide tugevus

Euro kasutuselevõtu mõju pankade likviidsusjuhtimisele oli suhteliselt tagasihoidlik, kuna enamik Eestis tegutsevatest pankadest on filiaalid või tütarpangad. Enim mõjutas muudatus iseseisva likviidsusjuhtimisega panku. Eurosüsteemis kasutatakse likviidsuse juhtimiseks keskpanga pakutavaid laenu- ja hoiustamisvõimalusi. Kohustusliku reservimäära alandamise tulemusel vähendas kolmandik pangandusturust oma likviidseid varasid. Kokku vähenesid pankade likviidsed varad 2010. aasta teises pooles 600 miljoni euro võrra, mis moodustab kogu bilansimahust 3%. Finantsstabiilsuse seisukohalt panganduse likviidsusriskid pigem alanevad, sest hoiusemahu kasvuga ei kaasne laenumahu kasvu. Üldise likviidsusjuhtimise seisukohalt ei ole eurole üleminekuga kaasnenud operatsioonilised riskid ohustanud finantsstabiilsust, kuna hoiustamise tehingu operatsiooniline ebaõnnestumine tähendab pangale eelkõige saamata intressitulu.
Eurole üleminek mõjutas veidi pankade kohustusi, kuna mõned pangad kasutasid vabanenud raha emapangalt võetud laenu tagasimaksmiseks. Tagasimakseid suurendas ka hoiuste kasv ja laenuportfelli vähenemine. Finantsstabiilsuse seisukohalt on muus vormis kui hoiustena kaasatud ressursside risk seotud eelkõige emapankade võimega turult ressursse saada. See ei puuduta Eesti eraisikute omanduses olevad väikepankasid, mis moodustavad alla 2% turust.
Eesti pangandussektor lõpetas 2010. aasta positiivse tulemiga. Pärast kolme viimast puhaskasumiga lõppenud kvartalit võib märkida, et kuigi makromajanduse tingimuste halvenemine avaldas pankade finantstulemustele väga suurt mõju, kattis kiire kasvu aastail teenitud puhaskasum järgneva viie kvartali negatiivse tulemi ligi kahekordselt. Pankade kasumlikkus kasvas 2010. aastal eelkõige laenukahjumite vähenemise tõttu. Ühelt poolt mõjutas seda väiksem vajadus uute laenuallahindluste järele, kuna laenumaksevõime paranes. Teisalt hakkasid pangad vähendama eelmistel perioodidel tehtud provisjone. Puhas intressitulu, mis moodustab tulude kogumahust peaaegu 60%, kasvas 2010. aastal laenu- ja ressursihinna erinevuse suurenemise tõttu ligikaudu 20%. Ressursi hind alanes , peamiselt seetõttu, et emapankadelt seni kaasatud suhteliselt kallima ressursi asemel hakati kasutama nõudmiseni hoiuseid, mille kasv hoogustus. Intressitulude kasvu viimastes kvartalites mõjutas eelkõige intressimäära tõus. Lisaks baasintressimäära kasvule hakkas pankade varade hinda mõjutama majanduslanguse ajal antud uute laenude intressimarginaalide tõus. Ootuspäraselt kasvasid 2010. aasta neljandas kvartalis euro kasutuselevõtuks valmistudes märkimisväärselt pankade halduskulud. Halduskulude aastakasv ulatus aasta lõpus koguni 19%ni ja ka kulude tase varade suhtes kujunes viimase kolme aasta kõrgeimaks.
Reaalsektori finantsvõimendus kahanes, mis omakorda vähendas pankade bilanssi ja oluliselt muutus ka bilansi struktuur. Bilansi riskisus alanes laenude vähenemise ning likviidsete varade osakaalu kasvu tõttu, mis viitab riskivarade kahanemisele . Omavahendite kvaliteet paranes, kuna esimese taseme omavahendite osakaal tõusis aastaga 78%ni. Krediidiriski kapitalinõuded vähenesid tunduvalt rohkem kui kahanesid omavahendid, mistõttu kapitali adekvaatsuse määr kasvas aastaga 0,5 protsendipunkti võrra 16,2%ni, ületades märgatavalt nõutavat 10% miinimumtaset.

Kindlustusettevõtted

Kindlustusturg on Eesti finantssüsteemi varade pisike osa, mis moodustab nendest ainult 1,3%. Oma väiksuse tõttu ei kujuta kindlustusturg suurt ohtu finantssüsteemi stabiilsusele, ent suhteliselt kontsentreeritud turu tõttu ja omandisuhete kaudu võivad seltside probleemid kiiresti üle kanduda pangandussektorisse, tekitades nii pingeid kogu finantssektoris. Kuigi kindlustusturg on juba kolm aastat järjest kahanenud ning ka investeeringutulud vähenesid 2010. aastal mõnevõrra, on kindlustusseltsid käitunud seni riskitundlikult ja täitnud kindlalt kapitalinõudeid. Sealjuures on sektor püsinud kasumis.
Kindlustussektorit ohustavad riskid võib jagada kahte kategooriasse: kindlustusriskid ja investeerimistegevusega seotud finantsriskid. Kindlustusportfelli riskide õige hindamine ja põhitegevusest piisavate rahavoogude tagamine on olulisim kahjukindlustuses. Investeerimisportfellilt piisava tulu teenimine on aga peamine kasumiallikas elukindlustuses. Eestis asutatud seltsid on oma kindlustusriskid võrdlemisi hästi maandanud. Elukindlustuses on kindlustusportfelli riskid jätkuvalt suuresti kindlustusvõtja kanda, kuna 50% tegevusmahust moodustab investeerimisriskiga elukindlustus. Tänu majanduse stabiliseerumisele oli elukindlustusmaksete aastakasv positiivne juba kõikides 2010. aasta kvartalites. Kahjukindlustuses näitab riskide juhtimise võimekust ja tegevuse tulemuslikkust  netokahjusuhe, mis aasta lõpus langes alla 60%. Tavatingimustes peaks kahjusuhe olema alla 60–70%. Finantsriskidest on nii elu- kui ka kahjukindlustusseltsidele suurim intressirisk .

Kasutatud materjal

Finantsstabiilsuse ülevaade. Eesti Pank . http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/finantsvahendus/_2011_1/fsy_111.pdf (2011)