Pensionisüsteem Eestis (0)

PENSIONISÜSTEEM EESTIS
* Pensionifond on vara kogum, mis on kogutud eesmärgiga tagada fondis osalevatele isikutele sissetulek pensionieas või töövõimetuse korral. Fondidesse sissemakseid tegevad inimesed koguvad endale ise pensioni. Isikliku osaluse suurust pensionifondis kajastavad pensionifondi osakud . Pensionifondid jagunevad kohustuslikeks ja vabatahtlikeks.
Kolme samba pensionisüsteem
...jaguneb kolmeks erinevaks, omavahel hästi haakuvaks osaks
I sammas riiklik pensionikindlustus Tuluallikaks on sotsiaalmaks ja peamiseks eesmärgiks tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase. Riiklik pensionsiüsteem jaotab tulusid ümber (tugineb "solidaarsus põhimõttel"). Pensionsüsteemi I samba rakendamine toimub riikliku kohustusliku pensionikindlustuse vormis st selle pensionikindlustusega on kohustuslikult hõlmatud kõik Eestis töötavad isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad.

Riikliku pensionisüsteemi hüvitisteks on vanaduspension , töövõimetuspension, toitjakaotuspension ja rahvapension.
Vanaduspensioni makstakse pensioniikka jõudnud isikule, kellel on nõutav pensionistaaž. Üldine pensioniiga (2008) Eestis on meestel 63 aastat ja naistel 60,5 aastat, kuid naiste pensioniiga tõuseb järk-järgult 63-le aastaks 2016. Riiklikke pensione rahastatakse sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast ja riigieelarve muudest tuludest. Riiklike pensionide maksmist reguleerivad riikliku pensionikindlustuse seadus . Pensione makstakse Eestis elavatele isikutele.
(Pensionide väljamaksmist teistesse riikidesse korraldatakse kahe- või mitmepoolsete sotsiaalkindlustuslepingute alusel)
!!! Aastast 2020 (s.t. 1957.a. ja hiljem sündinud isikutele) viiakse riiklik vanaduspension sõltuvusse laste arvust.
II sammas kohustuslik kogumispension ...puhul tasutakse töötamise ajal pensionimakseid, et koguda endale vara pensionieaks. Pensionisüsteemi II sambas osalemine on kohustuslik kõigile I sambaga hõlmatud töövõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. Isiku sihtotstarbelised kohustuslikud maksed, mis moodustavad kindla protsendi tema palgast või palgaga võrdsustatud sissetulekutest, lähevad tema poolt valitud pensionifondi osakute ostmiseks .
Nii sissemaksed kui II samba fondide poolt teenitud summad on vabastatud üksikisiku tulumaksust, väljamaksed kuuluvad maksustamisele kehtiva üksikisiku tulumaksuseaduse alusel.
Iga II sambaga hõlmatud isik tohib avada vaid ühe osakukonto. Mitte sagedamini kui kord aastas võib pensioniosaku omanik oma osa pensionifondi varast üle kanda ühest pensionifondist teise, vahetades ühe pensionifondi osakud teise pensionifondi osakute vastu.
kui kätte jõuab pensioniiga...
II sambasse kogutud raha ei tohi välja võtta enne kehtestatud pensioniea saabumist. Peale pensioniikka jõudmist võib isik valida, kas sõlmida pensionifondiga regulaarsete väljamaksete graafik keskmise oodatava eluea vältel või kasutada kogusumma eluannuiteedi ostmiseks, mis tagaks püsiva igakuise sissetuleku elu lõpuni. II samba rakendumise algaastatel, kui kogutud summad on väikesed, võib lubada väljamaksete teostamist pausaalsummana. ( Mõiste annuiteet tähendab kindlaksmääratud summat , mida makstakse perioodiliselt inimese eluajal või kindlaksmääratud perioodi jooksul tulenevalt kohustusest teha rahalisi või mitterahalisi väljamakseid vastutasuna küllaldaste sissemaksete eest.
Väljamaksete viisid sõltuvad kogutud osakute väärtusest.
1. Kogutud on alla 10-kordse rahvapensioni* määra ehk kogutud summa on kuni 20 088 krooni. Raha on võimalik välja võtta ühekordse maksena. * Rahvapensionimäär on 2 008 krooni ja 80 senti, mis kehtib alates 1. aprillist 2009. Rahvapensionimäära kinnitab valitsus iga-aastaselt
2. Kogutud on summa(10-50), mis vahemikku 20 088 kuni 100 440 krooni. Raha on võimalik välja võtta regulaarsete maksetena otse pensionifondist, mida kutsutakse „fondipensioniks“. Fondipension on inimese ja pensionifondivalitseja vaheline kokkulepe, mille järgi saab inimene perioodilisi makseid pensionifondist. Pensionifondist raha saades müüb inimene tagasi pensionifondi osakuid, mida ta on aastate jooksul ostnud. Fondipension saab läbi siis, kui kõik osakud on pensionifondile tagasi müüdud. Sõltuvalt inimese vanusest jääb fondipensioni kestvus vahemikku vähemalt 2 kuni 12 aastat.
3. Kogutud on (üle 50-kordse) üle 100 440 krooni. Inimene saab sõlmida lepingu enda poolt valitud kindlustusandjaga, mille alusel teeb kindlustusandja inimesele perioodilisi makseid kuni eluea lõpuni. Sellist lepingut kindlustusandjaga kutsutakse „pensionilepinguks“. Pensionilepingu sõlmimisel lõpeb inimese suhe pensionifondiga, sest kogu kogutud summa kantakse edasi kindlustusandjale. Pakutavate pensionilepingute tingimused võivad sõltuvalt kindlustusandjast erineda, mistõttu tasub võrrelda pensionilepingu alusel tasutavate maksete suurusi ja sagedus, samuti kaaluda võimalust sõlmida garantiiperioodiga leping (inimese surma korral laekuvad maksed teatud perioodi jooksul soodustatud isikule) või selline leping, mille alusel läheksid inimese surma korral õigused makseid saada üle teisele füüsilisele isikule (nt abikaasale).
4. Kogutud (700-kordse)on vähemalt 1 406 160 krooni. Siis on mitu võimalust. Vähemalt nimetatud summa eest tuleb sõlmida kindlustusseltsiga pensionileping, kuid seda võib teha ka suurema summa eest. Inimene võib seda piiri ületava summa eest sõlmida fondipensioni ehk jätta osa kogutud raha pensionifondi ning perioodiliselt tagasi müüa fondiosakuid, saades sedasi makseid otse pensionifondist.
MIKS pean valima kogumispensioni?
II e Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%.
Kui kogumispensioniga mitteliitunud töötaja palgalt arvestatakse 33% sotsiaalmaksu, suunatakse sellest 13% ravikindlustuseks ja 20% riiklikuks pensioniks, mis makstakse kohe välja praegustele pensionäridele. Kogumispensioniga liitudes hakkab nimetatud riikliku pensioni osast 4% minema tõesti igaühe enda tuleviku kindlustamiseks ning seda osa ei maksta välja riikliku pensionina
2009.a RIIK PEATAS II samba pensionimaksed.
Riik muutis ajutiselt II sambasse kogumist. Kui sa ei otsusta vabatahtlikult makseid jätkata,
on nii sinu kui ka riigi maksed II sambasse kuni 2010 lõpuni 0%. Aastal 2011 taastuvad maksed tavapärasest poole ulatuses, st sina tasud 1% ja riik 2%. Aastast 2012 jätkub senine 2+4% süsteem.
III sammas- vabatahtlik kogumispension
III sammas (98) on sissemaksete poolt määratud ja kogumisprintsiibile rajatud era- lisapension, mille tuluallikaks on vabatahtlikud sissemaksed ja mille peamine eesmärk on võimaldada täiendavat säästmist. Täiendava kogumispensioni sissemaksed on teatud piirides maksustatavast tulust mahaarvatavad.
Pensionisüsteemi III sammast teostavad vastavat tegevusluba omavad elukindlustusseltsid või fondivalitsejad kas kapitalikogumiskindlustusena või osalemisena pensionifondides.
Sissemaksed kuuluvad koheselt füüsilisele isikule (töövõtjale või füüsilisest isikust ettevõtjale) ja kindlustuse teostaja valikul pole füüsilisel isikul mingeid piiranguid ega sunde.
Pensioniosaku omanik võib oma osa pensionifondi varast üle kanda ühest pensionifondist teise,vahetades ühe pensionifondi osakud teise pensionifondi osakute vastu.
Järelevalvet kindlustusseltside pensionikindlustusskeemide üle teostab Kindlustusinspektsioon, fondivalitsejate poolt moodustatud pensionifondide üle Väärtpaberiinspektsioon. Järelevalve tõhustamiseks tuleb kaaluda ühtse finantsjärelevalve loomist. Järelevalve efektiivsuse tagamiseks on vajalikud täiendavad meetmed.
III samba garantiisüsteemid põhinevad elukindlustusele ja/või kohustuslike reservide moodustamisele kindlustusseltsi ja fondivalitseja poolt. Võimalik on osalemine II samba jaoks loodavas tsentraliseeritud tagatisfondis.
...kui kätte jõuab pensioniiga...
Osakute omandamisest peab olema möödunud vähemalt 2 aastat.
Soodne on III sambast raha välja võtta peale 55 aastaseks saamist või sõltumata vanusest kui isik on täielikult ja püsivalt töövõimetu.
Juhul kui isik ei ole 55 aastane, peetakse väljamakselt kinni tulumaks 21% ning 2% „ trahvi “, mis jääb fondi ning mille arvelt teenivad teised fondi kliendid.
LHV Täiendavast Pensionifondist väljamaksete saamiseks tuleb sul esitada avaldus, selleks võta ühendust LHV-ga.
III samba väljamaksete maksustamine kui isik on 55 aastane või täielikult ja püsivalt töövõimetu:
• 10% tulumaksumäär kehtib vabatahtlikust pensionifondist tehtud väljamaksele siis, kui väljamakse tegemiseks tagasivõetavate osakute omandamisest on möödunud enam kui 5 aastat.
• 21% tulumaksumäär kehtib vabatahtlikust pensionifondist tehtud väljamaksetele siis, kui väljamakse tegemiseks tagasivõetavate osakute omandamisest on möödunud vähem kui 5 aastat.
• Sõlmides vabatahtlikku pensionifondi kogutud raha eesti elukindlustusseltsiga eluaegse regulaarselt makstava pensionilepingu (annuiteet), on väljamaksed tulumaksuvabad.
VAHE KOKKUVÕTEKS: Kolme samba süsteemis on valitsuse peamine roll kindlaks määrata mängureeglid, otseselt majandada I sammast, pakkuda tagatisi II sambale ning luua tugev järelvalve- ja regulatsioonisüsteem II ja III sambale. Tööandjad teevad sissemakseid (riikliku sotsiaalmaksu näol) I sambasse. Töövõtjad teevad kohustuslikke makseid II sambasse ja võivad vabatahtlikult osaleda III sambas. Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Mille järgi ma peaks endale pensionifondi valima?
Pensionifonde pakuvad mitmed pangad . Fondid erinevad üksteisest ka riskantsuse poolest. Fondijuht ( pank ) on sul mõistlik valida selle järgi, et milliseid tulemusi on üks või teine fondijuht (pank) siiani saavutanud.
Kas pensionifond saab pankrotti minna?
Ei. Kui pensionifond teeb investeeringuid, millega kaotatakse raha, siis see mõjutab negatiivselt fondiosaku hinda ( osaku hind kukub ), kuid fondi pankrot on tehniliselt välistatud.
Millised seadused reguleerivad pensionifondide tegevust?
Pensionifond on üks investeerimisfondi liik ning investeerimisfondide tegevust reguleerib Investeerimisfondide seadus. Kogumispensioni süsteemi toimimine on paika pandud Kogumispensionide seadusega.
Kas pensionifondi osakud on pärandatavad?
Jah. Pensionifondi osakud on väärtpaberid, mis on pärandatavad. Pärija võib saadud osakud lisada enda II sambale või võtta summa rahas välja tasudes sellelt tulumaksu. Kui isik on pensionieas ja juba sõlminud lepingu kindlustusseltsiga, siis talle enam väärtpabereid ei kuulu. Isiku lahkumisel siit ilmast sõltuvad maksed pärijatele kindlustusseltsiga sõlmitud lepingu tingimustest.
Kuidas fondi valida?
Eesmärkide määratlemine
Fondi valik on kogumispensioni süsteemis Teie kõige tähtsam valik. Seda tuleb teha hoolikalt ning järelemõeldult. Jõudmaks nn " oma fondini" oleks kõigepealt mõistlik enda jaoks läbi mõelda kaks peamist investeerimise jaoks olulist küsimust: investeerimiseesmärk ja riskitaluvus.
Milline on minu investeerimiseesmärk?
Mida üldse soovite oma investeeringuga saavutada? Kogumispensionifondide puhul on eesmärk suhteliselt selge - parem äraelamine pensionieas. Ning mida rohkem investeerida, seda suuremad on tulevikus igakuised pensionimaksed.
Investeeringute lõppväärtus sõltub laias laastus kolmest asjast: -regulaarselt investeeritav summa; -investeeringute keskmine tootlus ; -investeerimisperioodi pikkus ehk aeg.
Mida suuremad eelnimetatud komponendid on, seda suurem on ka lõpptulemus ehk Teie kogumispensioni konto väärtus. Eesti kogumispensioni fondide puhul sõltuvad sissemaksed palgast ning aeg sõltub investori vanusest ja kogumispensioni süsteemiga liitumise ajast. Investeeringu tootlus sõltub aga fondi valikust. Mida suurem on aktsiate osakaal pensionifondis, seda suurem on võimalik fondi tootlus.
Pikas perioodis omab tootlus väga suurt tähtsust. Kui näiteks inimene investeerib 30 aastat iga kuu 300 krooni (brutopalk 5000), siis:
4% keskmise tootlusega on tema lõppsumma 206 000 krooni;
6% keskmise tootlusega 294 000 ning;
8% keskmise tootlusega 425 000 krooni.
Seega on tootlus teostatavatest valikutest määrava tähtsusega lõppsumma saavutamisel.
Täiendavaid kriteeriume fondide valikul
Pensionifondi valides võiks kaaluda veel järgmisi kriteeriume:
Fondijuht/Fondivalitseja. Millised on fondivalitseja ja temaga seotud ettevõtete kogemused varade paigutamisel? Kes on fondivalitseja omanikud ? Millega on nad seni silma paistnud? Kes on fondijuht? Milline on tema haridus , kogemused? Kes on fondivalitseja ning millised inimesed on seotud pensionifondide raha paigutamisega? Millised on nende inimeste kogemused? Kas need kogemused on rahvusvahelised? Millised on nende inimeste poolt seni valitsetud fondide tootlused indeksitega võrreldes? Ja kõige viimaks - kas Te usaldate neid inimesi?
Kulud. Tähtis komponent fondi valikul on kulud. Õigusaktidega on küll fikseeritud fondi arvelt tasutavate kulude ülempiir, kuid lisaks sellele kaasnevad fondi investeeringutega ka tehingukulud jmt kulud. Kindlasti on passiivse investeerimisstiiliga fondi kulud kokkuvõttes väiksemad kui aktiivse investeerimisstiiliga fondil.
Mugavus. Kuidas saate investeeringuid jälgida? Kuidas saate teostada suhtlust fondivalitsejaga ning kuidas saate ülevaadet oma investeeringutest? Kuidas on lahendatud võimalikud fondide tehnilise poolega soetud küsimused nagu valikuavalduse teostamine, fondi muutmine jne?
Selgus. Kui selgelt on väljendatud fondi investeerimispõhimõtted ning -poliitika? Kui selge on Teile edastatud informatsioon võimalike kulude struktuuri ning suuruse kohta?
Fondivalitsejad
ERGO Funds AS
Swedbank Investeerimisfondid AS
Danske Capital AS
Nordea Pensions Estonia AS
AS LHV Varahaldus
AS SEB Varahaldus
Fondid (Sinu brutopalk 10 000 .- OLED Liitunud a 2007)
ERGO Pensionifond 2P1 +2274kr
ERGO Pensionifond 2P2 +1561kr
Kohustuslik Pensionifond Sampo Pension 25 +2059
Kohustuslik Pensionifond Sampo Pension 50 +477
Kohustuslik Pensionifond Sampo Pension Intress +3357kr
Nordea Pensionifond A
Nordea Pensionifond A Pluss
Nordea Pensionifond B
Nordea Pensionifond C
Pensionifond LHV Dünaamilised Võlakirjad
Pensionifond LHV Kvaliteetsed Võlakirjad
Pensionifond LHV Maailma Aktsiad
Pensionifond LHV Tasakaalustatud Strateegia
Pensionifond LHV Uued Turud
SEB Energiline Pensionifond
SEB Konservatiivne Pensionifond +2033kr
SEB Optimaalne Pensionifond
SEB Progressiivne Pensionifond +3186kr
Swedbank Pensionifond K1 (konservatiivne strateegia) +4138kr
Swedbank Pensionifond K2 (tasakaalustatud strateegia) +4075kr
Swedbank Pensionifond K3 (kasvustrateegia) +3643kr
Swedbank Pensionifond K4 (Aktsiastrateegia)
ERGO Pensionifond 2P1 (endine ERGO Rahulik)
Kui valid selle pensionifondi, paigutatakse Sinu raha 100% võlakirjadesse ja deposiitidesse. Võlakirjadesse on turvaline investeerida, seega on fond väiksema riskiga , samas aga ka väiksema tootlusega.
Vali see pensionifond siis, kui soovid, et Sinu pensionivara säiliks ega kõiguks oluliselt. See fond sobib eriti hästi siis, kui sul on jäänud pensionini seitse aastat või vähem.
ERGO Pensionifond 2P2 (endine ERGO Tuleviku)
Kui otsustad selle fondi kasuks, investeeritakse Sinu rahast pool võlakirjadesse, teine pool aga aktsiatesse. Aktsiatesse on raha paigutada riskantsem kui võlakirjadesse, küll võib aga aktsiatelt saada pikaajaliselt suuremat tulu.
Tuleviku pensionifond sobib Sulle siis, kui tahad saada suuremat pensioni ja oled valmis oma fondiosakute väärtuse lühiajaliseks mõõdukaks kõikumiseks. See fond sobib siis, kui Sul on pensionini aega rohkem kui seitse aastat – nii jõuab aktsiatest saadav tulu korralikult koguneda.
Fondi valides tuleks Teil arvestada oma riskitaluvust, vanust, fondi investeerimisstrateegiat ning tootlust.
Sampo Pension 25 on kohustusliku kogumispensioni (II sammas) fond, mille eesmärgiks on inflatsiooni ületav kapitalikasv pikas perspektiivis. Fondi vara investeeritakse kuni 25% ulatuses aktsiatesse ja ülejäänud osa võlakirjadesse.
Sampo Pension 50 on kohustusliku kogumispensioni fond, mille eesmärgiks on inflatsiooni ületav kapitalikasv pikas perspektiivis. Fondi vara investeeritakse kuni 50% ulatuses aktsiatesse ja 50% ulatuses võlakirjadesse.
Nordea Pensionifond A ehk agressiivne strateegia
Fond investeerib kuni 50% varadest aktsiatesse ja ülejäänud varad võlakirjadesse.
Seda fondi soovitame inimestele, kes suhtuvad neutraalselt või pigem positiivselt aktsiaturgude hinnakõikumistesse, et pikemas perspektiivis saavutada potentsiaalselt kõrgeim varade tootlus.
Fondi oodatav tootlus on potentsiaalselt kõige kõrgem, kuid varade väärtus võib lühiajaliselt kõikuda.
Fondi on soovitatav investeerida pikaajaliselt.
-Sa soovid enda pensionivara maksimaalselt kasvatada
-Sinu pensionivara väärtuse lühiajaline kõikumine on Sulle vastuvõetav
-pensionieani jäänud rohkem kui 20 aastat
Maksimaalselt 50% fondi varadest investeeritakse aktsiatesse ning ülejäänud kas võlakirjadesse või sarnastesse rahaturu instrumentidesse.
Nordea Pensionifond A Pluss ehk agressiivne strateegia
Fond investeerib kuni 75% varadest aktsiatesse ja ülejäänud varad võlakirjadesse.
Seda fondi soovitame inimestele, kes suhtuvad neutraalselt või pigem positiivselt aktsiaturgude hinnakõikumistesse, et pikemas perspektiivis saavutada potentsiaalselt kõrgeim varade tootlus.
Fondi oodatav tootlus on potentsiaalselt kõige kõrgem, kuid varade väärtus võib lühiajaliselt märkimisväärselt kõikuda. Fondi on soovitatav investeerida pikaajaliselt.
-Sa soovid enda pensionivara maksimaalselt kasvatada
-Sinu pensionivara väärtuse lühiajaline kõikumine on Sulle vastuvõetav
-pensionieani on jäänud rohkem kui 30 aastat
Maksimaalselt 75% fondi varadest investeeritakse aktsiatesse ning ülejäänud kas võlakirjadesse või sarnastesse rahaturu instrumentidesse. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond 100% enda varadest turvaliselt paigutada pangahoiustesse, mis tagab Teie varade säilimise ka kõige turbulentsematel perioodidel.
Nordea Pensionifond B ehk balansseeritud strateegia
Fond investeerib kuni 25% varadest aktsiatesse ja ülejäänud varad võlakirjadesse.
Seda fondi soovitame inimestele, kes ei taha liigselt sõltuda aktsiate hinna kõikumisest tingitud riskist, kuid soovib saada suuremat intressitulu , kui seda saab vaid võlakirjadest.
Selle fondi potentsiaalne tootlus on kõrgem, kui investeerimisel ainult võlakirjadesse, kuid sellega võib kaasneda väärtuse kõikumisi. Fondi on soovitav investeerida keskmiseks või pikaks ajaks.
-Teie investeerimise põhieesmärgiks on varade säilitamine kuid oodate inflatsiooni ületavat tootlust.--Teie pensionivara väärtuse lühiajaline kõikumine on Teile vastuvõetav
-Teil on pensionieani jäänud 10 kuni 20 aastat
Maksimaalselt 25% fondi varadest investeeritakse aktsiatesse ning ülejäänud kas võlakirjadesse või sarnastesse rahaturu instrumentidesse.
Nordea Pensionifond C ehk konservatiivne strateegia
Fond investeerib 100% varadest võlakirjadesse.
Seda fondi soovitame inimestele, kelle eesmärgiks on stabiilne tootlus. Fondi kogutud pensionisäästude väärtus kõigub tõenäoliselt vähem kui aktsiariski kandvate fondide puhul.
Selle fondi eesmärk on tagada investeeritud varade väärtus ning stabiilselt kasvatada fondi varasid.
-Te soovite enda pensionivara pigem säilitada ning kaitsta inflatsiooni eest
-Te ei soovi, et Teie pensionivara väärtus lühiajaliselt kõiguks
-Fondi on soovitatav investeerida, kui pensioni saamiseni on jäänud vähem kui viis aastat.
Fond investeerib 100% enda varadest võlakirjadesse või sarnastesse rahaturu instrumentidesse.
Fondi eesmärk on osakuomanike vara väärtuse säilitamine ja stabiilne kasvatamine . Fond sobib neile, kes fondiosaku hinna väiksemate kõikumiste nimel rahulduvad tagasihoidlikuma, kuid absoluutse tootlusega.
Pensionifond LHV Dünaamilised Võlakirjad investeerib ainult: võlakirjadesse , rahaturuinstrumentidesse.
Kõrge krediidireitinguga võlakirjade kõrval investeeritakse kuni 10% fondi varadest ka riskantsematesse võlakirjadesse, mille pikaajaline oodatav tootlus on kõrgem.
LHV Dünaamilised Võlakirjad investeerib tootluse maksimeerimiseks olulise osa portfellist arenevate turgude võlakirjadesse ja võlakirjafondidesse.
Pensionifond LHV Kvaliteetsed Võlakirjad võlakirjadesse , rahaturuinstrumentidesse
Suurem osa portfellist paigutatakse suurte ja arenenud riikide, peamiselt Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide, turgudel .
LHV Kvaliteetsed Võlakirjad eesmärk on tagada portfelli säilimine erinevates turuolukordades ning pakkuda pikaajalist stabiilset tootlust.
Pensionifond LHV Maailma Aktsiad
LHV Maailma Aktsiad investeerib kuni 50% varadest aktsiatesse. Fondi aktsiaportfelli koostamisel lähtutakse maailma aktsiaturgude geograafilisest struktuurist. Sellest tulenevalt omavad suuremad ja arenenumad regioonid fondi aktsiaportfellis ka suuremat osakaalu . 
Ülejäänud varad investeeritakse võlakirjadesse ja rahaturuinstrumentidesse. Pikaajalise tootluse maksimeerimiseks investeeritakse kuni 10% fondi varadest börsil noteerimata ja krediidireitinguta võlakirjadesse, mille oodatav tootlus on kõrgem.
Pensionifond LHV Uued Turud
LHV Uued Turud investeerib kuni 50% varadest aktsiatesse. Märkimisväärne osa portfellist investeeritakse uutel ehk arenevatel turgudel, kus eeldatav kasv ning tootlus on kõrgem kui vanadel ja arenenud turgudel. LHV Uued Turud otsib pidevalt kasvavaid majandussektoreid, uusi turge ning võimalusi.
Ülejäänud varad investeeritakse võlakirjadesse ja rahaturu-instrumentidesse. Pikaajalise tootluse maksimeerimiseks investeeritakse kuni 10% fondi varadest börsil noteerimata ja krediidireitinguta võlakirjadesse, mille oodatav tootlus on kõrgem.
KINDLASTI RÄÄKIDA ka ARVUDEST! Pensionifondide % tabelist, kes, kus, mis kohal on.
Seda saab LHV lehelt või Äripäevast.