Rahandus (0)

Rahandus  - Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise,
jaotamise ja kasutamise protsess ning sel e käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. Rahandus 
on raharessursside juhtimine. See jaguneb kolmeks osaks:

Riigi rahandus

Ettevõtte rahandus

Kodumajapidamis rahandus
Raha põhifunktsioonid: maksevahend, väärtuse mõõt ja akumulatsioonivahend (rikkuse 
akumuleerimine)
Raha liigid: 

Kaupraha  e. kaup – sellel on väärtus ka siis, kui seda ei saa kasutada rahana. Näiteks kuldmündid
saab vermida eheteks

Metallraha –  mündid  ja sendid

Paberraha

Krediitraha -  nt. Ülekanne  ühelt  pangakontolt teisele
Raha omadused: 

Stabiilsus

Kaasaskantavus

Kulumiskindlus

Ühtlus

Jagatavus

Äratuntavus
Raha likviidsuse  püramiid - kõige  üleval  asub  sularaha  (kõige likviidsem), seejärel  krediitkaart , 
jooksevkonto, lühiajalised riigi  võlakirjad  ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad.
Kullastandardi olemus – rahasüsteem, kus omavaluuta  vahetuskurss  on kulla suhtes fikseeritud. 
Välja võib tuua kolm kullastandardi vormi: kuldmündistandard, kuldkangistandard, kulddeviisstandard.
Bretton  Woodsi süsteemi olemus - 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti
kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs Bretton Woodsis
moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA
kohustus ostma kulda hinnaga 35$  unts . 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi
süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollarist. USA  dollar  seoti
kindla kullakogusega, kõik teised valuutad aga dollariga, välisvaluutat sai vahetada dollarite vastu ja alles
seejärel kulla vastu. 
Raha ajalugu Eestis - Kaks perioodi – taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda.
Iidsetel  aegadel  kasutati rahana kaupu, esimesed kirjalikud  teated  müntide vermimise
kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265 a-st, kuigi ilmselt oli see veidi varem. 1918-ni e
iseseisvumiseni oli käibel valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli 1918
novembris (Eesti mark). 1928 sai  rahaühikuks  Eesti kroon (Eesti Pangal ka raha
emissiooni ainuõigus). 1940 –  rubla . 1941 – idamark, mis oli seotud Saksa margaga.
1944 – tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud
uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus
rahareform  ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti
kasutusele euro.
Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest – 

Metallrahasüsteem, mille aluseks on mingi väärismetall
Paberrahasüsteem, mille puhul on käibel valitsuse, keskpanga või mõne muu avalikku autoriteeti 
omava asutuse määratud sundkursiga paberist rahasedelid ehk paberraha

Arveldus- ehk kontorahasüsteem
Rahapoliitika  olemus: ehk  monetaarpoliitika , selle all mõistetakse riigi keskpanga tegevust, üks osa 
riigi majanduspoliitikast. 
Rahapoliitika eesmärgid: 

Majanduse üldine kasv

Hindade stabiilsus

Kõrge  tööhõive

Maksebilansi tasakaal

Sobiv välisvaluutakurss
Rahapoliitika teostamise vahendid: 

Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) –  tehinguid  algatavaks pooleks  keskpank . 
Vormiliselt teostatakse tavapäraseid väärtpaberite ostu-, müügi- või 
repotehinguid. Läbi selliste  operatsioonide  suudab keskpank rahaturu 
likviidsust muutes ehk  lühiajaliselt  raha kokku ostes või turule paisates üsna 
efektiivselt juhtida lühiajaliste  intresside  kujunemist

Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) – pankade üleliigse raha lühiajaliseks hoiustamiseks
ja  ajutiselt  puudu jäänud summade laenamiseks on keskpankade hulgas levinud meetod

Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud  reservid ) - kujutavad 
endast krediidiasutuste kohustust hoida keskpangas teatud osa oma 
klientidelt vastu võetud hoiustest. Kohustusliku reservi nõude peamine 
ülesanne on olla keskpanga jaoks hoob, mille abil on võimalik kontrollida 
baasraha  pakkumist.
Rahaagregaadid – rahamassi näitaja. Valik sõltub suuresti rahapoliitika eesmärgist. 
Neli peamist rahaagregaati: 
•  rahaagregaat  M0 ehk  rahabaas  ehk baasraha – sularaharingluses oleva sularaha 
ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa; 
• rahaagregaat M1 – hõlmab ainult kõige likviidsema vara, s.o osa M0 (sularaha) + 
nõudmiseni  hoiused ; 
• rahaagregaat M2 – rahaagregaat M1 + säästuhoiused, tähtajalised  tavahoiused ja 
väga likviidsed arveldustehingutes kasutatavad  väärtpaberid  (nt vekslid, 
laenusertifikaadid jne); 
• rahaagregaat M3 – rahaagregaat M2 + suured tähtajalised hoiused, 
investeerimisfondide  summad  jms
Eesti panga ülesanded – 

Viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid

Koostab majandusanalüüsi ja prognoose

Haldab välisvaluutareserve

Jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega 
seotud ülesandeid

Finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine
Hinnastabiilsuse kasulikkus –Hinnastabiilsus on EKP nõukogu määratluse järgi euroala
ühtlustatud tarbijahinnaindeksi ( ÜTHI ) kasv, mis on alla 2% aastas (kuid selle 
lähedal) Hinnastabi lsuse eesmärk tähendab, et vältida tuleb ni  pikaaegseid li ga kõrge inflatsiooni 
kui ka deflatsiooni perioode. Hinnastabi lsus aitab saavutada kõrgemat tööhõivet ja 
majandusakti vsust. 

stabi lse hinnataseme korral mõistavad inimesed paremini hindade suhtelist muutust (s.o ühe
kauba hinna muutus teise kauba hinna suhtes)

vähendab inflatsiooniriski preemiat intressimäärades ­ kui võlausaldajad on kindlad, et 
hinnad püsivad tulevikus stabi lsena, ei nõua nad varade hoiustamisega seotud 
inflatsiooniriski kompenseerimiseks lisakasumit ehk n­ö inflatsiooniriski preemiat. 

vähendab tõenäosust, et eraisikud ja ettevõtted suunavad oma ressursse tootmisest välja, et
kaitsta end inflatsiooni või deflatsiooni eest (st hajutada riske), näiteks sidudes lepingu järgi 
maksmisele kuuluvaid summasid hindade muutusega.
 vähendab maksu­ ja sotsiaalsüsteemide põhjustatud moonutusi, mis mõjutavad 
majandusagentide käitumist.  Inflatsioon  või deflatsioon võib sel iseid moonutusi süvendada, 
sest tavaliselt ei võimalda eelarvesüsteemid siduda maksumäärasid ja 
sotsiaalkindlustusmakseid inflatsioonimääraga;

aitab vältida sissetulekute ja rikkuse ümberjaotamist  ootamatu  inflatsiooni või deflatsiooni 
tagajärjel.
Eurosüsteem: Eurosüsteem on euroala rahapoli tika  teostaja , mis koosneb Euroopa 
Keskpangast ja euroala riikide keskpankadest. 
Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hinnastabi lsus euroalal. Samuti on Eurosüsteemi 
ülesanne kaitstafinantsstabi lsust ja edendada Euroopa finantslõimumist.[1]
Eurosüsteem on osa Euroopa Keskpankade  Süsteemist , millesse kuuluvad kõigi Euroopa 
Li du liikmesriikidekeskpangad
Maastrichti  kriteeriumid: 
• Riigi rahandus – valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3%
SKPst. Valitsussektori  võlg  peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele
mõõduka kiirusega
• Vahetuskurss – riik peab vähemalt 2 aastat  osalema  vahetuskursimehhanismis  ERM2s
ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena
• Hinnastabiilsus – riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme
kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem
kui 1,5% võrra
• Intressimäärad – riigi pikaajaline  intressimäär  ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes
kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära
rohkem kui 2 protsendi võrra
• Õiguslik  lähenemine  – hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga
• Euroopa Keskpank ja Euroopa  Komisjon  võivad hinnata ka turgude lõimumist,
maksebilansi  seisundit  ja arengut ning tööjõu erikulude jm hinnaindeksite arengut
Euroala kujunemine: Euroopa Li du ri gid, kus on kasutusel euro, koosneb väga erinevate majanduse 
ning eelarvedistsipliiniga ri kidest. 
1) Idée ühtsest rahaliidust Euroopas 20.saj alguses, et ühtlustada majanduslikult killustunud 
Euroopat
2) 1970ndate alguses – rahaliidu esimene kavand

hakati  rakendama  esimesi abiprogramme liikmete majandusliku mahajäämuse 
vähendamiseks

1986 – Ühtne Euroopa Akt – kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise 
põhimõtted ühenduse territooriumil 
3) 1990-  Schengeni  leping
1992- majandus- ja rahaliidu loomine – eesmärk ühisraha kasutuselevõtu ettevalmistamine

Document Outline

• Rahandus - Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. Rahandus on raharessursside juhtimine. See jaguneb kolmeks osaks:
• Riigi rahandus
• Ettevõtte rahandus
• Kodumajapidamis rahandus
• Raha põhifunktsioonid: maksevahend, väärtuse mõõt ja akumulatsioonivahend (rikkuse akumuleerimine)
• Raha liigid:
• Kaupraha e. kaup – sellel on väärtus ka siis, kui seda ei saa kasutada rahana. Näiteks kuldmündid saab vermida eheteks
• Metallraha – mündid ja sendid
• Paberraha
• Krediitraha - nt. Ülekanne ühelt pangakontolt teisele
• Raha omadused:
• Stabiilsus
• Kaasaskantavus
• Kulumiskindlus
• Ühtlus
• Jagatavus
• Äratuntavus
• Raha likviidsuse püramiid- kõige üleval asub sularaha (kõige likviidsem), seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad.
• Kullastandardi olemus – rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Välja võib tuua kolm kullastandardi vormi: kuldmündistandard, kuldkangistandard, kulddeviisstandard.
• Bretton Woodsi süsteemi olemus - 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti
• kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA
• kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi
• süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollarist. USA dollar seoti kindla kullakogusega, kõik teised valuutad aga dollariga, välisvaluutat sai vahetada dollarite vastu ja alles seejärel kulla vastu.
• Raha ajalugu Eestis - Kaks perioodi – taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda.
• Iidsetel aegadel kasutati rahana kaupu, esimesed kirjalikud teated müntide vermimise
• kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265 a-st, kuigi ilmselt oli see veidi varem. 1918-ni e
• iseseisvumiseni oli käibel valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli 1918
• novembris (Eesti mark). 1928 sai rahaühikuks Eesti kroon (Eesti Pangal ka raha
• emissiooni ainuõigus). 1940 – rubla. 1941 – idamark, mis oli seotud Saksa margaga.
• 1944 – tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud
• uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus
• rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti
• kasutusele euro.
• Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest –
• Metallrahasüsteem, mille aluseks on mingi väärismetall
• Paberrahasüsteem, mille puhul on käibel valitsuse, keskpanga või mõne muu avalikku autoriteeti omava asutuse määratud sundkursiga paberist rahasedelid ehk paberraha
• Arveldus- ehk kontorahasüsteem
• Rahapoliitika olemus: ehk monetaarpoliitika, selle all mõistetakse riigi keskpanga tegevust, üks osa riigi majanduspoliitikast.
• Rahapoliitika eesmärgid:
• Majanduse üldine kasv
• Hindade stabiilsus
• Kõrge tööhõive
• Maksebilansi tasakaal
• Sobiv välisvaluutakurss
• Rahapoliitika teostamise vahendid:
• Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) – tehinguid algatavaks pooleks keskpank. Vormiliselt teostatakse tavapäraseid väärtpaberite ostu-, müügi- või repotehinguid. Läbi selliste operatsioonide suudab keskpank rahaturu likviidsust muutes ehk lühiajaliselt raha kokku ostes või turule paisates üsna efektiivselt juhtida lühiajaliste intresside kujunemist
• Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) – pankade üleliigse raha lühiajaliseks hoiustamiseks ja ajutiselt puudu jäänud summade laenamiseks on keskpankade hulgas levinud meetod
• Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) - kujutavad endast krediidiasutuste kohustust hoida keskpangas teatud osa oma klientidelt vastu võetud hoiustest. Kohustusliku reservi nõude peamine ülesanne on olla keskpanga jaoks hoob, mille abil on võimalik kontrollida baasraha pakkumist.
• Rahaagregaadid – rahamassi näitaja. Valik sõltub suuresti rahapoliitika eesmärgist.
• Neli peamist rahaagregaati:
• • rahaagregaat M0 ehk rahabaas ehk baasraha – sularaharingluses oleva sularaha ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa;
• • rahaagregaat M1 – hõlmab ainult kõige likviidsema vara, s.o osa M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused;
• • rahaagregaat M2 – rahaagregaat M1 + säästuhoiused, tähtajalised tavahoiused ja väga likviidsed arveldustehingutes kasutatavad väärtpaberid (nt vekslid, laenusertifikaadid jne);
• • rahaagregaat M3 – rahaagregaat M2 + suured tähtajalised hoiused, investeerimisfondide summad jms
• Eesti panga ülesanded –
• Viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid
• Koostab majandusanalüüsi ja prognoose
• Haldab välisvaluutareserve
• Jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid
• Finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine
• Hinnastabiilsuse kasulikkus –Hinnastabiilsus on EKP nõukogu määratluse järgi euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) kasv, mis on alla 2% aastas (kuid selle lähedal) Hinnastabiilsuse eesmärk tähendab, et vältida tuleb nii pikaaegseid liiga kõrge inflatsiooni kui ka deflatsiooni perioode. Hinnastabiilsus aitab saavutada kõrgemat tööhõivet ja majandusaktiivsust.
• stabiilse hinnataseme korral mõistavad inimesed paremini hindade suhtelist muutust (s.o ühe kauba hinna muutus teise kauba hinna suhtes)
• vähendab inflatsiooniriski preemiat intressimäärades - kui võlausaldajad on kindlad, et hinnad püsivad tulevikus stabiilsena, ei nõua nad varade hoiustamisega seotud inflatsiooniriski kompenseerimiseks lisakasumit ehk n-ö inflatsiooniriski preemiat. 
• vähendab tõenäosust, et eraisikud ja ettevõtted suunavad oma ressursse tootmisest välja, et kaitsta end inflatsiooni või deflatsiooni eest (st hajutada riske), näiteks sidudes lepingu järgi maksmisele kuuluvaid summasid hindade muutusega.
• aitab vältida sissetulekute ja rikkuse ümberjaotamist ootamatu inflatsiooni või deflatsiooni tagajärjel.
• Eurosüsteem: Eurosüsteem on euroala rahapoliitika teostaja, mis koosneb Euroopa Keskpangast ja euroala riikide keskpankadest.
• Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus euroalal. Samuti on Eurosüsteemi ülesanne kaitstafinantsstabiilsust ja edendada Euroopa finantslõimumist.[1]
• Eurosüsteem on osa Euroopa Keskpankade Süsteemist, millesse kuuluvad kõigi Euroopa Liidu liikmesriikidekeskpangad
• Maastrichti kriteeriumid:
• • Riigi rahandus – valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3%
• SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele
• mõõduka kiirusega
• • Vahetuskurss – riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s
• ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena
• • Hinnastabiilsus – riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme
• kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem
• kui 1,5% võrra
• • Intressimäärad – riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes
• kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära
• rohkem kui 2 protsendi võrra
• • Õiguslik lähenemine – hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga
• • Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon võivad hinnata ka turgude lõimumist,
• maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu erikulude jm hinnaindeksite arengut
• Euroala kujunemine: Euroopa Liidu riigid, kus on kasutusel euro, koosneb väga erinevate majanduse ning eelarvedistsipliiniga riikidest.
• 1) Idée ühtsest rahaliidust Euroopas 20.saj alguses, et ühtlustada majanduslikult killustunud Euroopat
• 2) 1970ndate alguses – rahaliidu esimene kavand
• hakati rakendama esimesi abiprogramme liikmete majandusliku mahajäämuse vähendamiseks
• 1986 – Ühtne Euroopa Akt – kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise põhimõtted ühenduse territooriumil
• 3) 1990- Schengeni leping
• 1992- majandus- ja rahaliidu loomine – eesmärk ühisraha kasutuselevõtu ettevalmistamine