Sisekontroll ja auditeerimine (0)

Sisekontroll ja auditeerimine
Siseauditi funktsiooni olemus
Eesti majanduse areng on olnud suhteliselt kiire, mis tõi kaasa mitmeid arenguprobleeme, sest peale taasiseseisvumist majanduskeskkonnas praktiliselt puudus igasugune kontroll. Esialgu oldi seisukohal, et majandussektoris mingeid erilisi kontrolle ei vajatagi, kuna toimud nn iseregulatsioon e kontrolli teostab tarbija ( turg ). Peale mõneaastast arengut aga selgub , et ettevõtted vajavad teatud kontrollisüsteeme, kuna 90. aastate algul hakkab ettevõtteid ridamisi pankrotti minema. Lisaks puudusid kogemised ka arvestuse ja aruandluse korraldamisel eraomandi tingimustes ning see omakorda jättis ettevõtete juhid ja omanikud sageli ilma adekvaatse infota. Sisekontrollifunktsioon rajati esmalt avalikus sektoris, kuna leiti, et seal puudus raha kasutamise üle piisav kontroll ning ettevõtted kasutasid võimalust küsida rohkem eelarvevahendeid kui nad tegelikult vajasid.
Siseauditi vajadus tulenes ka sellest, et organisatsioonistruktuurid muutusid keerulisemaks, majapidamised kasvasid ning laienes nende geograafia. See aga muutis ülevaate saamise tegevusest keerulisemaks. Siseaud funktsioon on avalikus ja erasektoris rakendatud selleks, et saada objektiivsemat ülevaadet sellest, mis toimub ettevõtte sees. Kuigi avaliku ja erasektori tegevused on olemuselt küllaltki erinevad, ei erine siseauditi funktsioon neis oluliselt. Lähtudes ühistest alustest mõlemas sektoris, tuleb tegutsemisviise- ja meetodeid vastavalt vajadusele kohandada ja muuta nad rakendatavaks.
Ajalooliselt on siseauditi funktsioon olnud ettevõttes erinevate struktuuride osaks ( erinevas alluvuses). Sellest tulenevalt võivad mõnevõrra erineda ka nende õigused ja kohustused, kuid üldine suund on olnud muuta nad võimalikult objektiivseks ning sõltumatuks muudest struktuuridest. Siseauditi areng on olnud pidevalt seotud metoodika täiustamisega, et paremini arvesse võtta keskkonna muutusi. Erasektoris on siseaudiitorid olnud omanikule kindlustunde andjaks, kes varustavad juhte objektiivse sõltumatu infoga ettevõtte arengust.
Siseauditi vajadus tekkis ka omanike survest , kes olid oma vahendid ( ressursid ) usaldanud tegevjuhtkonna kätte, kuid tegevjuhtkonna majandustegevus oli nõrga kontrolli all, sest omanikud ei pruukinud alati omada vastavaid erialaseid teadmisi, mida tegevjuhid ära kasutasid. Esialgu oli tõsiseks probleemiks siseauditi rakendamisel metodoloogia nõrkus ning oli probleemiks, kuidas avastada just neid valdkondi, millele osutada suuremat tähelepanu.
Siseauditi funktsioon on vajalik veel seetõttu, et töötati välja praktiliselt kogu uus seadusandlus , mis nõudis taas erialaseid täiendavaid teadmisi. Eriti aktuaalseks muutus valdkond , kui hakati normatiivmaterjale kohandama Euroopa Liidu nõuetele. Samuti nagu erasektor , tuli ümber kujundada ka avaliku sektori tegevuse alused, et kõik institutsioonid ja ametnikud tegutseks vastavalt õigusaktidele. Ärikeskkonnas on läbi aegade olnud probleemiks – kas tegutsetakse õigusaktidega sätestatud piirides ning esineb olukordi , kus kehtestatakse sisemisi regulatsioone, mis ei ole täielikult kooskõlas seadusandlusega . Sisemisi kordasid kehtestatakse mõnikord ka selleks, et väliskeskkonnale näidata, et ettevõte toimib vastavalt normistikele.
Esimesed seadusandlikud aktid , mis Eestis sätestavad siseauditi ja sisekontrolli funktsioone on nt krediidiasutuste seadus, investeerimisfondide seadus, kindlustustegevuse s , kogumispensionide s. Krediidiasutuste seaduses on käsitletud siseauditi tegevuse võimalusi ning selle efektiivsemaks muutmist , sisekontrollisüsteemi hindamisel käsitletakse ka monitooringut ja tulemustest raporteerimist. Kuigi dokument on suunatud krediidiasutuste tegevuse korraldamiseks, saavad seda edukalt kasutada ka teised erasektori ettevõtted. Seadus annab head alused sisekontrollisüsteemi edukaks toimimiseks ettevõtte eesmärkide saavutamisel, pettuste ennetamiseks ning sõltumatus raporteerimiseks omanikele. Avaliku sektori institutsioonidele kehtestati sisekontrolli ja siseauditi alusnõuded Vabariigi Valitsuse määrusega 2000 a.
Seega on Eestis sisek ja siseauditi funktsioone käsitletud erinevates õigusaktides, kuid täielik regulatsioon erasektori osas oli senini lünklik. Erasektoris ei olnud siseaud funktsioone täpselt määratletud ning seetõttu lahendasid selle valdkonna probleeme ettevõtte juhid. Tegelikkuses tekkis seetõttu teatavaid probleeme, sest oli raske tagada siseaudiitori funktsiooni sõltumatust ettevõtte juhtidest.
Siseaudiitor vastutab selle eest, et välja tuua ettevõtet ohustavad riskid ja vastavalt sellele kujundada enda tegevus ning anda omanikele ja juhtidele kindlustunne, et ettevõtte püstitatud eesmargid saavutatakse . Seega tuleb siseaudiitoril tegutseda keskkonnas, kus siseauditi tegevus on suunatud pidevalt ettevõtte funktsioone, protsesse või tooteid ohustavate riskide väljaselgitamisele. Seega on tegevuse aluseks riskipõhine tegutsemine. Siseauditi tegevusele tuleb anda hinnanguid lähtuvalt sellest, kui efektiivselt nad kindlustavad sisekontrollisüsteemi ja kvaliteeti. Siseaudiitori funkts ettevõttes on kõikehõlmav. Iga tegevuse, protsessi ja projektiga käib kaasas arvestus ja aruandlus , et anda hinnang kas läbi nende on saavutatud kavandatud eesmärgid. Seega arvestuse ja aruandluse käigus moodustuvad andmekogumid on nagu muudki organisatsiooni tegevusalad, siseauditi objektiks . Siseauditi funkts tuleb hõlmata nii tugi- kui ka põhitegevus.
Organisatsiooni arvestus ja aruandluskorraldus on auditeeritav erinevat liiki auditi abil. Nt protsessiaudit, finantsaudit , tulemusaudit. Siseaudiitor peab lähtuma sisekontrollisüsteemist kui ühtsest tervikust. Sisek süsteemi kvaliteedist raporteerides tuleb anda aktsionäridele kindlustunne, et nende vahendeid kasutatakse eesmärgipäraselt ning püütakse suurendada aktsionäride rikkust. Kui siseaudiitor suudab hinnata sisekontrollisüsteemi, võib seda pidada üheks juhtimiskultuuri elemendiks .
Eesti siseaudiitorid võivad oma aktiivse tegevusega kindlustada endale koha organisatsioonis, teenida välja usalduse omanike ja juhtkonna silmis ja seega olla vastavuses rahvusvaheliste siseauditi standarditega. Samas ei saa aga ainult siseauditi funktsioon muuta avalikku ja ettevõtlussektorit ausamaks ning läbipaistvamaks. Vajalik on kõigi selles keskkonnas tegutsejate moraalne , eetiline ja aus käitumine. Siseaudiitori ülesandeks on sellele protsessile igati kaasa aidata kasutades tema valduses olevaid abinõusid , vahendeid.
Terminoloogia
Sisekontrollisüsteemi ehk sisekontrolli mõiste sisaldab nii siseauditi funktsioone kui ka sisekontrollisüsteemi, kuna siseaudit on ise samuti üks osa sisek süsteemist . Sisek süsteem on ettevõttes toimiv terviklike abinõude süsteem, mille kaudu toimub ettevõtte juhtimine ning käskude, korralduste jm taolise jagamine ülevalt alla ning vastukajad ja reageerimine neile alt üles. Lisaks sisaldab sisek süsteem ka horisontaalset info jagamist (osakondade vahel).
Sisekontrolli üksusi nimetatakse väga erinevalt: sisekontroll, sisejärelevalve, sisevaatlus või kontrollikomisjon, kontrolör, finantskontroll . Tavaliselt on selliste üksuste tegevus parimal juhul fikseeritud ettevõttesiseselt ning tegelikult arusaadav suhteliselt väiksele ringile töötajatele , kes on nendega seotud. Finantskontroll –eesmärgistatud tegevus vigade vältimiseks v tehtud vigade avastamiseks, mis hõlmab ressursside säilimise tagamist, rahandusdokumentatsiooni usaldusväärsust ing raamatupidamisarvestust puudutavaid dok ja toiminguid . Uuemaks ja vähemtuntud mõisteks on controllingu mõiste. So juhtimist toetav funktsioon ja mille eesmärgiks on majandustulemustele suunatud planeerimis-, reguleerimis- ja kontrollisüsteemi infoga varustamine. Rahvusvahelises praktikas on täiesti eristatavateks mõisteteks controlling, sisekontroll ja siseaudit. Controlleri ülesandeks on välja töötada mingi juhtimistasandi probleemide lahendamise alternatiivseid võimalusi e juhtimisotsuseid. Controller peab iga alternatiivi juures andma vastuse küsimusele: „mis juhtub siis kui käituda vastavalt alternatiivile?“
Juhtide ülesandeks on teha valikud alternatiivide hulgast. Seega võib controllerit pidada ettevõttesiseseks konsultandiks, nõustajaks. Controllingu süsteem on tavaliselt seotud ettevõtte organisatsioonilis -funktsionaalsest struktuurist ning ta moodustab mingi valdkonna vastutusala ja tagab kooskõlastatud tegevuse antud juhtimisvaldkonnas. Tavaline jaotus võib olla põhi- ja tugiteenistusteks.
Controllingusüsteemideks on:

informatsioonisüsteem, a) finantsarvestus ja –aruandlus, b) kuluarvestus , c) ettevõttesisene aruandlus ja selle analüüs;

ettevõttesisene organisatsiooniline struktuur. Ettevõttesisesed vastutuskeskused;

juhtimissüsteem . Aluseks on tulemusjuhtimise kontseptsioon .
Laialt levinud mõisteks on auditi e audiitori mõiste, millega tavaliselt tähistatakse välisaudiitorit e vandeaudiitorit. Vähemtuntud on siseauditi mõiste, kuna see funktsioon on lühema ajalooga ning esialgu ei rakendatud erasektoris. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ning hinnangu andmine nende kvaliteedile lähtuvalt auditeerimise eeskirjast (välisaudit, siseaudiitor kontrollib kõike).
Kontrolli valdkonda kuuluvad ka mõisted – revisjon ja revisjonikomisjon . Rev komisjon annab hinnanguid minevikus e revideeritaval perioodil sooritatud tegevustele. Auditeerimist eristab revisjonist see, et auditeerida saab ainult vandeaudiitor, revideerida võib igaüks.
Riigikontroll. Eestis tähendab see ühte konkreetset institutsiooni, so sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan . Tegevuse eesmärk – majanduskontrolli kaudu anda riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori ressurssi kasutatakse seaduslikult ja tulemuslikult. Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ja vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul (5 a volitused ). Ta tegutseb ministri õigustes.
Kõige globaalsem ja levinum mõiste on kõigi eelnevate tegevuste tähistamiseks – kontroll. Kontroll defineeritakse kui kavakindlate toimingute kasutamist vigade vältimiseks v tehtud vigade avastamiseks.
Sisekontrolli mõiste
Sisekontrollisüsteem e sisekontroll on org juhtkonna ja kõigi töötajate poolt loodud dünaamilised integreeritud protsessid, mis võivad luua küllaldase kindlustunde, et
1. tegevused ja tehingud on efektiivsed ja ökonoomsed, tegevustest kogutav ja säilitatav info on tõene, õigeaegne ja usaldusväärne ,
2. finants - ja juhatuse aruandlus on usaldusväärsed, sh vara on kaitstud raiskamise, ebasihipärase kasutamise, ebakompetentse juhtimise jmt võimaliku kahju eest.
3. õigusaktidest ja sisemistest regulatsioonidest peetakse kinni.