EESTI KREDIIDIASUTUSTE HOIUSTE TAGAMINE (0)

SISUKORD

SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 2
1. HOIUSE MÕISTE 3
2. HOIUSTE TAGAMINE JA TAGATISFOND 4
3. HÜVITAMISE KORD 5
3.1. Krediidiasutused, kelle hoiused Tagatisfond hüvitab 5
3.2. Hoiuste hüvitamise ulatus 6
3.3. Hüvitamiskohustuse tekkimise päev 7
3.4. Hoiustajate teavitamine 7
3.5. Hüvitise määramise kord 8
3.6. Hüvitise väljamaksmine 8
3.7. Hüvitamise tähtajad 9
3.8. Hüvitamisele mittekuuluvad hoiused 9
3.9. Hüvitamise katteallikad 10
KOKKUVÕTE 11
VIIDATUD ALLIKAD 12
LISAD 13
Lisa 1. Hoiused seisuga 30.06.2009 eesti krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides . 14

SISSEJUHATUS

Pankade osatähtsus ühiskonnas on aja jooksul pidevalt kasvanud. Nende teenuseid kasutatakse üha rohkem, sealhulgas on olulisel kohal ka raha hoiustamine . Hoiustamine on alati seotud mõningase riskiga ja seetõttu on vaja midagi, mis annaks hoiustajatele kindlustunde ja julgustaks neid säästma. Enamikus maailma pankades on hoiused tagatud, mis väljendub selles, et panga maksejõuetuse korral toimub hoiuse hüvitamine seaduses sätestatud ulatuses ja korras vastava organi kaudu. Hoiuste tagamisest on saanud üks pangandussüsteemi stabiilsuse garanteerimise vahend.
Teema valik oli seotud teema aktuaalsusega. Autor ise oli kokku puutunud raha hoiustamisega Swedbankas, ja tema arust, selline teema oleks huvitav igale, kes kasutab panga teenust.
Töö eesmärgiks on Eesti hoiuste tagamise skeemi olemuse avamine ning laiendamine loengumaterjali.
Tööstruktuur on jagatud kolme peatükki. Töö esimeses osas tutvustatakse hoiuse mõistet ja selle enam levinud liike. Teises osas on antud ülevaade fondist, mis realiseerib Eestis krediidiasutuste hoiuste tagamine – kirjeldatud tema õiguslik seisund, peaeesmärk ja funktsioonid. Töö kolmas peatükk kirjeldab hüvitamise kord. Seal Tagatisfondi seaduse alusel tutvustatkse põhi informatsiooniga hoiuse hüvitamisest – krediidiasutused, kelle hoiused Tagatisfond hüvitab, hüvitamise ulatus, hüvitamise tekkimise päev ja teised seaduses sätestatud reeglid ja tähtajad.
Põhilised uuringu meetodid olid Tagatisfondi seaduse ülevaade ja analüüs.
Materjal töö kirjutamiseks on kogutud põhiliselt internetist ja Tagatisfondi seadusest.

1. HOIUSE MÕISTE

Hoius Tagatisfondi seaduse tähenduses on hoiustaja arvelduslepingust tulenevad nõuded kontopidajaks oleva krediidiasutuse vastu ja hoiustaja arveldus - või laenulepingust tulenevad nõuded laenusaajaks oleva krediidiasutuse vastu. Hoius on ka summa, mille ülekandmiseks hoiustaja või muu isik on oma arvel andnud vastava maksekäsundi, kuid mida krediidiasutus ei ole hoiuste peatamise päeva seisuga täitnud. Ühishoius käesoleva seaduse tähenduses on hoius, mis kuulub ühiselt kahele või enamale isikule. (Tagatisfondi seadus)
Enamlevinud hoiuste liigid:

• Raha arvelduskontol
  
• Nõudmiseni hoius
  
• Tähtajaline hoius
  
• Üleöödeposiit
  
• Kasutushoius
  
• Kasvuhoius
  
• Kogumishoius
  
• Lastehoius
  
• Säästuhoius
  
• Investeerimishoius (Tagatisfond)
  

Hoiusele paigutatud raha säilib üldjuhul saja protsendi ulatuses ning teenib intressi. Tulu sõltub hoiustatud summa suurusest , hoiustamise ajast, valuutast ning intressimäärast. Suurimaks riskiks hoiuse korral on panga pankrot . Sellisel juhul kehtib hoiuste tagamise skeem. (Tarbijaveeb – Minuraha)

2. HOIUSTE TAGAMINE JA TAGATISFOND

Eestis tegevusloa alusel tegutsevate pankades olevad hoiused, sealhulgas arvelduskontodel olev raha, on tagatud Eesti hoiuste tagamise skeemiga , mille tegevusalused tulevad Tagatisfondi seadusest. (Tarbijaveeb - Minuraha)
Tagatisfond on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille ülesandeks on seaduses sätestatud ulatuses tagada hoiustajate ja investorite ning kohustusliku pensionifondi osakuomanike investeeringud . Tagatisfond on Hoiuste Tagamise Fondi seaduse alusel 1998. aastast asutatud ja tegutsenud Hoiuste Tagamise Fondi õigusjärglane. (Tagatisfond)
Tagatisfondi eesmärk on tagada seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses krediidiasutuse klientide (ehk hoiustajate), investeerimisasutuse klientide (ehk investorite) ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike kindlustusandjatega pensionilepingud sõlminud kindlustusvõtjate poolt paigutatud vahendite kaitse, suurendades seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust. (Tagatisfondi seadus)
Oma eesmärgi saavutamiseks Fond:

• kogub krediidiasutustelt, investeerimisasutustelt ja kohustuslike pensionifondide valitsejatelt ja pensionilepinguid sõlmivatelt kindlustusandjatelt ühekordseid ja kvartaliosamakseid
  
• hüvitab seaduses sätestatud tingimustel, ulatuses ja korras:
  
• hoiustajatele nende poolt krediidiasutusse paigutatud hoiused,
  
• investoritele investeeringud,
  
• osakuomanikele pensionifondivalitseja poolt tekitatud kahju.
  
• toetab seaduses sätetatud tingimustel, ulatuses ja korras:
  
• kindlustusandja pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmist teisele kindlustusandjale (Tagatisfond)
  

Tagatisfondi seadus sätestab Tagatisfondi eesmärgi, tema õigusliku seisundi ning tegevuse alused ja korra. (Tagatisfond)

3. HÜVITAMISE KORD

3.1. Krediidiasutused, kelle hoiused Tagatisfond hüvitab

Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine . (Krediidiasutuste seadus)
Eestis hoiustamist teenust pakkuvad eesti tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused ning ka väliriigi krediidiastuste fillialid. Joonisel on kujutatud kõige suuremad osad Eesti hoiuseturul (vt. joonis).
Joonis. Hoiused seisuga 30.06.2009 eesti krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides.
Allikas: Lisa 1.
Kokkuvõte. Eesti hoiuseturg on jaotatud suures osas Swedbank ’i ja SEB Panga vahel, kes on eesti tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused. Välisriigi pankade fillialid nagu Danske ja Nordea samuti võtavad olulisemat osat Eesti turul. Kokkuvõtteks võib öelda, et Eestis pannakse raha mitte ainult eesti krediidiasutustesse, veel ka väliriigi krediidiastuste fillialidesse . See tähendab, et Tagatisfond ei hüvita kõik eesti territooriumil tegutsevates krediidiasutustes olevad hoiused, ainult nende asutuste hoiused, mis on sätestatud Tagatisfondi seaduses. Krediidiasutused, kelle hoiused Tagatisfond hüvitab:

• Swedbank/Hansapank,
  
• SEB Pank ,
  
• Eesti Krediidipank ,
  
• Tallinna Äripank,
  
• Marfin Pank,
  
• BIGBANK AS
  
• LHV Pank.
  

Välisriigi fillialis hoiustatud rahasummad, sealhulgas arvelduskontodel olev raha, on tagatud vastavalt välispanga asukohamaa seadustele .

3.2. Hoiuste hüvitamise ulatus

Hoiused hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga 100 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 782 330 krooni ehk 50 000 euro suuruses summas (piirmääras) iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. (Tagatisfond) Alates 2003 aastast selline piirmäär on palju korda muutunud (vt. tabel)
Tabel. Hoiuste hüvitamise piirmäärad Eestis alates 2003.a 31 detsembrist.
PERIOOD
HOIUSED JA INVESTEERINGUD
Alates 2003.a 31.detsembrist
90% ulatuses kuid mitte rohkem kui 100 000 krooni
Alates 2005.a 31.detsembrist
90% ulatuses kuid mitte rohkem kui 200 000 krooni
Alates 2007.a 31.detsembrist
90% ulatuses kuid mitte rohkem kui 313 000 krooni (20 000 eurot)
Alates 2008 .a. 9. oktoobrist*
100% ulatuses kuid mitte rohkem kui 782 330 krooni (50 000 eurot)
Allikas: Eesti Pangaliit .
Kokkuvõte. Viimase aastate jooksul hüvitamise piirmäär oli kiiresti suurenenud. Selline muudatus oli vajalik selleks, et majandusaktiivsuse vähenemisel säilitada hoiustajate usaldus ja saavutada finantsturgude suurem stabiilsus.

3.3. Hüvitamiskohustuse tekkimise päev

Hoiuste tagamise osafondi arvel hüvitatakse Eestis registreeritud krediidiasutuse ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali hoiustajate hoiused.
Fondi kohustus hüvitada hoiustajate hoiused tekib hoiuste peatamise päeval. Hoiuste peatamise päevast alates on Fond kohustatud hoiused Tagatisfondi seaduses sätestatud tingimustel ja korras hüvitama.
Hoiuste peatamise päev Tagatisfondi seaduse tähenduses on varaseim järgmistest päevadest:

• krediidiasutuse moratooriumi väljakuulutamise päev;
  
• krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise päev;
  
• välisriigi krediidiasutusele Eestis filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise päev;
  
• kohtu määruse alusel krediidiasutuse pankrotimenetluse algatamise päev. (Tagatisfond)
  

3.4. Hoiustajate teavitamine

Fond on kohustatud kolme tööpäeva jooksul, alates hoiuste peatamise päevast, avaldama vähemalt kahes üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kahel korral teate, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

• krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali nimi, kus hoiused on peatatud;
  
• hoiuste raamatupidamisandmetega sh hoiuste saldodega tutvumise ja nende õigsuse kohta seisukoha esitamise kord ja tähtajad;
  
• hüvitise väljamaksmise tähtaeg ja kord;
  
• hüvitise väljamaksmisel nõutavate dokumentide loetelu . (Tagatisfond)
  

3.5. Hüvitise määramise kord

Krediidiasutuse pankroti- või moratooriumihaldur või likvideerija on kohustatud hiljemalt 24 päeva möödumisel hoiuste peatamise päevast:

• tagama igale hoiustajale võimaluse tutvuda oma hoiuse kohta olemasolevate raamatupidamisandmetega ning saada hoiuse saldo kohta teade;
  
• esitama Fondile andmed hoiustajate ning nende hoiuste saldode kohta. (Tagatisfond)
  

Hoiustajal on õigus 60 päeva jooksul, alates Fondi poolt üleriigilises päevalehes viimati avaldatud teate avaldamisest, esitada haldurile seisukoht oma hoiuse saldo õigsuse kohta. (Tagatisfond)
Fond määrab hüvitamisele kuuluvad hoiused ning iga hoiustaja hüvitise suuruse halduri esitatud andmete alusel Tagatisfondi seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (Tagatisfond)
Ühishoiuse hüvitis määratakse hoiustajatele võrdsetes osades, kui arveldus- või laenulepingus pole ette nähtud teisiti. Ühishoius on hoius, mis kuulub ühiselt kahele või enamale isikule. Ühishoiuse hüvitamisel loetakse hoiustajaks ühishoiuse iga omanik. (Tagatisfond)

3.6. Hüvitise väljamaksmine

Hüvitis makstakse välja sularahas või hoiustaja kirjaliku taotluse alusel sularahata arvelduse korras nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti krediidiasutuse kaudu. (Tagatisfond)
Hüvitise sularahas väljamaksmise või ülekandmise eest tasub hoiustaja, kui Fondi ja väljamakseid teostava krediidiasutuse vahel pole kokku lepitud teisiti. Kui hoiustaja poolt tasumisele kuuluv hüvitise sularahas väljamaksmise või ülekandetasu on hüvitise summast suurem või sellega võrdne, siis hüvitist välja ei maksta. Hüvitise maksmise eest võetav tasu ei või olla suurem kui krediidiasutuse poolt sarnaste teenuste eest võetav tavaline tasu. (Tagatisfond)
Välisvaluutas nomineeritud hoiuse hüvitis makstakse välja Eesti kroonides hoiuste peatamise päeva Eesti Panga kursi alusel. (Tagatisfond)
Seadusega ettenähtud korras arestitud hoiuse hüvitis makstakse välja pärast kohtu või muu pädeva organi vastavasisulise otsuse või määruse jõustumist. (Tagatisfond)

3.7. Hüvitamise tähtajad

Hüvitiste väljamaksmist alustatakse hiljemalt 30 päeva möödumisel hoiuste peatamise päevast. (Tagatisfond)
Hüvitiste väljamaksmine peab olema lõpule viidud kolme kuu jooksul, alates hoiuste peatamise päevast. Erilistel asjaoludel ja mõjuval põhjusel võib Fondi nõukogu hüvitiste väljamaksmise tähtaega pikendada. Korraga võib tähtaega pikendada kuni kolme kuu võrra, kuid kokku mitte rohkem kui üheksa kuud. (Tagatisfond)

3.8. Hüvitamisele mittekuuluvad hoiused

Hüvitamisele mittekuuluvad hoiused on:

• riigi ja kohaliku omavalitsuse hoiused;
  
• finantsvahendajate hoiused (krediidi- ja finantseerimisasutuste, kindlustusandjate, investeerimisfondide ja – ühingute ning fondivalitsejate hoiused);
  
• sama krediidiasutusega ühte konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu hoiused;
  
• sama krediidiasutusega seotud isikute (juhatuse või nõukogu liige, audiitor ja nende lähisugulased) hoiused;
  
• isikute, kellele kuulub sama krediidiasutuse aktsia - või osakapitalist 5% või enam, ja nende lähisugulaste hoiused;
  
• hoiused, mille omanikul on krediidiasutuse ees täitmata kohustusi, nende kohustuste ulatuses;
  
• rahapesuga seotud hoiused (Osafondi arvel ei hüvitata hoiust, millega seoses on tehtud süüdimõistev kohtuotsus rahapesus. Hoiuse, millega seoses on alustatud kriminaalmenetlust rahapesu asjas, hüvitamine peatub kuni kohtuotsuse jõustumiseni.);
  
• juriidiliste isikute hoiused, mille kolmest alljärgnevast majandusnäitajast vähemalt kaks on järgmised:
  
• bilansi maht – suurem kui 3,65 miljonit eurot,
  
• aasta netokäive – suurem kui 7,3 miljonit eurot,
  
• aasta keskmine töötajate arv – rohkem kui 50 inimest;
  

• oluliselt kõrgema intressimääraga hoiused (intressimäär on oluliselt kõrgem muude sarnaste tingimuste ja suurusega hoiuste intressimäärast sellessamas krediidiasutuses) (Tagatisfond)
  
• välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali hoiuseid (Ei hüvitata välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali hoiustajate hoiuseid, mis on selle krediidiasutuse asukohariigi tagamisskeemi kohaselt tagatud ja hüvitatakse samasuguses või suuremas ulatuses, kui näeb ette Tagatisfondi seadus) (Tagatisfond)
  

3.9. Hüvitamise katteallikad

Hoiuste tagamise osafondi ja investorikaitse osafondi fondiosalised tasuvad ühekordse osamakse (suurus – 50 000 krooni) ühe kuu jooksul, alates tegevusloa andmise otsuse teatavaks tegemisest. Kvartaliosamakse määr on 0, 0008 % tagatavatest hoiustest eelneva kvartali viimase pangapäeva seisuga. Sellist varast makstakse hüvitist.(Tagatisfond)
Juhul kui Tagatisfondi seda vara ei ole piisav kohustuste täitmiseks ja hüvitiste väljamaksmiseks, siis on vastavalt Tagatisfondi seadusele fondil võimalik võtta laenu krediidiasutustelt või teistelt isikutelt. Kui ka sellest kohustuste täitmiseks ei piisa, võib Tagatisfondi nõukogu taotleda riigilt fondile laenu andmist või riigigarantiid fondi poolt võetavale laenule. (Tagatisfond)

KOKKUVÕTE

Hoius annab võimaluse panna vaba raha peaaegu riskivabalt ja kindlalt kasvama. Iga eesti tegevusloa alusel tegutsev krediidiasutus maksab osamakset Tagatisfondi, et tagada oma klientide hoiused.
Tagatisfond on nagu kindlustus - kui pangad lähevad pankrotti (praktikas see juhtub väga harva), siis kõik pangakliendid saavad täpselt ühel ja samal ajal maksimaalse kahju. Tõenäosus, et mõni Eestis tegutsevatest pankadest võiks minna pankrotti on ülimadal. Selline tagatisfond annab inimeste hoiustele sisuliselt riigi garantii .
Tagatisfond on era ja iseseisev organisatsioon , katab ainult eesti tegevusloa alusel tegustetsevaid krediidiasutuste hoiused, välisriigi krediidiasutuste fillialide hoiused hüvitamisele ei kuulu.
Hoiuste tagamise piirmäärasid oli muutunud suuremaks , mis tähendab, et inimestel on nüüd rohkem usaldust raha panna pankasse. See on väga tähtis, kuidas hoiustajad usaldavad oma raha pangale, sest hoiuste suurusest sõltub panga funktsioneerimine, mis mõjutab üldiselt riigi majandusarengu.
Tagatisfond ei hüvita kõik hoiused, on olemas ka erandid, mis on sätestatud seaduses.
Kokkuvõteks võib öelda, et meie hoiuste tagamisskeem on hästi reguleeritud ja seisab tugevatel jalgadel.

VIIDATUD ALLIKAD

Riigiteataja – Tagatisfondi seadus
[WWW] http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13111370
Tagatisfond
[WWW] http://www.tf.ee/
Tarbijaveeb Minu raha
[WWW] http://minuraha.ee/
Riigiteataja – Krediidiasutuste seadus
[WWW] https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13278818
Finantsinspektsioon
[WWW] http://www.fi.ee/
Eesti Pangaliit
[WWW] http://www.pangaliit.ee/Tagatisfond/

LISAD

Lisa 1. Hoiused seisuga 30.06.2009 eesti krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides.

Swedbank
47%
SEB Pank
23%
Danske
14%
Nordea
8%
Eesti Krediidipank
3%
Unit Credit
2%
Tallinna Äripank
1%
Parex
1%
Svenska Handelsbanken
1%
Allikas: Finantsinspektsioon.
14