arust peitub sellise suhtluse taga 2 motiivi: endapõhised ja sotsiaalsusel põhinevad motiivid. Need, kel ei õnnestu neid tavasuhtluses rakendada, kipuvad seda tegema interneti vahendusel. On leitud, et ,,oma mina" väljendamine ja ümbruskonna poolt heakskiitu saada, on inimese heaolu nimel väga tähtsal kohal. Ben-Artzi´i ja Hamburgeri (Amichai-Hamburger, Wainapel, Fox, 2002, cit Hamburger, Ben-Artzi, 2000) poolt on tõestatud, et ekstraverdid, introverdid, neurootikud ja mitteneurootikud kasutavad erinevaid teenuseid internetis. Spekuleeritakse, et jututubade kasutajad on põhiliselt introverdid ja neurootikud, kuna internetis on kergem ,,oma mina" väljendada, samas kui ekstraverdid ja mitteneurootikud seda traditsioonilisel viisil teevad. Uurimismeetodist rääkides, oli 40 küsitletut hi-tech tootajat (19 meest ja 21 naist), kes kirjeldasid end kui jututoa kasutajaid. 20-32 aastased osalesid jututoa aruteludes 20 minutit
Tere. Ma olen publiku ees ebakindel ja närvis mitte lihtsalt sellepärast, et mul on hirm ebaõnnestumise ees, vaid selle pärast, et ma kuulun seda tüüpi inimeste alla, keda nimetatakse introvertideks. Et minu juttu mõista on vaja teada, kes üldse on introverdid? Introverdid ei ole lihtsalt häbelikud inimesed. Introvert olemine on midagi muud. Introvert olemine tähendab üht moodi seletades seda, et inimene on kõige produktiivsem ja rohkem nö elus, kui ta on vaiksemas keskkonnas koos iseenda mõtetega. Samal ajal kui ekstraverdid on seda pigem inimeste seltsis. Introverdid vajavad palju aega iseenda mõtete jaoks ja ei nad ei istu alati nurgas ja ei nohise seal. Introverdiks olemise põhiprobleem on selles, et iga kord kui keegi vihjab sellele, et oleme
stressihormoonid, mis on kahjulikud inimese tervisele. Stress tekib äärmuslikes tingimustes. Selleks võivad olla nii pingeline elukeskkond, töökeskkond kui ka üksindus, haigus ja lähedase kaotus. On olemas ka nn. hea stress, mis viib meid edasi. Selline stress on hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja edasimineku. Pikaajaline stress mõjub organismile halvasti. Meie seas on kahte tüüpi inimesi on ekstraverdid ja introverdid. Ekstraverdid on suhtlusjulged ja väljapoole suunatud inimesed. Nad on vähem tundlikud välismõjude suhtes. Nad oskavad kergemini oma ebaõnnestumisi kompenseerida mõnes teises valdkonnas. Nad saavad kergemini oma ebaõnnestumistest üle. Neil on omane positiivne mõtlemine ja kohene tegutsemine. Ekstraverdid on positiivse ellusuhtumisega ja optimistlikud. Neil on eelsoodumus oodata positiivseid tulemusi kõigis eluvaldkondades
teooriad · Miks inimesed erinevad? · Hans Jürgen Eysenck (1916 1997) · Ekstravertide ja introvertide üks ajuosa ülenev retikulaarne aktivatsioonisüsteem (ARAS) töötab erinevalt · ARAS aktiveerib ajukoort, kontrollib une- ärkveloleku tsüklit · Introvertidel on ajukoore aktiivsus suurem, seetõttu mõjuvad keskkonna ärritused neile tugevamini Optimaalne aktivatsioon Milliseid järeldusi saaks sellest teooriast teha? · Introverdid peaksid eelistama vähem stimuleerivaid ja ärgitavaid olukordi · Ekstraverdid peaksid aktiivselt otsima põnevamaid, stimuleerivamaid olukordi · Introverdid eelistavad keerata raadio natuke vaiksemaks kui ekstraverdid · Ekstraverdid õpivad paremini olukorras, kus nad saavad olla aktiivsed, kõige kohta ise küsida ja avaldada arvamust · Introvert õpib paremini, kui talle asi lahti seletatakse ja temalt erilist aktiivsust ei oodata Eysencki teooria vastamata
a Eysenck koos oma abilise Donald Prelliga järeldasid katsete põhjal, et neurootilisus on kõrgelt mõjutatud pärilikkusest. Eysencki isiksuseteeoria Eysencki oli seisukohal, et isiksuse kirjeldamiseks piisab ainult kahest tegurist: ekstravertsusest introvertsusest ja emotsionaalsest stabiilsusest neurootilisusest. Eysencki järgi on ekstravertidel aju erutustase madalam kui introvertidel. Üldiselt proovivad ekstraverdid käituda moel, mis nende aju erutuse taset tõstaks, introverdid vastupidiselt püüavad liigselt erutavaid väliseid stiimuleid vältida või vähendada. Esimesed käivad rohkem väljas, teised seevastu on rohkem kodus. Introvert on Eysencki järgi tagasihoidlik ja kinnine, ''sissepoole'' pöördunud isik. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru on tal vähem kui ekstraverdil, kuid tema sõprus on tugevam ja andunum. Teda iseloomustab ettevaatlikkus, usaldusväärsus, ta mõtleb oma tegevuse läbi ja hindab korrapära.
Psüühika suunatus rohkem oma mõtetele ja tundmustele kui välismaailmale. Ekstravertne inimene on rohkem pööratud välismaailma poole, hea suhtleja ja seltsiv. Psüühika suundus rohkem välismaailmale kui enesele. Introvertsete ja ekstravertsete inimeste erinevused töises tegevuses: Informatsiooniprotsessid- Introvertsed inimesed ei pea tähtsaks niivõrd info hulka kuivõrd selle sisu. Head informatsiooni kasutajad. Tööga rahulolu - Introverdid tööga rahulolevamad Enesekontroll ja risk - Introverdid suurema enesekontrolliga ja armastavad vähemvastutusrikkamaid ülesandeid Motivatsioon -Introverdid tahavad rohkem näha seost töö ja saadava tasu vahel. Nad loodavad, et head tulemused toovad kaasa ka hea tasu. Kontrollivad paremini oma aega. Teistega suhtlemine - Introverdid on iseseisvamad, oma lubadustest kinnipidajad ning teistest vähem mõjutatavad. BANDURA, Albert (1925 - ..
Eestlaste etnilised allrühmad on näiteks võrokesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud. Aga kui rääkida eestlastest lähemalt näiteks,millised on nende iseloomuomadused, käitumine, elu ja mõtteviis, siis arvamusi on sama palju nagu on maailmas inimesi, sest igal ühel on ju enda arvamus. Selles essees kirjutan mina enda arvamuse eestlaste kohta. Eestlase iseloomuomadustest rääkides on eestlased tuimad, hädaldajad, kadedad, introverdid, vaoshoitud, pessimistid, sageli ka üleolevad, kuid kokkuhoidvad. Eestlane on reeglina tagasihoidlik ja kui ta pole olukorraga rahul, siis ta ei võta ka sellega midagi ette, et asi muutuks, kuigi võiks suurema tuleviku eest võidelda ja end maksma panna. Eestlased ei julge suurelt unistada, sest nad on täiesti kindlad, et nende unistused ei täitu, kuigi nad peaksid teadma, et unistustel on kombeks täituda. Ja mina arvan siiski, et igal inimesel peaksid olema
51. Muutlik intelligentsus- mõtlemise kiirus ja probleemilahendamise paindlikkus; seotud neuroloogilise arenguga; vanusega vähenev. 52. Kristalliseerunud intelligentsus- informatsiooni, vilumuste, strateegiate hoidla; sõltuvus keskkonnast; vanusega kasvav. 53. Ekstraverdid- otsivad ergutavaid mõjureid, sensoorsetele stiimulitele vähem vastvõtlikud (vajavad stiimulite vaheldust, valu taluvus.), töises tegevuses soov pigem vaheldusrikkusele. 54. Introverdid- ergutav mõjub ebasoodsalt, elavad ärritusi intensiivsemalt üle (püüd vältida ülierutuvaid olukordi,seisundit), tundlikumad sensoorsete stiimulite suhtes (tundlikumad valu suhtes), töises tegevuses soov pigem stabiilsuse järele. 55. Neurotism- tugev reageerimine stiimulitele, naasevad aeglaselt varasemasse seisundisse, tundmused vahelduvad kiiresti. 56. Sisemise kooskõlalisuse teooria- inimesed kalduvad omaks võtma sellist
suurendab kontsentratsioonivõimet ja ruumis orienteerumise võimet. 6. Temperament ja isiksuse tüüp - Introvertide tundlikkus on üldjuhul kõrgem kui ekstravertidel; - introvertide taju on kestva aja vältel püsivam, kontsentreeritum; - introverdid eelistavad tajuda suhteliselt keerulisemaid kujundeid ja ümbrust kui ekstraverdid, ekstraverdid otsivad aga vaheldust ja stimulatsiooni; - kunstnikutüüp iseloomustab objekti oma tajukirjeldustes pigem üldiste formaalsete tunnuste, kontrasti ja varjutuste alusel,
SUHTLEMINE Mõned inimesed on introverdid teised ekstraverdid. Kui ollakse seltskonnas, siis on enamasti inimesed, kes veavad vestlust edasi ja teised, kes lähevad lihtsalt kaasa või vaikselt kuulavad. Osad avavad end ainult väga lähedaste tuttavatele, kui sedagi aga mõned on valmis oma isiklikke muresid, läbielamisi rääkima ka inimesele, keda tunneb väga põgusalt. Mina ise võin end pidada avatud inimeseks, leian kiiresti teiste inimestega kontakti.
· Omandatakse sotsialiseerumise protsessis. · Osaliselt ühine inimestel, kes elavad või on elanud ühesuguses sotsiaalses übruses. · Annab rühmale identiteedi ning teeb ta ainulaadseks. · Üldnimetus mõtte-, tunde- ja toimimismallidele. Rahvuslikud stereotüübid Kultuuride kombed Paljude uurijate arvates jagunevad rahvad kolmeks: · Reaktiivsed (vaoshoitud ja seetõttu oskavad kuulata. Räägivad vähe ja on tagasihoidlikud. Teevad plaane pikaks ajaks ette, introverdid jaapanlased, soomlased). · Multi-aktiivsed (elavaloomulised ja seltskondlikud. Jutukad, meeldib klatsida. Tegeldakse mitme tegevusega korraga. Eelistavad silmast- silma kohtumist. Itaallased, hispaanlased, araablased). · Lineaar-aktiivsed (planeeritakse samuti pikaks ajaks ette ja tegeldakse ühe plaaniga korraga. Perfektsionistid ja täpsed, kalkuleerivad sakslased, inglased). Rahvuslikud stereotüübid on õiged suurelt kauguselt ent mitte isiksuse tasandilt. Kui sõidame
kiindumusi ja innustuvad kergesti . · Naiivsed elutargad loov inimene usub, et maailma saab paremaks muuta. Nad usuvad ka siis kui on kümme korda petta saanud. · Vanameelsed uuendajad loovas inimeses on konvergentne ja divergentne mõtlemine koos. Üheltpoolt austab ta suurkujusid, teisalt mässab ta nende vastu. Loov inimene on korraga mänglev ja distsiplineeritud. Ta mõitstab, et fantaasia on loomingu allikaks. · Ekstravertsed introverdid loov inimene on sageli omaette ja viibib kujutluste kõrgemates sfäärides. Teisalt on ta ekstravert ja artist, kes naudib inimeste seltsi. · Tagasihoidlikud häbematud loovad inimesed võivad olla väga ambitsioonikad või igatseda kuulsust ja au. Tesalt on nad isetud, sest mõtlevad ka teiste kasule. · Kirglikud ja kained oma loomingu kaitsmisel on nad ääretult kirglikud, kuid võivad tunnistada ka oma möödalaskmisi. (Ruus, 2009)
sobimatusest ja keskkonnast, kus nad elavad. Lahendus võib näida selgena: Parandada arusaamatused ja kokkusobimatused. Kuid see pole nii lihtne. Andekate probleeme saab leevendada erinevate kooliprogrammide abil ning kohandada keskkonda vastavalt andekate vajadustele, aga kõiki mittesobivusi ei saa paraku parandada. Andekate isiksuslikud muutujad ja sotsiaalsed probleemid · Mitmed uurijad on rõhutanud, et andekad inimesed on introverdid. Seda arvatakse sellepärast, et andekad lapsed on iseseisvad ja ei ole nii kinni sotsiaalses suhtluses nagu teised lapsed. · Tundlikkus. Andekatel lastel on juba varakult hästi arenenud metakognitsioon ja nad on mõtlemises küpsed. Nad on tundlikud valetamise ja maailmaprobleemide suhtes. · Perfektsionism. See teema on inimestele üsna vastuoluline, sest igaüks mõistab perfektsionismi omamoodi. Andekate jaoks tähendab see aga seda, et nad püüavad
katalüsaatoriks. Remarque´i romaanide peategelasi ühendab teosest teosesse mingi omamoodi lummav sarnasus. Neid seob ühine arhetüüp, mis vastandlik 20. sajandi inimese iseloomulikule koondkujule. Kõik nad on autori seisukohast positiivsed "meie aja" kangelased, see ilmneb juba peategelaste saatustes, mis on rõhutatult traagilised. Sageli on Remarque´i tegelastele ette heidetud välist passiivsust, kuid ümbritseva keskkonna suhtes ei ole nad peaaegu kunagi oma hinges passiivsed. Nad on introverdid, kes mõistavad, et maailma asjade katastroofiline kulg on lähtuv inimestest endist, mitte kusagilt "väljast". Kõik Remarque´i kangelased otsivad oma kohta elus ja nende fiasko muutub tegelikult ühiskonna fiaskoks. Remarque´i tegelased on teatud mõttes headuse missiooni kandjad. Ühelt poolt on ta sinisilmse tapalavale tormamise vastu, kuid teisalt ei leia ta ka õigustust halvale samaga vastata. Tema peategelased on ohvrid. Kokkuvõte
Psüühika suunatus rohkem oma mõtetele ja tundmustele kui välismaailmale. Ekstravertne inimene on rohkem pööratud välismaailma poole, hea suhtleja ja seltsiv. Psüühika suundus rohkem välismaailmale kui enesele. Introvertsete ja ekstravertsete inimeste erinevused töises tegevuses: Informatsiooniprotsessid- Introvertsed inimesed ei pea tähtsaks niivõrd info hulka kuivõrd selle sisu. Head informatsiooni kasutajad. Tööga rahulolu- Introverdid tööga rahulolevamad Enesekontroll ja risk- Introverdid suurema enesekontrolliga ja armastavad vähemvastutusrikkamaid ülesandeid Motivatsioon -Introverdid tahavad rohkem näha seost töö ja saadava tasu vahel. Nad loodavad, et head tulemused toovad kaasa ka hea tasu. Kontrollivad paremini oma aega. Teistega suhtlemine- Introverdid on iseseisvamad, oma lubadustest kinnipidajad ning teistest vähem mõjutatavad. I
Ego – Id’i teenistuses, arvestab keskkonna nõudmistega, kateksis – psüühilise energia suunamine mõtetesse objektist, mis suudab vajadusi rahuldada; leida objekt Idi vajaudtse rahuldamiseks, arvestada Superego’ga. Superego – keeldude internaliseerimine, süütunde osa käitumise regulatsioonis, isiksuse moraalne pool. Elu- ja surmainstinkt : libido (seksuaalenergia-> eluks seotud vajalike instinktide energia) ; pinge vähenemine vajaduste rahuldamise teel) JUNG - arhetüübid - introverdid, ekstraverdid. enda aktiviseerimine. kalduvus teatud viisil emotsionaalselt reageerida; salvestatud oli emotsioon, mis tüüpiliselt seostud tajutud sündmustega (nt lapse reaktsioon emale) The persona - mask – osa individuaalsusest varjatud, osa isiksusest jääb maski taha Anima – naiselik alge mehes Animus – maskuliinne komponent naistes Varu (the shadow) – isiksuse tume pool, agressiivsed tendentsid inimeses; selle pojitseerimine
Jung inimeste kahte põhiolemuslikut vastandlikku hoiakut, mis iseloomustavad inimese eelistust suhetes ümbritseva maailmaga. Nendeks orientatsioonideks on ekstravertsus ja introvertsus. Ektravertse inimese põhitunnus on, et indiviidi psüühiline elu toimub indiviidist väljaspool, orienteeritud väismaailmale, suunatud välistele esemetele ja suhetele. Introvertse puhul elab inimene sisse poole, olulisemad on isiklikud mõtted ja tunded. Ektraverdid avatud, introverdid pigem kinnised. Myers-Briggs'i tüpoloogia küsimustik Ühtedeks, kes Jungi teooriat mõistsid ja omaks võtsid olid Katharine Briggs ja tema tütar Isabel Briggs Myers. Kuigi kumbki polnud kutselt psühhoog, pühendusid nad Jungi pakutud teooria uurimisele ja arendamisele. Peale aastakümneid tööd said 1962. aastal valmis küsimustiku, mille nimeks sai Myers-Briggs'i tüpoloogia küsimustik. Selle abil sai
1. Anima naiselik alge mehes 2. Animus maskuliinne komponent naistes 3. Varu (the shadow) isiksuse tume pool, agressiivsed tendentsid inimeses; selle pojitseerimine maailmale (deemonid, kurat jne); ühiskonnavaenulikkuse tõttu alla surutud; Mina (the Self) seotud individuatsiooniga, isiksuse eri komponentide sünteesimine; vajadus terviklikkuse järele; avastada komponendid ja siduda need harmooniliseks tervikuks introverdid, ekstraverdid. enda aktiviseerimine. kalduvus teatud viisil emotsionaalselt reageerida; salvestatud oli emotsioon, mis tüüpiliselt seostud tajutud sündmustega (nt lapse reaktsioon emale) Adler - Kompensatsioon (näiteks pimedatel areneb eriti hea kuulmismeel),ülekompensatsioon (keerad oma nõrkuse tugevuseks) - Alaväärsustunne motiveeris või blokeeris isiksuslikku kasvu (inferiority complex)
30. Emotsionaalsed seisundid. Meeleolu, afekt, kirg, frustratsioon, ärevus ja stress. 31. Mis on isiksus? Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviid. 32. Hans Eysencki isiksuseteooria (võrdle/kirjelda kahte paari: ekstravertsus introvertsus ja emotsionaalset stabiilsust neurootilisust). Eysencki järgi on ekstravertidel aju erutustase madalam kui introvertidel. Ekstraverdid käituvad viisil, mis nende aju erutust tõstakse, introverdid seevastu püüavad liigselt erutavaid väliseid stiimuleid vältida või vähendada. Ekstraverdid lõputsevad, käivad väljas jne, aga introverdid lähevad koju ja loevad raamatut.INTROVERDID: on tagasihoidlikud ja kinnised, oma sisemaailma poole pööratud. Ta avab ennast ainult headele sõpradele. Sõpru ei ole tal palju, kuid tema sõprus on tugev ja andunud. Iseloomustab ettevaatlikkus, mõtleb tegevuse eenlevalt läbi, hindab elus korrapära. Usaldusväärne
liikuvuse alusel inertseteks ja liikuvateks tüüpideks. Ekstraverdi tunnused: meeldib mitmekesisus, on aktiivne. Leiab stiimuleid, hangib tegevus energiat ümbritsevast asjade ja inimeste maailmast. Võib pikemalt mõtlemata tegutsema hakata, on pinnapealne. On avatud, ei varja oma mõtteid ja tundeid. Meeldib suhelda ja teistega koos olla. Meeldib õppida praktilise tegevuse käigus (ümberjutustamine, rühmatööd, diskusjoonid) Introverdid: Meeldib individuaalne tegevus ja mõtisklemine. Pealtnäha passiivne aga sisemiselt aktiivne. Ammutab tegevus energiat oma sisemaailmast ideedest. Enne mõtleb, siis ütleb ja tegutseb. Suhtub probleemidesse süviti. Jätab oma mõtted ja tunded endateada. Meeldib keskenduda mingile tegevusele, olla omaette. Meeldib mõtiskleda. Melanhoolik Melanhoolset tüüpi inimene on tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega
Introvertsus ja ekstravertsus on seotud ajukoore aktiivsusega. Introvertidel on ajukoor väga aktiivne ning nad soovivad välist aktiivsust vähendada. Ekstravertidel on ajukoore aktiivsusaste madal ja nad otsivad välist erutust, suhtlemist teiste inimesega. See joon väljendab nende põhierinevust, millest lähtudes hakkab inimene otsima talle omast keskkonda . Näit. ekstraverdid eelistavad rahvarohkeid kogunemisi, nad on aktiivsed, enesekindlad, jutukad. Introverdid eelistavad üksindust ja see ei tee neid õnnetuks. 1 Isiksus_majanduskool Avatus kogemusele seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu. Avatud inimesed on ebakonventsionaalsemad, paindlikku mõtlemisega, võtavad hõlpsasti omaks uusi ideid ja tundeid, mittetraditsioonilisi väärtusi. Suletud inimesed on konservatiivid, kes eelistavad vaha ja järelproovitut uuele ja tundmatule.
lõpptulemuse üle Töö omadused Rahvusvahelise Tööohutuse ja -tervise Instituudi andmetel on kõige kõrgema stressi tasemega ametikohad: 1. Lihttöölised 7. Juhid/kuraatorid/ haldurid 2. Sekretärid 8. Kelnerid 3. Kontrolörid (järelvalve) 9. Masinistid 4. Laborandid 10. Taluperemehed 5. Büroojuhatajad 11. Kaevurid 6. Keskastme juhid 12. Maalrid Riskirühmad (isiksus) Rigiidsed (paindumatud) Kõrge neurootilisusega Eksternaalid (välise kontrollikeskmega) Introverdid Suletud (vs uuele avatud) A-tüüp Võistlevad Saavutusele orienteeritud Agressiivsed Kiirustavad (sh rääkides) Pidevas ajapuuduses Kärsitud, püsimatud Sümptomid: 1. psühholoogilised Rahulolematus tööga Depressioon Ängistus Tüdimus Frustratsioon Isolatsioon Pahameel Sümptomid: 2. füsioloogilised Kardiovaskulaarsed haigused Mao- ja soolestiku haigused, seedehäired Allergiad ja nahahaigused Muutused jumes Unehäired (insomnia) Väsimus Seksuaalsuse
arvamusest, siis tehakse järeldusi. Tihti võivad viimased osutuda valeks. 6. Selgitage tajuetaloni (stereotüüpe) kui tajumehhanismi. Sõnastage eluline/ konkreetne näide. Stereotüüp ei ole ainult isiklik eelarvamus – see on kultuuri osa, mida antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele kui vahendit, mille abil alal hoida olemasolevaid võimusuhteid. Seega on stereotüübid ideoloogilised – ideede võim kaitseb sotsiaalseid huve. - Nt: IT alal töötavad inimesed on pigem introverdid. 7. Selgitage analoogiate kasutamist kui tajumehhanismi. Sõnastage eluline/ konkreetne näide. Enamasti kasutatakse teise inimese tajumisel analoogiat iseendaga. Näiteks: mina olin vihane, kui paljundusmasin rikki läks, tajutav inimene on kontoris ja vihane, järelikult on ka temal midagi masinatega lahti. Tegelikkuses valutab tal võib-olla hoopis hammas. 8. Selgitage empaatiat kui tajumehhanismi. Sõnastage eluline/ konkreetne näide.
See tunnus on oluline kiirel kohanemisel olukorra muutustega.Ebapiisava liikuvuse korral on stereotüüpide asendamine uute toimimismallidega raske. Üheks isiksuse omaduste polaarseks polaareseks paariks,mille vahele moodustuvat dimensiooni saab päris hästi kirjeldada NS-i aktiivsuse eripäraga,on ekstravertsus ja introvertsus. Introvertset inimest iseloomustab keskmisest kõrgem kesknärvisüsteemi erutustase ehk aktivatsioon.Seetõttu on introverdid üldjuhul vastupidavamad püsi tähelepanu eeldavates ülesannetes,kannatavad paremini rahustava toimega ained magamatust;neile mõjub ebasoodsamalt ergutav(näiteks kohv,emotsionaalne stress,avalikud esinemised). Eksraverdid, s.o. realistlikumad,seltsivamad,konvetsionaalsemad,agressiivsemad.pigem välismaailmaga tegelevad isikud seevastu väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini,otsivad erutavamaid mõjureid(seltskond,kohv,tegevus),taluvad halvemini
Rahvusvahelise Tööohutuse ja -tervise Instituudi andmetel on kõige kõrgema stressi tasemega ametikohad: 1. Lihttöölised 7. Juhid/kuraatorid/ haldurid 2. Sekretärid 8. Kelnerid 3. Kontrolörid (järelvalve) 9. Masinistid 4. Laborandid 10. Taluperemehed 5. Büroojuhatajad 11. Kaevurid 6. Keskastme juhid 12. Maalrid Riskirühmad (isiksus) · Rigiidsed (paindumatud) · Kõrge neurootilisusega · Eksternaalid (välise kontrollikeskmega) · Introverdid · Suletud (vs uuele avatud) · A-tüüp: (A. Võistlevad (B. Saavutusele orienteeritud (C. Agressiivsed (D. Kiirustavad (sh rääkides) (E. Pidevas ajapuuduses (F. Kärsitud, püsimatud Sümptomid: 1. psühholoogilised · Rahulolematus tööga · Depressioon · Ängistus · Tüdimus · Frustratsioon · Isolatsioon · Pahameel Sümptomid: 2
Ekstravert on hea suhtleja, hästi kohanev, ei tõmbu iseendasse ka rasketes olukordades, kuid võib olla pealiskaudne, vajadus endast head muljet jätta, ei pruugi olla küllaldaselt enesekriitikat, ei meeldi üksi olla. Introvert on ebakindel suhtlemises, enesessetõmbunud, ei pea lugu rahvakogunemistest/seltskondadest, enamasti on tundlik ja sügav sisemaailm, millega kaasneb kõrgenenud enesekriitika, pessimistlik suhtumine ümbritsevasse. Üldiselt eelistatakse ekstraverte, samas pole introverdid nii edukad. Ekstra- ja introvertidel on ka alajaotus. Kummalgi 4 alatüüpi. On olemas mõtlev, tundev, aistiv ja intuitiivne. Ekstra- ja introvertseteks jagas ta vaimselt terveid inimesi. Samas võivad kõik inimesed haigestuda. Mõlemal tüübil on oma psüühilised haigused. Ekstraverdil on hüsteeria, seksuaaleluhäired. Introverdil on skisofreenia. Ekstravertidel on kalduvus kaotada elu sisemaailmaga. Introvertidel välismaailmaga.
võtab aega umbes 20 minutit. Veelgi parem on jälgida lõhnamuutusi kogu päeva jooksul ning seejärel otsustada. Saksa psühholoog Joachim Mensing on oma uurimuste põhjal välja toonud ka teatud seose lõhnaeelistuse ja isikuomaduste vahel: 5 Väljapoole suunatud ekstraverdid kalduvad eelistama värskeid puuvilja- ja roheliste taimede lõhnu; Arglikud ja mõtisklevad introverdid - idamaiseid vürtside ja eksootiliste taimede põnevaid kombinatsioone; Elavaloomulised ja vahelduvate meeleoludega inimesed - lillelõhnu. Tänapäeva parfümeeria võimaldab üheaegselt edasi anda ka vastuolulisi teateid ning ühendada samas parfüümis erinevaid isiksuseomadusi. Lõhnatujud Parfüümidel on täheldatud ka seost meeleoluga: Tsitrus - reibas ja elurõõmus; Rohelised taimed - avatud ja optimistlik; Vanilje - rahustav, lõõgastav, unistav; Muskus - seksikas, romantiline;
müra, see teine aga põnev ja tõotab midagi. et just need on loomingu allikaks. Loovale isiksusele pakuvad head Kuid ta teab ka seda, et ei sünni ühtki lahendused lausa esteetilist elamust. loometeost, kui ei oska oma aega ja Geneetiline kood, matemaatiline võrrand, keskkonda organiseerida. uue masina prototüüp tundub ilusana. Ekstravertsed introverdid. Loov inimene Kuid sellise äratundmise eelduseks, on tihti omaette, viibides kujutluste ärgem unustagem, on ikkagi piisavalt kõrgemates sfäärides. Ta on suur hea haridus antud valdkonnas. introvert. Ja teisalt ta on suur ekstravert Oskavad kombineerida. Loovale andele ja artist, kes naudib inimeste seltsi.
Uuringud on näidanud, et vaesemates elanikkonna kihtides on inimeste suremus ja paljude haiguste esinemissagedus kõrgem. Sotsiaalsed suhted ja tervis Uuringud on näidanud, et rahuldust pakkuvad suhted (sotsiaalne toetus, social support) tõstavad inimese eluiga ja kaitsevad mitmete haiguste eest. Subjektiivne heaolu e. rahulolu oma eluga e. õnn Uuringud on näidanud, et järgmised tunnused tõstavad inimese subjektiivset heaolu: - isiksus: nt. ekstraverdid on õnnelikumad kui introverdid - perekonnaseis: abielus inimesed on õnnelikumad kui vallalised - sotsiaalne toetus: sotsiaalsete suhete arv ja eriti kvaliteet tõstavad inimese heaolu - kultuuriline päritolu: üldiselt paistab rahvuste järjestus õnnelikkuse alusel olevat selline 1. Lääne-Euroopa ja Põhja Ameerika, 2. Lõuna-Euroopa, 3. Aasia ja Aafrika, 4. Ida-Euroopa. - religioon: religioossed inimese on õnnelikumad kui mitte-religioossed - sissetulek: mõjutab rahulolu nõrgalt kuid siiski positiivselt.
areneda ja täiustuda. Tunnusjoonte teooriad: isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv, keskkond mõjutab seda vähe. 39. Kirjelda Suure Viisiku teooriat. Suure Viisiku teooria - teooria, mille kohaselt võib inimest iseloomustada viie dimensiooni kaudu: 1) neurootilisus kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone; 2) ekstravertsus seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone. Introverdid eelistavad seltskonnale sagedamini üksindust, see ei tee neid tingimata õnnetuks. 3) Avatus kogemusele huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu. Omandab lihtsamalt uusi ideid. 4) Sotsiaalsus kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik. Mittesotsiaalsed on aga egotsentrilised ja skeptilised teiste kavatsuste suhtes. 5) Meelekindlus kontroll oma soovide ja impulsside üle. 40. Mida uurib sotsiaalpsühholoogia?
vahel positiivne lääne ühiskondades, aga negatiivne arengumaades. · Sotsiaalsed suhted ja tervis - Uuringud on näidanud, et rahuldust pakkuvad suhted (sotsiaalne toetus, social support) tõstavad inimese eluiga ja kaitsevad mitmete haiguste eest. · Subjektiivne heaolu e. rahulolu oma eluga e. õnn - Uuringud on näidanud, et järgmised tunnused tõstavad inimese subjektiivset heaolu: o isiksus: nt. ekstraverdid on õnnelikumad kui introverdid o perekonnaseis: abielus inimesed on õnnelikumad kui vallalised o sotsiaalne toetus: sotsiaalsete suhete arv ja eriti kvaliteet tõstavad inimese heaolu o kultuuriline päritolu: üldiselt paistab rahvuste järjestus õnnelikkuse alusel olevat selline 1. Lääne-Euroopa ja Põhja Ameerika, 2. Lõuna-Euroopa, 3. Aasia ja Aafrika, 4. Ida-Euroopa.
Erinevused Rorschach’i projektiivtesti katses euroopa-ameeriklaste ja hiina-ameeriklaste vahel (1949) kinnitasid mõtlemisviiside erinevust. Joonekatse (rod and frame task). Analüütilistele mõtlejatel välja sõltumatus (field independence) st eristavad objekte neid ümbritsevast väljast vs holistilistel mõtlejatel välja sõltuvus (field dependence) st vaatavad objekte koos neid ümbritsevaga. Ekstraverdid (inimesed, kes pigem häälestavad end teistele) pigem väljast sõltuvad vs introverdid; farmerid (teistest sõltuvad), pigem väljast sõltuvad vs kütid-korilased. Kalvinistid rohkem väljast sõltumatud vs juudid-katoliiklased. Stseeni vaatamises erisused. Kala originaaltaustal – jaapanlased tundsid kala ära suurema tõenäosusega kui ameeriklased. Kas inimesed erinevates kultuurides näevad tõesti maailma erinevalt või ammutavad lihtsalt oma mälust teistsugust infot? Eye-tracker ja emotsiooni tuvastamine.
Riskirühmad (töö): eksamil- kes on riskirühmad? Esimene grupp : Töö teiste inimestega: politsei, õpetajad, psühholoogid. Tuleb sisse vastutus teiste inimeste suhtes Ressursside nappus- ajalised, rahalised piirangud, kompetentside vähesus Vähene tunnustus Kõrged ootused Vähene kontroll töö lõpptulemuse üle Töö omadused Riskirühmad (isiksus): need, kes ei kohane kiiresti Rigiidsed- paindumatud Kõrge neurootilisusega Eksternaalid- välise kontrollikeskmega Introverdid Suletud- vs uuele avatud A- tüüp: võistlevad, saavutusele orienteeritud, agressiivsed, kiirustavad, pidevas ajapuuduses, kärsitud, püsimatud. Kõrgem vererõhk, intensiivsemad. Stressitaluvus parem Sümptomid: 1. psühholoogilised: rahulolematus tööga, depressioon, ängistus, tüdimus, frustratsioon, isolatsioon, pahameel 2. füsioloogilised: kardiovaskulaarsed haigused, mao-ja soolestiku haigused, seedehäired, allergiad ja
kannatamatud; pole alati usaldatavad. Kalduvus agressiivsusele. Introvertne inimene on käitumiselt rahulik, tagasihoidlik, enesevaatlusele kalduv, kinnine ja avameelsust lubab endale ainult intiimses ringis, vähe sõpru; tegevuses väga ettevaatlik; planeeriv; korrapärane; suur enesekontroll; kalduvus pessimismiks; usaldatav. Ambiverdid on 2 äärmuse vahel asuvad inimesed. Umber 16% inimkonnast on ekstraverdid, 16% introverdid ja 68% ambiverdid. Eysenck hüpoteesi järgi määravad inimese asumise E-I dimensioonis kesknärvisüsteemi omadused, mis on pärilikud. Neurotism stabiilsus à Neurotism on Eysencki poolt defineeritud sõltuvalt reaktsiooni tüübist stressiolukorrale. Kõrge neurotismiga inimesed: emotsionaalselt labiilsed, tundlikud, kartlikud, rahutud, kergesti aktiveeruvad, suur soodumus foobiate tekkeks, tunnevad end sageli alaväärtuslikult. Madala
Kelly isiksuslike konstruktide teooria inimest juhivad ja lõpuks ka määratlevad kujutlused, milles talletuvad ümbritsevate asjade ja nähtuste seosed. · Kirjelda Suure Viisiku teooriat. On viis suurt omaduste rühma, mis võivad kirjeldada inimest kõige üldisemal tasandil piisavalt ülevaatlikult ja ammendavalt: 1) neurootilisus kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone; 2) ekstravertsus seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone. Introverdid eelistavad seltskonnale sagedamini üksindust ning see ei tee neid tingimata õnnetuks. 3) Avatus kogemusele huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu. Võtavad kergemini omaks uusi ideid. 4) Sotsiaalsus kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik. Sotsiaalsed inimesed on valmis teisi aitama. Mittesotsiaalsed on egotsentrilised ja skeptilised teiste kavatsuste suhtes. 5) Meelekindlus kontroll oma soovide ja impulsside üle
STRESSI TASEMEGA AMETIKOHAD: 1. Lihttöölised 7. Juhid/kuraatorid/ haldurid 2. Sekretärid 8. Kelnerid 3. Kontrolörid (järelvalve) 9. Masinistid 4. Laborandid 10. Taluperemehed 5. Büroojuhatajad 11. Kaevurid 6. Keskastme juhid 12. Maalrid RISKIRÜHMAD (ISIKSUS) Rigiidsed (paindumatud) Kõrge neurootilisusega Eksternaalid (välise kontrollikeskmega) Introverdid Suletud (vs uuele avatud) A-tüüp o Võistlevad o Saavutusele orienteeritud o Agressiivsed o Kiirustavad (sh rääkides) 60 o Pidevas ajapuuduses o Kärsitud, püsimatud SÜMPTOMID: 1. PSÜHHOLOOGILISED Rahulolematus tööga Depressioon Ängistus Tüdimus Frustratsioon Isolatsioon Pahameel 2
· Pidurdamatutel on sünnipäraselt madal püsiärevus, pidurdatutel aga kõrge püsiärevus · Samas on need siiski vaid kaasasündinud tendentsid, mida saab õppimise ja tunnetuse kaudu oluliselt mõjutada Eysencki ekstra- ja introvertsuse teooria · Eysenck (1967) väitis, et aktivatsioon on üks põhilisi mõõteid, mille alusel inimesi eristada saab. Aktivatsiooni madala tasemega ekstravertide kõrval elavad mõõdukast kõrgeni ulatuva aktivatsioonitasemega introverdid · Nende kahe inimgrupi põhiline erinevus ilmneb optimaalse stimulatsiooni saavutamises. Ekstraverdid vajavad keskmiselt rohkem stimulatsiooni kui introverdid. Kuna sotsialiseerumine on aktivatsiooni saamise põhiallikaks, peaksid ekstraverdid selles osas introvertidest aktiivsemad olema · Et introvertidel on pärilik aktivatsiooni mõõdukas või kõrge tase, on nad motiveeritud seda taset kas säilitama või veelgi alandama.
olukorrast). Neurootilisus - seadumus negatiivsete emotsioonide kogemiseks; soodumus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses ja võimetuses kontrollida oma impulsse pingeliste ja kriitilistes olukordades - Ärevus, Vaenulikkus, Masendus, Enesekontroll (teadlikkus), Impulsiivsus, Haavatavus Ekstravertus - seadumus kogeda positiivseid emotsioone; eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas. Vastandina introverdid, kes eelistavad üksindust. - Soojus, Seltsivus, Kehtestavus, Aktiivsus, Seiklusjanu, Positiivsed emotsioonid Avatus kogemusele - seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu; ebakonventsionaalsed, võtavad hõlpsasti omaks uusi ideid ja mittetraditsioonilisi väärtusi. Vastandina konservatiivid, kes eelistavad vana ja järeleproovitut uuele ja tundmatule. - Fantaasiale, Kunstile, Tunnetele, Tegudele, Ideedele, Väärtustele Sotsiaalsus
Toote tarbimisväärtust hinnatakse peale ostmist. Peale ostu on tarbija kas rahul (kui ostetu vastab ootustele ja see salvestatakse mällu) või rahulolematu (ostetu ei vasta ootustele, ostja võib taotleda firmast hüvitust, kaebab tarbijakaitsele, boikoteerib müüjat ja levitab negatiivset infot toote kohta). 4.3 TARBIJAKÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID 4.3.1 Sisemised tegurid 1. Isiksus Psühholoogid jaotavad inimesed erinevatesse tüüpidesse – ekstraverdid ja introverdid. Turundaja peab teadma, et igale tüübile on iseloomulik oma tarbijakäitumine. Järgmises tabelis on näha, mille poolest nad oma tarbimises üksteisest erinevad. Ekstravert Introvert Pöördunud rohkem välismaailma Keskendunud sisemaailma Seltsiv, hea suhtleja Tagasihoidlik, kinnin Sõpru palju Sõpru vähe
" Esmane analüüs: ekstravertsed vs introvertsed noored. karjääriplaani tugevuste ja nõrkuste analüüs ning kriitiline üle vaatamine, millised on noore võimalused ja mis võib saada takistusteks, motiveeritus ja eesmärgipärasus. Kui ekstraverdist noored on karjäärivestluste käigus hästi plaanipärased, oskavad oma mõtteid argumenteerida, teavad ise võimalikke eesootavaid raskusi välja tuua ja on valmis nendest õppima, siis introverdid väljendavad end vastupidiselt. Tavaliselt on peamisteks tunnusjoonteks muretsemine, näiteks, kas keeleoskus on ikka piisav, hirm üksinda mineku ees jne. Võib tunduda, et neil puudub valmisolek oma tavapärasest keskkonnast välja astumiseks. Karjäärinõustaja roll: uut. Oluline on aidata noorel teadvustada oma oskusi ja olemust, aidata leida oma tugevused ning avastada võimalusi nende arendamiseks. Mõnikord piisab väga lihtsast, kuid kindlasõnalisest julgustamisest.
klassikalise nn hipokraatilise tüpoloogiaga. On olemas hulganisti vahepealseid üleminekuvorme ja variatsioone. Üheks isiksuse omaduste polaarseks paarik ,mille vahele moodustavat dimensiooni saab päris hästi kirjeldada NS-i aktiivsuse eripäraga , on ekstravertsus ja introvertsus. Introvertset inimest (valdavalt endassetõmbunud, väheseltsiv,oma sisemaailmaga tegemist eeldav isik) iseloomustab keskmisest kõrgem kesknärvisüsteemi erutustase ja aktivatsioon. Nii on introverdid üldjuhul vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid ( sh ka teatud alkohoolseid jooke), magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav(kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Ekstraverdid(realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad) väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid
Nt temperamendiomadused, neurootilisus, osa agressiivsusest- geenidest. Osad on nt kasvatusest, haridusest- väärtused, hoiakud, vaba aja veetmise eelised. Shledon- isiksus väljendub tema kehatüüpides- on olemas kolm somatotüüpi- endomorf, mesomorf, ekdomorf. Endomorf- Mesomorf- kiiljas keha, kandiline keha, vähe rasva- ekstrovert, introvert, mõtte/tundetüüp Ekdomorf- kõrgelaubaline, tagasihoidlik lõug, kits rind, kõht, vähe lihaseid, vähe rasva- sagedamini introverdid, hea intuitsiooniga. Võimalik hinnata inimest 7 punkti põhjal. Kujuneb arvuline profiil- 7-7-7 hinded on nonsens. Ernst Kretschmer- 2 peamist temperamenditüüpi- tsüklotüümne, skisotüümne 3 peamist konstitutsioonitüüpi- pikk kõhn asteeniline on skisotüümne a la ektomorf. Atleetlik muskulaarne on kergelt skotüümne. Ümar pükniline on maniakaal-depressiivne. Poeedid- tsüklotüümikud- realistid, humoristid Skisotüümikud- romantikud, formalistid, pateetlikud
klassikalise nn hipokraatilise tüpoloogiaga. On olemas hulganisti vahepealseid üleminekuvorme ja variatsioone. Üheks isiksuse omaduste polaarseks paarik ,mille vahele moodustavat dimensiooni saab päris hästi kirjeldada NS-i aktiivsuse eripäraga , on ekstravertsus ja introvertsus. Introvertset inimest (valdavalt endassetõmbunud, väheseltsiv,oma sisemaailmaga tegemist eeldav isik) iseloomustab keskmisest kõrgem kesknärvisüsteemi erutustase ja aktivatsioon. Nii on introverdid üldjuhul vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid ( sh ka teatud alkohoolseid jooke), magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav(kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Ekstraverdid(realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad) väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid
Need protsessid võivad olla tasakaalus, ,,võrdsed", 1 on teisest tugevam. Liikuvus üht tüüpi protsessi teisega asendamise kiirus. Ekstravertsuse ja introvertsusega saab hästi kirjeldada NS- i eripära. Carl Gustav Jungi poolt juurutatud mõtted on leidnud põhjalikuma käsitluse ka teiste poolt. Introvertset inimest (endassetõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailmaga tegemist eelistav isik) isel keskmisest kõrgem kesk-NS (eriti ajukoore) erutustase ehk aktivisatsioon. Introverdid on vastupidavamad püsitähelepanu eeldatavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid (teat alkohoolseid jooke), magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav (kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Ekstraverdid realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad isikud, väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini. Otsivad
Jung kasutab ka Freudi mõistet libido (Freudi seksuaalenergia). Jungi libido on laiem, mitte ainult seksuaalne, vaid inimese psüühiline energia. Kui see vaimne energia on inimeses suunatud väljapoole, siis on tegemist ekstraverdiga, kui sissepoole, siis on tegemist introverdiga. · Ekstraverdid head suhtlejad, elavad, hästi kohanevad, pealiskaudsed, tahavad endast head muljet jätta, ei meeldi üksindus, võib olla puudulik enesekriitika võime. · Introverdid ei pea lugu rahvakogunemistest, tundliku ja sügava sisemaailmaga, kipuvad olema pessimistlikud, enesekriitilised. o Jung arvab et need kaks tüüpi on vastandlikud ja näevad üksteises negatiivseid jooni. Jungi teooria on rohkem introvertne. o Kumbi nendest kahest tüübist moodustavad veel alatüübid: aistiv, mõtlev, tundev, intuitiivne
on inimesel juba noorest peale aga agressiivsus tuleb aastatega.“ Samas ei ole see tõsi, on 65 tehtud katseid imikutega, ning juba selles eas olid erinevad temperamenditüübid ning selle suhe agressiivsusega. „Mõned temperamendid on loomult agressiivsemad ilma, et kavatseks agressivsed olla. nt üldiselt ekstraverdid mõjuvad intensiivsemalt ehk agressiivsemalt kui introverdid,“ ütles kuni 18-aastane noor daam. 19-30-aastane naine ütles, et temperamendi ja agressiivsuse vahel on õrn joon, mida inimene saab talitseda oma enda iseloomu ja ellu suhtumisega. Agressiivsus on pigem halb omadus , ründav jms. Temperamente on inimene, kes on tegelikult lihtsalt elavaloomuline vms, kuid kui õrn piir murdub, võib tulemus olla negatiivne. Temperamentsed inimesed väljendavad ennast elavamalt ning tihti liiga elavalt. Inimene kellel juba on antud temperamentne iseloom,
Tal on tavaliselt vähe sõpru,kuid tema kiindumus nendesse üksikutesse inimestesse on tugev.Oma tegevuses on väga ettevaatlik,planeerib hoolikalt tegevust ette,kaldub pigem korrapärase,regulaarse elu poole.Tema tundmused on kontrollitud,võib olla kalduvus pessimismiks,eetilised normid ja põhimõtted on talle olulised väärtused,mistõttu on usaldatav ega peta teisi inimesi. Ambiverdid kujutaksid endast kahe äärmuse vahel asuvaid inimesi.Umber 16% inimkonnast on ekstraverdid,16% introverdid ja 68% ambiverdid. Eysenck hüpoteesi järgi määravad inimese asumise E-I dimensioonis kesknärvisüsteemi omadused,mis on pärilikud. Neurotism-stabiilsus Eysencki poolt defineeritud sõltuvalt reaktsiooni tüübist stressiolukorrale.Kõrge neurotismiga inimestel tekib stressisituatsioonis erutus kiiresti ning on kauakestev,madala neurotismiga ehk stabiilsetel inimestel tekib aga erutus aeglaselt ja läheb kiiresti üle
Jungi libido on laiem, mitte ainult seksuaalne, vaid inimese psüühiline energia. Kui see vaimne energia on inimeses suunatud väljapoole, siis on tegemist ekstraverdiga, kui sissepoole, siis on tegemist introverdiga. Neid tüüpe jaotabki ta selle järgi, kuhu liibido on suunatud. Ekstraverdid head suhtlejad, elavad, hästi kohanevad, pealiskaudsed, tahavad endast head muljet jätta, ei meeldi üksindus, võib olla puudulik enesekriitika võime. Introverdid ei pea lugu rahvakogunemistest, tundliku ja sügava sisemaailmaga, kipuvad olema pessimistlikud, enesekriitilised. Meie tüüpi ühiskonnas on ekstraverdid edukamad. Need kaks tüüpi näevad üksteise juures pigem halbu omadusi. See on ka üks põhjus, miks üldse tekivad maailmas vastandlikud teooriad, ellusuhtumised, eluviisid jms. Isegi psühholoogilisi koolkondi saab niimoodi jagada. Nii lihtne see jaotus ei olnud, et on ainult kaks tüüpi
elektrilöögi suhtes, kuid mehed on paremad nägijad. Meeste nägemisteravus on naiste omast märgatavalt suurem. Naiste silmad harjuvad pimedaga kiiremini. Naistel on halvem ruumi- ja kujunditaju kui meestel. Ka peitepilte lahendavad mehed paremini. Kontsentratsiooni- ja ruumis orienteerumise võimet suurendab testosterooni sisalduse suurenemine inimorganismis. Inimese taju mõjutab ka see, et millise isiksusega on parajasti tegemist ja milline on selle inimese temperament. Näiteks introverdid on tundlikumad kui ekstraverdid ja introvertide taju võib kesta pikemalt ning see võib olla ka kontsentreeritum. Introverdid tajuvad just keerulisemaid kujundeid ja ümbruskonda kui seda näiteks ekstraverdid, sest nemad otsivad ainult vaheldust ja stimulatsiooni. Kunstnikud tajuvad objektide formaalseid tunnuseid, kontrasti ja varjutusi. Kuid näiteks teadlased kirjeldavad ( vähemalt kalduvad kirjeldama ) detaile just objektiivselt. Taju sõltub näiteks ka veel püüdest
elektrilöögi suhtes, kuid mehed on paremad nägijad. Meeste nägemisteravus on naiste omast märgatavalt suurem. Naiste silmad harjuvad pimedaga kiiremini. Naistel on halvem ruumi- ja kujunditaju kui meestel. Ka peitepilte lahendavad mehed paremini. Kontsentratsiooni- ja ruumis orienteerumise võimet suurendab testosterooni sisalduse suurenemine inimorganismis. Inimese taju mõjutab ka see, et millise isiksusega on parajasti tegemist ja milline on selle inimese temperament. Näiteks introverdid on tundlikumad kui ekstraverdid ja introvertide taju võib kesta pikemalt ning see võib olla ka kontsentreeritum. Introverdid tajuvad just keerulisemaid kujundeid ja ümbruskonda kui seda näiteks ekstraverdid, sest nemad otsivad ainult vaheldust ja stimulatsiooni. Kunstnikud tajuvad objektide formaalseid tunnuseid, kontrasti ja varjutusi. Kuid näiteks teadlased kirjeldavad ( vähemalt kalduvad kirjeldama ) detaile just objektiivselt. Taju sõltub näiteks ka veel püüdest
annaabi.ee 
